21. veebruaril avab Valgamaa Partnerluskogu oma taotlusvooru. Toetust saab taotleda kogukonnaalgatuste ja koostöö, noorte tegevusvõimaluste ning ettevõtete konkurentsivõime ja omavahelise koostöö arendamiseks. Täpsem info meie koduleheküljel www.valgaleader.ee
Taotlemise võimaluste ja tegevuste elluviimisega seotud nõuete tutvustamiseks korraldame infopäevad maakonna neljas piirkonnas:
01. märts 2011
algusega kell 10.00 Puka Rahvamajas
algusega kell 15.00 Tõrva Linnavalitsuse saalis
02. märts 2011
algusega kell 10.00 Lüllemäe Kultuurimajas
algusega kell 15.00 Sangaste Seltsimajas
Oodatud on kõik huvilised. Oma osalemisest andke palun teada tel. 730 4071; 5661 2749 või e-posti aadressil info@valgaleader.ee
Aili Keldo
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
tegevjuhi kt/kogukonnameetme koordinaator
Eile, 18. veebruaril allkirjastasid regionaalminister Siim Kiisleri ja esmakordselt Eestisse ametlikule visiidile tulnud Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi regioonidevahelise ja piiriülese koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.
Siim Kiisler: „Allkirjastatud memorandum on toimiva piiriülese koostöö tõenduseks. Kohtumine Vene regionaalarengu ministriga oli juba kolmas, kuid Eesti Vabariigi pinnal toimus kohumine esmakordselt. See on suur samm piiriülese koostöö arendamiseks valitsuste tasandil, andes tõuke konkreetsete ühisprojektide algatamiseks ja elluviimiseks. Ühise laua taga kokku lepitud suuremahulised investeeringuprojektid loovad head tingimused uute töökohtade tekkeks turismi ja ettevõtluse arendamise ning piiriületuse sujuvamaks muutmise kaudu. See on hea uudis mitte ainult Narva, Peipsi-ääre ning Värska kandi elanikele, vaid ka Eestile laiemalt.”
Lisaks lepiti memorandumi raames kokku koostöö ning kogemuste vahetamine kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu valdkondades, nagu ettevõtlus ja avalike teenuste arendamine. Kohtumisel tundis Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister muuhulgas huvi Eesti avalike e-teenuste arengu vastu ning leidis, et see on valdkond, kus Eesti võiks oma kogemusi jagada.
Lisaks ministeeriumite vahelise memorandumi allkirjastamisele arutasid regionaalministrid nelja Euroopa Naabrus- ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames nelja Eesti-Vene suuremahulise investeeringuprojekti ühist elluviimist: Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti ja jalakäijate silla rekonstrueerimine – projekti eesmärgiks on Narva-Ivangorodi piiripunktide läbilaskevõimekuse suurendamine; liiklemis-ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel – projekti eesmärgiks on liikumisvõimaluste ja piiriületuse parendamine Värska-Petseri teelõigul; Narva-Ivangorodi unikaalsete kindlustuste arendamine turismiobjektina – projekti eesmärgiks on Narvas Viktoria bastioni ja Ivangorodis Väikese püssirohu lao kindluse rekonstrueerimine; Peipsi järve piirkonna arendamine – projekti eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi järve piirkonna keskkonnaolukorra paranemisele ja majanduse arengule.
Kokku on otsustatud ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist eraldada kolme riigi suuremahuliste investeeringuprojektide teostamiseks 19,05 miljonit eurot. Eesti riik panustab täiendavalt Eesti-Vene kahepoolsete projektide finantseerimiseks 9,08 miljonit eurot.
Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.
Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.
Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.
Vasakult: Rivo Veski, Marju jalas, Steven Kongo, Tiiu Leppikus. Foto: erakogu
Kanepi Seltsimajas toimus neljandat korda tunnustusüritus noortele ja noorte sõpradele, kes on andnud märgatava panuse kohaliku noorsootöö edendamisse. Jagati välja tiitlid „Aasta Noorte Sõber“, „Aasta Noor“ ja „Aasta Tegu“ ning eripreemiana „Aasta Noorte Eeskuju“.
Kanepi valla „Aasta Noorte Sõber 2010“ on Marju Jalas, kes on loonud noortele mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi: draamastuudio, trummiring ja üldkultuuri ring. Ühtlasi on ta õpilasmaleva rühmajuht ja aktiivne kohalikus elus.
Kanepi valla „Aasta Noor 2010“ on Steven Kongo, kes on mitmete traditsiooniks kujunenud spordiürituste (rannavõrkpalli- ja piljarditurniir, jalgpallimängud, mobiilivise ja pleieriheide) organisaator. Ta on alati kohal nõu ja jõuga.
„Aasta Tegu 2010“ on Kanepi Teataja uuenduskuur. Kanepi Teataja on valla infokandja, mida veab väsimatu Tiiu Leppikus. Möödunud aastal läbiti uuenduskuur, mis muutis lehe veelgi paremaks.
Erandkorras anti välja tiitel „Aasta Noorte Eeskuju“. Auhinna pälvis Rivo Veski, kes hoolimata õpingutest Tartus tegutseb aktiivselt ka Põlvamaal, olles teatrijuht, lavastaja, näite- ja ajakirjanik, Rivo on üks Põlvamaa noorteportaali ellukutsujaid ja eestvedaja aga ka Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldaja .
Allikas: polvamaa.ee
Kolm aastat tagasi Eestis toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud on innustanud tervet maailma. See, et ühe päeva jooksul oli väljas 50 000 inimest, kes korjasid kokku üle 10 000 tonni sodi, on hämmastanud paljusid. Nii on meie talgutest eeskuju võtnud juba Portugal, India, Leedu, Läti. Lähiajal toimuvad prügitalgud Brasiilias ja Soomes.
Et Teeme Ära meeskonnalt küsitakse seni üle maailma, kuidas sellist suurt aktsiooni korraldada, on eestlased nõuks võtnud laiendada tegevust. Lähiajal toimuvad prügikoristamise konverentsid seitsmeteistkümnel maal, kus eestlased jagavad oma kogemusi ja annavad nõu.
Ka valmib Skype´i ühel loojal, Ahti Heinlal, lähiajal maailma prügikaart, et kõik soovijad saavad saaksid prügi kaardistama hakata. Maailma prügikaart sarnaneb kolme aasta taguse prügikaardile , kus oli Eestimaa rämps peale kantud, ent on täiuslikum ning kaasaegsem.
Teeme Ära üks eestvedajaid, Tiina Urm tõdes, et tegelikult on prügi koristamine lihtsalt üks võimalus inimesi ühe häiriva teema lahendamiseks koondada. “Teeme Ära talgutest on ju tegelikult välja kasvanud mitmed erinevad kogukondi ühendavad ettevõtmised,” ütlest ta. Sama loodetakse, et toimub ka mujal maailmas.
Kuula kõigest lähemalt täna kell 14 KUKU Raadio Ilmaparandaja saates. Saadet korratakse õhtul kell 8 ja see on järelkuulatav nii KUKU Raadio kui Külauudiste veebilehelt. Saatejuht on Kadri Valner
12. veebruaril 2011 toimub Missoküla Tehinkaspordi keskuses talvine kõikide massinate võidukihhutamine. Võistlevad kõik masinad millel on sisepõlemismootor (iseehitatud, retromasinad jne). Saab näha, mida kõike tehnikahuvilised inimesed ehitada suudavad, mida vaatamata masina eale korras hoitakse, kui kiiresti on võimelised liikuma murutraktorid jne.
Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Liiva asumi aktiivsemad elanikud asutasid jaanuari lõpul MTÜ Liiva Külaselts. Seltsi peamisteks eesmärkideks on kohaliku seltsiselu edendamine ja Liiva piirkonna elukeskkonna arendamine, aga samuti ka elanike huvide kaitsmine ning piirkonda puudutavade probleemide lahendamisele kaasa aitamine.
Liiva Külaseltsi juhatuse liikme Indrek Lubergi sõnul on seltsi suurimaks väljakutseks sel aastal Kalmistu tee liikluskorralduse probleemidele lahenduse leidmine. „Ei ole normaalne olukord, kus inimesed peavad aastaid taluma oma tänaval ette nähtust kordades suuremat liikluskoormust, sellega kaasnevat müra- ja õhusaastet ning riskima eluga iga kord kui nad jala oma koduväravast välja tõstavad.“ selgita ta. „Me loodame, et koostöös Nõmme linnaosavalitsusega saavad lähiajal teoks plaanid, mis seni on Kalmistu tee ja Liivametsa tee osas tehtud ning, et see aastatepikkune saaga saab lõpuks elanike jaoks positiivse lahenduse“.
Esimese suurema seltskondliku üritusena on Liiva Külaseltsil kavas korraldada vastlapäeva tähistamine Järve Keskuse vastas asuval Oravamäel, kus kohalikud elanikud juba aastaid aastavahetusel või muudel tähtpäevadel kokku on saanud.
Liiva Külaseltsi põhiliikmeks saavad astuda kõik Liiva asumi elanikud, kes soovivad aktiivselt kohalikus elus kaasa lüüa või lihtsalt seltsi tegevust toetada. Aadressil www.liiva.ee on avatud seltsi koduleht koos foorumiga, milles kõik soovijad oma ideid või seisukohti avaldada saavad. Seal on ka täpsem info liikmeks astumise tingimuste ja võimaluste kohta ning värsked kajastused seltsi tegevusest.
14. veebruaril 2011.a. algusega kell 15:00 toimub Alatskivi vallamajas ümarlaud mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. TAS keskendub oma tegevuses noortele, ettevõtjatele ja küladele-kogukondadele eesmärgiga edendada elu Tartumaal. Projektitoetust saab taotleda järgmistest meetmetest: noorte meede, kogukondade meede ja ettevõtluse meede. Toetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused.
XXXIV Peipsi talimängud toimuvad laupäeval, 19.veebruaril 2011.a. Värskas. Rongkäik algab 10:00 Värska Gümnaasiumi eest.
Talimängude avamine on kell 10.15 Värska vallamaja ees.
Peipsi talimängudest on oodatud osa võtma kõik Peipsi järveäärsed vallad ja linnad. Mängudest on lubatud osa võtta antud omavalitsuse elanikel ja omavalitsuses registreeritud spordiklubi liikmetel. Omavalitsus võib osaleda kõikidel aladel vaid ühe võistkonnaga. Kavas on järgnevad spordialad: suusatamine, teatesuusatamine, reesõit, kabe-male, lauatennis, võrkpall, kalapüük, juhtkonnavõistlus ja mälumäng. XXXIV Peipsi talimängud korraldab sel korral Värska vald koos Värska Gümnaasiumi ja Põlva Maakonna Spordiliiduga.
Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub: 27. jaanuaril algusega kell 18.00 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses. Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.
Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Teie ja Sinu osalemine on väga vajalik!
Kohvi ja kohaliku küpsetise degusteerimine kohapeal alates 17.30.
Info telefonidel: 5094955 ja 5280402.
Mõttetalgud toimuvad Soomaa Sõprade Seltsi projekti „Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas” raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
27. jaanuaril 2011 kell 16.00 toimub vallavanema Andres Visnapuu kutsel Otepää vallavalitsuses Otepää valla külavanemate ümarlaud.
Vallavanem Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumistest kodanikuühiskonna teemadel ning oma ametiajal juba tehtud ja alles plaanis olevatest tegevustest vastavas valdkonnas.
Arutatakse alljärgnevatel teemadel:
Vallavalitsuse ja külavanemate vaheline koostöö
Milline on külavanemate infovajadus ja kuidas saab vald neid aidata
Külavanemate valimine – millal toimus viimati ning millal on vaja teha uued valimised
Külavanematele koostatud vihikute tutvustamine
Külavanema käsiraamat I ja II
Külalood
Küla arengukava koostamine
Partnerluskogu poolt jaotatavad ning muude finantseerimisorganisatsioonide poolt jaotatavad rahad MTÜ-dele
27. jaanuaril kell 16 toimub Otepää vallavalitsuses vallavanem Andres Visnapuu eestvõttel Otepää valla külavanemate ümarlaud.
Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumustest kodanikuühiskonna edendamisel ning oma ametiajal juba tehtust ja plaanis olevast selles valdkonnas.
Arutletakse teemadel: vallavalitsuse ja külavanemate koostöö; milles näeb vallavalitsus koostööd ning milline on külavanemate ettekujutus koostööst vallaga; millist infot külavanemad vajavad ja kuidas saab vald neid aidata; külavanemate valimine; partnerluskogu ning muude finantseerimisorganisatsioonide MTÜdele jaotatav raha jne.
Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.
Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.
Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.
Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.
Anne-Ly Pihlak– rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja
Thea Kristal– HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.
3. ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.
Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.
Valga piirkonna omavalitsuste ühinemise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Valga linna ja ümberkaudsete maaomavalitsuste ühinemise otstarbekus ning kaaluda erinevaid ühinemise alternatiive. Tänaseks on Advisio OÜ ning uuringus osalenud omavalitsuste koostöös valminud Valga linna, Hummuli, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdade võimaliku ühinemise teostavus- ja tasuvusanalüüs ning ühine arengustrateegia. Ühinevate valdade ja Valga linna elanikke oodatakse uuringut tutvustavatele avalikele aruteludele 17.-19. jaanuaril.
Nimetatud uuring ja arengustrateegia on välja pandud valgamaa.ee-s, omavalitsuste veebilehekülgedele tutvumiseks ning arvamuste avaldamiseks. Paberkandjal on võimalik tutvuda uuringu materjalidega kõikides vallavalitsustes ning Valga linnavalitsuses ning samuti raamatukogudes.
Ühinemise uuringu kohta on võimalik ettepanekuid ja arvamusi esitada Advisio OÜ-le kuni 30. jaanuarini e-posti aadressile raido.roop@advisio. Täiendavate küsimuste korral pöörduge uuringus osalenud elukohajärgsetesse omavalitsustesse.
Ühinemise uuringut tutvustavad avalikud arutelud toimuvad jaanuaris 2011:
17. jaanuaril kell 15:00 Hargla Maakultuurimajas ning kell 18:00 Lüllemäe Kultuurimajas.
18. jaanuaril kell 16:00 Õru Lasteaed-algkooli II korruse saalis ning kell 18:00 Hummuli Rahvamajas.
19. jaanuaril kell 16:00 Tsirguliina Rahvamajas ning kell 18:00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.
Uuringus osalenud omavalitsused ning Advisio OÜ ootavad kohalikke elanikke oma arvamust avaldama!
Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.
Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule
Sindi Sõprade Selts14. detsembril toimus Pärnumaa kodanikeühiskonna 2010. aasta parimate tunnustusüritus, kus tunnustati lőppeva aasta kodukandi ja kodanikuühiskonna tegijaid.
Vastuvőtule oli kutsutud Pärnumaa parimad tegijad, kui ka nominendid. Pärnumaa ettevőtlus- ja arenduskeskus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga selgitasid aasta tegijaid viies kategoorias: parim kodanikeühendus, kodanikualgatust toetav äriühing, kohalik omavalitsus ja kodanikuühiskonna aasta tegu. Parima kodanikeühenduse kategoorias oli kandidaate viis, nende hulgas märgitigi ära MTÜ Sindi Sőprade Selts. Nominentideks olid veel MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus, MTÜ Silla Külaselt ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Laureaadiks valiti MTÜ Surju-Ilvese Küla Selts.
Värskelt korda saanud Tsolgo külamaja innustab külarahvast kodust välja tulema. Foto: Tsolgo ArendusühingTsolgo külamaja ehk vana koolihoone rekonstrueerimistööd jõudsid lõpusirgele. EASi Regionaalsete investeeringutoetuste programmi toel soojustati maja seinad ja vahetati välisvooder, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu toetas Leader programmi kaudu maja akende vahetust.
Tsolgo külamaja on soe ja hubane teenindushoone kogu piirkonnale, kus tegutseb raamatukogu, väike spordisaal, noortekeskus. Lisaks on avatud soovijatele kasutamiseks kaminasaal, kus võimalik väikseme seltkonnaga koos tähtpäevi tähistada ja niisama aega veeta.
Raamatukogu juhataja Vaike Rätsepa sõnul on maja palju soojem ja suur töö, mis varem kulus kütmisele, on märkimisväärselt vähenenud. “Nüüd saab rohkem aega kulutada külarahvaga suhtlemisele ja ei pea enam päevas mitu korda puid ahju panema,” lausus ta.
MTÜ Tsolgo Arendusühingu eestvedamisel on viidud ellu mitmeid projekte, mis kõik toetavad Tsolgo küla elukeskkonna parandamist. Ühingu juhatuse liikme Anneli Viitkini sõnul on eurotoetused suuresti kaasa aidanud Tsolgo piirkonna inimeste aktiivsuse kasvule, kuna korras hooneid on mugav kasutada, tullakse ka parema meelega kodust välja. Samuti on viimastel aastatel valinud meie kandi kodukohaks mitu noort peret väljaspoolt Võrumaad.
Tsolgo piirkonna rahvas on tänulik Lasva vallavalitsusele, kellega koostöös planeeritakse piirkonna arengut ja vaadatakse julgelt tulevikku.
Millised on praegu olulisemad riigivõimust sõltuvad asjad, mis aitaksid kodanikuühiskonda ja vabaühendusi tugevamaks muuta ning koostööd avaliku võimu ja ühenduste vahel parandada?
Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuse Liit (EMSL) palub kõiki avaldama arvamust, millised ettepanekud peaksid olema vabaühenduste manifestis Riigikogu valimiste eel. Hetkel on väljas 14 ettepanekut, mis on välja toodud maikuus toimunud kärajatel või hilisematel kohtumistel. Nüüd on aeg neile hinnang anda, kas teie meelest oleks ettepanek vajalik või ei. Kui märkate, et mõni oluline poolt- või vastuargument on jäänud välja toomata, siis selleks on iga ettepaneku juures kommentaarikast. Samuti on kõik uued ettepanekud oodatud, et need hääletusele lisada.
Ettepanekute puhul oleks aga oluline jälgida kaht asja: esiteks peab selle rakendamine olema Riigikogu või valitsuse pädevuses, teiseks peaks see puudutama kodanikuühiskonda või vabaühendusi laiemalt, mitte ainult kindlat organisatsiooni või valdkonda. Ettepanekud asuvad www.ngo.ee/manifest.
Nii puudutavad ettepanekud näiteks võimalust suunata annetuselt saadud tulumaksutagastus hoopis annetuse saanud organisatsioonile lisaks. Samuti on nede seas ettepanek suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) riigieelarvelist rahastamist kahekordseks, seega 40 miljonile kroonile aastas. Mitu ettepanekut puudutavad nii tegevuse läbipaistvamaks muutmist ning riigi ja MTÜde koostöö suurendamist.
Millised ettepanekud ja kui palju lõpuks manifesti alles jäävad, otsustab EMSLi liikmete valitud nõukogu, kes koguneb 21. detsembril – teie eelistused ja kommentaarid on aga seejuures väga olulised. Seejärel esitatakse need ettepanekud ka Riigikogu kandidaatidele, nagu eelmistegi valimiste eel. 2007. aasta manifesti üheks tulemuseks oli näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomine (lähemalt saab toonaste ettepanekute rakendamisest lugeda aadressilt www.ngo.ee/33553).
Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.
Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.
Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.
Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee
Ahja mõisa põleng 9. oktoobril 2007. Foto: Kadri Ugur7. detsembril oli Ahja kultuurimaja jõululõhnaline ja küünlasoe. Ahja mõisahäärberi eest seisva MTÜ Aya Häärber korraldatud oksjon tõi sisse enam kui 6000 krooni, mida kasutatakse häärberi taastamisega seotud tegevuste finantseerimiseks.
Tänavusele oksjonile annetati enam kui sada eset, millel tegija käesoojus juures: leidus traditsioonilist käsitööd, aga ka koduleiba, sepatööd ja üks amatöörfilm. Enamik meistreid elab Ahja vallas, kuid oma panuse andsid ka Põlva Käsitööklubi osavate kätega naised.
Kibedat kauplemist juhtis ja ohjas Uuno Siitoja, kelle käe all jõudis oksjon tõeliselt õnneliku tulemini – uue omaniku leidis iga viimne kui ese. Ülimadal alghind ning õhtu elavdamiseks ette võetud välkpakkumised andsid osalemisvõimaluse igale kohaletulnule. Korraldajate hinnangul tulebki iga sissetulnud kroon korrutada vähemalt kolmega, sest koosolemise, kaasamise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist on raske rahasse rehkendada. Toreda ühise ürituse loodud kokkukuuluvustunne on aga sootuks hindamatu.
Oksjonil astusid üles hiljutise Ahja laulutähtede konkursi võitjad Tauno Tamm ja Sirli Kooskora ning napilt teiseks jäänud Tiia Tenno ja Pirgit Peedossaar, muhedat nalja pakkusid Anne Reinhold-Seene ja Anne Sammel. Väga suureks abiks olid oksjoniõhtu korraldamisel lapsed, kes aitasid saali valmis seada ja koristada, ja Helen Otsa, kes varustas kõik oksjonile tulnud esemed meistri nimesildiga.
Mullu müüdi maha ka oksjonilaud, tänavu otsus oksjonivägi nii laua kui haamri seemneks jätta, et mõnusaks tavaks kujunevat jõulueelset üritust ka järgmisel aastal korrata saaks.
MTÜ Aya Häärber soovib kogu südamest tänada kõiki lahkeid annetajaid ning helde käega ostjaid. Loe lähemalt siit.
Teisipäeval, 7. detsembril algusega kell 16.00 toimub Virtsu seltsimajas Hanila valla vabatahtlike ümarlaud.
Osalejatele tutvustatakse Kodukant Läänemaa projekti, mille eesmärgiks on vabatahtlike leidmine, võrgustamine ja tegevuse käivitamine. Ümarlauale oodatakse kõiki vabatahtlikke seltsides tegutsejad, vabatahtlikke üksikisikud, noori, kes on tegutsenud vabatahtlikuna välismaal või mõlgutavad mõtteid sinna minna ning tööga hõivamata inimesi, kes saaksid uusi kogemusi töötamisest vabatahtlikuna. Loe edasi: Hanila valla vabatahtlikud kogunevad ümarlauale
3.-5. detsembril viiakse Läänemaal Haapsalu linnas ja Ridala vallas läbi Kaitseliidu koostööõppus Orkaan V, kus üle 600 kaitseliitlase ja nende koostööpartneri harjutavad valmisolekut elutähtsate objektide kaitseks.
Kaitseliitlased harjutavad õppusel objektikaitsega seotud lahinguelemente ning kaasatud on jalaväe- ja miinipilduja-allüksused, samuti langevarjurid. Põhitegevus toimub Haapsalus, Rohuküla sadamas ja Kiltsi lennuväljal, keskmes on sisekaitsekompaniide treenimine, kasutatakse paukpadruneid ja imitatsioonivahendeid.
Õppuse ajal toimub intensiivsem tegevus Haapsalus: Haava, Tamme, Kastani, Lahe, Sadama, Holmi ja Tööstuse
tänavatel, Tallinna, Lihula maanteedel ning Kiltsi ja Valgevälja teedel; Ridala vallas: Uuemõisa alevikus ja selle lähiümbruses, Kiltsi lennuväljal, Pullapääl, Mägari külas ja Rohuküla sadamas. Eelpool nimetatud aladel toimub kaitseliitlaste tegevus ja liikumine jalgsi ning autodel.
Õppus lõpeb pühapäeval Haapsalu piiskopilinnuses piduliku lõpurivistusega, mis on avatud kõigile huvilistele.
Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“.
Eesti Koostöö Kogu sihiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Hartaga ühinenud 74 organisatsiooni. Koostöö Kogu tegevuse olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne.
Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.
Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt. Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.
Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.
Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.
Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.
21. veebruaril avab Valgamaa Partnerluskogu oma taotlusvooru. Toetust saab taotleda kogukonnaalgatuste ja koostöö, noorte tegevusvõimaluste ning ettevõtete konkurentsivõime ja omavahelise koostöö arendamiseks. Täpsem info meie koduleheküljel www.valgaleader.ee
