Hingiao mõtõlus

Nele Reimann,
võrokõnõ

Edevanõmbidõ hinge omma ummi perrätulõjidõ kaemisõs vällä valinu iks hää ja õigõ ao. Pääväl omma ilma undsõ, a üüse om taivas sakõstõ tähti täüs. Luudus kuts nigu inemist timä egäpäävätöie mant kõrras perrä mõtlõma, kost tulõmi ja kohepoolõ pääväst päivä läämi…

Latsõiäst om meeleh, et ku kiäki küläh är kuuli, võeti iks üteh valvma vai puhtilõ. Vanaimä oll’ aigsahe vällä valinu uma koolurõiva ja valmist’ minnogi ette pääväs, ku tedä inämb ei olõ. Latsilõ opati, et panõ tassakõistõ uma väiku lämmi käsi koolnu vanaimä vai vanaesä käe pääle: päält tuud pelgä ei inämb üttegi koolnut. Kimmäs tugi oll’ kõgõ võtta: uma küläkogokund, kelle liikmõ säändsel aol esi ja ilma kutsmalda avitama tulli.

Edimäne kokkoputminõ liinamatusõga oll’ mul ülikooliaol. Muudsa liinakultuuri perrä ärsaatminõ jätt tundõ, nigu olõssi tahetu kadonukõsõst nii kipõstõ ku võimalik vallalõ saia. Võromaa puhtõ omma aost aigu olnu vastapite: nigu kimmä pääväkõrraga elonäütemängu viimäne kaehus uma sakõ söögipakmisõ, risti lõikamisõ ja inne puhtit koolnu valvmisõga. Sugulasõ, kiä olõ õi inämb kavva ütstõist nännü, saava kasvai puhtõlavva takah kokko. A siski om nätä ja tunda, et vana kombõ nakkasõ häömä. Ku häös vannamuudu maaelo, kaos liinaeloga harinul arvosaaminõ, mille om ütte vai tõist kombõtäütmist vaia. Õigõ ja hää om nii, kuis om kipõmb, perrätulõjilõ lihtsämb. Loe edasi: Hingiao mõtõlus

Esmakordselt valiti aasta vanavanemad

Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.

Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.

Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.

 Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda.  Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.

Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.

Põlvamaa sai rohelisema märgi kandjaid juurde

Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.

Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.

Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.

Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega

Tartumaa otsib aasta tegijaid

 Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.

Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.

Täna linastub kinos “Sõprus” kõmuline film “Permikomi sügis”

Täna kell 18 linastub Tallinnas kinos “Sõprus” Venemaal palju poleemikat tekitanud dokumentaal “Permikomi sügis” (ERM 2009).

Dokumentaalfilm “Permikomi sügis”  räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal permikomide näitel. Permikomid paistsid idapoolsete soome-ugrilaste seas silma sellega, et olid ainsad, kes moodustasid oma autonoomse territooriumi elanikkonna enamuse. Ometi hääletasid nad 2003. aastal toimunud referendumil autonoomse ringkonna Permi oblastiga ühinemise ning ühtlasi autonoomiast loobumise poolt. Film üritab välja selgitada, miks nii läks. Intervjuude ja argielustseenide kaudu portreteerikase majanduslikku ja kultuurilist olukorda ning keelesituatsiooni permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaesemate piirkondade hulka.

Filmivõtete aegsest õhkkonnast ning filmi retseptsioonist Permi krais vestlevad filmi autor Indrek Jääts ning KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid. Vestlust vahendab Joonas blogist filmijutt.blogspot.com. Lisaks filmile saab näha valitud kaadreid filmi avalikule linastusele järgnenud diskussioonilt Kudõmkaris.

Navi kalamiis sai kodojärvest «elo kala»

Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv sai Põrmu järvest elo kõgõ suurõmba havvo. Foto: eräkogo
«Mineväaasta sai säält kah sama kotussõ päält inne ijä tulõkit kats kolmõpoolõkilost,» selet’ kalamiis elo kala saamist suurõ ähinäga. «Sääl om järve kõgõ süvämb kotus, 3,3–3,4 miitret, suvõl mõõtsõmi kajaloodiga. Vissi üts tossin kõrda ja häste pikk viskaminõ tull’ allatuult. Sai mõnõ miitre kerri ja oll’gi otsan. Õkva tundsõ, et tuu om elo kala! Olli purdõ pääl ja haug tahtsõ purdõ tokkõ ala tõmmada hinnäst – kavval kah, vana kala! A ma vidi tä kavvõmbalõ viirde, üts kümme minotit jandsi timäga. Ma ei olõ nii kavva võidõlnu ütegi «rüüvliga»! Pandsõ näpu lõpussõ taadõ ja tõmbsi är maa pääle: väega napilt – kolmõ haroga konks oll’ suunukan! 98 senti pikk ja 7,61 killo.»

Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»

Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.

Autor: Harju Ülle, Uma Leht

Põlvamaal alustas taas lõõtsakool

Möödunud laupäeval  alustas Põlvas õpinguid neljas lend tulevasi lõõtsamängijaid. Kursuse esimesel päeval oli kohal 30 pillihuvilist Põltsamaalt, Murastest, Urvastest, Oravalt, Savernast, Himmastest, Elvast ja teistest kaunitest Eestimaa paikadest.

Kuna lõõtspillimängu õppimine on elukestev protsess, siis ei ole lõõtspillimängijate kursustel osalemise sagedus piiratud ning oodatud olid kõik, kel huvi ja soovi Teppo pilliga tutvust teha. Seetõttu oli laupäeval kohal palju neidki, kes lõõtsakursusel osalenud ka varasematel aastatel. Täiesti uusi õppijaid oli kümme.

Ühe muutusena sellesügisese lõõtsakooli juures on kaks uut õpetajat: noored andekad pillimängijad Hendrik Hinrikus ja Kristi Kool, kes mõlemad on välja kasvanud III lõõtsamängijate kursusest 2009. aasta sügisel. Lisaks sellele on õpetajateks ka Heino Tartes, Toomas Ojasaar, Kalev Kreegipuu, Riho Pähn ja Aivar Teppo. Heino Tartese sõnul on peamine õpetada kursusel matkimise meetodil traditsioonilist külapillimeeste stiili, kuna selle mängustiili oskajaid jääb järjest vähemaks. Paljude noorte pillimängijate stiil mõjutatud teiste maade muusikast ning eestilikku, lõõtspillile kõige omasemat külapillimehelikku mängimist kohtab järjest vähem.

Tartes võrdles õppimisprotsessi supi keetmisega :”Supile võid ka kuhjaga igasugused elemente juurde lisada, nii suhkrut kui soola, liha ja kala ja kõike läbisegi, aga tõenäoliselt ei kõlba selline supp enam pärast süüa”. Pärast

Lõõtsakursus kestab 2. aprillini, koos käiakse kaks korda kuus laupäeviti kella poole üheteistkümnest kella poole kolmeni. Kursuse sisse mahuvad uuel aastal Avatud lõõtsade päev (15. jaanuar), õppereisi Võrru ja Teppo lõõtspillitallu ning kontsertreis Põltsamaale.

Idee hakata koolitama välja uusi lõõtspillimängijaid tuli Saverna pillimehel Heino Tartesel aastaid tagasi pärast raamatu „Põlvamaa lõõtspillimängijad“ kirjutamist. Raamatu jaoks tehtud ringsõitude ja intervjuude käigus hakkas üha enam selguma tõsiasi, et uusi noori mängijaid ei ole kuskilt peale tulemas, kuna vanad meistrid ei võta kergelt õpilasi ning samuti on Lõuna-Eestis puudu kohtadest, kus koolitatakse välja just külapillimehe stiili valdavaid pillimehi. Lõõtspillimängijate kursuse esimene õppekava valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses 2007. aasta lõpul ning esimene rühm kursuslasi tuli kokku 13. jaanuaril 2008 Põlva Muusikakoolis. Kursus oli populaarne  ning seetõttu jätkusid need ka 2008. ja 2009. aasta sügisel.

Kati Taal

Toidupank otsib vabatahtlikke abilisi

Sügisel käivitunud Toidupanga mündikampaania arendamiseks vajatakse abilisi, kes oleksid valmis oma vaba aega ja oskusi sellele pühendama.  Toidupanga eesmärgiks on kodanikualgatuse korras üles ehitada toidupankade võrgustik, mis  aitaks tuua toidu lauale neile lastele ja peredele, kes igapäevaselt kõhtu täis ei saa. Toidupanga mündikogumiskampaania kutsubki eestlasi üles annetama oma seisma jäänud kroonimündid puudustkannatavate perede toidulaua heaks. Teeme Ära kutsub sellega seoses oma meeskonda appi veebitoimetaja, ürituste koordinaatorit, projektihaldurit ja infosekretäre. Veebitoimetaja ülesandeks jääb toidupank.ee kodulehel olevate andmete pidev uuendamine, ürituste koordinaatori ülesandeks on koordineerida mündikogumisi erinevate suurürituste (laadad, kontserdid jms) raames ja korraldada ka paar iseseisvat Toidupanga mündikampaaniat Eestimaa suuremates linnades.  Projektihaldur oleks ühenduslüliks mitmete eri organisatsioonide ja Toidupanga partnerite vahel jne. Infosekretärid tegeleksid igapäevase info kogumise ja – edastamisega.

Samuti otsitakse mündikogumismeeskonna  liikmeid, kelle ülesandeks on kaasata ettevõtteid ja organisatsioone mündikogumiskampaaniasse ja leida uusi partnereid.  Puudu on ka maakondlikest koordinaatoritest, kes aitaksid tegevust oma maakonnas koordineerida.  

Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed.  Allikas www. toidupank.ee

Pressinõukogu soovitab olla reklaamtekstide kasutamisel ettevaatlik

Pressinõukogu arutas Tallinna abilinnapea Yana Toomi kaebust Delfis augustis ilmunud uudise peale ning otsustas, et Delfi rikkus head ajakirjandustava, sest ei olnud TV3 poolt saadetud reklaamtekstile lisanud ühe osapoole kommentaari. 5. augustil 2010 avaldatud uudises „TV3: Tallinna loomaaia asukaid ähvardab nälg?“ on kirjas, et Tallinna loomaaia asukaid ähvardab mullusega võrreldes kärbitud eelarve tõttu aasta lõpul nälg ja et Tallinna linn ei ole valmis loomaaiale viimati küsitud nelja miljonit krooni lisaraha andma.

Yana Toom kaebas Pressinõukogule, et uudis eksitab lugejaid. Kaebaja sõnul tegelikkuses loomi nälg ei ähvarda ning linnal on plaanis loomaaeda toetada täiendavalt läbi lisaeelarve. Ta lisas, et kinnitas lisaeelarvest raha andmise kavatsust TV3-le antud intervjuus, kuid Delfi seda oma uudises ei maini.

Delfi vastas Pressinõukogule, et uudise kirjutamise aluseks oli TV3 saadetud uudiste lühitutvustus. Delfi märkis, et uudise kirjalik osa on sõna-sõnalt TV3 saadetud tekst. Süüdistuste leevendamiseks lisas Delfi toimetaja uudise pealkirja omalt poolt küsimärgi.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul tuleb ära kuulata kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks väljaanne pidanud antud uudises kajastama ka Tallinna linnavalitsuse seisukohta, mis oli olemas näiteks TV3 videolõigus. Viitamine sellele, et tegu on sõna-sõnalt TV3 saadetud tekstiga, ei vabasta Pressinõukogu hinnangul Delfit kohustusest kontrollida enda poolt avaldatava sõnumi sisu. 

Samas Pressinõukogu ei nõustunud Yana Toomi väitega, et sõnum loomaaia asukaid rahapuudusel ähvardada võivast näljast on kindlasti eksitav. Selles punktis Pressinõukogu väljaannet ei tauni. Delfi avaldas Pressinõukogu otsuse 28. oktoobril.

Heategevuslik kontsert ja oksjon koduta loomade heaks

Foto: auh-auh.ee
Reedel, 5. novembril kell 20.00 korraldatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus Gaudeamus heategevuslik kontsert ja kunstioksjon koduta loomade aitamiseks.

Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.

Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.

Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.

Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.

Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.

Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.

Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee

Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Gooti kell Lilleoru Elulille pargis. Foto: lilleoru.ee
Huvilised on oodatud täna, hingedepäeval, Lilleorgu, et osaleda kell 12.00 Lilleoru Elulille pargi uue objekti “Gooti kell” avatseremoonial ja kell 18.30 hingedepäeva tseremoonial.

Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu kogu suve Londoni linna ilmestanud installatsioon jõudis tagasi Eestimaale. Sümboolne kunstiteos seati üles Aruvalla külla Lilleoru Elulille parki, kus toimub täna “Gooti kella” avatseremoonia.

Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella” nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspositsioon paiknes Thamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupea enda poolt.

Vilen Künnapu on loonud templitest ja stuupadest lähtuvaid geomeetrilisi mudeleid, esinenud nendega arvukatel näitustel ja Veneetsia biennaalil, ning koos partneri Ain Padrikuga ehitanud mitmeid tornehitisi Tallinna ja Tartusse. Samuti on Künnapu põhjalikult uurinud Euroopa pealinnade kirikute arhitektuuri, templeid ja püramiide Egiptuses ning stuupasid Nepaalis, Tais ja Jaapanis. Loe edasi: Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Viimane aeg on registreerida
konverentsile “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.

Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.

Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.

Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.

Tartus on avatud metsaomaniku nõutuba

Igal metsaomanikul on õigus saada nõu atesteeritud metsakonsulendi käest kuni 15 tundi aastas. Tartu ümbruse metsaomanikud saavad nõu küsida Tartus Pepleri tn 32 (maavalitsuse vastas) avatud metsaomaniku nõutoast esmaspäeval ja reedel kell 9-13 ning kolmapäeval kell 13-15.

Aidatakse korraldada kasvava metsa müük enampakkumise korras, et metsaomanik saaks parema hinna.

Konsulendid:

Kristo Alloja, tel 506 1777

Piret Arvi, tel 520 5853

Urmas Kittus, tel 504 1299

Leonhard Niklus, tel 529 3237

Aadu Raudla, tel 524 8963

www.metsaareng.ee

Täna on Eesti lastekirjanduse keskuses lugemisöö

Täna on lastekirjanduse keskuses lugemisöö “Kes loeb, see hingab”. Erinevad sündmused algavad juba kell 13 ja tegevust jagub õhtutundideni.

Kell 13–14 töötuba „Tere, koomiks!“ Kunstnik Joonas Sildre räägib koomiksist ja õpetab seda tegema. Koomiksinäituse avamine. Rõdusaal.

Kell 16–17 loovkirjutamise tund „Kes loeb, see hingab!” Tondijuttu õpetab kirjutama Veiko Belials. Edgar Valteri galerii.

Kell 16–17 jutuvestmistund „Haldjad meie ümber“. Lugusid vestab ja musitseerib Kadri Allikmäe. Luugisaal.

Kell 17.30–19 fantaasiatund “Õõõõ-õudsamast õudne õuduskirjanduse õhtu“. Juhivad fantaasiakirjandusespetsialist Sash Uusjärv ja ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Pööningusaal.

Kell 19–19.30 lastekirjanduse keskuse kirjandussalongi lavakava „Tänulikkus“. Juhendaja Tõnis Rätsep. Rõdusaal.

Kell 19.30–20 Tallinna Tantsuteatri etendus „Raamat tantsib öös“. Koreograafid Dmitri Harchenko ja Heili Lindepuu. Rõdu- ja luugisaal.

Eesti lastekirjanduse keskus

Võru linn pürib kümne suurema Eesti linna sekka

Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.

Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.

Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.

“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.

Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.

“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.

Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.

“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.

Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.

Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.

Marianne Mett, Võru linnavalitsus

Rakvere linn lõpetab Koduloomade Varjupaiga tegevuse

Rakvere linnavolikogu 15. oktoobri 2010. a määrusega nr 16 otsustati lõpetada Rakvere linnavalitsuse hallatava asutuse Rakvere Koduloomade Varjupaik tegevus alates 1. jaanuarist 2011.

Rakvere linnavalitsusele tehti ülesandeks korraldada asutuse tegevuse lõpetamine ning teha selleks vajalikud toimingud. Eeltoodust tulenevalt on vajalik moodustada Rakvere Koduloomade Varjupaiga tegevuse lõpetamiseks ajutine komisjon.

Likvideeritakse asutus, kuid varjupaik ja teenus jäävad alles – teenust hakatakse ostma väljastpoolt. 

Allikas: Rakvere linnavalitsus

Ruhnu halloweeniorienteerumine kulges meeleolukalt

Eile Ruhnu saarel korraldatud orienteerumine “Ruhnu 2010 Halloween” möödus väga meeleolukalt ja aktiivselt.

Rada kulges küla tagumisest otsast – poolde Ringsu välja. Punktideks, mida läbida, olid valitud seekord elumajad, mille elanikud orienteerujaid lahkesti ülesannetele suunasid. Kokku osales neli meeskonda, kes inspireerituna halloweenist said endale ka selle teemalised nimed.

Tegemist oli tiheda rebimisega ja kohad jaotusid järgmiselt: I koht: “Põrgulised”, aeg 2h ja 17min – Reigo, Martha Liise, Margit, Emma, Kristel. II koht: “Paharetid”, aeg 2h ja 50min – Maret, Eeva, Juku, Karl August. III koht: “Sarvikud”, aeg: 2h ja 54min – Margus, Maiu, Ariin, Kathrin, Morgan. IV Koht: “Kratid”, aeg: 2h ja 56min – Elen, Kadri, Külli, Joosep, Priit.

Kaks võistkonda alustasid raja põhjapoolsest otsast ja kaks lõunapoolsest. Igas punktis tuli võistlejatel pärast ülesande läbimist kokku panna puzzle, mis koosnes järgmise punkti moonutatud fotokildudest. Põhjapoolt minnes tuli läbida Aive maja, kus võistlejad pidid nikerdama kaks puust võinuga. Edasi tuli joosta Elvi juurde, kus enne puzzle lahendamist pidi ära sööma vastiku maitsega suupiste. Järgmiseks ootas orienteerujaid Helju, kelle hoovis pidi puid kärutama. Pärast seda jõuti Silvi juurde, kus mosaiigi saamiseks pidi pähe tuupima luuletuse. Nüüd võttis osalejad vastu Vilve, kelle sõbralikus väliköögis kamba peale omlett valmistada tuli. Edasi jooksid võistlejad Antsu juurde, kus ootas neid kaks ülesannet, et kätte saada oma mosaiik – tuli nimed panna Ruhnus pesitsevatele linnuliikidele, mille pildid laual reas lebasid, ning osalejad pidid ka lahendama ristsõna kalaliikide kohta.

Taas jooksma pääsedes ootas tormajaid Irja hubane majake, milles võistlejad tassitäie kuuma põdrasamblateed sisse kummutasid. Järgnes pikk teekond Anne ja Vello juurde, kus puzzle saamiseks pidid võistlejad näitama oma aednikuoskusi ning talveks kärpima viinamarjapõõsad. Nüüd avanes puzzlepildilt finišhi hoone, milleks seekord sai valitud Liise talu kohvik. Seal said võistlejad janu kustutada ja keha kinnitada.

Parimaid premeeriti kuldse karika ja ühispildiga. Väga tublid olid kõige pisemad ehk Karl August, Emma ja Kathrin, kes tähelepanuväärse südikusega läbisid kiires tempos kõik punktid võrdselt nagu teisedki. Kiitust väärib ka miniatuurne (ürituse mastaabis) Iti, kes samuti oma pikkuse kohta tublid kilomeetrid läbi astus.

Korraldajate hirmuks kujunes Reigo, kelle pea jagas nagu koorelahutaja. Ta pani oma pöörase tempoga ürituse prognoose kategooriliselt ümber mõtlema. Tänud ka Andresele, kelle tihe juuresolek kaotas õhust kogunenud pinged. Tohutud tänusõnad Luisele, kes üritusele oma õla alla pani ja kelle kohvikus toimus rikkalik lõpetamine.

Kogu üritus läks hästi ja ilma suurtemate vahejuhtumiteta. Suured-suured tänud ka vahepunktidele osalemast ja aitamast: Aive, Elvi, Helju, Silvi, Vilve, Ants, Irja ja Anne.

Allikas: Marten, Ruhnu blogi

Raadi lugu sai kaante vahele

Kolmapäeval, 3. novembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi ühistööna valminud albumit “Raadi Raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja Tartu ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi lugu jutustatakse läbi rohkem kui 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste. Raadi raamatu koostamisel olid abiks kümned inimesed, kes andsid lahkelt kasutada fotosid, jagasid oma mälestusi, konsulteerisid ajalooküsimustes. Erinevaid ajaperioode käsitlevad artiklid on neljas keeles: eesti, inglise, vene ja saksa.

3. novembril toimuval esitlusel pakuvad raamatus avaldatud materjalidele sõnalist lisa maastikuarhitektid Kersti Lootus ja Karin Bachmann ning kunstiajaloolane Inge Kukk, modereerib Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt oleme saanud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust. Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste lemmikpuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja lagunemine jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli. Aastakümneid ei olnud tartlastel enam sinnakanti asja. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna ehitada oma uue kodu.

Raadi raamatu koostasid Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv, toimetajad olid Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Jane Liiv, Sirje Madisson, Pille Runnel ja Merike Tamm. Kujundus, küljendus ja kalligraafia: Merike Tamm.  Raamatu tiraaž: 1000. “Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” valmis Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Tartu Vallavalitsuse ja veel mitme asutuse rahalisel toel.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Metsaski tulemas e-veoseleht

Eesti kui e-riik areneb. Teisipäeval, 2. novembril kuulutab Eesti Metsatööstuse Liit välja hanke e-logistika infosüsteemi haldaja/operaatori leidmiseks.

Projekti eesmärgiks on muuta puidukaubandusega seotud informatsioon elektrooniliseks, standardiseerida andmestruktuurid ning seeläbi parandada ja kiirendada infovahetust erinevate osapoolte vahel. Projekti tulemusena rakenduv infosüsteem (elektrooniline veoseleht) on ühendavaks lingiks müüja, vedaja ning ostja infosüsteemide vahel.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Sõmerpalus korraldatakse heategevuslik motokross

Laupäeval, 6. novembril toimub Võrumaal Sõmerpalus vastavatud sisekrossihallis Adrenalin Arena Mini Karikasarja V ja viimane etapp, mille raames toimub ka heategevuslik minibikede showkross. Mini Karikasarja võistlussõidud algavad laupäeval kell 12, showkrossi algusajaks on planeeritud orienteeruvalt kell 17.00.

Showkross on mees-mehe vastu võistlus, kus osalevad tuntud krossimehed, kes tavaliselt minidega ei sõida. Tulekuks on nõusoleku andnud Tanel ja Aigar Leok, Juss Laansoo, Toomas Triisa, Priit Rätsep, Andre Park, Henri Roosiorg, samuti vanameistrid Andres Krestinov, Valdur Kahro ning Aadu Sikk ja Soome tuntud supermotosõitjad Mauno Hermunen ja Toni Klem.

Pilet üritusele maksab 75 krooni, alla 10-aastastele on sissepääs tasuta. Kogu tulu läheb Võrumaal Varstu vallas asuva Krabi Põhikooli juures tegutseva õpilaskodu toetamiseks. Krabi Põhikool pakub õppimisvõimalust ka normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivatele lastele, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega ning just need lapsed elavad kooli õpilaskodus. Õpilaskodus on ruumi 45 lapsele, kellest enamik on poisid.

Õpilaskodu projekti algataja ja kooli direktor Ale Sprenk tõi välja sportimis- ja vaba aja vahendid, millest õpilaskodul puudus on. Vaja oleks õpilaskodul järgmisi asju: suusad koos keppidega, rulluisud koos turvavarustusega, trikirattad koos turvavarustusega, jalg-,võrk-, korvpallid, jalgpalliväravad, kelgud, jõusaali varustus. Kui kellelgi on nimetatud vahendeid koju jäänud, mida ise enam ei kasutata, kuid varustus on terve ja korralik, võib võistlust vaatama tulles kaasa võtta. Kui aga kohale tulla ei saa, võib asjade üleandmiseks võtta ühendust Marko Männiga (marko@atmracing.ee, tel: 562777 11) või Ale Sprengiga (ale@krabi.edu.ee, tel: 5219034).

Kodukant pakub koolitust kogukonna teenuste osutajale

Maapiirkondades, mis jäävad keskustest kaugemale ja kus elab vähe inimesi, on tänases Eestis tekkinud olukord, kus poe, postkontori, apteegi, juuksuri ja muude teenuste saamiseks tuleb minna suurematesse keskustesse. Keskusesse sõitmine aga võtab aega ning maksab. Tihti võib sõit minna sama kalliks kui vajaliku teenuse hind. Igapäevaste teenuste kõrval on vajalikud ka meelelahutus-, suhtlemis- ja eneseteostusvõimalused. Liikumine Kodukant otsib kogukonna seest võimalikke teenuste pakkujaid, et pakkuda neile koolitusi ning ärgitada koostööd ettevõtjate ning omavalitsustega. Käesolev koolitus ongi eelkõige mõeldud MTÜdes, seltsides ja külamajade juures tegutsevatele inimestele, kel huvi ja soov teadmiste järele avalike või kogukonna teenuste vallas. Oodatud on aga kõik teemast huvitujad, mitte ainult MTÜde ja seltsidega seotud inimesed. Koolitus teemal “Avalike või kogukonna teenuste pakkumine – võimalus ja väljakutse” (MTÜdele, seltsidele, külamajadele) toimub 10. novembril 2010 Tartumaal, Alatskivi vallas, Kokora külamajas algusega kell 11.00.

Koolitusel käsitletavad teemad: · Avaliku teenuse ja kogukonnateenuse mõiste ja erisused · Teenuste pakkumisega kaasnevad muutused organisatsioonis. Kellele on teenused suunatud ning kes korraldab avalikku teenust? · Avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. · Koostöö omavalitsusega. Koolitusele registreerimiseks võta ühendust Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (53 414 905/ heleriin@kodukant.ee) või MTÜ Kodukant Tartumaa juhatuse esimehe Külli Panniga (56462692, kylli@kodukanttartuma.ee). Koolitus on tasuta ja toimub Euroopa Liidu Tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.