Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.
Allikas: Setomaa.ee
Kadrina Keskkooli raamatukogus toimus 7. detsembril pressikonverents Kadrina vallavanemale gümnaasiumi õpilaste poolt, kus lahati lisaks teistele teemadele nii Kadrina heaolu kui ka liiklusteemasid.
Küsimusele, kas seoses Eesti Raudtee uute rongide ostmisega võib avaneda võimalus ka otse Kadrinast Tartusse sõitmiseks, vastas vallavanem Aivar Lankei, et kõik on võimalik ja tema isiklikult usub sellesse. Samas leiab ta, et see on suhteliselt mõttetu, sest Tapa on Kadrinale üsna lähedal ja sealt saab rongiga otse Tartusse.
Liiklemise teemadel jätkates huvitas küsitlejat, kas on mõeldud tee rajamisele Kadrina kooli söökla parklast läbi õunaaia kooli ette, et jala tulevatel õpilastel oleks eriti talvel kooli lihtsam pääseda. Vallavanem sõnas, et tegelikult on plaanis kogu kooliterritooriumi ära kujundada. Näidetena tõi ta kooli ümber kõnniteede rajamise ja mitmete puude mahavõtmise. Küll aga tõdes Lankei, et praegused gümnasistid seda koolipingist ei näe, kuid loodab seda põlvkonda muutuste elluviimisel kaasa tegemas näha.
Päriti ka kohaliku ettevõtte Blokki katuselt rippuvate ohtlike jääpurikate kohta, mille peale Lankei pidi tõdema, et see on tõesti probleem, sest ehitiste küljes rippuvad jääpurikad on hoone omaniku vastutusel, kuid kahjuks ei nähta selle ohtlikkust jalakäijatele, et ennetada õnnetusi.
Autor: Eva Kaarin Viise, Kadrina Keskkooli 10. a klass
Sulev Valner,
ajakirjanik
Kui selgus, et Eesti riik on keskmise korralikkusega suutnud oma kulud tuludega peaaegu tasakaalus hoida ja sellega pälvinud loa võtta kasutusele euro, siis hõisati nii, nagu oleks poliitikud eesotsas rahandusministriga mingi enneolematu saavutusega hakkama saanud.
Ei noh, tubli muidugi, et euroasja vussi ei keeratud ja suuresti iseenda varasemaid vigu parandades suutsid poliitikud riigi kulutused ikka õigeks ajaks piisavalt kokku tõmmata.
Sellega võrreldes on nüüd Eesti kool saanud hakkama palju kordi suurema saavutusega, kui ülemaailmse PISA uuringu põhjal oli meie põhikooli lõpuklassi õpilaste keskmine tase funktsionaalses lugemisoskuses üks maailma parimaid. Eriti hinnatavaks teeb selle tulemuse, et tegu on just nimelt kõigi Eesti koolide tugeva ühtlase keskmise tasemega. Loe edasi: Aplaus Eesti põhikoolile!
Nädalavahetusel Viljandis peetud XIII üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil pälvis Kaali põhikooli huvijuht Krista Kütt monoetendusega “Sakkuspea Hamleet” kaks pea- ning seitse eripreemiat, kirjutab tänane Meie Maa. Sellest, kuidas Krista Kütt Viljandis platsi puhtaks lõi, loe lähemalt siit.
30. novembril kell 16-19 korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Majas Taani päev, kus jagavad oma teadmisi ja kogemusi tasuta kõrghariduse omandamisest Taanis sealse ülikooli esindaja ning riigis õppinud noored.
Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv, keskendub ka teisipäeval toimuv töötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.
Üritus on tasuta, vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark
Allikas: Dream Foundation Eesti
Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.
Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.
Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.
Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.
Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Lähem teave siit.
Kui Sul on mõni mänguasi või lasteraamat, mille soovid annetada “Unustatud mänguasjade kodule”, siis too see palun kohalikku lasteaeda või kooli jõulukuu 10. päevaks. Kõik annetatud mänguasjad ja raamatud lähevad uude ringlusse Rogosi jõululaadal jõulukuu 19. päeval. Annetatud raha läheb kohalike laste huvitegevuse fondi. Kõik, mis jääb laadast järele, annetatakse edasi mõnele lasteasutusele!
Lase vanast lahti, et uus saaks Sinu juurde tulla!
Kui mullu pälvis esimese Hea Eeskuju stipendiumi Käina gümnaasiumi abiturient Reili Rand, siis tänavu märgiti 20 tegusa noore seas ära Kärdla ühisgümnaasiumi 11.a klassi õpilase Silvia Terase tegevus. Pärnu Konverentside, Unicefi ja Eesti Päevalehe poolt ellu kutsutud Hea Eeskuju konkursile esitati üle vabariigi 45 tubli noore nimed, neist 20 tublimat sõidavad auhinnareisile Rootsi.
Hea Eeskuju konkursiga tunnustatakse igas vanuses noori, kes on oma kodukandi, piirkonna või koguni riigi jaoks korda saatnud midagi märkimisväärset. Selleks teoks võib olla koolis heategevuskampaania korraldamine, metsatuka koristamine või hoopis edukas osalemine mõne noorteorganisatsiooni töös.
Allikad: Hiiu Leht
TÜ Türi Kolledži keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava hakkab haldama Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskond.
Türi vallavanem Aivo Prüssel kutsus 19. novembril vallamajja ümarlauaarutelule Järvamaalt valitud Riigikogu ja Tartu Ülikooli Türi Kolledži nõukogu liikmed, Türi Vallavolikogu komisjonide esimehed ja Türi Vallavalitsuse liikmed, et arutada Türi kolledžiga seonduvat.
Arutatakse ka, milliste ettepanekutega minna 10. detsembril Tartu Ülikooli rektori poolt kokku kutsutud ümarlauale.
Tartu Ülikooli juhtkond teatas septembris, et kavatseb 2011. aasta sügisest sulgeda Türi Kolledži ja viia üliõpilased üle Tartusse. Eile andis Türi vallavalitsus teada, et üliõpilased viiakse Tartusse juba käesoleval sügisel.
Allikas: jarva.ee
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas määruse, millega kinnitati koolide nimekiri, kes saavad käesoleva õppeaasta I poolaastal riiklikku õpilaskodutoetust. Kokku eraldatakse kooli pidajatele toetusteks 7 365 600 krooni.
Õpilaskodu projekti raames töötavad 2010/2011. õppeaasta I poolaastal õpilaskodud 40 üldhariduskooli juures. Kohatoetuse summa ühe õpilase kohta on 2700 krooni, kohatoetust eraldatakse 4 kalendrikuu eest. Riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arv on 682. Riiklikult toetatavad kohad on 40 üldhariduskooli õpilaskodus, 37 kohalikus omavalitsuses ning 14 maakonnas, ainsana puuduvad riiklikult toetatavad kohad Saaremaal.
Eesti külaliikumise Kodukant poolt algatatud projekti “Kodanik Noor, võta sõnast” raames annavad organisatsiooni noortevaldkonna aktiivsemad liikmed erinevates Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde ja viivad läbi volikogu istungite simulatsioone. Esimene tund toimub täna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Tunde viivad läbi aktiivsed noored, kes on eelnevalt omandanud vajalikud teadmised. Koolitundide läbiviimise eesmärk on anda edasi teadmisi ja kogemusi tehes seda otse noortelt noortele. Tundide alateemaks on hea kodaniku mõiste ja tegevused, mille läbi heaks kodanikuks saadakse, sealhulgas Kodukandi noortevaldkonna pakutavad võimalused.
Esimene volikogu simulatsioon toimus 16.novembril Palupera vallas, järgnevad neli toimuvad nagu ka ühiskonnaõpetuse tunnid novembri lõpupoole ja detsembri alguses. Vallavolikogu simulatsioonidega tahetakse noortele näidata, millega omavalitsuste juhid tegelevad, milliseid otsuseid vastu peavad võtma ning mis kõige tähtsam – kuidas noored ise saaksid tähtsates otsustes kaasa rääkida.
Detsembris ilmub projekti tegevusi ja tulemusi kokku võttev ajaleht “Meie meel(est)”. See on väljaanne, mis sisaldab põnevaid ja mõtlemapanevaid artikleid kodanikuühiskonna ja demokraatia, kohaliku algatuse ning ideede elluviimise teemal. Nagu ka ajalehe pealkiri ütleb, on tegemist noorte arvamusavaldustega, mis tähendab, et ajalehe koostavad ning toimetavad noored ise.
Projektijuhiks on külaliikumise Kodukandi juhatuse liige ja organisatsiooni noortevaldkonna aktivist Deivi Sarapson.
Esmaspäeval, 22. novembril kell 15 – 18 peetakse haridus- ja teadusministeeriumis (Tartu, Munga 18) ümarlauda „Südamega kool“, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada? Kas tõrjuda neid lapsi endast eemale või otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut? Kuidas saavad kodu, kool ja ühiskond koos aidata raskustesse sattunut taas kogukonda sulanduda? Mida lapsed ja noored vajavad, et elus oma tee leida?
Oma kogemusi jagavad praktikud Eestist ja Norrast:
„Kuidas saada kontakti noore inimesega?“
Tõnu Jürjen – Tartu hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog.
„Probleemidesse sattunud noored“
Marina Paddar – Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo ennetusteenistuse politseileitnant ja Tartumaa alaealiste komisjoni esinaine.
„Mitteformaalne haridustöö lastega“
Siim Värv – Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog.
„Südamega kool – kuidas saame noori toetada?“
Godi Keller – pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.
Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Inglisekeelne ettekanne tõlgitakse eesti keelde ning küsimusi saab esitada samuti eesti keeles.
Osavõtuks palutakse registreerida: sydamegakool@gmail.com või telefonil 5663 5559, Monika Karmin.
Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ “Mino Võromaa” 23. kogomigu päälkiri om “Kukõrkuuti vikakaar”. Raamatut näüdätäs 25. märdikuu pääväl kell 15 Võro instituudin.
Seokõrdsõ “Mino Võromaa” võistlusõ võidujutu kiroti Rebäse Mathias (Põlva ÜG 3. klass), Mällo Allar (Orava PK 5. klass), Sulaoja Stella (Mikidämäe PK 9. klass) ja keskkoolijaost Liini Hedy (Põlva ÜG 11. klass).
Raamatuhe om kor’at võistlusõ parõmba luu, toimõndaja om Laube Kadri, pildi tsehkendi Navitroll’a ja Hanslepä Pia.
Raamatun om nii välläkujonu teemadõl kirotõduid juttõ (vanaimä-vanaesä mälehtüse umast latsõiäst), a ka peris vahtsit ja esieräliidsi asjo. Näütüses luulõtuisi, midä kutsutas limerikes ja kon seen piät olõma inemise- vai kotussõnimi.
Võro Kreutzwaldi kooli tütrik Lahe Laura kirot’ sändse limeriku:
Contra tsuklõs Tamulan,
Värnik ujos Vagulan.
Mano astus Alar Sikk,
kes om kasvult peris pikk.
Vesine om Võro liin.
Allikas: Uma Leht
Kihelkonna kool Saaremaal osales 11. oktoobrist 13. novembrini Eestis esimese õppeasutusena eksperimendis, milles kasutati 1. klassi õppetöös tahvelarvutit, kirjutab tänane Meie Maa. Põneval teemal loe edasi siit.
Allikas: Meie Maa
Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.
„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.
Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.
Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789
Laupa põhikooli võimlas läheb 12. novembri keskpäeval lahti laadamöll. Laadal müüakse ainult omavalmistatud kraami (küpsetised, käsitöö, ehted, kaardid jne).
Töötab laadaraadio ja hinnatakse reklaame, väljapanekut, kauplemisoskust jne. Õpetajad korraldavad suure õnneloosi, kus iga loos võidab ja maksab vaid üks kroon. Saadud summa läheb klaverifondi, kuhu soovitatakse teha annetusi ka kõikidel laadakülalistel.
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Abja gümnaasiumile algas november piduliku sündmusega: avati käsitöö ja tööõpetuse klassidega juurdeehitis, kirjutab Maaleht.
Kool on käsitöö ja tööõpetuse klasside valmimist kaua oodanud. Klassiruumide ja võimlakompleksiga juurdeehitis pidi valmima juba eelmise aasta septembris, kuid ehitusfirmaga puhkenud tüli tõttu lükkusid tööd edasi. Spordihoone on praegugi pooleli, kuid peaks valmima järgmisel aastal
Pidulikul lindilõikamistseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves.
Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.
Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.
Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.
25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.
Kadri Ollino
Avatud Eesti Fond
Eesti edukamaid meessuusatajaid Jaak Mae kohtub neljapäeval Aegviidu Põhikoolis kooliõpilaste ja vallarahvaga.
Jaak Mae õppis Aegviidu Põhikoolis aastatel 1982-1985, põhjuseks suusataja isa soov panna poiss sporti tegema. Aegviidu kooli kehalise kasvatuse õpetajaks oli toona legendaarne Tiiu Teiste. Aegviidu koolis tegelesid peaaegu kõik spordiga. Tiiu Teiste oli A ja O, kes noori võimlasse või suusaradadele suunas. Hommikul olid tunnid, õhtupoole trenn Puki mägedes. Suusatamise kõrval ka kergejõustik.
Väikest Jaaku meenutavad Aegviidu õpetajad vaikse ja tagasihoidliku poisina. Vempudest ta toona suurt ei hoolinud, treenis sihikindlalt ja õppis hästi. Tunnistustel puha neljad-viied. Kogu vaba aja võtsid treeningud. Olümpiamängudest Jaak Mae toona ei unistanud, küll aga tema õpetaja Tiiu Teiste. “Kui Jaak saaks või jõuaks olümpiale, siis oleks hea,” ütles ta kolleegidele. Kahjuks ei näinud teeneka Tiiu Teiste silmad enam õpilase olümpiadebüüti ega medalit, sest surm viis ta endaga.
Kohtumine Jaak Maega leiab aset neljapäeval, 14. oktoobril kell 12 Aegviidu Põhikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!
Autor: Tanel Rütman
Maire Kriis,
ajakirjanik
Taastatud Eesti riiki on olnud juba 20 aastat. Samapalju on räägitud ka muukeelsete elanike integreerumisest, lõimumisest ja muudest kenadest asjadest. Tundub, et rääkimise tasemele kõik jäänud ongi.
Vahepeal oleme üles kasvatanud terve põlvkonna noori inimesi. Kui nõukogude ajal oli pronkssõduri kuju juures käimine ennekõike vanemate vene inimeste pärusmaa, siis miskipärast just Eesti riigi tingimustes kasvas üles noor põlvkond, kes pronksmeest äkitselt imestamapaneva tähelepanuga väärtustama hakkas. Ometi pidanuks just sel ajal iga noore ajalootundides saadud teadmised panema mõtlema, missugused sambad püstitati, kellele, kuhu ja miks. Kas pole mitte meie riigi hariduspoliitika suutmatus olnud peamiseks põhjuseks, miks täna ikka veel räägime muukeelsete vähesest riigikeeleoskusest ja ebalojaalsusest, kui mitte isegi vaenulikkusest Eesti riigi suhtes. Loe edasi: Hariduspoliitika venekeelses koolis alaku algusest
President Toomas Hendrik Ilves ja sihtasutus Noored Kooli kutsuvad kõiki taas osalema „Tagasi kooli” algatuses, mille eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.
Varasemate „Tagasi kooli” nädalate positiivne tagasiside nii õpetajatelt kui ka õpilastelt on näidanu, et külalisõpetajate kogemused on väga oodatud.
Uus „Tagasi kooli” nädal toimub 18.-22. oktoobrini, osana hea õpetaja kuust. Külalisõpetajaid ootavad seekord tundi andma ligi 300 kooli igas Eesti nurgas.
Koolide ja külalisõpetajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks on avatud „Tagasi kooli” veebikeskkond, kus on võimalik tunni andmiseks registreeruda ning koolide kontaktisikutele endast märku anda.
Narva lasteülikooli õppeaasta avaaktus toimub 16. oktoobril, avaloengu peab akadeemik ja lasteülikooli patroon Ene Ergma, teatas Narva linnavalitsus.
Sügissemestril on plaanis viis loengut Narvas ja neli Tallinnas, kevadel toimuvad loengud Narvas ja Tartus. Lasteülikoolis on sel semestril uued lektorid Marju Lauristin, Ivar Leimus, Martin Vällik ja Richard Villenberg. Jätkavad ka selles koolis juba tuntud Jaak Kikas, Birute Klaas, Maaja Vadi, Sulev Mäeltsemees.
Õppeaasta jooksul tehakse Tallinna ja Tartu lastele kaks ekskursiooni Narva. Eelmistel aastatel on Narva lapsed käinud ekskursioonil Tallinnas ja Tartus. Sellel aastal osaleb projektis 150 last.
Eesti esimene lasteülikool asutati 2007. aastal. Lasteülikooli on tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga.
Narva lasteülikool kuulub Euroopa lasteülikoolide võrgustikku. Lasteülikooli tegevust toetab SA Archimedes.
Täna kell 12 tunnustavad Tartus Athena Keskuses Aasta Õpetajaid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.
Aasta Õpetaja valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2010 vastuvõtule kutsutud Allar Jakobson, Kalmetu Põhikool; Andres Talts, Tallinna Reaalkool; Andres Vakra, Tallinna Haridusamet; Anne Kaljurand, Gustav Adolfi Gümnaasium; Anne Lapp, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool; Anu Kurm, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool; Dinara Rizvanova, Sillamäe Kannuka Kool; Heli Lindmäe, Käina Gümnaasium; Ingrid Orgulas, Jõgeva Muusikakool; Jelena Laanjärv, Saue Gümnaasium; Juta Hennoste, Tartu Karlova Gümnaasium; Kaire Hääl, Mammaste Lasteaed-Algkool; Kuuno Tiitus, Lahmuse Kool; Mari Ausmees, Saaremaa Ühisgümnaasium; Mari Karon, Kilingi-Nõmme Gümnaasium; Maria Bakejeva, Kohtla-Järve Kunstide Kool; Marika Kuusmann, Tabasalu Lasteaed Tibutare; Marje Krusell, Rapla Lasteaed Naksitrallid; Merike Lillo, Tartu Lasteaed Helika; Nadežda Ivanova, Narva Humanitaargümnaasium; Natalia Jurtšenko, Tallinna Pae Gümnaasium; Reeli Saar, Võru Järve Kool; Piret Rannast, Ülenurme Gümnaasium; Saima Tell, Keeni Põhikool; Siiri Seljamaa, Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Rakvere Gümnaasium; Tiit Saare, Mäetaguse Põhikool; Valentina Vint, Tallinna Kadaka lasteaed; Vally Tamm, Petseri Keelte Gümnaasium (Venemaa); Viia Ivask, Türi Muusikakool; Viire Hints, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium; Ülo Kurig, Tallinna Saksa Gümnaasium.
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium
Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.
„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.
Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.
Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.
Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.
1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.
