Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.
[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.
Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.
Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.
Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.
[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.
Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.
Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.
Sel sügisel juba viiendat korda toimuv Pärnu Kohvikute Nädal saab sel laupäeval tavapärasest rahvusvahelisema avapaugu. Teemanädala avamine toimub 5. oktoobril kell 12 Pärnu kolledžis, kus muuhulgas õpetavad TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid kohalikke toiduvalmistamise nippe külalistele eri riikidest. Lisaks avatakse laupäeval ülikooli ruumides kohvik, kus koduseid omavalmistatud suupisteid pakuvad Väärikate ülikooli tudengid.
Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise programmijuht Liis Juust selgitusel on Pärnus magistrikraadi saamas tudengid maailma eri paikadest ja kohvikute nädala avamisel tutvustatakse neile siinseid toiduvalmistamise traditsioone. “Nii saavad omavahel kogemusi jagada meie kõige väärikamad tudengid ja kõige kaugematest paikadest siia sõitnud õppurid. Tudengeid on lisaks lähiriikidest tulijatele ka näiteks Montenegrost, Sri lankalt, Nigeeriast, Iraanist, Bangladeshist ja Pakistanist,” kinnitas Juust.
Laupäeval, 5. oktoobril avatakse ühepäevakohvikud üle terve Pärnumaa, kus pakuvad kehakinnitust nii profikokad kui ka kodus küpsetajad. Ühepäevakohvikute pakkumised on spetsiaalselt selleks päevaks loodud ja ainult laupäeval, viiendal oktoobril on erakordne võimalus nendest osa saada. Kohvikud avavad uksed südapäeval ja võtavad külalisi vastu niikaua, kuni head-paremat jagub. Külla kutsuvad nii Tammesilla talu, Rokkiv Rebane, Maria talu, Jaanihanso siidritalu ja paljud teised toredad kohad.
Romantilise Rannatee ettevõtjad koonduvad laupäeval Pärnu kesklinnast 15 minuti autosõidu kaugusel asuvasse Kihlepa Külamajja, kus avatakse 5. oktoobril Romantilise Rannatee pitsakohvik ja pitsasid valmistatakse ehtsas savist pitsaahjus.
Romantilise Rannatee eestvedaja Mercedes Merimaa sõnul avatakse laupäeval Kihlepa külamaja aias EV 100 kingituseks valminud ravimtaime- ja ürdiaed, mida kõigile huvilistele kohapeal ka tutvustatakse. Lisaks on avatud kohalike toidutootjate toodangu ja käsitöökauba müügiletid ning mitmed põnevad kohvikud. “Pitsasid valmistavad Pootsi suvekohviku “Amps ja Lonks” tegijad, tacode valmistamise ning magusa poole eest hoolitseb Kristi Lehtla koos Eassalu Neitsi Külaseltsi köögiga. Võlillekohvi pakub Janek Kõvask ja naturaalseid veine tutvustab Ivo Luik,” tutvustas Merimaa.
Pärnu Kohvikute Nädal kutsuti ellu viis aastat tagasi, et üürikest suvemelu pikendada. Teemanädal annab pärnakatele põhjuse kohvikuid külastada ning linnakülalistele põhjuse sügisesse Pärnusse tulla.
28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.
[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.
Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.
Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.
Sindi raekoja ette jõudes lõpetasid Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Enn Kuslap parajasti esimese suure pannitäie pannkookide küpsetamist.
[pullquote]kasvamas Tammiste ja Eametsa külad[/pullquote]Abivallavanem Signe Rõngas oli toonud maal elamise päeva puhul oma isiklikust hoidiste valikust kõige paremad moosid kookidele määrimiseks. Aga nagu olnuks sellest veel vähe. Ilma purkide sisu lähemalt uurimata ja maitsmata küsisin esimese hooga magusat maasikamoosi. Ja näe imet. Hetk hiljem ilmus Signe neljanda purgiga raekoja paraaduksele ja palus, et abivallavanem Priit Ruut keeraks tugeva mehekäega kaane lahti. Kuid pannkoogi ennelõunal olid abiks veel abivallavanem Jana Malõh ja avalike suhete korraldaja Katariina Vaabel. Kõik nad olid ootevalmilt vallakodanikke kostitamas ja teenindamas. Katariina pakkus palavat kohvi. Kui seda ei soovitud, valas kuuma teevett ja tõi koos pakikesega lauda.
26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.
[pullquote]mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu[/pullquote]Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.
Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.
Kolletamiskuul toimub viiendat korda Pärnu Kohvikute Nädal, mis saab avalöögi 5. oktoobril. Eelmisel aastal laienes kohvikute nädal esimest korda Pärnumaale ja nii jõudsid külalised põnevatesse paikadesse üle terve maakonna. Tänavu tahetakse samaga jätkata.
[pullquote]Mingit liitumistasu ei ole ja korraldajate soov on korraldada põnevat sündmust, mis meelitab suvepealinna tänavatele rahvast ka hooajavälisel ajal.[/pullquote]Korraldajad ootavad sellelgi korral üle terve Pärnumaa osalevaid põnevaid kohvikuid, kes teevad 5. oktoobril üheks päevaks uksed lahti ja kostitavad külalisi heast paremaga.
Lisaks on käesoleval aasta kohvikute nädalal veel teinegi põnev uuendus: 11. oktoobril toimub kohvikuöö. Reede õhtul kell 20 avatakse uksed mitmetes põnevates Pärnu paikades, kuhu tavaliselt õhtuti sisse pole võimalik astuda. Sel õhtul kutsuvad külla disainipoed, ilusalongid, kodukohvikud, fotostuudio ja mitmed teised põnevad ettevõtted, kuhu muidu hilisõhtustel tundidel sisse ei pääse.
Täna hilisõhtul ühinesid Pärnu rannaliival kauni suvise tavaga väga paljud pärnakad ja linna külalised, et mööduvat suve meeldejäävalt lõpetada koos Indrek Palu ning Artist Group Non Grata tuleetendusega.
Täna avati Pärnu linna Paikuse osavallas esmakordselt ühepäevakohvikuid, sekka ka üksikud hoovimüügid. 1978. aastal tehtud ja ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm “Siin me oleme!” kaadrid jooksid rahvamaja seinal ja tuntud tegelaskujud üllatasid kohvikute pidajaid ning külastajaid oma ootamatu ilmumisega erinevatesse paikadesse terve päeva kestel.
[pullquote]panid vanale sapakale hääled sisse[/pullquote]Staabikohviku esikusse avaneva ukse kõrval pöörles kauamängiv heliplaat. Välja hõigatud retrokohvikus kuulis retromuusikat ja nägi kino, menüüs leidus retrotoitu. Pakuti sardelle ja hapukapsast, kõrvale võis rüübata hästi maitsvat koduõlut, aga see polnud kõik.
Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.
[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.
Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.
Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.
Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.
Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.
Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.
Sindi hoovimüügipäeval avavad oma õueväravad 15 müügikohta üle terve linna: Viiralt Linnuriigini ja nii siin- kui sealpool Paide maanteed. Müüki tulevad kaisukarud, päris suur mängumaja, segumasin, kreissaag ja palju muud. Vähemalt viies kohas on avatud ühepäeva kodukohvik, pakutakse suitsukala, šašlõkki, vahvleid, pannkooke ja teisi hõrgutisi.
[pullquote]Kaur on Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutseva Pärnumaa Noorte Kokandusringi innukas õpilane, kelle kogemuste paun aina paisub.[/pullquote]Tänavu võttis korraldamise enda kätte Sindi seltsimaja. Eile sõitis seltsimaja juhataja Anneli Uustalu müügikohad läbi, vestles koduperenaiste ja -meestega ning andis üle A4 formaadis linnakaardid, millel märgitud kõigi kauplejate asukohad ja loetletud müüki tulevate peamiste kaupade nimistu. Vähesed olid jutukamad ja tutvustasid oma ettevõtmist põhjalikult. Kuid enamik jäid oma tegemistest rääkimisel tagasihoidlikuks, mõned isegi kohmetusid, olid ootamatust tulekust üllatunud, aga lubasid saadud paberi müügipäevaks kusagile nähtavale kohale üles riputada. Kaart aitab külastajatel valida edasist teekonda järgmistesse hoovidesse ja kohvikutesse.
Möödunud nädalavahetusel oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.
„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.
„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“
„Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.
26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.
[pullquote]Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant[/pullquote]Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.
Kuu aja pärast toimub taas Seto kostipäiv, 17.-18. augustil. Ühtekokku osaleb seekord neliteist kodukohvikut, nende seas nii kogenud tegijaid kui uusi tulijaid. Seto Külävüül Mikitamäest Luhamaani, igaüks omamoodi eriline.
[pullquote]Soovin kostipäeval jagada killukese oskustest, mille olen oma esivanematelt saanud[/pullquote]Külastamist väärivad need kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja tegevust leidub igale maitsele. Seto leelot kuuleb päev läbi Helmekaala’ kohvikus Tääglovas, udmurdi peretše saab maista Mikitamäel, maa sees küpsetatud lamba leiab Luhamaalt. Isegi öölokaal tegutseb Obinitsas. Enamikes kohvikutes tegutseb talupood: saab juurikaid, hoidiseid ja muud kraami soetada. Mitmel pool on tegevused lastele, nii on vanematel rahulikum kohvitada.
Seto Käsitüü Kogo eestvedaja ja taluperenaine Ingrit Kala osaleb Kriisa taluga teist korda. Tema sõnul innustab kostipäiv tegutsema: „Olen seto traditsioonide austaja ja järgija. Soovin kostipäeval jagada killukese oskustest, mille olen oma esivanematelt saanud.“ On teisigi põhjuseid: „Muidugi on oluline oma aias ja põllul kasvav tooraine ning sellest valmiv toit. Olen tõsine “potipõllumees”. Mul on hea meel, kui saan enda kasvatatud aiasaadusi teistega jagada.“
Täna toimub viies üleriigiline avatud talude päev. Külalisi võtavad vastu paljud põllumajandustootjad ja talupidamised. Tänavu olid üle poolte taludest avatud juba laupäeval. Ka Atla mõisahärra Raivi Juks ja mõisaproua Kristel Luige ootasid juba eile külalisi avatud talude päevale.
[pullquote]Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve[/pullquote]Sindi Naisliidu rahvas saabus aegsasti enne kokkulepitud aega Atla mõisa, mis asub Raplamaal Juuru vallas. Tulba külge kinnitatud erinevatesse suundadesse juhatavad viidad suunasid kaheksasse paika. Vaatamist ja kuulamist jätkunuks terveks päevaks ning kauemakski. Üks parklale lähematest hoonetest on vana viljaait, mis nüüdseks sisustatud mõisakeraamika poeks ja kohvikuks. Oodates mõisniku tulekut sai kasutada mõisaproua vabu minuteid, mis tal keraamika müügileti taga ostjatega suhtlemisest üle jäid. Kahele mehele, bussijuhile ja mulle, pühendatud aeg kujunes põnevaks ekskursiks mitmetuhande aasta tagusest ajast tänaseni. Kunagi loksunud muistne Läänemeri lausa mõisamaade servas. Kauge ajaga on Kristelil kokkupuude väga isiklik ja vahetu. Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve.
„Ohooo, ma ei teadnudki. Oleme seni kõigil kordadel osalenud, ikka – plaanime sel korral ka osa võtta. Ei saa seegi kord teisiti,” vastas Jõe tänaval elav Gerli Mets küsimusele, kas jätkub endiselt tahet osaleda Sindi hoovimüügipäeval.
Kaur Kasemaa rääkis, et on jõudnud juba ammuilma Anneliga kokku leppida ja tuleb suure Pannkoogi kohvikuga Sindi seltsimaja ette. „See siis seotud suvemuusika päevadega. Esineb Lavasaare trio. Aga äkki pole veel mõtet välja reklaamida, kuna pole 110% kindel,” teatas Kaur õhina osavõtlikkusega eelseisvatest kavatsustest. Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu kinnitas Kauri juttu ja lisas, et Ado Kirsit alias Kirsi Atsi pani juba aegsasti 17. augusti märkmikusse kirja. Aga lisaks müügilettidele on ühepäevakohvikud mujalgi teretulnud.
Kauplejad saavad oma osalemise soovist teada anda kuni 4. augustini. Kirjutades meiliaadressil sindiseltsimaja@torivald.ee palutakse märkida kolme asja: asukoht, lahtioleku aeg, müügi lühitutvustus. Nende andmete põhjal koostatakse hoovimüügipäeval liikuvatele ostjatele teejuht, mille abil orienteeruda kümnete ostupaikade külastamisel.
Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi 8- ja 9-aastased paarid ning täisealised võistlustantsu harrastajad esinesid demonstratsioontantsudega Sindi Naisliidu korraldatud suve alguse peol Sindi seltsimaja väikeses saalis.
Tantsijate juhendaja on Ants Lopsik. Minifoxi esinemiskava oli väga mitmekesine – räpp, maccarena, cc, bachata, rumba, quickstep. Foxi kavas oli padespan, bachata ja viinivalsi formatsioon. Pärast üürikest vaheaega veel kolm tantsu: tango, cha cha ja zive.
Jaan Krinali tantsumuusika saatel proovisid ka Sindi naised ise demonstratsioonesinemiste eeskujul tantsida.
Nisliidu tegemiste eestvedaja Juta Velleste ütles, et õhtu korraldamisel oli suureks abiks seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Edaspidi tahetaksegi tubaste tegemistega jätkata seltsimajas, sest varem sotsiaaltöökeskuses toimunud kogunemistel jäi põrandapind napiks.
Juuli kuus tahetakse külastada Järvakandi klaasitehast ning Atla mõisa ja jalutada Kaisma järve ääres. Plaanitakse rabamatka ja teisi väljasõite.
Saatserinna nulga Sõirapäev toimub juba kümnendat korda, kuid seekord suuremana kui varasematel aastatel. 15. juunil oodatakse inimesi tutvuma Setomaa Kohopiimä nulga nime all tuntud Saatse kandiga – uksed avavad nii kohalikud talud kui Saatse kordon ning sõirapäeva programmiga kostitab Saatse muuseum.
2019.aasta sõirapäev tuleb senistest suurem ja seekord on laiemalt kaasatud ka kogukond. Esmakordselt saab tutvuda Saatse kandi taludega. Kella 11-17ni pakutakse omatehtud head paremat, kõhutäiest käsitööiluni, ollakse valmis külalistele oma kodukandist ja töödest-tegemistest jutustama ning mõnda talusse võib lausa öömaja küsida. Kaasa lööb ka Saatse kordon Ulitina külas – piirivalvurid tutvustavad kell 11 ja kell 16 oma igapäevatööd, näitavad neljajalgsete piirivalvurite oskusi ning demonstreerivad kordoni käsutuses olevat masinaparki. Loomulikult on võimalus osaleda muuseumis toimuval sõira võistlusel ja degustatsioonil, osaleda erinevates õpitubades. Muuseumiõuelt leiab kella 12-16ni kohalike talu- ja käsitöötoodete laada ning head tuju hoidvad esinejad, kelleks sel aastal on leelokoor Kuldatsäuk ning Toomas Valk karmoškal. Päeva juhiks muuseumiõuele on palutud Inara Vanavalgõ kohvitarõ rõõmsameelne perenaine Inara Luigas, kes oli ka üks Vana-Võromaa ja Setomaa huvirühma liige, kes esitasid eelmisel aastal Maaeluministeeriumile taotluse registreerida nimetus ’Vana-Võromaa sõir’ ja ’Setomaa sõir’ kaitstud geograafilise tähisena.
Setodel on sõira kohta tore ütlemine – koh sõira, sääl sõpru – seega on sõirapäev just see koht, kus mõnusalt seltskonnaga aega veeta.
Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.
Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”
Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.
[pullquote]Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele[/pullquote]„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.
Laupäeval, 25. mail toimus alates kella neljast kuni pea keskööni kestnud Sindi suvehooaja alguspidu, mille peakorraldajaks oli taas Sindi noortevolikogu algatusgrupp.
Põnevat uudistamist jätkus Sindi seltsimaja juures päris erinevate huvidega inimestele. Talvel liuväljana kasutatav asflatkattega plats ümbritseti ajutise aedikuga, mille sees võisteldi tänavajalgpallis. Mõõtmetega 30 X 17 meetrit platsil võistlesid mängijad Sindist, Pärnust, Tallinnast ja Ukrainast.
Täna, 29. aprillil tähistati paljudes kohtades üle Eesti rahvusvahelist tantsupäeva. Arvatavalt kõige arvukama osavõtjate hulgaga tantsiti Tallinnas Vabaduse väljakul.
Juba kuuendat kevadet järjest avavad Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonna ettevõtjad ja organisatsioonid pop-up kohvikud ning kutsuvad osa saama erinevatest tegevustest.
Kui tavaliselt on kohvikud avatud märtsikuus kevade sünnipäeva paiku, siis seekord ootame teid külla kuu aega hiljem, 20. aprillil. Kohvikud on avatud 12.00 – 16.00, kuid tasub jälgida tähelepanelikult programmi, sest mõni kohvik hakkab tegevusega pihta juba varasemal kellaajal. Üritust korraldatakse LEADER-toetuse abil.
Sel aastal soovime rohkem tähelepanu juhtida ka LEADER-toetusega valminud objektidele piirkonnas. Jälgi infot meie kodulehel joemaa.ee või Rohelise Jõemaa Koostöökogu FB lehel.
Järgnevalt väike ülevaade, kes ülestõusmispühade eelsel päeval külalisi ootavad.
Tulihein OÜ pakub toitlustust Järvakandis.
Kõveri Puhkekeskus ootab sind vibu laskma. Nende maastikuviburada on rajatud LEADER toetusega.