Fotogalerii
Kliimaminister Kristen Michal kirjutas täna alla lepingule, et toetada 7,5 miljoni euroga Pärnu uue silla ehitamist. 2025. aasta suveks valmiv sild ühendab Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Laia tänavaga.
Loe edasi: KLIIMAMINISTEERIUM TOETAB PÄRNU UUE SILLA EHITAMIST 7,5 MILJONIGA
[pullquote]Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.[/pullquote]Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada. „Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.
Loe edasi: Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse
Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.
[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.
Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.
Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.
Loe edasi: Siseminister Mart Helme kuulas pärnakate muresid ja vastas küsimustele
Valitsus kiitis 7. novembril toimunud kabinetiarutelul heaks järgmise aasta toimetulekupiiri tõstmise 150 euroni.
[pullquote]Lisaks loodi õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal[/pullquote]„Toimetulekupiir on vaja järkjärguliselt viia vastavusse elatusmiinimumiga, et see kataks ära abivajaja esmavajadused ja ennetaks ta vaesusesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Toetused ja hüvitised peavad vastama inimeste vajadustele, kuid ei tohi seejuures tekitada aktiivsus- ja vaesuslõkse. Seega on samuti oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest töövõimelisi inimesi naasma tööturule, kuna just töötamine kaitseb vaesuse eest parimal võimalikul moel.“
Muudatuse jõustudes on edaspidi esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurus 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.
Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle, tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.
“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”
Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.
Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. Loe edasi: Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu
Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna,
14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.
Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti; MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Loe edasi: Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!
Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.
Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine.
Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.
Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi. Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti
