Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”
Silt: kunst
Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni
Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.
Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.
Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.
Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.
See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni
Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist
Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel
Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus
Neljapäeval, 1. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstikoolis teatrikunstnik Madis Nurmsi isikunäitus. Näitus keskendub kunstniku rollile teatris, tutvustades külalistele protsessi, kus algsetest kavanditest sünnivad tööjoonised, joonistest makett ja neist omakorda kogu lavastuse visuaal.
Näha saab kavandeid erinevatest muusikateatri lavastustest, materjalinäidiseid ja produktsioonifotosid. Muidugi ei puudu ka ehtsad lavakostüümid ning maketid, kus kogu lavamaailm on vähendatud neljandikuni oma tegelikust suurusest ja rolle täidavad miniatuursed inimesed.
Külastaja saab ka aimu kuidas ja millest valmistatakse erinevaid objekte, mis lavale jõuavad. Lähedalt saab näha nii ulmelisi relvi ooperi “Attila” lavastusest kui vaskkiivrit selle reklaamplakatilt. Keskkonnateadlikust disainist annavad aimu taaskasutatud materjalidest kostüümid ooperist “Thais”, näha saab ka sünteetiliste materjalide (kile, kumm, LED-valgustus) kasutusvõimalusi kaasaegsete kostüümide loomisel. Loe edasi: Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus
Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti
Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.
Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.
„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.
Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.
Veebruari lõpuni on Rütmani galeriis Vladimir Baciu maalinäitus
Veel viimased päevad veebruari lõpuni on Rütmani galeriis võimalus vaadata Vladimir Baciu maale.
Rütmani galerii on suurepärase asukohaga Rapla südames, Rapla Kultuurikeskuse ja Postimaja vahel tegutsenud juba aastast 2006. Ruum on ühendatud “GALERII” kohvikuga, seega kunsti nautimise kõrval saab kohvi juua ja einet võtta.
Galerii on avatud
E-R 9.00-20.00
L-P 11.00-17.00
Olete oodatud kunsti nautima!
Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused
19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.
Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist. MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee
Kunstnik Ellen Polli õpilased austavad õpetajat näitusega
Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.
“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).
Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.
Allikas: Piret Paluteder
Sergei Minini akvarellinäitus Jõgeva Linnaraamatukogus
Elvas võib külastada Reti Saksa graafikanäitust
Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafika kunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud kuivnõelaga, mis on üks vanemaid ja levinumaid sügavtrüki tehnikaid. Sekka on segatud ka metsotintot ja teisi trükitehnilisi vigureid, mille keerukusest saavad aru vaid graafikategijad ise.
Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas ringi mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid. Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30, Elva.
Lisainfo: Elva HKK Sinilind telefonil 745 7201 või http://sinilind.elva.ee/.
Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus
VonKrahliGalerii avati näitusega “Esimene lõige”
Von Krahli klubi ruumides alustas tegevust VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika- ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega “Esimene lõige”.
Käesoleval näitusel esitletakse EKA Vabade Kunstide Teaduskonna esimese aasta tudengite esimesi lõikeid. Tööprotsess oli üpris orgaaniline. Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige.
Linoollõiketehnika kuulub kõrgtrükitehnikate hulka. Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja.
Osalevad kunstnikud: Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei, Taavi Villak. Näitus jääb avatuks kuni 29.02.2012
Lisainfo: Mariliis Oksaar, mariliis@vonkrahl.ee, +372 55 933 442
Üleriigiline eelkooliealiste laste kunstitööde näitus “Mina vaatan talve läbi klaasi”
Tallinna Pallipõnni lasteaiaõpetajad kutsuvad kõiki lasteaedu külastama üleriigilist lasteaedade joonistus– ja meisterdustööde näitust „Mina vaatan talve läbi klaasi“, mis on Järvakandi Kultuurihallis vaatamiseks 16. jaanuarist – 16. veebruarini 2012.a.
Näitust on võimalik külastada argipäeviti kell 9.00-16.00. Nädalavahetustel palume eelnevalt kokku leppida e-posti teel: kultuurihall@jarvakandi.ee või kultuurihalli juhataja Tiia Hansariga tel 489 4719, 5346 0195.
Kohtumiseni Järvakandis!
Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded
Teoseid esitab kontseptuaalse muusikateatri ansambel Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Edmunds Altmanis (klarnet), Kristina Kriit (viiul), Aare Tammesalu (tšello) ning Jorma Toots (klaver).
Kontserdiga lõpeb Eesti oludes uudne Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötuba, mille raames heliloojad räägivad oma helikeele tehnikast ning arutlevad nüüdismuusika uute kompositsioonimeetodite
rakendamisvõimaluste üle. Multimeediumitöötoa idee on kujunenud 2007. aastast, kui Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötubades hakati siduma nüüdismuusika teooriat ja praktikat vormides, mida ei
võimalda puhas kontsert, loeng või seminar. Loe edasi: Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded
Soeta oksjonilt piparkoogist president Ilvese portree
5500 piparkoogist loodud teos valmis spetsiaalselt viimaseks Piparkoogimaania näituseks. Teose mõõdud on 120 x 100 cm. Teose autorid on kunstnikud Eve Arpo ja Riin Rõõs rühmitusest You Must Relax.
Oksjon toimub osta.ee keskkonnas: http://www.osta.ee/23775193
Allikas: You Must Relax
KUMU astub kukesammul
Homme keskpäeval toimub Kumu kunstimuuseumis neljandat korda programm KUKESAMMUD peredele. Kukk on Kumu hariduskeskuse märgilind, kes aitab jõuda tarkuse ja julguseni. KUKESAMMUD käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust.
Hooaja neljandal perepäeval saavad väikesed kunstisõbrad tuttavaks uute müütiliste tegelastega ja kuulevad nende kohta tuhandeid aastaid vanu lugusid. Seekord on programmi pealkiri „HERAKLES JA LORELEI. Müütilised tegelased”.
Muuseumi väikesed ja suured külalised saavad nautida uhkeid maale Kumu klassikakorrusel saalis „Kõrge stiil”, mida lapsed kõige enam armastavad. Sealt saadud elamustega suundutakse kunstiateljeesse, kus tegeletakse loovtööga.
Kumu kunstimuuseumi pereprogrammis KUKESAMMUD toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Oodatud on lapsed vanuses 5–11 aastat. Programm arvestab eeskätt kõige väiksemate osalejatega, kuid on põnev ka nende vanematele. Pereprogramm KUKESAMMUD toimub Kumu kunstimuuseumis iga kuu esimesel pühapäeval.
A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi
Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga 
tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010). 2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.
Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.
Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus
Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas.
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.
Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele
Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.
Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.
Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.
24. ja 31. detsembril kella 11-15. Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.
Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.
PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.
Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!
Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”
Foto: Pelle Kalmo
Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid
Esmaspäeval, 19. detsembril teeb kultuurikajastamise foorum Luubi all teatavaks 2011. aasta noorte kriitikakonkursi võitjad.
Konkursi ideeks oli julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja talletama meid ümbritsevat kultuuri ja 2011. aasta sündmusi. Samas pakkus see võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks. Konkursil oli tänavu erilise tähelepanu all erinevad multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitusinstallatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivalide ülevaated jmt.
Auhindamine toimub 19. detsembril algusega kell 16 Tallinna keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8), selle käigus tunnustatakse konkursi esimese ja teise etapi võitjaid ning konkursi üldvõitjaid.
Konkurss toimus Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viidi läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht. Konkurssi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakond, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit. Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.
Täpsem informatsioon konkursi kodulehelt www.luubiall.ee ja Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikust aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog
Loe edasi: Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid
Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta
Lõppemas on aasta kunstibussiga. Üks selline ilus kunsti ja kultuuri täis. Kuidas kunstibussil läinud on, räägib selle eestvedaja Maria
Viidalepp.
Kus kohast ja miks tuli idee teha just sellist kunstibussi?
Kunstibussi projekti elluviimisplaane hakksime Eesti Kunstiakadeemias pidama juba 2010.aasta sügisel, mil üleskutse kunstiprojektidele oli eesootava kultuuriaastaga seoses välja hõiganud ka SA Tallinn 2011. Meie plaaniks oli tuua kunst rahvale lähemale ning tutvustada Eesti Kunstiakadeemias õpetatavaid erialasid ning neid valdkondi, millega erinevate erialade professionaalid oma igapäevatöös kokku puutuvad. Kui saime toetajaks City Tour’i, kes oli nõus andma terveks aastaks kasutada ühe oma kahekordsetest bussidest, siis oli selge, mil viisil me kunsti rahvani toome ning vastupidi. Koostöös osakondade juhtide ja professoritega püüdsime Kunstibussi tuuride sisu hoida mitmekülgse ning alternatiivsena – meie ühiseks sooviks oli tuurikülalised kokku viia oma eriala parimatega ning näidata antud erialasid nende kõige ehedamast ning ausamast küljest.
Kuidas lõppenud aasta tagasi vaadates tundub?
Ma julgen loota, tuginedes tuuril kohalkäinute tagasisidele, et Kunstibuss on oma algset ideed, viia inimesed kokku kunsti- ja disaini erialadel töötavate inimestega, selgitamaks erinevaid tööprotsesse ning võtteid, järginud. Kui tihtipeale “kõrgeks ja kaugeks” mõeldud kunstimaailm sai nüüd linnarahvale tänu 26. kunsti- ja disaini eriala tutvustamise ehk lähemale toodud, siis usun, et Kunstibussi projekti võiks pidada õnnestunuks. Loe edasi: Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta
Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu
Marko Pikkat on enda sõnutsi tavaline 24aastane noor, kes õpib Tallinna ülikoolis kunstiõpetajaks, käib esmaspäevast reedeni tööl ning kasvatab kaheaastast poega. Tegelikult teeb ta aga ka iga päev tööd, et ühel päeval tegeleda vaid sellega, mida ta tõesti teha tahab. Joonistamisega.
Kas sinust tulebki tulevane kunstiõpetaja?
Ei oska öelda, kas ma kunstiõpetajaks saada soovin. Praegu ma tean nii palju, et ma ei suudaks elada ilma joonistamise või maalimiseta. Õpetamine nõuab aga tohutult palju energiat. Praegu on põhirõhk siiski suunatud tekstide illustreerimisele. Lasteraamatud ja muud sellist.
Kas Eestis on lihtne olla kunstnik?
Kunstnik on lihtne olla, aga ära elada sellest on väga raske. Kunstnikuks võivad paljud ennast kutsuda. Üldiselt peab Eesti kunstnik olema ka õpetaja või leidma mõne teise kindla töö. Siis palk jookseb ja maksud on makstud – kindel värk. Aga see võtab tegelikult ju tohutult palju energiat. Vaid vabakutselise kunstnikuna ära elamiseks peab olema väga hea ärivaistuga. Olen tähele pannud, et Eestis on palju selliseid “õigeid” kunstnikke, kes arvavadki, et üks kunstnik peaks olema vaene kaltsakas ja natuke nupust nikastanud, palju kannatusi näinud. Mis tähendaks, et kui kunstnik suudab ainult oma tööde müügist ära elada ja veel hästi, siis on ta tingimata ainult raha peal väljas ja pole siiras. Ei ole ju nii. Loe edasi: Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu
Adamson-Ericu muuseumis saab peagi tutvuda muinasaegsete ehetega
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistöö viljana avatakse reedel, 18. novembril Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn) näitus, mis kannab pealkirja „Ilu ahelad”. Näitusel tutvustatakse läbi aegade üht soosituimat eheteliiki – käevõrusid.
Ekspositsioon koosneb kahest osast – esimeses antakse ülevaade arheoloogilistest käevõrudest, kus vanimad näited on pärit enam kui 20 000 aasta tagusest vanemast kiviajast ja nooremad 13. sajandist. Muinasaegsete ehete väljapaneku keskmes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus säilitatavad erinevatest materjalidest valmistatud ning väga mitmesuguste tehniliste võtetega teostatud käevõrud.
Näituse teine osa on pühendatud 20. ja 21. sajandi Eesti silmapaistvatele ehtekunstnikele, kellest paljud on saanud oma loominguks inspiratsiooni varasemate aegade meistritelt.
Maiki Voore
Tartu Kunstikoolis avati Martin Lazarevi fotonäitus
Tartu Kunstikoolis (Eha 41, Tartu) avati Martin Lazarevi fotonäitus RETRATOS BRASILEIROS ning esitleti äsja valminud 2012. aasta fotokalendrit RIO HARD WORKERS. Näituse fotod on nopitud viimase kolme aasta jooksul Brasiilias rännates ning seda kultuuri vaadeldes. Autor toob vaatajani ehedat Brasiilia inimese loomust ning omapära. Näitus jääb avatuks kuni 11.12.11.
Allikas: Tartu Kunstikool
Andrus Raagi “Ootamatu kohtumine” keele- ja kultuuriuuringute keskuses
- Andrus Raag kõnelemas Võrus näituse avamisel.
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 avab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses oma uue näituse “Ootamatu kohtumine” Lõuna-Eesti kunstnik Andrus Raag.
Kõik huvilised on oodatud! Keskuse uus asukoht on Tartus, Lossi 3-134.
Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis
Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.
Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.
Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.
Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.
Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.