Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Foto: Sille Annuk

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394

Mikkeli muuseumis saab vaadata portreemaale Eesti erakogudest

Mikkeli muuseum.

Reedel, 16. septembril avati Mikkeli muuseumis näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal”. Koostöös St. Lucas Galeriiga ja seitsme erakogu kaasamisel sai võimalikuks mitmekülgne väljapanek, mis eksponeerib kohalikes erakogudes oleva portreekunsti erinevaid avaldumisvorme alates 17. sajandist tänapäevani.
Avamisel tutvustasid näitust tutvustavad kuraatorid Aleksandra Murre Mikkeli muuseumist ja Nikolai Merkurjev St. Lucas Galeriist. 

Johann Conrad Dorner. Noore naise portree diadeemiga. 1838. St Lucas Gallery

Eksponeeritud portreedest moodustavad põhiosa 18. ja 19. sajandi teosed. Esindatud on pea kõik võimalikud portreežanrid alates ametlikust esindusportreest kuni hapra miniatuurini. Sõjaväelaste ja kaunite daamide portreed võimaldavad jälgida moe arenguid ja iluideaale 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni.
Esindatud on ka erakogudes olevad baltisaksa kunstnike – Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Eduard Karl Franz von Gebhardti, Johann Conrad Dorneri jt – maalitud portreed. Ekspositsioon jõuab välja tänapäeva, püstitades küsimuse tõsiseltvõetava portreekunsti võimalikkusest ka nüüdisajal.
Väljapanekus on eksponeeritud järgmiste kollektsionääride tööd (Ursula Jansson, Jaanus Idla, Kalev Klais, Urmas Meedla, Toomas Peek, Mart Sander, St. Lucas Galerii jt).

EKM

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Homme toimub Tallinnas esimene avatud ateljeede päev

29 kunstnikku, seitse näitust, seitse ateljeed  – see on homme,  21. augustil kell 12-18 teoks saav esimene Tallinna vanalinna avatud ateljeede päev, kui on hea võimalus külastada kunstnikke nende ateljeedes ja põnevates ruumides, kuhu tavaliselt ei pääse.

Peale omaette ateljeede külastamise on võimalik osaleda ühisel jalutuskäigul, mille jooksul külastatakse koos järgemööda kõiki vanalinna piirkonnas osalevaid ateljeesid ja kunstnikke. Kohtutakse kell 12 Kunstihoone ees Vabaduse väljakul. Esimese ateljeena-kunstnikuna külastatakse Tõnis Laanemaad.

Päev lõpeb Toompeal, kus Visual Walk kutsub Avatud Ateljeedel osalejad Kohtuotsa vaateplatvormile pidustustele. Muuhulgas näeb tegevkunsti performance’t.

Ateljeede ja kiunstnike külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. Kõik on oodatud jalutama ja ateljeesid-kunstnikke külastama! Kaardid, kuhu on peale märgitud ateljeede asukohad ja kunstnike tutvustused, saad omale alla laadida siit: tutvustus ja kaart. Kaardid on eelnevalt saadaval ka Kunstihoones, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning Avatud Ateljeede toimumise päeval osalevates ateljeedes.

Siiski soovitame raha kaasa võtta, sest võimalik on osta loomingut otse kunstnikult (ilma galerii või poe komisjonitasuta). Mitmes ateljees on kunstniku juhendamisel võimalik ise kunsti luua ja erinevaid tehnikaid proovida. Tehnikate proovimisel tuleks, kokkuleppel kunstnikuga teha kas annetus või maksta materjalikulu eest.

Kaardid ja info aadressil: www.ateljeed.com

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Põlvas algab täna Uue Ajastu Festival

Uue Aja Festivali plakat

Täna algab Põlvas neli päeva vältav muusika- ja visuaalkunstisündmus Uue Ajastu Festival “Rahu sagedus”. Esimene õhtu kulgeb kunstinäituste ning filmiprogrammi tähe all. Näitustel eksponeeritavale maalikunstile lisaks näeb videoinstallatsioone, klaasikunsti ja graafikat.

“Olen näituse tarbeks teinud spetsiaalselt viis tööd lähtudes kontseptsioonist rahu. Maaliseeria koloriid on samuti rahulik,”  rääkis Põlvas Kesk tn 7 täna avatava kunstinäituse üks autoreid Kadri Toom. “Kasutusel on kujundid, mis lähtuvad rahu teemast. On
Jerusalemma linnavaade ja teine töö lennumasinast, sest ka lendamine või hõljumine on rahuga seotud.”

Samal näitusel näeb ka Tartu ja Tallinna noorkunstnike Alar Tuule, Margus Loki ja Kristi Kongi töid. Videokunsti eksponeerivad Hille Karm ja Külli Mariste.

Võru tänava kunstigaleriis Gallõrii aadressil Võru tn 4 avatakse noore kunstniku Alo Valge näitus “Suuline offer”. Samas on avatud ka
klaasikunsti püsinäitus.

Õhtuhämaras kuvatakse välikinos Põlva kunagise kinomaja Võit seinale film pealkirjaga “Kundun”. 1997. aasta linateos (režissöör Martin Scorsese) räägib dalai-laama elust tänapäevani, Hiina ülemvõimuga tekkinud probleemide lahendamisest ning ühes sellega Tiibeti kultuurist ning argipäevast.

Homme ja ülehomme näeb festivali pealaval ühtekokku 16 artisti või koosseisu pluss klubiüritusi DJ-de ja üllatuskülalistega. Neljal festivalipäeval aitavad külalistel rahu sageduseni jõuda Moskvast pärit post-rocki viljelev Mooncake, Peterburist Superficial Random Knowledge Porridge, Outloudz, Mimicry, Mahavok, Vaiko Eplik ja Eliit, Silvi Vrait-Wright & Co jt.

Nagu eelmiselgi aastal, nii ka tänavu kutsuvad korraldajad külalisi üles pildistama rahu sagedust.
Täpsem info on kättesaaadav festivali kodulehel www.uueajastufestival.ee

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Võru Linnapäevade vabalava ootab esinejaid

Augusti keskpaigas jõuab taas kätte aeg, mil tähistatakse Võru linna sünnipäeva. 19. augustil algavate Võru Linnapäevadega öeldakse Võrule „palju õnne“ juba 227-ndat korda.

Reedel, 19. augustil alates kella 11-st kutsume kõiki aktiivseid ja hakkajaid üksikesinejaid ning kollektiive üles astuma Võru Linnapäevade vabalaval, mis toimub sünnipäevalaada kõrval kesklinna pargis. Oodatud on kõik, kes soovivad esineda ning näidata oma talenti, oskusi ja elurõõmu teistele kaaslinlastele ja külalistele.

Kui kellelgi on juba ammu peas mõni idee või valmis kava, mida soovite ka teistega jagada, olgu selleks siis tants, laul, rattatrikk, luuletus või ükskõik mis, siis vabalava on just teie võimalus selle esitamiseks. Linna sünnipäev on parim aeg näitamaks, kui toredad inimesed siinkandis tegutsevad. Seega tule üksi, perega, sõprade või oma kollektiiviga ning tee rõõmu nii endale kui ka kõigile teistele.

Registreeri ennast telefonil 7828741 või saada oma esinemissoov aadressile katlin.hoop@vorukannel.ee hiljemalt 12. augustiks.

Täpsem: Kätlin Hoop, Võru kultuurimaja Kannel, tel 7828741 või 56639661, www.vorukannel.ee

Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Hetk mulluselt Uue Ajastu Festivalilt Põlvas. Foto: UAF
Põlva linnas möödunud aastal esimest korda toimunud alternatiivmuusika- ja kunstifestival Uue Ajastu Festival (UAF) toimub tänavu jälle. Kultuurisündmuse omalaadsus seineb lisaks muusikaelamusele efektses linnaruumi kujundamises visuaalkunstiga õhtuhämaruses ning koostöös maastikuarhitektidega, kelle käe läbi muutub kontserdipaik ja Põlva vahelduv pinnamood koduselt hubaseks keskkonnaks.

11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.

2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Surfilaager 2010. Foto: Kristjan Tutans
Kolmapäeval, 13. juulil algab Roosta Puhkekülas viiepäevane surfilaager, kuhu oodatakse enam kui 2500 osalejat. Eesti purjelauahooaja iga-aastane tippsündmus toimub juba 13. korda ning pakub varasemast tihedamat programmi nii surfispordi kui ka seltskondliku ja meelelahutusliku poole pealt.

Surfilaagrisse kogunevad nii kogenud sõitjad kui ka algajad lohesurfi- ja purjelauahuvilised, kellele korraldatakse programmi raames mitmeid koolitusi. „Sel aastal on esindatud surfiklubid üle Eesti, kes meeleldi uute huvilistega oma kogemusi jagavad,“ rääkis Surfilaagri peakorraldaja Alar Vettik.

Surfilaagrist ei puudu ka võistlused – reedel toimub naistele atraktiivne võistlus Roxy Ladies Surf ning samuti Minu Esimene võistlus neile, kes võistluspalavikku varem tundnud pole. Laupäeval toimub harrastajate klassis võistlus Bacardi Fun II. Loe edasi: Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Täna avatakse kartulitrüki näitus ja töötuba

Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.

Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).

Allikas: Narva muuseum

Narva muuseumi kunstigaleriis peetakse täna kunstnikupäeva

Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.

Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali,  kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu  Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis Ungari kunsti näitus


Näitusel “3in1” on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szücs, Agnes Szepfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Alates 06. juunist Võru Linnagaleriis:

Võru Kunstikooli näituste avamine 06. juunil kell 16:30.

* VÕRU KUNSTIKOOLI näitused
Võru Kunstikooli põhiõppe lõpetab VIII lend. 2006. aastal õpinguid alustanud 12 noorest on lõpusirgele jõudnud 6 tublit inimest. Lõputöödele, mida 06. juunil kaitsma asutakse, on pühendatud 5-aastase õppetsükli viimane poolaasta. Ave Nurmeots (15 a) ühendab oma lõputöödesse muusika ja sõpruse, Diana Lõhmus (18 a) seob oma teema tehnikamaailmaga, Therese Sild (18 a) on valinud kujutamiseks aja kulgemise ja erinevad põlvkonnad, Maria Variksaar (17 a) räägib kunsti keeles oma kodust ja juurtest, Gredy Udras (18 a) kujutab unistust paradiisiaiast ja Liisi Rauba (18 a) lahkab “Lolitade” hingeelu. Teemad ja lähenemised, mida ja kuidas kujutada, on nii noorte kunstnike puhul ootuspärased kui ka ootamatud.
Võru Kunstikooli õpetajate tööde näitusel Linnagalerii II korrusel esitlevad seekord oma viimase aja loomingut kunstiõpetaja Urve Mill (keraamika), käsitööõpetaja Ülle Hummal (seinatekstiilid), kunstiõpetaja Inna Süving (maalid), fotoõpetaja Toomas Hütt (loodusfotod), kunstiõpetaja Liia Leppik (maalid), kunstiõpetaja Ulla Torop (köitekunst) ja kunstiõpetaja Angela Orro (maalid).

* KAILI-ANGELA KONNO näitus “Maalid”
Näitusel on eksponeeritud viimastel aastatel valminud õlimaalid. Iga päev on täidetud tegevustega, mis toimuvad ajas. Vähe on hetki, mis on tädetud tegevusega väljaspool aega. Mõnel päeval ei tulegi seda hetke. Ikka kõnnin sihipäraselt kusagilt kuhugi, räägin vajalikke rääkimisi, keegi kindel vajab mind kindlaks kellaks.  Kui ajaorjus koguneb, siis muutun rahutuks, uduseks, vaatan eemale, kipun kõrvale astuma. Siis  tulevad maastikud, mis on väljaspool aega. Mõtted ja tunded, mida nagu pole olnudki, aga mis aitavad edasi minna. Otsin sellist.
Kaili-Angela Konno (s. 1970) on kujundanud stuudio saadetele „Terevisioon“ (2009), „Prillitoos“ (2007), AK (2006), „Vabariigi kodanik“, „Revident“, „Kes sõidab Pekingisse“ (2007), „Foorum“ (2005), „Aeg luubis“ ja „Välisilm“ (2003). Esimest korda astus kunstnik oma töödega avalikkuse ette 1997. aastal Tartu noorte kunstnike näitusel. Sellest alates on Konno aktiivselt osalenud nii maalikunstnike aastanäitustel kui ka teistel kunstirühmituste ja grupinäitustel ning korraldanud ka arvukalt isiknäitusi paljudes Eesti linnades.
Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus

Anni Arro.

28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga. 
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust. 
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.

Haapsalus tuleb taas traditsiooniline graafilise disaini suursündmus

Laupäeval, 28. mail kell 14 avatakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Haapsalu kultuurikeskuse koostöös juba traditsiooniks saanud Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF). Sel aastal saab Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis (Posti 3, Haapsalu) näha kahte iseseisvat näitust, kuid festivali avamispäeval on sündmusi rohkem.

Festivali eestvedaja, disainer Marko Kekishevi sõnul avatakse Haapsalu Linnagaleriis kell 14 rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus “Isikupära/Individuality 2011”, mille teemaks seekord on POP & ROCK. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Šveitsist ja Saksamaalt.
Marko Kekishev/laanemaa.ee

Tallinna päev algas uuendatud Vilde monumendi avamisega

Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.

Allikas: Raepress

Inimsuhete eriskummaline maailm Võru Linnagaleriis

Teisipäeval, 3. mail kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis mitme Ungari kunstniku ühine isiknäitus „3in1“.

Võru Linnagalerii (Liiva 13) esimesel korrusel on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szűcs, Ágnes Szépfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Igapäevast maailma käsitleb ka Zsolt Asztalos, kelle tööde puhul ei ole maailm enam nii käegakatsutav nagu eelpool mainitud maalidel. Oma näituste kohta ütleb kunstnik, et inimesed ei ela enam reaalses maailmas, vaid rändavad ringi mööda juhtmeid ja kõvakettaid. Kodu on tark- ja riistvara, sotsiaalvõrgustikud, jpg-failid ja muu taoline tehnikamaailm. Üha rohkem meelitatakse inimesi tarbima illusioone, õnnelikke nägusid reklaamplakatitelt, aga reaalsuses istuvad need, keda taheti õnnelikuks teha, tuimalt teleka ees ja söövad krõpse. Kõik see kokku moodustab kunstniku jaoks intrigeeriva materjali.

Klára Petra Szabó aga läheneb inimestele teisest küljest. Tema moeakvarellid kajastavad inimese ja riiete suhet, kuid üritavad tabada ka olemust ning meeleolu. Kunstnik maalib inimesi, kelle välimus on tema jaoks põnev ning oma töid peab ta rohkem portreedeks või ajastusketšideks, mille roll aastate jooksul muutub.

Näituse avamisel viibivad kohal ka Zsuzsa Moizer ja Zsolt Asztalos.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 3. juunini. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12–18.30 ning kultuurimaja Kannel ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

Allikas: vorulinnagalerii.ee

Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas