kogukond

Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto Urmas Saard — Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.

Presidendi kell

Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.

Loe edasi: Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Jõgeva valla piirkondi hakatakse esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi

Tänase Jõgeva valla loomisprotsessis sündis tuntud avaliku elu tegelase SA Jõgeva haigla juhataja Peep Põdderi algatusel idee hakata selle erinevaid piirkondi esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi.

Jõgeva kuulutamine talvekeskuseks. Vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi ja Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar. Foto Jõgeva vallavalitsus

[pullquote]17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi.[/pullquote]Nii otsustati juba külmalinnana tuntud Jõgevale kujundada talvekeskuse, Tormale kevadekeskuse, Kuremaale suvekeskuse ja Palamusele sügisekeskuse maine. Mõtte elluviimise avapauguks oli 12. jaanuaril toimunud talvetrall, kus Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas ja vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi andsid Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaarele üle rändkarika tõestuseks, et Jõgeva linn sai talvekeskuse tiitli.

17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi. Sel põhjusel on Jõgeval Piibe maantee ääres Külmasammas ja aastaid korraldatakse Jääpurikafestivale. Aastakümneid on Jõgeval olnud kuulsust toovaks spordialaks jäähoki. EELK peapiiskopid ja piiskopid on kolmandal advendil üle kümne aasta Jõgeval väljakuulutanud jõulurahu kogu Eestile.

Loe edasi: Jõgeva valla piirkondi hakatakse esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi

Tori vald ei korralda Sindi linnas uusaasta vastuvõtu tulevärki

Vald eelistab ilutulestikule kuluvat raha kasutada heategevuseks.

Tori vallavalitsuse töötajate poolt on annetus Pärnu loomade varjupaigale üle antud. Foto: Tori vallavalitsus

[pullquote]saades täiendavalt juurde 130 eurot[/pullquote]Saabuva jõulupüha ja uusaasta eel teeb Tori vallavalitsus 500 euro suuruse annetuse, mis jaotub MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liidu ja Pärnu loomade varjupaiga vahel.

Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel ütles, et lisaks vallavalitsuse 250 eurole kogusid Tori vallavalitsuse töötajad ka oma raha, saades täiendavalt juurde 130 eurot. Annetus viidi täna Pärnu loomade varjupaika.

Sindi on loobunud tulevärgist varemgi, näiteks 2015, 2012. 2018. a saabudes pakkusid praeguses Tori vallas ohtralt tulevärki Sauga ja Sindi. 2014/2015 aastavahetusel kulutas Sindi linn ilutulestikule 500 eurot. Kõigi aastate kohta Külauudiste infoveskil andmeid käepärast pole. Kuid siiski võib väita, et Sindi linnal puudub järjepidev traditsioon omavalitsuse raha eest tulevärki korraldada.

Urmas Saard

Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

29. novembril Mustvee kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva tunnustamistseremoonial kuulutati Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse korraldatud konkursi tulemusena Sadala Külade Selts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks 2018. Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tunnustas Sadala Külade piirkonda tiitliga Jõgevamaa Aasta Küla 2018 ja andis Jõgevamaa Sädeinimene 2018 aunimetuse Lustivere Külaseltsi teenekale eestvedajale Riina Paluojale.

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt — Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto: Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

[pullquote]Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku ja tulealtari rajamine[/pullquote]Seoses kahe hea uudisega meenutasime Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tutiga tänase kogukonnaelu algusaastaid.

„Vabatahtlik tegevus kogukonnas algas külade seltsi loomisega ja rahvamaja kasutusele andmisega meie ühendusele. 20 sajandi algul ehitatud rahvamaja vajas täielikku renoveerimist: kaasaegset katust, tänapäevast katet seintele ja lagedele, kõigile kolmele korrusele tuli ehitada uus elektrisüsteem. Tööde planeerimine ja selleks vajaliku toetuse leidmine kujunes seltsi juhatusele esimeseks suuremaks väljakutseks. Tunnen head meelt, et selts usaldas mulle kui seltsi juhatuse esimehele raha taotlemiseks tarvilike projektide koostamise ja on olnud alati koostöövalmis ja toetav erinevate ideede ja tegevuste ettevalmistamisel, ellu viimisel.”

Loe edasi: Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu — Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

[pullquote]Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud[/pullquote]17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Loe edasi: Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon — Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto Katariina Vaabel — Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel

[pullquote]Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu[/pullquote]„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.

„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.

Loe edasi: Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni — Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Loe edasi: Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Riigikogu maaelukomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleks kohalikul omavalitsusel külade potentsiaali maksimaalselt kasutada.

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel Foto Raido Paurson — Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel. Foto: Raido Paurson

Ühendus Tartumaa Kodukant pidas laupäeval, 27. oktoobril, Rõngu rahvamajas oma 20. aastapäeva. Üritust väisasid Tartumaa kodukandiliikumise alusepanijad ja endised juhid, tervitusi tõid kolleegid Kodukandi võrgustikust ning teistest organisatsioonidest, sünnipäevasoovid andis edasi ka Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. “Tunne on hea, sest külaliikumisega liitunud seltskond on hea. Haldusreform liitis Tartumaaga mitmed aktiivsed külad nii Valga- kui Jõgevamaalt ja see teeb rõõmu,” rääkis Kodukant Tartumaa juhatuse esimees Külli Pann.

Lisaks ülevaatele Tartumaa Kodukandi kahekümnest tegevusaastast tutvustati Tartumaa tänavusi Aasta küla kandidaate ning toimusid ka mõttetalgud kogukondade tuleviku teemal. Ühe olulise teemana võeti kõneks külade koostöö ja kohaliku omavalitsuse vahel. Samal päeval esimest haldusreformi järgset tegutsemisaastat tähistanud Elva valla abivallavanem Marika Saar tõi näiteid oma töömailt: Elva vallas toimuvad detsembris juba neljandat korda külade kärajad. “Tunnustame külaliikumist, valides aasta kogukonna edendaja ja aasta küla, vastu võetud on tegevusmajanduse toetuste kord, meil on kaasav eelarve. Koostöös küladega toimub valla arengukava arutelu, vastuvõtmisel on külavanema statuut,” loetles ta.

Loe edasi: Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard — Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga[/pullquote]“Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Loe edasi: Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Eesti naabrivalve ühing kutsub osalema konkursil „Hea Naaber“

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke osalema hea naabri leidmise konkursil, mis toimub 8.-21. oktoobril. Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid. Võitja kuulutatakse välja 25. oktoobril 2018 Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve Foto Urmas Saard — Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve. Foto: Urmas Saard

Kõik oma naabri(te)st lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmiku(d) parima naabri konkursile, mis toimub Naabrivalve Facebooki-lehel. Kandidaadi esitamiseks tuleb kirjeldada kuulutuse all oleva kommentaarina, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning värvikad juhtumid elust enesest.

Parimat naabrit tunnustatakse konkursi peaauhinnaga, milleks on Hyundai Tuscon nädalavahetuse kasutusõigus. Auhinna on välja pannud Hyundai Motor Baltic OY. MTÜ Eesti Naabrivalve tunnustab omalt poolt võitjat Noorus SPA Hoteli SPA paketiiga kahele ning järgmist kahte võitjat tänukirjaga.

Konkurss on leitav MTÜ Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev — Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon — Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht[/pullquote]Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Loe edasi: Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Tegelikuses on toimunud liidu innukamate naiste sihipärane tegevus märksa pikemalt, seega võib juubilarile lisada veel kolm aastat ja kolm kuud boonuspunktidena juurdegi.

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval Foto Urmas Saard — Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sooviti jätkusuutlikust järgmiseks 25-ks aastaks, teiseks õnnestumisi kõigis ettevõtmistes ja kolmandaks naiselikku tarkust.[/pullquote]Kuigi põhikirja kinnitamiseni jõuti alles 1993. aasta 16. juulil, peeti juba 1990. aasta jüripäeval Sindi Naisliidu asutamise koosolekut, mille kokkukutsujaks oli Ilma Hannus.

Esimeseks esinaiseks valitud Ilma Hannus vedas kodanikeühendust kuni 2005. aastani. Juhtimist jätkas Aili Muskat, kellelt võttis 2011. aastal omakorda töö üle Lia Oras. Enne Juta Velleste tulekut hoidis aastatel 2015 ja 2016 kätt pulsil Anu Alabert. Juta Velleste liitus naisliiduga mullu 25. veebruaril ja üsna peatselt pärast seda valiti ta naisühenduse juhiks.

Velleste ütles, et praegu tegutseb naisliidus 19 aktiivset liiget.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

[pullquote]Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat[/pullquote]Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Loe edasi: Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu — Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

[pullquote]Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.[/pullquote]Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Loe edasi: Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard — Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard — Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Loe edasi: Raekülasse tuleb tänavafestival

Seto Kuningriigi päeval läkitati Patriarh Bartholomeosele palvekiri

Laupäeval, 4. augustil toimunud Seto Kuningriigi päeval osales oma telgiga ka MTÜ Tartu Rahu Põlistamise Selts, kes tegi oma kirjas Konstantinoopoli patriarhile ettepaneku seada sisse üleilmne palvepäev, mis võiks toimuda igal aastal näiteks setodele olulisel päeval, Püha Jüri päeval 6. mail või mõnel teisel Konstantinoopoli patriarhaadile sobival päeval.

Patriarh Bartholomeos Pärnu Issandamuutmise katedraalis Foto Urmas Saard — Patriarh Bartholomeos Pärnu Issandamuutmise katedraalis. Foto: Urmas Saard

Allpool on avaldatud kirja terviklik tekst

Teie ekstsellents Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I

Lubage Teie poole pöörduda suure murega, mis on seotud Eesti Vabariigi idapiiril elavate Konstantinoopoli patriarhaadi õigeusklikega. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Meie riik kaitses oma iseseisvust kaks aastat väldanud Vabadussõjas. 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud rahulepingu järgi kuulus Eestile Petseri maakond. Seal elavad õigeusklikud Petserimaa eestlased ehk setod. Nad võeti koos Eesti teiste õigeusklikega Konstantinoopoli patriarhaadi koosseisu. Nende asuala, Petseri maakond on Eesti Vabariigi seaduslik osa, mille keskus on Petseri linn. Setod on Eesti rahva etniline osa ja nende keel on eesti keele murrak. Eesti Vabariigil olid diplomaatilised sidemed Kreeka Kuningriigi ja Türgi Vabariigiga.

Loe edasi: Seto Kuningriigi päeval läkitati Patriarh Bartholomeosele palvekiri

Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedamisel on alates 2004. aastast valitud maakonna Aasta küla. Tänavu antakse tiitel välja kaheksandat korda. Augustis saavad seitse Jõgevamaa Aasta küla kunstnik Martti Kalamehe poolt kujundatud ja ka teostatud aasta küla viidad.

Kamari küla silt Foto Liia Lust — Kamari küla silt. Foto: Liia Lust

[pullquote]Pange Jõgevamaal liikudes tähele meie Aasta külasid[/pullquote]Avatud külaväravate projektis osalevate külade viidad on juba paigaldatud. Juula ja Kärde küla saavad viidad natukene hiljem.

Meie Aasta küla tiitlit kannavad austava nimetuse saamise järjekorras järgmised külad: Kamari, Pajusi, Maarja- Magdaleena, Assikvere, Lustivere, Juula, Kärde.

Jõgevamaa on ka sellepoolest eriline maakond, et kahel korral omistati üleriigilisel konkursil Aasta küla tiitel meie küladele. 2005. aastal sai tiitli Kamari ja 2013. aastal Lustivere külade piirkond.

Loe edasi: Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste — Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste — Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

[pullquote]Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.[/pullquote]Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Loe edasi: Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.

Osvald Sasko Petserimaa lipuga Foto Urmas Saard — Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli[/pullquote]Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.

Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Loe edasi: Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Homsele Tori Valla Autoorienteerumise esimesele võistlusele on tänase seisuga registreerunud 29 võistkonda. Võistluspäeva läbiviimist korraldav Joonas Väärtnõu annab Seiklusministeeriumi kodulehel täpsustavaid teateid ja viimaseid juhtnööre.

Tori alevik Foto Urmas Saard — Tori alevik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Iga fikseeritud kiiruse rikkumine võtab tiimilt maha 5 punkti.[/pullquote]Kuna kasutatakse elektroonilist ajavõttu, siis peab iga tiim laadima oma android süsteemiga telefonile seikluse rakenduse, mis muutub aktiivseks juba täna õhtul. Siis saab võistlusega liitumiseks rakendusse sisse logida.

[pullquote]Punkte jääb rajale 45 ja need asuvad kolmes erinevas raskusastmes.[/pullquote]Tammiste lasteaia parklasse kogunetakse kella 10.00-st. Kell 10.58 jagatakse kõigile võistkondadele kaardid ja sõidule antakse start kell 11.00. Võistluskaarte on kaks ja need on A3 formaadis veekindlad. Võistlusraja pikkuseks kujuneb umbes 100-120 km.

Loe edasi: Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Rääma rahvas kutsub kogukonnapäevale

Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.

Aldur Vunk Foto Urmas Saard — Aldur Vunk. Foto: Urmas Saard

Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.

“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”

Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.

Karin Klaus