Lambaliha kaob lettidelt

Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.

Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü

Villast mähkmepüksü. Foto: Uma Leht
Karula Ala-Mähkli talo pernaanõ Freibergi Lilian (35) mõtõl’ välla villast mähkme ja om näid ummi latsi pääl pruuvnu.

«Hää omma säändse mähkme tuuperäst, et nä omma lämmä, laskva ohku läbi, ei lää nii kipõlt likõs ja kimmäle ka tuuperäst, et omma tettü kotusõpäälitsest matõrjaalist,» ütel’ Lilian.

Täüsvilladsõ mähkmepüksü omma tettü mahhelambidõ kõgõ pehmembäst villast. Mähkme veere omma hainuga värvit langaga käsilde ilosas tettü. Mähkme sisu tulõ egäl ütel esi osta vai ummõlda. Olõman om kats varianti, mink vaihõl valli, kas peris mähkmerõivanõ lapp vai harilik marlilapp, midä saa sis vaihta. Villamähkmit om olõman kolm suurust.

Villapükse saa pruuki alatõn katõnädälidsest latsõkõsõst kooni katõaastadsõ latsõni vällä. Villamähkmit saa mõskõ mõsumassinan villamõsuprogrammi ja villašampooniga.

Liliani arvatõn om õnnõ katõst mähkmest küländ. «Ega naid ei olõ vaia kõik aig mõskõ. Vill om sääne matõrjaal, mis ei lää haisama. Avitas tuust, ku näid tuuluta,» ütel’ tä.

Parhilla plaan Lilian üten tõisi Karula naisiga villamähkmide tutvastegemise kampaaniat. «Siiäni om näid umajagu ostõt, a nüüt proovimi näile ilosa paki vällä mõtõlda ja sis puuti müügile saata,» ütel’ Lilian.

Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht

Lüllemäel tuleb hea villa päev

Pühapäeval korraldavad MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts Lüllemäel hea villa päeva, mis algab kell 11.  Toimuvatel villakärajatel räägitakse villast ja selle töötlemise võimalustest ning villakäsitööst. Samuti saab tutvuda villa töötlemise masinatega. Liisa Kallam, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi tutvustavad oma raamatut „Taasleitud vilt” selle autorid.

Rahvamajas on sel ajal vaatamiseks OÜ Maarjalepp viltimismasinal MTÜ Maavillane vildimeistrite valmistatud viltide näitus. Kohapeal on võimalik osta viltkangast, lõnga ja raamatuid „Taasleitud vilt” ja „Karula kihelkonna vanem käsitöö”.

Korraldajad: MTÜ Maavillane, MTÜ Hea Villa Selts
Rahastajad: Leader, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Maavillane

Harjumaa Muuseumis näeb “head villa”

Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villa ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.

Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.

Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.

MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi