Seoses noortetoa avamisega otsib Sänna Kultuurimõis alates 1. septembist 2011 oma meeskonda noorsootöötajat-projektijuhti.
MTÜ Sänna Kultuurimõis on iseseisev alternatiivse suunitlusega kunsti- ja kultuurikeskus Võrumaal Sännas. Kultuurimõis on tegutsenud aastast 2009 ning olnud pidevas arenemises. Hetkel töötab majas viis inimest kolmest erinevast rahvusest. Tegevused toimuvad puutöökojas, naiste käsitööklassis, keraamikakojas, velokuuris, teatri- ja kinosaalis ning astronoomia-teemalisel matkarajal. Toimib kunstnike residentuuriprogramm. Maja on koduks ka rahvusvahelistele vabatahtlikele ning aktiivselt tegutsetakse permakultuuri vallas. Sänna Kultuurimõisas on veel mõned kitsed, kanad, kassid ja mesilaspere. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat
9. juulil on Karksi-Nuias kavas poolteist aastat kestnud Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti lõpusündmus, kus projekti otsad võetakse kokku.
Projekt koosnes neljast etapist. Esimeses etapis loodi kaks töögruppi, üks Viljandimaal ja teine Läti piiriäärsete kohalike omavalitsuste tasandil, kes hakkasid projekti nimega “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale” ette valmistama.
Projekti teises etapis keskenduti erinevatele tegevustele. Ürituse “24h noortega” esmaseks eesmärgiks oli jääsulatamine ning piiride kaotamine noorte ja omavalitsusjuhtide vahel. Igas Viljandimaa ja kaasatavas Läti piiriäärses omavalitsuses viidi läbi noorte, noorsootöötajate, omavalitsusjuhtide ja –ametnike vahelised ümarlauad “Noored võtavad sõna!”. Ümarlauale järgnes noorte ja otsustajate vaheline debatt “Muna vs kana”. Korraldati spordivõistlused “Võim vs noored” ja peeti kahepäevane maakondlik noortefoorum “Pole ükskõik – kõik on üks!” Lisaks toimusid noortevahetused ja töövarjupäevad. Loe edasi: Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku
Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.
65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!
Fotol Gruusia maiustus churchxela. Foto: wapforum.ge
Kõik huvilised on oodatud osa saama Gruusia kultuurist sel nädalal Noorte Ideekohvikus Rõuge keskuses. Gruusia kultuuri tutvustavad vabatahtlikud Zviadi ja Giga.
Teisipäeval, 28.juunil kell 18.30 – Gruusia esitlus ja tantsud (noortekeskuses)
Kolmapäeval, 29.juunil kell 13-15 – menüüs “khachapuri”
Neljapäeval, 30.juunil kell 13- 15 – menüüs magusad koogid ja “churchxela”
Reedel, 1.juulil kell 13-15 – menüüs “xinkali” ja šašlõkk.
Laupäeval, 2.juulil onkohvik suletud seoses Rõuge veepeo ja paadiralli toimumisega.
Pühapäeval, 3.juulil on kohvik avatud.
Rõuge Noorteklubi
Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988.
Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.
Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.
Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).
Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.
Foto: paadiralli.eeRõuge Noorteklubi kutsub kõiki organisatsioone aktiivselt osalema 2. juulil toimuval Rõuge Veepeol ja Paadirallil. Tänavu 14. korda toimuv üritus üllatab nii esinejate kui ka uue alaga.
Päev saab alguse kell 10.00 tavapärase Rannavolle võistlusega. Kui teie hulgas on võrkpallihuvilisi, siis ootame kindlasti osalema. Sellel aastal on kavas uus omanäoline ala, milleks on paadiralli teatevõistlus. Osalema oodatakse 6-liikmelisi võistkondi, kes jaotuvad raja ulatuses kolme vahetusse. Erinevalt peavõistluse distantsist on teatevõistluse marsruut lühem ning raja läbimise raskust saab jaotada võistkonnaliikmete vahel. See on parim võimalus proovida paadirallil osalemist kas peavõistluse eelharjutusena, lustliku meeskonnatööna või sportliku proovilepanekuna. Teatevõistlus algab kell 12.00.
Ootame teid ka isemeisterdatud veesõidukite konkursist osa võtma. Pange kokku meeskond, kes meisterdab ühe lustaka ja omanäolise veesõiduki. Aastad on näidanud, et veesõidukite leiutamine on üha populaarsemaks muutumas. Kõikidele veesõidukite meisterdajatele on auhinnad! Omavalmistatud veesõidukite konkurss algab kell 14.00. Loe edasi: Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile
Noorte ettevõtlikkust arendav programm Entrum tegutseb 2011/2012 õppeaastal Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.Entrum programmi sihtgrupp on üldhariduskoolide 10. ja 11. klasside ning kutsekoolide 1. ja 2. kursuste õpilased. Programm koosneb 8 igakuisest sessioonist, mille sisuks on ideede algatamisega ja elluviimisega seotud koolitused ning kohtumised tuntud edukate inimestega ja ettevõtjatega. Noored saavad oma ettevõtlikkust arendada programmi kuues põhilises valdkonnas: uued tehnoloogiad, teenindus ja tootmine, ökomajandus, meedia, muusika ja ürituste korraldamine, loomemajandus. Avasessioon toimub 26. oktoobril Tartus ning Lõuna-Eesti parimad Entrum programmi noorteprojektid kuulutame välja mais 2012.
Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2011/2012 õppeaasta sihtgrupiks on Lõuna-Eesti 16-17 aastased noored. Entrum inspireerib noori, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese ettevõtliku projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja erinevate valdkondade Eesti ning ka rahvusvaheliste tipptegijate vahel.
Programmi kontseptsiooni aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“. 2010/2011 õppeaastal tegutses Entrum Ida-Virumaal, kus ca 120 noort algatasid programmi raames 27 ettevõtlikku projekti ja aitasid kaasa oma kodupiirkonna arendamisele ning nakatasid oma innukusega nii kohalikke ettevõtjaid, kui ka omavalitsusi. Ida-Virumaa parima projekti tiitli pälvis noorte tööbörsi loonud projekt InSpe, kellele andsid pidulikul galal auhinna üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Noori inspireerisid ja juhendasid olümpiavõitja Gerd Kanter, TallinnMusicWeek festivali korraldaja Helen Sildna, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, PÖFF-i laste- ja noortefilmide festivali juht Mikk Granström, Sampo panga juht Aivar Rehe, Vene Draamateatri näitleja ja stepptantsustuudio Duff Tap Studio looja Aleksandr Ivaškevitš, USA investeerimisfirma The Steeltree Corporation tegevjuht William Piper ning paljud teised.
Emtrum programmi viib ellu SA Entrum koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolidega.
Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.
PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".
1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.
Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.
Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.
Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).
Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.
Taisto Uuslail, Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik
Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.
Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.
Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?
Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.
Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Loe edasi: Peost suhu?
Täna kell 15 Euroopa noortenädala raames Tallinnas Vabaduse platsil toimuv a flash mobiga loodavad noored vabatahtliku tegevuse Tallinna linnaruumis nähtavaks muuta.
Euroopa Noortenädala projektijuhi Maris Pajula sõnul on vabatahtlikkus siiani teema, mis tekitab laiemas üldsuses veel segadust. “Vabatahtlikud on kõikjal meie ümber, kuid neid ei osata veel piisavalt esile tõsta, et nemad ja nende tegevus oleks nähtav ja tunnustatud. Meie eesmärk ongi Euroopa noortenädala tegevustele punkt panna Tallinna tänavatel, et näidata, kes on vabatahtlikud ja miks vabatahtlik tegevus on oluline”, selgitas Pajula.
15.-21. maini toimunud Euroopa Noortenädal „Hüppa ellu tundmatus kohas!“ tõi Eesti noorteni vabatahtlikuna tegutsemise võimalused bussituuri, noortekeskuste vabatahtlike nädalate ja eriprogrammiga Tallinnas.Euroopa Noortenädala tegevustega tutvustati noortele, milliseid vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi nad kasutada saavad, näidati, mida on oma projektidega korda saatnud Eestis tegutsevad välisvabatahtlikud ja prooviti kätt ka vabatahtliku tööga.
Flash mobi (flash < hetk, mob < inimrühm) peetakse sotsiaalse kunsti fenomeniks, kus hulk inimesi koguneb hetkeks, et sooritada mingi kokkulepitud ebatavaline tegevus, ja kaob seejärel kiiresti. Flash mob annab vaba võimaluse end avalikus ruumis väljendada, rikkumata seejuures ühtki seadust. Esimene teadaolev flash mob toimus USAs 1987. aastal.
Täna, 15. mail, toimub Pokumaal laastumaalikool koos Anneli Kaasikuga. Maalitunnid algavad kell 12 ja 14. See on päev kogu perele.
17. mai toimub õiesoengupäev. Oodatakse lapsi Kogu päeva vältel oodatakse Pokumaale toredate soengutega lapsi. Fotod soengutest paneme üles Pokumaa kodulehele, võitja selgitame külastajate internetihääletusega. Toredamale soengule on vääriline auhind. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külstuspileti hinnas.
Homme, 9. mail korraldab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus üle Eesti kõigis maakondades ühise noorte Euroopa päeva.
Homme kell 15 läheb suureks koos tegemiseks. Kõikjal üle Eesti. Ühel ajal. Kõigis maakondades on valitud üks noortekeskus, mis viib läbi kogu päeva kestel Euroopa Liidu teemalised töötoad, viktoriinid, minimessid ja esinemised, flashmobid jpm põnevat. Kõik see toimub sünkroonselt ja on kajastatud kõikides keskustes suurtel ekraanidel.
Õhtul kell 20 alustab Keila noortekeskuses kontserdiga Ott Lepland ning juba kell 21 jätkab
Karksi-Nuia kultuurikeskuses Tanel Padar & THE SUN. Ka need kontserdid jõuavad realajas interneti-TV kaudu kõikidesse maakondlikesse keskustesse.
Kogu päeva kestel tehakse kõigisse korralduspaikadesse internetiotselülitusi, mis kuvatakse ühiseks peoks internetilehel: www.eank.eu/euroopapäev2011 ja nii valmibki meie Eesti noorte Euroopa päev.
Kogu päeva juhib üle-eestiliselt päeva juht Lenna Kuurma, kes asub Karksi valla kultuurikeskuses.
SEB 29. Tartu Jooksumaraton toob nädalavahetusel Tartus, Otepääl ja Elvas stardijoonele kokku ligi 2500 noort spordisõpra.
Kõige osavõtjaterohkem sündmus toimub laupäeval, 7. mail kell 11.00 Tähtvere Spordipargis Tartus, mille tarvis on juba praegu ette valmistatud erineva pikkusega rajad. „Eelmisel aastal käis TILLUjooksul ja MINImaratonil kokku enam kui 1800 noort,“ kirjeldab MTÜ Klubi Tartu Maraton büroo juhataja Epp Paal. Tema sõnul tekitas nii paljude laste rõõm sportimisest Tähtvere Spordipargis väga positiivse ja üleva meeleolu.
7. mail on Lõunakeskusel Tartus TILLUjooksul ja MINImaratonil osalejatele veel ka üllatus varuks. Nimelt saab iga laps lasteürituse medaliga tasuta jääpileti ning uisud Lõunakeskuse liuväljal uisutamiseks. Lisaks Tartule toimuvad lastejooksud ka pühapäeval, 8. mail Otepääl ja Elvas enne 23 km ja 10 km põhidistantside starte. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee
5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.
Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.
Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud
Eesti noori peibutab õppimiskohana USA. Foto: absoluttravel.eu
Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 läbi viidud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumi astme ja kutsekooli
õpilase arvamuse.
Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi.
„Eesti noored on välismaal õppimisesse väga positiivselt meelestatud,“ sõnas Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ning lisas, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad, kui olid need aastaid tagasi.
Uuringu tulemusena soovivad üle 60 protsendi vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 protsenti on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.
„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust
välismaale õppima mineku suhtes,“ ütles Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peavad 61 protsenti vastanutest õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning 46 protsenti võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta. Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele. Loe edasi: Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid Eestisse ei naaseks
Hiiumaa tööõpetajad kutsuvad kõiki, kellele meeldib tehnika ja konstrueerimine, sport, hea tuju ja muu taoline, võtma osa maakondlikust õpilasüritusest „Seebikate Rallist“.
Osalema oodatakse koolide-, klasside-, perede-, sõprade-, autokodade-, tehniliste klubide jne. meeskondi üle kogu maakonna. (Pange meeskondadele ka nimed, millega saate registreeruda.) Osalejal tuleb luua oma sõiduk. Üritusest võivad osa võtta üksikosalejad kui ka meeskonnad. Auto konstruktsioonile esitatakse ainult kolm kohustuslikku tingimust:
1. Mootori puudumine (auto veereb kaldteel)
2. Rooli olemasolu (sõiduk peab olema juhitav)
3. Pidurite olemasolu (auto peatamine)
Muid piiranguid autode konstruktsiooni, materjalide ega mõõtmete osas ei ole. Teretulnud on autode omapärane väljanägemine. Autod võivad olla kaunistatud visuaalse või tekstiinformatsiooniga (näiteks reklaam), mis aga ei tohi olla vastuolus esteetikanormide ega seadusandlusega. Kokkuvõtete tegemine toimub kahes kategoorias. Eraldi hinnatakse trassi läbimise kiirust (ajaliselt), sõiduki juhitavust (slaalom) ning eraldi konstruktsioonide väljanägemist ja originaalsust. Loe edasi: Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli
Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks ligi 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 45 malevakorraldajat.
Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (80%). Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, va Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).
Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Lisaks kasulikule töökogemusele omandavad noored malevavahetusele eelneval koolitusel teadmisi, kuidas tööturule siseneda ning kuidas tööseadusandluses orienteeruda. Loe edasi: Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort
Parksepa Keskkooli ajaloo-aasta raames toimub reedel, 29. aprillil ülekooliline ajalooline sõjamäng Kirumpää linnuses, mis viib osalejad tagasi 14. sajandisse. Kogunemine kostümeeritult kooli juures kell 18.30. Ühine rongkäik Kirumpää linnuse juurde kestab ca 1 tund. Sõjamäng Kirumpää linnuses, kus osalevad 5.-12.kl õpilased algab kell 20.00. 1.-4. klassi õpilased osalevad koos vanematega sõjamängu publikuna. Ürituse lõpp orienteeruvalt kell 21.00. Peale sõjamängu toimub rongkäik linnusest Parksepa Keskkooli juurde tagasi.
Europe Directi Valgamaa infopunkt, Valga maavalitsus ja Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus kutsuvad maakonna koolinoori tähistama Euroopa Päeva juba traditsiooniks muutuva infojahi võistlusega. „Eelmisel aastal osales infojahi üritusel 36 õpilast kaheksast Valgamaa koolist,“ täpsustas Europe Directi Valgamaa infopunkti projektijuht Marika Muru. Tegemist on võistlusega, kus meeskondadel tuleb leida vastuseid Euroopa Liidu teemalistele küsimustele. Samuti tuleb otsida infot noorte karjäärivõimaluste kohta Euroopas. Kasutada saab Europe Directi Valgamaa infopunkti trükiseid, telefone ja internetiühendusega arvuteid. Üritus toimub 10. mail kell 12:00-15:00 Valga maavalitsuses. Osaleda saab üheksa 7.-8. klasside neljaliikmelist meeskonda. Kõikidele osalejatele on Europe Directi Valgamaa infopunkt välja pannud väärtuslikud auhinnad. Esikoha saavutanud meeskonna iga liige saab auhinnaks koolitarvete kaupluse kinkekaardi väärtuses 25 eurot.
Ootame meeskondade registreerumist hiljemalt 29. aprilliks e-posti aadressile marika.muru@valgamv.ee. Täiendav info telefonil 766 6137. Ürituse korraldajateks on Europe Directi Valgamaa infopunkt, Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus ning Valga Maavalitsus.
Tõrva Noortevolikogu on välja kuulutanud logokonkurssi, kus otsitakse noortevolikogule noortepärast ja ägedat logo. Logos võiksid olla Tõrva vapivärvid ning logos peaks ära tundma, et tegu on just noortevolikogu logoga. Logod võib esitada nii paberil kui ka arvutis tehtuna. Tööd tuleb anda kas noortevolikogu esimehele Karl Kirtile või noorsootöötajale Merike Soometsale, või saata logo@torvanoored.ee. Lisainfo Tõrva Noortevolikogu kodulehelt.
27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.
Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.
Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.
Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt
Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldab läheneva Euroopa päeva puhul veebipõhise viktoriini, milles saab osaleda kuni 9. maini. Teemakohane viktoriin on peamiselt valikvastustega ning selles on küsimusi Euroopa Liidu kui institutsiooni, selle ajaloo ja liikmesriikide, euro jm kohta.
Õigesti vastanute vahel loosivad korraldajad välja Euroopa Liidu sümboolikaga meeneid. Loosimine toimub 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses (Viljandis Vabaduse plats 2). Euroopa Liidu teemalise viktoriini leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt (http://mv.viljandimaa.ee/?op=body&id=1045). Loe edasi: Viljandimaa noori oodatakse osalema veebiviktoriinis
Tartu Kevadpäevade raames peetakse Tartus Vabaduse puiesteel 29. aprillil kell 22.00–24.00 Öötantsupidu. Tantse õpetavad Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja häid õpetajaid palju.
Rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab Öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupidu annab sellise energialaksu, et terve ülejäänud aasta kaerajaanitad loengust loengusse ja sessid mööduvad pingevabalt, nii et naer näolt lihtsalt ei kao. Loe edasi: Noored tantsijad kutsuvad Öötantsupeole
