Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle
Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle
Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Lambaliha kaob lettidelt

Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.

Hundi, lamba ja inimese vaheline probleemipundar jõuab arutelule

                                                                                         Meediasse kerkinud lood lammaste murdmise sagenemisest Saaremaal on tõstatanud küsimuse looduskaitse ja loomakasvatajate huvide põrkumisest. Kas hundil on Saaremaal eluõigust? Mitu hunti Saaremaale mahub? Hundid on alati lambaid murdnud, milles siis seekordne vastasseis?

Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldataval seminaril tulevad arutlusele nii hundi elukäik, Saaremaa looduslikud olud kui lambakasvatajate mured. Vaetakse nii looduskaitselisi kui sotsiaalseid küsimusi ja küsimuse meediakajastust. Kas meil on tõsine probleem või oleme eimillestki konflikti üle puhunud? Võrdluseks hindame, kuidas on sarnaseid küsimusi vaetud Soomes ja teistes naaberriikides, aga ka Hiiumaal.

Avamaks erinevate huvirühmade seisukohti, saavad arutelulaua taga kokku Peep Männil (Keskkonnateabe Keskus, ulukiseire osakond), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (Keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Seminari modereerib Marek Sammul (Eesti Maaülikool).

Seminar toimub 12. jaanuaril algusega kell 16 Eesti Loodusuurijate Seltsis.

Heifer peredele tulekul lambakoolitus

Pühapäeval 27. märtsil algusega kell 13.00 toimub Kiidil lammaste söötmis- ja tervishoiualane koolitus. Lektoriks on Ants Kuks, kes on ise lambakasvataja ja ka loomaarst, samuti konsulent. Kui talve ikka on ja ilm ilus, võib ka lapsed kaasa võtta – saavad suusamäel sõita. Täpsem info: Aigar Piho, VTL Heifer projektijuht, tel 5056293.