Kehala klubis toimub neljapäeval, 11.novembril kell 19 XVII Lääne-Virumaa muusikute ja bändide pidu.
Pillimehi koguneb sellele peole üle Eesti. Tegemist on omamoodi suure perepeoga, kus kokku saavad kolme põlvkonna pillimehed. Muusikapeole on teretulnud tegevmuusikud, endised pillimehed ja kõik muusikasõbrad. Noortel pillimeestel on hea võimalus end tuttavaks teha ja tuult tiibadesse saada. Muusikutel on suur huvi selle peo vastu, iga aastaga kasvab osalejate arv.
Allikas: www.virumaa.info
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Torsten Riemann Saksamaalt tuleb Eestisse kontserdiga „Sina oled õnn“ („Das Glück bist Du“)
9. novembril kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis,
11. novembril kell 18 Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis,
12. novembril kell 19 Tartus Saksa Kultuuri Instituudis.
Berliini laulja, helilooja ja laulukirjutaja Torsten Riemann laulab elust, igatsusest inimliku läheduse järgi. Riemanni hääl laulab, sosistab ja hüüab end kuulajate hinge. Laval saadab Torsten Riemann end vaheldumisi kitarril, akordionil ja klaveril. Ta laulab suurepäraselt nii ballaade kui ka salsat, tangot või rock`n`rolli. Riemann on Goethe Instituudi kutsel esinemas käinud väga mitmes riigis: Alžeerias, Bosnias, Eestis, Horvaatias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Leedus, Lätis, Tšehhis, Ungaris ja Valgevenes.
1964. aastal sündinud Torsten Riemann on juba üle 20 aasta tegutsenud vabakutselise muusiku, laululooja, helilooja, näitleja ja meelelahutajana. 1996. aastal sai ta Saksa Muusikaühenduselt parima laulukirjutaja „Bester Songwriter“ tiitli ning 2001. aastal Saksamaal toimuval lauluvõistlusel „Zarah 2001“ 2. koha.
Reedel, 12. novembril algusega kell 11 toimub metsalooline konverents Tartus Eesti maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64). Konverentsi teema on “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida seda looduskaitse kaudu?
Konverentsi programm:
11.00-11.05 Avasõnad – Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.20 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt keskkonnaministeeriumist – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
11.20-11.50 Looduskaitse ja metsandus – prof Kalev Sepp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiuosakonna juhataja
11.50-12.20 Metsandus ja looduskaitse – prof Hardi Tullus, Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna juhataja
12.20-12.35 Kohvipaus
12.35-13.20 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
13.20-14.20 Väitlus metsandustudengite ja keskkonnatudengite vahel teemal “Metsandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
14.20-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-14.45 Metsandustöötajate meeskoori Forestalia kontsert
14.45-16 Vestlusring kohvitassi taga
Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, küll aga oodatakse kõiki osalema!
Lisainfo: Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president, 5027325, heiki.hepner@metsaselts.ee.
Teelõik Võru- ja Põlvamaa piirist kuni Navi ristmikuni saab 22 miljoni krooni eest uue ja senisest tugevama asfaltkatte.
Tööd kümnekilomeetrisel teelõigul algasid sellel nädalal. Selleks, et parandada tee kandevõimet ja kaotada kattesse tekkinud pikirööpad, kaetakse olemasolev teekate uue asfaldikihiga. „Töövõtja tegeleb asfalteerimisega, kuni ilm lubab,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski selle aasta plaanidest ja nimetas, et lisaks katte uuendamisele ehitatakse senisest laiemaks Navi ja Osula ristmikud.
Liikluse sulgemist remont Lužetski sõnul kaasa ei too, küll aga peavad sõidukijuhid arvestama liikumiskiiruse piiranguga.
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kümnekilomeetrise teelõigu remondi tellis Lõuna Regionaalne Maanteeamet, töövõtja on AS Teede REV-2.
Maanteeamet
Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse 2010. aastal Ülo Vooglaiule. Ülo Vooglaid väärtustab elukestvat emakeeleõpet, tõstab esile keele kui mõtlemisvahendi ja kannab väsimatult hoolt mõistete täpse kasutamise eest. Selts hindab kõrgelt ka Ülo Vooglaiu enda mahlakat keelekasutust.
EES annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse korra aastas inimesele, kelle põhitegevus ei ole emakeeleõpetus, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust ja seega toetanud EESi eesmärke. 2009. a sai aunimetuse ajakirjanik Kaja Kärner.
Allikas: eeselts.ee
Rahvusvahelise Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkond (LIONS) ning haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja kirjatööde konkursi „Heategu läbi minu silmade”.
Konkursi eesmärk on panna õpilased mõtlema heategudele enda ümber ning anda neile võimalus mõtiskleda selle üle, mida tähendab kellelegi head teha ja millised võimalused on neil endil head korda saata. Parimaid autasustatakse emakeelepäeval, 14. märtsil 2011.
Igas vanusegrupis autasustatakse esikolmikut, lisaks on silmapaistvatele töödele eriauhinnad. Tööde laekumise tähtaeg on 1. veebruar 2011 ja töid ootame e-aadressil konkurss@hm.ee või paberkandjal aadressil HTM, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Konkurss 2011”.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) hakatakse näitama Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid filme.
Selgi aastal on seansid üle nädala teisipäeviti, esimene seanss 9. novembril algusega kell 18. Linal on kategooriates “Loodus” ning ” Inimene ja loodus” esimese preemia saanud filmid, vastavalt austerlaste “Böömimaa – aasta märgalal” / “Bohemia – a Year in the Wetland” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr), mis räägib Euroopa südames Prahast lõunas asuvast järvemosaiigist, ning Šveitsi režissööri Alberto Meroni “Jääskulptor” / “L´Artigiano Glaciale”, mille “peategelane” on Basodino liustik Alpide eelmäestikus, 3272 meetri kõrgusel merepinnast.
Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta. Ülejäänutel tuleb maksta väikest piletiraha.
Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha 
kirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.
Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.
Allikas: Meiemaa.ee
Kuressaare kultuurikeskuses toimub täna kell 17 Albert Uustulndi 85. sünniaastapäevale pühendatud kontsert.
Esinevad Ivo Linna, Lümanda trio Punased sõstrad jt.
Kohapeal toimub A. Uustulndi romaani „Tuulte tallermaa“ kordustrüki esitlus ja müük soodushinnaga.
Allikas: saaremaa.ee
Kuressaares Ferrumi kaubamajas uksed avanud heategevusturg alustas neljapäeval kuuajast müüki. Korraldajate hinnangul on turg alanud oodatust menukamalt. Heategevusturu korraldaja MTÜ Meelespea liikme Aive Tammsalu sõnul müüdi ainuüksi avapäeva esimesel poolel kaupa kuue-seitsme tuhande krooni eest ja see on suurepärane näitaja, kuna otseselt turu tulust sõltub, kui paljusid inimesi jõulude ajal aidata saab.
Heategevusturu külastajate positiivne tagasiside andis korraldajatele indu jätkamiseks ning kinnitas, et taoline ettevõtmine on õige ja vajalik. Heameelt tunti ka turu toimumiskoha, Ferrumi kaubamaja omaniku soojast suhtumisest heategevusüritusse.
Kuna heategevusturu õnnestumisele saavad kaasa aidata kõik hoolivad inimesed, saavad need, kes veel tahavad, oma panuse tänavusse ettevõtmisse ka anda. Selleks tuleks oma kodus pisut ringi vaadata ning sealt korralikud, ent kasutult seisma jäänud riided, jalatsid, toidunõud või muud asjad heategevuseks annetada. MTÜ Meelespea võtab esemed lahkelt vastu heategevusturu toimumiskohas, Ferrumi kaubamajas. Turg jääb külastajatele avatuks novembrikuu lõpuni ning ettevõtmisse annetatud esemete müügitulu läheb Saare maakonnas elavate inimeste toetuseks.
Allikas: saaremaa.ee
Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.
Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.
„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“
Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.
Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee
MTÜ Kodukant Järvamaa ja SA Järvamaa Arenduskeskus kuulutasid välja avalikud konkursid Järvamaa külaliikumise, 2010. aasta sädeinimese ja kodanikualgatuses käesoleva aasta parimate nimetamiseks Järvamaal.
Aasta küla aunimetus omistatakse külale või külade piirkonnale, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel.
Aasta sädeinimese aunimetus omistatakse üksikisikule, kes on oma tegevusega kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule.
2010. aasta (parima) MTÜ nimetus antakse organisatsioonile, kelle tegevus 2010. aastal on toonud kaasa olulise positiivse muudatuse paikkonnas ja/või maakonnas, teatud väärtuste säilitamisel ja arendamisel ning kelle tegevuse tulemus ei ole olnud suunatud ainult oma liikmetele. Teod ja algatused peavad olema üldkasuliku iseloomuga, st olema suunatud võimalikult laiale sihtgrupile.
Aasta tublim vabatahtlik 2010 nimetus antakse üksikisikule, kes on oluliselt panustanud oma aega ja tööd vabatahtlikuna oma kogukonnas või mujal tasu ootamata, noorte/ja/või sotsiaaltöös, paikkonna väärtuste säilitamisel jms.
Hea algatus 2010 tiitliga tunnustatakse kodanikeühenduste hulgas sündinud uuenduslikku algatust, mis on suurepäraseks eeskujuks teistelegi oma töö korraldamisel. Eriti teretulnud on algatused, mis on andnud arengutõuke paljudele ühingutele üle Järvamaa. Samas võib olla see ka midagi väikest ja nutikat, kuid mis passiks kasutusele võtta ka teistel ühingutel. Heaks algatuseks võib olla ka see, et hoopis kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad on teinud midagi kodanikeühendustes tegutsemise parendamiseks. Tahame oma ettevõtmisega selliseid algatusi tunnustada ja ka laiemalt tutvustada.
Ankeete oodatakse SA Järvamaa Arenduskeskusesse hiljemalt 15. novembriks 2010. Ankeet on avaldatud portaalis siit.
Allikas: Järvamaa Arenduskeskus
Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.
«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.
Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah
Täna kell 19 esitleb Võrumaa muusik Kait Tamra Tartus Vanemuise kontserdimajas oma uut CD-plaati “Ainuke aeg”. Esitlusele tulevad nii uued kui ka Tamra vanad armastatud lood.
“Kontsert on eriline selle poolest, et laval on koosseis, kellega ma igapäevaselt koos ei esine,” ütles Kait Tamra.
Kait Tamra sõnul salvestas ta sama koosseisuga ka plaadi. Erandina mängib kontserdil kitarri Vahur Vessarti asemel Toomas Vanem. Peale Tamra ja Vanema astuvad lavale Henno Kelp, Ahto Abner, Meelis Unt ja Runno Tamra. Runno Tamra on see, kes hoolitses kogu CD salvestamise eest.
Kõikide esitlusele tulevate lugude viiside autor on Kait Tamra ise, sõnad on kirjutanud nii tema kui ka tuntud Eesti luuletajad.
“Ootan kõiki! Sõpru ja fänne eriti! Ka tulevasi,” kutsub Tamra.
CD “Ainuke Aeg” on müügil Laseringi kauplustes, suuremates Selverites ja Maksimarketites, Tallinnas ka Pika Jala Noodipoes, Võrus Lexica raamatupoes. Huvilised saavad samast ka Kait Tamra noodiraamatut, kust leiab tema parimad laulud koos nootidega.
Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.
Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.
Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.
Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.
Allikas: Päästeamet
Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.
Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.
Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.
Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.
Allikas: Polvamaa.ee
Pirital läheb käima linnaosa uue arengukava koostamine, mille valmimine on erinevatel põhjustel viibinud juba mitu aastat. Kodanikud ja kodanikuühendusd on oodatud protsessis osalema.
Arengukava koostamisega kujundatakse visioon Pirita arenguks aastatel 2012-2016, mis tagaks linnaosa jätkusuutliku ja plaanipärase arengu ning aitaks ühtlasi kavandada võimalikke investeeringuid. Arengukava loodetakse kehtestada 2011. aasta juunis ja see kehtib 2016. aasta lõpuni.
Töörühmades on esindajad nii linnaosavalitsusest, Pirita halduskogust kui ka Pirita kodanikeühendustest. Arengukava koostamise käigus on võimalik ka ülejäänutel kodanikel sõna sekke öelda ning esitada muudatusettepanekuid.
Allikas: www.tallinn.ee/pirita
3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.
Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.
Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.
Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.
Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.
Allikas: Tartu Ärinõuandla
Kolmapäeval, 10. novembril toimub Põltsamaa kultuurikeskuses (Kuperjanovi 1) infopäev metsaomanikele “Kuidas tulusalt metsa majandada: puidu ühismüük”.
Infopäeval antakse ülevaade puiduturu hetkeseisust, tutvustatakse metsamajandamise võimalusi metsaühistu kaudu, tuuakse näiteid ühismüügi praktikast ning jagatakse nõuandeid metsa müügitehingutega seotud lepingute sõlmimiseks.
Infopäevast osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine!
Rohkem infot ürituse kohta vaata siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=1795.
Info ja registreerimine: Evelin Huul, evelin.huul@eramets.ee, tel 683 6066.
Esmaspäeval algab 8.-12. novembrini vältav energiasäästu nädal, mille raames toimub mitmeid temaatilisi ettevõtmisi üle Eesti.
Muuhulgas korraldab portaal Energiatark säästuteemalise videoloomingu konkursi koolinoortele. Võistluse eesmärk on propageerida energiasäästlikku ellusuhtumist ja mitteraiskavat elustiili. Konkursile võib esitada kuni 1 minuti pikkuse klipi, milles käsitletakse ressursside säästlikku kasutust. Tööd tuleb esitada 30. novembriks.
Loe lähemalt siit.
Allikas: Energiatark
Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.
„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.
Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.
Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.
Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet
Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.
Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!
Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?
A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht
1. detsembril toimub Tallinnas Hotell “Euroopa” konverentsikeskuses Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli korraldatud konverents „Tervistav toit – praktilised juhised igapäevaellu“.
Käsitletakse aktuaalseid tervise ja toitumisega seotud teemasid ning seda, kuidas toitumisalaseid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas õigesti toituda? Missugune on õige toiduvalik? Mida eelistada? Kuidas kujundada tervislik päevamenüü tänapäevaste toidusoovituste alusel? Lihtsalt ja kiirelt – tervislikke toiduretsepte.
Kursus tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.
Allikas: Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist
rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.
Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.
Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.
Allikas: Loodusajakiri Uudistaja
