põllumajandus

Põllupeenrapäev teraviljakasvatajatele Võrumaal

Austatud teraviljakasvataja!

Oled oodatud teraviljakasvatajate põllupeenrapäevale, mis toimub neljapäeval, 5. juulil 2012.

Koguneme Võru taluliidu juurde 8.45. Põllupeenrapäev toimub ühise väljasõiduna Võrumaa põllumeeste põldudel. Külastame erinevate kultuuridega põlde koos hea nõuandega. Nõu annavad VTL taimekasvatuskonsulent Meelis Värnik, Avo Kons ja Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuk.

Päeva ajakava:
Kell 8.45 koguneme Võrumaa taluliidu juurde.
Kell 9.00 väljasõit.
Kell 9.30 ringkäik erinevate talude põldudele vaatleme erinevaid kultuure (nisu, oder, kartul, raps). Külastame Kalvi Kõva, Sänna Põllumehe, Hoburaua talu, Mägiste Põllumehe ja Peede talu põlde.
Kell 12.30 arutelud ja kogemuste vahetamine. Piknik.
Kell 14.30 alustame tagasisõitu.
Kell 16.00 õppepäeva orienteeruv lõpetamine.

Osavõtuks palume registreeruda 3. juuliks telefonil +372 5663 1990 või +372 5397 9410, e-postiga: marika@vaip.werro.ee.

Infopäev on tasuta!

Üritust toetab Euroopa Liit.

Maaelu mitmekesistamise toetusteks on sel aastal saadaval kokku 14,4 miljonit eurot

Käesoleva aasta 17.-31. augustini on mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks, kuid võrreldes varasemaga on muutunud toetuse nõuded.

Majandustegevuse mitmekesistamist toetatakse Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) meetme 3.1 raames. Muudatuste kohaselt peavad toetuse saajad alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Muudatuse vajalikkus tuleneb tähtajaks lõpetamata projektide suurest arvust – nt meetme 3.1 puhul on kolme esimese taotlusvooru projektidest lõpetamata ligi kolmandik. Analoogne muudatus on kavas kõigis käesoleval aastal muudetavates MAK 2007-2013 investeeringutoetuste määrustes.
Määruse teise olulise muudatuse kohaselt ei toetata enam bio-energia alaseid tegevusi, mille jaoks nähakse ettevõtjatele MAK 2007-2013 raames ette uus alameede 3.1.3 „Investeeringud bioenergia tootmisse“. Lisaks tehakse muudatusi meetme hindamiskriteeriumides.

Maaelu mitmekesistamise väikeprojekti toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse investeeringuobjekti maksumusest sõltuvalt investeeringuobjekti tegemise asukohast. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarveks on planeeritud 14 410 000 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike vormidega saab peatselt tutvuda PRIA koduleheküljel. Kõik toetustingimused ja vajalikud dokumendid on sätestatud meetme 3.1 rakendusmääruses.

Maaelu mitmekesistamise toetuse väikeprojektide 2011. aastal toimunud taotlusvoorus määrati 141 taotlejale investeeringutoetust kokku 10,39 miljoni euro eest. Siiani toimunud meetme 3.1 taotlusvoorude raames on 755 projektile toetust määratud 65,6 miljonit eurot, mille abil investeeritakse maapiirkonna majandustegevusse 139,2 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

10 000 eurot ootab uusi satelliitnavigatsiooni kasutamise ideid

Euroopa GNSS (Global Navigation Satellite System) Agentuur kuulutas välja konkursi, mille raames otsitakse uusi ideid satelliitnavigatsiooni võimaluste rakendamiseks põllumajanduses.

Euroopa satelliiditegevuste eest vastutav agentuur ootab 10 000-eurose peaauhinnaga konkursile tudengite ja noorte põllumeeste ideid, mis läbi positsioneerimislahenduste aitaksid tõhustada põllumajandustootmist, tõsta kasumlikkust ning vähendada keskkonnamõju.

„Mida täpsemini suudavad tootjad rakendada sellealaseid tehnoloogilisi teadmisi põllumajanduses, seda enam on võimalik vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist ning seeläbi tagada tootmise keskkonnasõbralikkus, hoida kokku aega ja kütust, suurendada saagikust,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Parima tõhususe saavutamiseks, on oluline kasutada ära ka uute tehnoloogiate, sealhulgas satelliitnavigatsioonil põhinevate positsioneerimislahenduste võimalusi täppispõllumajanduses.“

Konkursile on oodatud uute seadmete, tarkvara ja süsteemide tehnilised ettepanekud kõigile põllumajandustootmise tüüpidele, rakendused väiketaludele ja ühistutele, rakendused suurtel maa-aladel kasutamiseks, kuid ka edulood satelliitnavigatsiooni ja täppispõllumajanduse kohaldamisest. Kõik konkursile esitatavad tööd peavad tuginema Euroopa Geostatsionaarsele Navigatsioonilisasüsteemile (EGNOS) või tulevasele Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri poolt loodavale satelliitnavigatsiooni – GALILEO süsteemile.

Konkursile on oodatud ideed tudengitelt ja kuni 32-aastastelt noortelt üle Euroopa. Võistlustööd, mis esitatakse konkursile peavad kajastama satelliitnavigatsiooni kasutamist kas juba reaalselt elluviidud rakendustest kasusaajate osas või ära näitama milliseid uusi innovaatilisi teenuseid on võimalik lähitulevikus hakata realiseerima. Konkursile saab registreeruda kuni 31. oktoobrini ning töid esitada kuni 31. detsembrini 2012.

Täpsema informatsiooni konkursil osalemise ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt aadressilt : http://www.farmingbysatellite.eu

Konkursi tähtaega pikendati

Maamajanduse Infokeskus kuulutas välja konkursi “Märka uuenduslikku
põllumajandust!” – TÄHTAEGA PIKENDATUD KUNI 5. JUULINI! Konkursi eesmärk on
tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 raames
toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende elluviijaid.
Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2007–2013 raames toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende
elluviijaid. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
www.maainfo.ee/index.php

Aasta 2012 on ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP 50 aastapäev

ÜPP kui Euroopa integratsiooni nurgakivi on viiskümmend aastat tegelenud
Euroopa kodanike toiduga varustamisega ning seisnud maaelu arendamise eest.
Eesti eesotsas Liikumisega Kodukant osaleb rahvusvahelises projektis
„RE:TURN TO THE FUTURE – AGRICULTURE“, mille eestvedajaks on Bulgaaria ning
partneriteks veel ka Malta ja Portugal. Loe rohkem:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=103997

Projekti raames on välja kuulutatud video-fotokonkurss „RE:TURN TO THE
FUTURE – AGRICULTURE“ (Tagasipöördumine tulevikku – põllumajandus), millega
samuti tähistatakse Euroopa põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva.
Konkurssile oodatakse video ja fotograafia vallas töötavate professionaalide
ja asjaarmastajate erinevas formaadis töid, milleks võib olla veel ka
näiteks plakat, multimeedia ja kunstiinstallatsioon, mis annavad edasi
Euroopa külade hõngu ja näitavad Euroopa riikide ja regioonide suurepäraseid
kohalikke tooteid.

Konkursiteemad:

1. Kvaliteet, mitmekesisus, tervis – Euroopa põllumajanduspoliitika ja
tootmine

2. Külakogukonna tulevik

3. Mahepõllumajandus ja maaturism

Tööde esitamise tähtaeg on 20. august 2012.

Uuri lisaks: http://cap.europe.bg/ee/page.php?c=22
<http://cap.europe.bg/ee/page.php?c=22&d=26> &d=26

Kümned tuhanded allkirjad püüavad murda põllutoetuste ebavõrdsust

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju. Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

„Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!” hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.

http://www.epl.ee/news/eesti/kumned-tuhanded-allkirjad-puuavad-murda-pollutoetuste-ebavordsust.d?id=64539028

PRIA: Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringutoetusteks 12,9 miljonit eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.

Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.

Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.

Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.

Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.

Maamess avab täna uksed

Meenutus Maamessilt 2011. Foto: maamess.ee

Tartus avatakse täna juba 20. korda Baltimaade tunnustatuima põllumajandusnäituse Maamessi uksed.

Juubeliüritusele kohaselt on tänavune Maamess suurem kui varasematel aastatel. Messihallides ning välialal pakuvad ning demonstreerivad oma tooteid 300 eksponenti kokku 10-st riigist. Sel aastal ootab Maamess vähemalt 32 000 külastajat, seetõttu on messiala ka märgatavalt suurenenud.

Põllumehed saavad Maamessil kolme päeva jooksul teistega kogemusi vahetada ning uusimat tehnikat proovida. Mitmed ettevõtted teevad messil külastajate ees ka demonstratsioone. Lisaks saab messil näha ka metsatööks vajalikke masinaid, osta talutoitu ning erinevaid istikuid.

Messile on oodatud ka kõik linnainimesed, kellel on huvi aianduse või toidutegemise vastu. Huviliste küsimustele vastavad iga päev looma- ja taimekasvatuse konsuldandid.

Lisaks tehnika väljapanekule on messikeskuse territooriumil püsti kaks suurt telki, kus saab vaadata loomi. Traditsiooniliselt leiab aset raievõistlus Kevadkarikas 2012. Külastajate nähes panevad ennast proovile Eesti parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristi ametit proovida John Deere E-seeria metsatraktori simulaatoril. Loe edasi: Maamess avab täna uksed

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

Saabumas on pindalatoetuste taotlusvoor. Kõiki taotlejaid oodatakse juba praegu e-PRIAsse põlde elektrooniliselt sisse joonistama ja taotlust esitama perioodil 2.-21. maini.

e-PRIA portaali leiate aadressil https://epria.eesti.ee/epria/, kuhu saate siseneda ka läbi PRIA kodulehe http://www.pria.ee/. Samuti on võimalik PRIA kodulehel tutvuda e-PRIA kasutamise juhenditega.

Juba praegu on Teil võimalik kasutada aastaringselt avatud teenust „Minu põllud“, kus saate enda taotlusele lisatavad põllukaardid elektrooniliselt e-PRIAsse joonistada. Nii on võimalik enne taotlusvooru algust suur töö ära teha ja taotlusvooru ajal piisab vaid põldude taotluse juurde lisamisest ja toetuse taotlemise märgete tegemisest.

Ärge jätke taotluse esitamist taotlusvooru viimastele päevadele! Kuna taotlusvooru viimastel päevadel on e-PRIA kasutamise aktiivsus olnud tavapäraselt väga suur, siis võib PRIA suurest koormusest tulenevate probleemide ennetamiseks piirata e-PRIAsse sisenejate arvu. Kui e-PRIAs taotlust esitavate klientide arv on jõudnud kriitilise piirini, antakse sellest teistele e-PRIAsse siseneda soovijatele portaali avalehel teada ning rohkematel klientidel ei ole võimalik e-PRIAsse siseneda. Loe edasi: Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

Lambaliha kaob lettidelt

IMAG0371 — Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.

Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5074 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks. Ligi 40% taotlustest jõudis PRIAsse elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Kuni 16. aprillini on võimalik kuni 100-pealiste piimakarjade omanikel esitada veel hilinenult piimasektori eritoetuse taotlusi, kuid hilinemisega esitamisel väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest. Ka sel perioodil soovitab PRIA taotluse kindlasti esitada e-PRIA vahendusel. e-PRIA kaudu esitati käesoleval aastal 2004 taotlust ehk 39,5% kõigist taotlustest.

Loomatoetuste taotlejatel on lisaks toetustaotlusele võimalik e-PRIAs korda ajada ka enda ülejäänud PRIA loomade registriga seotud vajalikud toimingud ja nii on loomatoetuste taotlejatel esimese PRIA kliendigrupina võimalik PRIAga suhelda peaaegu täielikult paberivabalt ning ilma maakondlikku büroosse tulemata.

Kuigi loomatoetuste taotlejate arv on viimastel aastatel peamiselt tootmisest lahtiseotud toetuste osas järjest kahanenud, kuna osad referentsaasta alusel toetusõigusi omavad taotlejad on lõpetanud aktiivse põllumajandusega tegelemise. Samas aga kasvanud ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate ja taotlusaluste ammlehmade hulk. Käesoleval aastal võib ka öelda, et taotluste üldarvu vähenemine on pidurdunud. Kui möödunud aastal vähenes taotlejate üldarv umbes 450 võrra, siis sel aastal esitati PRIAle vaid ca 90 taotlust vähem kui mullu, ja piimasektori eritoetuse hilinemisega esitatavate taotluste vastuvõtt alles kestab. Loe edasi: Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja

Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev

Täna, 28. märtsil korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Jänedal sotsiaalse talupidamise teemapäeva “Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks?”.

Sotsiaalse talupidamise valdkond tahab Eestis alles väljaarendamist, sellepärast oodatakse osalema kõik sellest teemast huvitatud, sh talupidajaid, põllumajandusvalkonna ja erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajaid. Samuti seotud ametkondade – Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandumsinisteeriumi, Haridusministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt esindajaid.

Eelmise 13.12.2011 teemapäeval osalejate tagaside tõid esile ühe peamise probleemi – kuidas saada toetust nii alustamiseks kui tegevusteks. Seekordse teemapäeva esimeses pooles tutvustatakse erinevaid toetuse saamise võimalusi, millest võiks olla abi juba nüüd. Päeva teisel poolel toimub töö väiksemates gruppides.

Teemapäev toimub Maamajanduse Infokeskuse ruumides Jänendal, Tapa vallas Lääne-Virumaal. Päeva esimene pool ja lõpetamine toimub suures saalis, töörühmad sisnises ja rohelises auditooriumis. Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele. Üritus on registreeritud osalejatele tasuta. Loe edasi: Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev

Maamess toimub juba 20. korda

19.-21.aprillini korraldatakse Tartu Näituste messikeskuses rahvusvaheline Maamess. Tänavu toimub see juba 20. korda. Aastatega on mess muutunud üha suuremaks ja saanud tunnustatumaks messiks Baltimaades.

Maamessi esimesel päeval, 19. aprillil on võimalik näha Tiksoja metsas metsatehnika demonstratsiooni, mis on juba traditsiooniline ettevõtmine metsameestele ja kõigile huvilistele. 21. aprillil toimub ka 15. korda toimuv võistlus “Kevadkarikas” , mis on saavutanud suure populaarsuse nii võistlejate kui ka pealtvaatajate seas.

1997. aastast on AS Tartu Näitused Euroopa Põllumajandusmesside Organiseerijate Föderatsiooni – EURASCO (The European Federation of Agricultural Exhibitions and Show Organizers) täieõiguslik liige. Maamess on kantud Euroopas toimuvate tähtsamate põllumajandusmesside kalendrisse.

Maamess 2012 toimub:

neljapäeval, 19. aprillil kell 10-18
reedel, 20. aprillil kell 9-18
laupäeval, 21. aprillil kell 9-16

Täpsem Maamessi info!

Talomehe, panõmi sälä kokko!

Mägidse Võromaa talomiis taht peris ello ellä, mitte aborigeeni mängi!

Kõgõ inämb haluda süänd tuuperäst, et olõ-i mi kandihn inämb, kellele talotüüd edesi anda. Mi Haani taloseltsihn oll’ 50 tallo, ku pääle naksimi, no um perrä jäänü vaivalt viis.

Noorõ ei taha ja ega vägüsi sundi kah ei saa. Talost är ellä um rassõ ja väikuhn talohn puulpäivä-pühäpäivä olõ-i: eläjä tahtva süvvä egä päiv. Ku um huuaotüü, tetäs nii kavva, ku inemine pistü joud püssü. A noorõ tahtva kävvü ja puhada.

Tuuperäst olõgi võtnu kõva helüga vällä üldä, et riik pidänü mägidse maa pääl väiku põllu pidäjidõga tõistmuudu ümbre käümä. Ku tuu saanu är tetä, olnu hing rahul ja noorõ saanu mi kandihn är ellä, et talojärepidevüs alalõ püsüsi.

Elojovvolidsõst talost um maal api mitund muudu. Mõni päiv tagasi kutsõva inemise appi hindä massinat kraavist vällä pästmä – jõvva-i kavvõst liinast pästmismassinat uuta.

Ku um õkva lähkül elojõvvolinõ talo, um sääl ka massinit, midä saat egä ilmaga käümä. Vana massina käümäsaamisõga lätt nii kavva aigu, et tuu aoga um hädäline joba kraavihn är külmänü. Loe edasi: Talomehe, panõmi sälä kokko!

PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.

Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta. Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta. Lisaks saab jätkuvalt taotleda piimasektori eritoetust, mis on mõeldud kuni 100 piimalehma pidajatele, aitamaks neil säilitada tootmise taset, et paremini toime tulla konkurentsis suurtootjatega.

Toetuste saamisel on üheks eelduseks see, et taotluses esitatud loomad oleksid PRIA loomade registris registreeritud. Ka toetusõiguste määramisel ja kontrollimisel on aluseks loomade register. PRIA juhib kõigi põllumajandusloomade pidajate tähelepanu kohustusele registreerida 7-päevase tähtaja jooksul loomadega seotud sündmused (näiteks märgistamine, poegimine, karja toomine või karjast välja viimine, kadumine, tapmine jne). Registreerimisega hilinemine võib kaasa tuua piimasektori eritoetuse, ühtse pindalatoetuse ja mitme keskkonnatoetuse vähendamise.

Loe edasi: PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Eesti-Vene põllumajandusalane koostöö
saab hoogu juurde

Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.

“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.

Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.

Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.

Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.

Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.

Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas

Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak

Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Läinud nädala keskel oli Saaremaa piimatööstusel külas Vahur Tõnissoo, põllumajandust tundva taustaga mees mandrilt, kes informeeris gruppi piimatootjaid uuest, mitmeid erinevaid sektoreid ühendavast koostöövormist, mis alles mõni kuu tagasi eluõiguse sai. Jutt on katusorganisatsiooni Farm In loomisest ja selle eesmärkidest.

Farm In juhataja Vahur Tõnissoo ja Saaremaa Piimaühistu juht Paul Alas tulevikuplaane pidamas. Foto: Vilma Rauniste

“Ärksamad tootjate ühistud moodustasid n-ö katuse ehk keskühistu nimega Tulundusühistu Farm In. See on Eesti tootjate organisatsioon ja mind volitati seda käima lükkama. Olen terve elu põllumeestega koos tööd teinud ja põllumajanduse valdkonnas töötanud. Arvan, et saame selle ettevõtmisega hakkama,” ütles Farm In juhataja Vahur Tõnissoo nii enda kui loodud firma tutvustuseks.

Farm In registreeriti tänavu augustis, nii et ajalugu pole veel ollagi, kogu tegevus on käivitamisfaasis. Liikmesorganisatsioone on kaheksa: E-Piim, Kevili, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu (Pärnu- ja Raplamaa tootjad), MTÜ Ühispiim (Virumaa, Harjumaa, Järvamaa), Rakvere Piimaühistu, AS Metsaküla Piim (Harjumaa). Kogu liikmete arv on ca 700.

“Farm In on väikeste kuludega isemajandav organisatsioon, selleks et teha ühiselt suuremahulisi hulgioste. See on ostu-läbirääkimistel päris suur jõud. Teine eesmärk on ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Loe edasi: Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Maainemist massa-i halvusta

Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ

Tõnõkõrd nakkas mõnõ suurõ liina inemise jutust halvastõ kõrva ütlemine, nigu olnu kõik maamehe üttemuudu kasimalda olõmisõ ja lühkü aruga, kes viitvä aigu poodi man ollõpudõli takan.

Ku sääne ütlejä tõnõkõrd Talina ja Tartu vahelõ tettü suurõ tii päält muialõ kah käänd ja kasvai siinsaman Võrumaal ümbre kaes, sis tä peas õmõta nägemä, ku pall’u om kõrda tett, ümbre ehitet ja ka peris vahtsõid majju ehitet.

Ku ilusa omma aia, ku pall’u om nurmi villä all, ku pall’u kõrralikkõ hainamaid ja mõnõl puul ka eläjäkarju. Ja kel maad kümnide hektaridõ viisi käen ei olõ, nuu kasvatasõ maaskit, hõrakmarju, põrknõid vai muud säänest, mis süvvä sünnüs ja kõigilõ tarvilik.

A et tuust tüüst är ellä ja latsõ koolita jõvvas, peat olõma nutti õks kõvastõ rohkõmb ku mõnõl liina untsantsagul, kel egä kuu kimmäst kotsist palk uuta om.

Mul om tunnõ, et õkva maainemiisi putt kõgõ enämb ka tuu jutt eloaig opmisõst. Üts asi om tuu, ku tüü mant pääväs vai katõs tävvendüskoolitusõlõ saadõtas, sääl loengu är kullõt ja perän suurõ ja uhkõ paprõ saat, et olõt nüüt korgõmbalt koolitõt ku inne.

Hoobis tõnõ om henele selges tetä, kuis tsentneride viisi egäsugutsõid paprõid kiruta, et mõnõst fondist talueloga edesiminekis rahha saia. Esiki kardulõid ja ubinõid om lihtsämb maaha müvvä, ku tiiät, mis elläi om Interneti Mol’oraamat ehk Facebook. Loe edasi: Maainemist massa-i halvusta

Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub huvilisi 8. novembril Tartus toimuvale Maaelufoorumile 2011 Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1). Maaelufoorum 2011 korraldatakse koostöös Eesti Maaülikooliga. Foorumil toimub Eesti maaelu arengu raporti esmaesitlus ja arutelu maaelu arengu poliitika üle aastateks 2014-2020. Loe edasi: Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Selgus 2011. aasta parim Läänemere põllumajandustootja

Tänavu kolmandat korda valitud Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud.

Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.

Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. “Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel,” ütles Piirimäe.

Konkurssi toetanud Swedbank tänas võitjat 1000-eurose auhinnaga. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.

Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal

Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.

Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.

Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.

Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.

Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.

Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.

„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.

Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.

Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.

Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.