Saagikoristus hakkab lõppema

Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.

Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.

Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga

Kangiga porgandivõtt Horoski külas. Foto: erakogu
Sügisene pööripäeva on selja taga ja Mihklipäev ees – selleks ajaks on vanarahva tarkuse järgi ikka köögiviljad juba üles võetud ja salve seatud. Seetõttu käib sel nädalavahetusel paljudel põllulappidel agar juurikakummardamine, sest ammuseid tarkusi tasub saagikoristusel meeles pidada.

Kagu-Eesti paistab tänavu päris hea köögivilja saak olevat, sest suvine ilm pakkus nii päikest kui äikest ja maa andis juurikatele piisavat niiskust ning toitaineid, et hooga kasvada. Ja võilill paisutas siin mõnel pool oma lehed sel suvel lausa nii suureks, et tekkis juba tunne nagu oleks tegu uue liigi või hoopis geneetiliselt muundatud taimega.

Saagikoristus võib vahel tuua ka üllatusi ja nõuda leidlikku lähenemist. Paiguti võib näiteks savine maa olla vaatamata sügisvihmadele pisut sügavamal mullakihis nii kuiv, et võta või kang appi – muidu saaki kätte ei saa…

Haanjas Horoski külas katsetasid potipõllumehed kangiga porgandite ülesvõtmist ja see meetod toimis päris hästi. Labidaga porgandile järgi minna oli kohati täitsa võimatu, sest labidat ei õnnestunud mingi nipiga maasse suruda, kaevata ega lüüa. Porgandil jagus küll väge, et savisesse mulda tungida ning jämedaks kasvada, ent saagikoristajal jäi selle väeka porgandi kättesaamiseks rammu väheks.

Nii jõulist porgandivõttu pole Horoskil varem harrastatud, ent tänavu, mil porgand piisavalt pikk ja parajalt pirakas, kippus ülesvõtmisel juhtuma nii, et labidaga pääses küll poole juurikani, aga kui hakkasid ‘põrknast’ maast üles võtma, läks porgandipoiss plõksti pooleks. Nii ei jäänudki muud üle kui leiutada teistmoodi meetod – porgandivõtt kangiga. Loe edasi: Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga

Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Kongo Mati. Foto: Uma Leht
Põllumehe tegevä aastast edimäidsi kokkovõtmiisi. Üts keskmäne vana Võromaa talomiis, Kanepi valla Magari külä Kuuba talo peremiis Kongo Mati (58) saatsõ minevä neläpäävä rapsikuurma kokkoostu poolõ minemä. Päält tuud ütel’, et põllumehe ello või ellä külh, ku hindäl nutti om ja palgaliidsi pidämä ei piä.

Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.

Kuis timahavanõ saak om?

Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.

A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.

Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas. Loe edasi: Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Suurel Paunvere Väljanäitusel tuleb taas nunnukonkurss

Täna tuli  Palamusele ära tuua suuremõõtmelised ja iseäraliku väljanägemisega köögi- ja puuviljad , mida soovitakse  esitada XIV Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada traditsioonilisele nunnukonkurssile .

Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et  nunnusid oodatakse reedel, sest siis jõuavad  mõõtjad ja kaalujad tegeleda rahulikult oma tööga . „Vahel on  mulle helistatud laupäeval väljanäituse hommikul ja küsitud, kas sellise suuruse või välimusega aed- või põlluvilja tasub tuua.  Sel juhul ollakse  üldiselt hiljaks jäänud, sest ei jätku aega enam saaduste ülevaatamiseks.”

Paunvere Väljanäituse ja laada  peakorraldaja Reelika Kivimurd  arvas, et raske on prognoosida, missugune köögi-või puuvili tänavu nunnukonkursi võita võib. „Nagu teada, on käesoleval aastal eriti jõudsalt kasvanud kõrvitsad. Väljanäitusele peaksid aga jõudma ka eestimaised viinamarjad. ”

Paunvere laadale oli neljapäevase seisuga registreerunud 912 kauplejat . „Müüjaid tuleb rohkem kui möödunud aastal.  Mitmedki nendest saabuvad Lätist, kust tuuakse kaasa sealseid puunikerdusi, keraamikat ja muudki käsitööd.  Tänavu reklaamisime väljanäitust ja laata ka lõunanaabritele ja pealegi asub Lätis Palamuse valla sõprus-ja koostööpiirkond  Priekuli ,” rääkis Reelika Kivimurd

Raha teenimiseks ei pea aga Paunveres tingimata kaupa müüma. Nimelt kõige atraktiivsema ja huvitama kostüümiga isik või isikud saavad preemiaks 100 00 eurosenti. Möödunud aastal (siis veel kroonides) pälvisid sellise auhinna toitlustajad, kes olid kehastunud köstri perekonnaks.

Seekordset Paunvere Väljanäitust ja laata juhib tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Ott Sepp.

 

Jaan Lukas

 

Toidu kallinemine maailmas peatus

Augustis jäid toiduainete hinnad maailmas juuliga võrreldavale tasemele, selgus ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO neljapäeval avaldatud statistikast.

FAO poolt arvutatav maailma toiduhindade indeksi augusti keskmine väärtus oli 231 punkti ehk punkti võrra vähem kui kuu varem. Samas oli indeks võrreldes 2010. aasta augustiga tõusnud 26 protsenti. Kõigi aegade kõrgeimal tasemel oli FAO toiduhinna indeks tänavu veebruaris – 238 punkti.

Indeksi arvutamisel on aluseks võetud aastatel 2002-2004 maailmas valitsenud hinnatase, mille alusel määrati indeksi baaspunktisummaks 100. Seega on toit ligemale kümne aastaga maailmas kallinenud rohkem kui kaks korda.

Suurematest toidugruppidest kallines augustis teravili – 2,2 protsenti ning protsendise tõusu tegi kuuga läbi ka liha. Seevastu
piimatooted ja suhkur odavnesid mõnevõrra.

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht
Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?

Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?

Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema

9. augustil alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetustaotluste vastuvõttu põllumajandusliku ettevõtlusega alustavatelt noortelt, kes võivad saada kuni 40 000 eurot ühekordset toetust. See on ka esimene investeeringutoetus, mille taotlusi saab esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.

Põllumajandusettevõtjate keskmine vanus on Eestis aasta-aastalt tõusnud, noorte osakaal vähenenud. “Et elu maal jätkuks ning maanoortel oleks huvi ja paremaid võimalusi põllumajandustootmisega tegelda ning ka vanemate majapidamist üle võtta, selleks pakubki abi maaelu arengukava toetus põllumajandusega alustavatele noortele ettevõtjatele,” selgitas PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.

Vähemalt pool soovitud toetusest tuleb investeerida ettevõtte põhivarasse (seadmed, masinad, ehitised jmt), muus osas on raha kasutamise võimalused avarad. Põllumajanduslikuks tootmiseks võib valida põllukultuuride kasvatamise ja loomapidamise, mesinduse, puuvilja- ja marjaistanduste rajamise, aianduse, omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemise jmt. Noortaluniku toetuse abil on aga edendatud ka näiteks jaanalinnufarmi, seenekasvatust, lilli ja dekoratiivtaimi tootvat aiandit.

Toetuse soovija peab olema kuni 40 aastane, põllumajandusliku eriharidusega (või omandab selle 36 kuu jooksul), kaheaastase põllumajandusliku töökogemusega. Samas ei tohi ta olla ise põllumajandusettevõtjana tegutsenud kauem kui 18 kuud.

9.-29. augustini 2011 kestev taotlusperiood on maaelu arengukava sellel programmperioodil juba viies. Varasemad neli taotlusvooru näitavad, et see toetusmeede on väga populaarne: kokku esitati 817 taotlust, 301 noortalunikule on välja makstud kokku 11,45 miljonit eurot toetust. Loe edasi: Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema

Ku umakandi tarkus ei massa…

Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht
11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.

Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.

Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.

«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.

Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuu​ritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Krutskilinõ kanamiis

Pulga Jaan. Foto: Uma Leht

Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.

«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.

Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.

Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”

“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”

“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses

Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Foto: www.lasvanoored.ee

Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse sel nädalal kogunenud 50 talutoidu tootjat ja müüjat arutasid tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“  võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. töö lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.

Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. „Kohaliku toidu riikliku ja regionaalse strateegia väljatöötamine on meie nägemuses üks võimalusi, kuidas saaks senisest tõhusamalt talutoidu tootjate tegevusele kaasa aidata,“ lausus Niilo. Ta lisas, et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning eelarvevõimaluste leidmine võiks olla põllumajandusministeeriumi üks prioriteete uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel.

Seminaril osalenud põllumajandusministeeriumi esindajad väljendasid seisukohta, et kohaliku toidu strateegia koostamine võiks tulla kõne alla järgmise MAK perioodi raames Eesti Toidu jätkuprogrammina. Ehkki täna ei ole olemas kohaliku toidu turustustoetusi, on ministeerium teadvustanud selle teema olulisuse ning püüab sellesse panustada läbi ühistegevuse toetamise.

Lisaks kohaliku toidu strateegia koostamise vajalikkusele toodi töögruppides ja seminaripäeva lõpus välja veel mitmeid tegevussuundi: sh lasteaedade, koolide ja hoolekandeasutuste toetamine kohaliku toidu tarbimisel, tihedam koostöö talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel jpm. Ühe olulise aspektina jäi kõlama ka vajadus arvestada senisest enam piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele toetuste taotlemisel ning erinevate nõuete täitmisel, mis aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist. Loe edasi: Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Loomakasvatajad saavad toetust

Kihnu maalammas. Foto: erakogu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustab 2. juunil loomakasvatustoetuste väljamaksmist. Toetusesaajaid on tänavu 5123 ning makstakse viit erinevat toetust kokku 20,9 miljonit eurot.

Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.

Ammlehma ja ute kasvatamise toetus on seotud taotlemise ajal karjas olevate loomadega. Ammlehma pidajaid on mullusega võrreldes poolesaja võrra rohkem, loomade arv on kasvanud ligi 4000. Ute kasvatamiseks toetuse saajaid on sama palju nagu 2010, aga loomi on ligi 3300 rohkem. Kokku kasvatatakse toetuse abil rohkem kui 73 000 ammlehma ja utte.

Veise, ute ja piima täiendav otsetoetus põhinevad varasematel taotlusperioodidel taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud ühikutel. Need on nn tootmisest lahtiseotud toetused: loomi ei pea praegu enam karjas alles olema, küll aga peab taotleja jätkuvalt põllumajandusega tegelema. Selliste toetuste eesmärk on motiveerida neid põllumajandussektoris jätkama ning planeerima tootmist pigem tegelikust turunõudlusest, mitte saadaolevatest toetustest lähtudes. Loe edasi: Loomakasvatajad saavad toetust

Ussikomposti tegemise õpetus Sännas

19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis tutvustus ussikompostist ja ussikomposti ehitamine. Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on elanud Eestis juba 15 aastat ja on komposteerimise ekspert . Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Kombaini tuumisõ lugu

Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma Leht
Minevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.

Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.

Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu

PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.

15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.

Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.

Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt

Otsitakse tänavust Läänemere aasta põllumajandustootjat

Maailma Looduse Fond, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid avasid ühiselt „Läänemere aasta põllumajandustootja 2011″ konkursi.

Konkursi eesmärgiks on tuua välja Läänemeresõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid põldureid, kes aktiivselt vähendavad väetisainete keskkonda sattumist. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

ELFi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe: „Põllumajanduse keskkonnamõju on väga suur, sealhulgas on see suurim veekogude reostuse allikas. Seetõttu otsitakse põllumehi, kes pakuksid uudseid lahendusi olukorra lahendamiseks.”

Konkurss kuulutati välja ELFi rahvusvahelisel seminaril “Demonstration of environmentally friendly farming” täna, 3. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Seminari põhiteemadeks on keskkonnahoidlik põllumajandus ning Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused. Konkursi kuulutas välja Lennart Gladh ELFi partnerorganisatsioonist Rootsi WWF, kes rääkis ka Ühise Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmisest.

ELF võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Siinse eelvooru võitja pääseb rahvusvahelisse lõppvooru, konkureerima teiste Läänemeremaade võitjatega. Kandidaatide esitamise tähtaeg Eestis on 31. mai.

Lähem info:
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1134-otsime-2011-aasta-laeaenemere-aasta-pollumajandustootjat

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf. Foto: Uma Leht

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Parimatele põllumeestele jagati pühade eel teenetemärke

mark
Meenutus parimate põllumeeste tunnustuürituselt.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis riigipüha eel ministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel kätte 23 teenetemärki, tunnustamaks 2010. aasta põllumehi.

Kuldse teenetemärgi sai Roomas Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures töötav Ruve Šank.

Hõbedase teenetemärgi pälvisid:
Marje Aid – kalakasvatuse spetsialist
Madis Ajaots- agronoom, Rannu Seeme OÜ ja Pilsu talu juhataja, Aasta Põllumees 2010
Arnold Kimber- endine Leivaliidu president
Arvo Kuutok- Takkasaare talu peremees, Aasta Põllumees 2005
Lempo Must – teraviljakasvataja ning piima- ja lihatootja Võrumaalt, kohaliku külaelu edendaja
Aivar Pikkmets- Mättikku talu peremees, aktiivne mahepõllumajanduse propageerija
Sirje Potisepp- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, tootekonkurssi “Parim Eesti toiduaine” ja kampaania “Märka lipu märki” eestvedaja
Andrus Puksov – linnu- ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ SANLIND juhataja
Tõnu Rahula – Raikküla Farmer OÜ juhataja
Jüri Roots – Eesti Maaülikooli vanemspetsialist, põllumajandusinformaatika koolkonna rajaja
Toivo Univer – aiandusteadlane, põllumjajandusteaduste kandidaat
Arvo Veidenberg – Pajumäe mahetalu peremees
Elvi Viira – MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator, kohaliku külaelu edendaja

Sinine teenetemärk:
Malle Järvan- Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusteaduste doktor
Linda Latt – Põllumajandusameti peainspektor seemnete sertifitseerimise valdkonnas
Mait Must – Põllumajandusameti peaspetsialist maaparanduse valdkonnas
Enel Niin –Veterinaar-ja Toiduameti osakonnajuhataja, metsloomade vaktsineerimise projektijuht
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor, mitmete tunnustust pälvinud põllumajandusalaste püsinäituste eestvedaja
Tõnu Taat – põllumajandusministeeriumi maaettevõtlusbüroo peaspetsialist
Valli Tamm – põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Tea Tuulberg – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti regioonide osakonna juhataja
Mart Uba – Jõudluskontrolli Keskuse biomeetria sektori juhataja, piimaveiste geneetilise hindamise ideoloog ning lammaste geneetilise hindamise süsteemi käivitaja Eestis

Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Avo Samarüüteli OÜst Männiku Piim Tartumaalt ja 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.

Allikas: põllumajandusministeerium

Söödävili läbi!

Foto: Uma Leht
«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Saaremaa Piimatööstus suurendas juustueksporti üle 60%

Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.

 Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu.  90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.

Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Troll'a Jaanus, Jaana ja latsõ. Foto: Uma Leht
«Kapstit tulõ praati kimmähe tsiarasvaga!» tiid Võro valla Navi külä Ilomäe talo peremiis Troll’a Jaanus (35) häste, kuis hapnist kapstist hää praadikapsta saava. Või-olla nii kimmäs hää maigu nõudminõ tõigi talo kapstilõ Uma Meki suurlaada pääpreemiä ja avvohinnasõidu Saksamaalõ Grüne Woche söögilaada pääle.

«Et Uma Meki suurlaada pääl nii kõvastõ ostõti ja tuu preemiä saimi, tuu oll’ suur üllätüs,» kõnõlõs Ilomäe talo pernaanõ Troll’a Jaana (36). «Mul jäi päävä lõpus sälg haigõs ja tuud es jõvvaki kaia, midä tõsõ möivä!» Saksamaalõ sõit Ilomäe talo preemiäkapstit näütämä ja mekmises pakma kah vast iks timä: Jaanussõl jää-i talotüü mant säänest aigu.

Jaanus rehkendäs, et täl saa joba 22 aastakka kapstakasvataja ammõtit. «Naksi talopidäjäs 13aastadsõlt, ku uma edimädse kapsta maaha panni,» seletäs tä. «Meil oll’ üts kõva naabrimiis, kiä kasvat’ kapstit ja möi näid sis hapnõst pääst Vinnemaalõ maaha. Ma kai, et kõva äri ja naksi kah ummi kapstit maaha pandma!»
Loe edasi: Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Haanja vald selgitab välja parima ettevõtja ja põllumehe

Haanja vallavalitsus kuulutab välja konkursi “Haanja valla ettevõtja 2010” ja “Haanja valla põllumees 2010.” Vallavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid parima ettevõtja ja põllumehe väljaselgitamiseks. Ettepanek koos põhjendusega palutakse saata Haanja vallavalitsusele hiljemalt 5. jaanuariks 2011 aadressil Haanja küla, 65101 Võrumaa või e-posti aadressil vald@haanja.ee.

Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?

Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.

Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.

Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?

Kuulates erinevaid osapooli –  poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.

Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.

Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.

Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.