Homme, teisipäeval kell 18 esineb Pärnu kohvikus Café Grand tuntud udmurdi laulja Nadja Utkina. Õpitakse udmurdi tantse ja maitstakse udmurdi sööke-jooke.
“Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama
Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub 6. veebruaril teine rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2011”.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab 11:30. Piki Kolkja külatänavaid (1,2 km) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Starti tuleb Rändur Rääbis isiklikult. Rajal on avatud toitlustus ehk kommisöömispunkt. Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad sõidu võitjatele antakse laste ja täiskasvanute arvestuses eraldi välja. Eriauhinnad on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad võitjatele on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid. Loe edasi: “Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama
Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama
Selle nädala reedel, 14. jaanuaril kell 14 toimub Haapsalu Valgevälja metsaplatsil Haapsalu metsapäev, mille raames antakse linnale üle Valgevälja mets ja mainitakse esimest korda, et aastal 2011 nimetatakse metsapealinnaks Haapsalu. Metsapealinna tiitel antakse Haapsalule üle mais toimuval metsanädalal. Eelmisel aastal anti metsapealinna tiitel Tartule. Sel aastal toimub tiitli andmine juba kaheksandat korda.
Reedesel üritusel on kohal keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Haapsalu metsapäeval saab alguse MTÜ Rotelevik ja MTÜ Puulaevaselts Vikan ühistööna väiksema viikingiaegse laeva ehitus. Võib suure tõenäosusega väita, et Haapsalu asustamise ajal just sedalaadi alused siin lahel sõitsid.
„Kui senimaani oleme Puulaevaselts Vikani“ liikmetega ehitanud erinevaid paate ja laevu üsna lähiajaloost, siis mõtlesime teha nüüd ajas suurema hüppe ja minna kaugemasse minevikku, seda enam, et meil Haapsalus nii huvitav koostööpartner nagu Rotelevik olemas on,“ ütles Puulaevaseltsi juht Alar Schönberg. Loe edasi: Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama
Euroopa naaritsale kaevati Isabella külla konnatiik
Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava raames rajati detsembris Hiiumaale Kõrgessaare valda Isabella külla konnatiik, teine tiik plaanitakse valmis kaevata sel kuul Leigri külas.
Tiikide rajamise eesmärk on konnade kudemistingimuste parandamine ja konnade arvukuse suurendamine Euroopa naaritsa elupaigaks olevate jõgede ümbruses. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Riina Lillemäe selgitas, et konnatiikide rajamine on vajalik, kuna Euroopa naaritsa jaoks on raba- ja rohukonn oluline toit.
“Konnade kudemiseks on vaja väikesi seisuveekogusid,” sõnas Lillemäe. “Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on ette nähtud tiikide rajamine Euroopa naaritsa elupaikadeks olevate jõgede ja ojade lähedusse.”
Allikas: Hiiu Nädal
Saaremaa sepp tegi suuskadest kelgu
Salme valla Suurna küla tunnustatud sepp Aado Himmist (fotol) ei kannatanud välja, et lastest seisma jäänud suusad niisama kuuri nurgas vedelesid. Võttis suusaklambrid maha, kinnitas kasti metallkonstruktsiooniga suuskade peale, pani käepideme külge ja nüüd on väga vajalik tööriist majapidamises võtta, nii kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas.
| Foto: Veljo Kuivjõgi |
“Suusad muidu kenad korralikud, Tallinna Dünamo suusavabrikus 1988. aastal tehtud, aga puidust. Nüüd tahetakse enamasti plastiksuuskadega sõita. Ma sain omale kena kerge sõiduvahendi, millega puid ja kõiki vajalikke asju vedada,” rääkis 70aastane meistrimees Aado Himmist.
Ega ta viletsatest asjadest suuskadel soomekelku meenutavat sõiduvahendit teinud. Kinnitused on kvaliteetne sepatöö ja käepide puidust treitud. Isegi kastilauad hööveldas üle, sest Aadole on tähtis, et kelk ka kena välja näeks.
“Aado on tõsine sepp, kes kehva asja ei tee. Kui meil oli teatritüki “Läänemere isandad” jaoks vaja viis mõõka, mis ikka ehtsate võitlusvahendite moodi oleksid, tegi ta need tunduvalt ehtsamad, kui me oodata oskasime.
Veel meisterdas ta keti küljes oleva joogisarve, tegi meie laulupüha kivile tõrvikuhoidja. See mees saab kõigega hakkama,” iseloomustas seppa Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.
Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas
15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.
Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!
Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele
Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.
Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee
Allikas: Kultuuriministeerium
Homsest võib Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle sõita
Politsei- ja Piirivalveamet on lubanud alates 10. jaanuarist minna Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonna piires kõikide transpordivahenditega.
Järvele minejatele tuletatakse meelde ohutusabinõusid:
- kasutage päästevahendeid (päästevest, jäänaasklid);
- võtke järvele minekul kaasa GPS seade või kompass ning laetud mobiiltelefon, kus on olemas lähima kordoni kontaktnumber;
- ärge minge järvele üksinda
- hoidke kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
- transpordivahendiga liigeldes hoidke ohutut vahemaad sõidukite vahel;
- ärge liginege rüsijääle sest seal on jää paksus ebaühtlane ja eksinute avastamine äärmiselt raskendatud;
- ilmaolude halvenedes (tuisk, tugev lumesadu) liikuge kaldale.
Taaskasutuskeskus Vahejaam teeb neljapäeval Rakvere teatris moepeatuse
Koostöös taaskasutuskeskusega Vahejaam toimub neljapäeval, 13. jaanuaril Rakvere teatris “Moepeatus”, mis propageerib taaskasutust ja paneb disainereid vaatama riideid teise nurga alt, kuna suurem osa esitletavast moekollektsioonist peab olema taaskasutustehnikas. 16 noort disainerit ja meeskonda üle Eesti loodavad tõestada publikule, et taaskasutada saab ka stiilselt.
“Moepeatus” algab Rakvere teatri väikeses saalis kell 19.
Looduse fond otsib tunnustustväärivat noort looduskaitsjat
Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas välja võistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade, kirjutab loodusjakiri Uudistaja. Auhinnale võivad kandideerida kuni 35 aasta vanused (passi või enesetunde järgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad võivad töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.
Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldus koos põhjendusega tuleb saata e-aadressile elf@elfond.ee 20. jaanuariks. Otsuse auhinna määramise kohta teeb ˛žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 Kraadi. Auhind antakse välja ELF-i 20. sünnipäeval 1. veebruaril.
Noore Looduskaitsja Auhind loodi 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ja ELFi poolt. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Mullu sai auhinna Eesti Päevalehe keskkonnaajakirjanik Ulvar Käärt.
Tehke katused lumest puhtaks
Päästeamet soovitab katused lumest puhtaks rookida, et vältida lumeraskuse tõttu katuste sissevarisemist. Häirekeskus sai eile teate kahest lumeraskuse tõttu sissevarisenud katusest Tallinnas ja Pärnus, teatab ERRi uudisteportaal. Inimesed pääsesid varingutest vigastusteta. Kell 13.12 langes lumeraskuse all sisse Tallinnas Magasini 35a asuva Tallinna vangla territooriumil asuva abihoone katus. Kell 23.50 sai häirekeskus teate, et Pärnus Roosi 10 langes raske lume tõttu osaliselt sisse kolmekorruselise elumaja katus. Rohke lumi põhjustas palju katusevaringuid ka eelmisel talvel.
Täna lubatakse tuulist ilma, sooja on üle Eesti kuni kaks kraadi. Seega muutub lumi raskeks.
Eesti Ornitoloogiaühing alustab juubeliaastat linnujuttudega
Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.
Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.
ERM ja Naiskodukaitse korjavad ennesõjaaegseid mälestusi
Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseum alustasid mälestuste kogumist Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide tegevuse kohta aastatel 1927-1940. Meenutuste kogumise eesmä
rk on teada saada Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmete ja juhtide igapäevase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe kohta enne Teist maailmasõda.
Alltoodud küsimused on mõeldud aitamaks meenutuste kirja panemisel. Kui te oskate vastata ka vaid ühele alltoodud küsimustest, on teie vastus teretulnud.
1. Kui aktiivsed oldi organisatsioonilises tegevuses?
2. Milliseid üritusi korraldati lisaks väljaõppele (nt peod, loteriid, korjandused, heategevus, loengute pidamine väljapool organisatsiooni, jm)? Mis üritused teile üldse meelde on jäänud?
3. Milline oli ürituste korralduslik pool: kes organiseeris, kus kokku saadi, millest räägiti?
4. Kas tegevusega seoses oli mingeid muresid-takistusi? Kuidas need lahendati?
5. Kuidas tuldi üritustele kaugemalt? Kas NKK, KT ja NK tegevuse raames üldse oma kodukohast kaugemal käidi? Kas on jäänud meelde mõni üle-eestiline üritus, millel naiskodukaitsjana, kodutütrena või noorkotkana osalesite?
6. Kust ja kuidas hangiti vormid (kes õmbles, mis materjalist)?
7. Kuidas ja kas said ringkonnad /jaoskonnad / malevad oma lipud? Mis neist lippudest nüüdseks on saanud?
8. Milline maine oli Naiskodukaitsel kohalike elanike hulgas?
9. Kes olid kohaliku Naiskodukaitse jaoskonna liikmed (taluperenaised, õpetajad, kes veel)?
10. Kes olid noorteorganisatsioonides juhid (õpetajad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad?)?
11. Mida mäletate Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevusest pöördelistel aegadel (1938-1940)?
12. Kas oskate veel midagi meenutada, mida eelpool ei küsitud?
Kuna ennesõjaaegseid organisatsioonide liikmeid on jäänud vähe, ootavad Naiskodukaitse ja ERM tänuga ka selliseid mälestusi, mida te olete Naiskodukaitse või noorte kohta kuulnud kelleltki teiselt: oma isalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugulaselt, naabrilt või naabri sugulaselt (need, kes teile mälestusi on jaganud, ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide liikmed). Oodatud on ka ennesõjaaegsete kodutütarde ja noorkotkaste mälestused Naiskodukaitse kohta.
Kui teil on säilinud dokumente, fotosid või muid kirjalikke või esemelisi materjale, oleme tänulikud ka nende üle.
Kui tunnete mõnda ennesõjaaegset naiskodukaitsja või kedagi, kes sooviks NKK kohta mälestusi jagada, aga kui teil endal pole aega või võimalust teda intervjueerida, siis palume sellest teada anda kas aadressil tartu@naiskodukaitse.ee või telefonil 5113823 (Leane Morits).
Mälestuste kogumine kestab 15. novembrini 2011.
Rahvatantsijad avavad täna TeateTantsu aasta
Täna kell 12 algab Tallinna Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri tantsusammul Tallinna talviseid vanalinna tänavaid. tantsusammul. TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. TeateTantsu idee autori, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul soovitakse projektiga tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõikidele soovijatele.
Avaüritusega algab registreerimine suvisele TeateTantsule. Registreeruda saab internetis aadressil www.teatetants.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa teid. Tantsusammul läbime lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Eestimaa looduslik ja kultuuriline rikkus on allikas, mis muudab iga maakonna eriliseks. TeateTants toob esile maakondade omanäolisuse. Ettevõtmises saavad osaleda tantsurühmad, koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad. TeateTants – Tants ühendab! Rohkem informatsiooni: www.teatetants.ee.
Kaheks aastaks õpetajaks soovib rekordarv noori
Üle 70 noore on kandideerinud Noored Kooli programmi, mis on kolm korda suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kandideerimise tähtaeg on 4. märts.
Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul võis kandidaatide arvu tõus olla tingitud programmi tuntuse suurenemisest: „Programm on saatnud tegusaid noori kaheks aastaks koolidesse õpetama juba viiendat aastat. Keskmine Noored Kooli õpetaja mõjutab igapäevaselt 100-200 last ning see tähendab, et peagi hakkavad ülikooli lõpetama esimesed noored, kes meie õpetajatega on kokku puutunud. Jääb loota, et ka kevadel jätkub noorte huvi programmi vastu.“
Hetkel on Noored Kooli programmi kaudu koolides õpetamas kaks lendu, milles on kokku 26 osalejat. Programmi on läbinud samuti kaks lendu – kokku 19 vilistlast. Noored Kooli viiendasse lendu on plaanis välja valida kokku 25 inimest.
Sihtasutus Noored Kooli kutsuti 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all
Velise Wabariik kogub jõulukuused kokku
Raplamaal Märjamaa vallas kogutakse kokku jõulukuused, et süüdata need ühiselt Velise Wabariigi 105. aastapäeva mälestuseks.
1905. aasta lõpus kuulutati endise Läänemaa Velise valla piirkonnas kohalike aktivistide poolt välja Velise Wabariik. Iseseisvus kestis novembri keskpaigast 19. detsembrini, mil karistussalk ülestõusu staapi kihelkonnakoolis ründas.
Nüüd, 105 aastat hiljem, tähistatakse Velise meeste vabaduspüüet ja selle verist mahasurumist mustsajaliste poolt 13. jaanuaril Velise seltsimajas ja selle ees tulekompositsiooni ning kõnekoosolekuga. Selle õnnestumiseks on igal vallaelanikul võimalus anda oma panus. Peale kolmekuningapäeva oodataksegi jõulukuuski valla erinevates paikades, kust need viiakse ühiselt Velisele.
Pidulikku tulesüütamiset veavad Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Raplamaa Päästeosakond.
Ukrainlased ja eestlased peavad ühist talipidu
Täna kell 13 algab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Eesti-Ukraina ühine talipidu. 8.jaanuaril on ukrainlastel teine jõulupüha. Eestlaste jaoks on jõulud juba seljataga, aga peomeeleolu ei ole veel vaibunud.
Eesti-Ukraina talipidu on kahe rahva ühine tervitus 2011. aastale. Päeva juhatab sisse Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse esimees Toivo Sõmer, sõna saab Ukraina Kultuuri Seltsi juhataja Nikolai Stasjuk.
Peol tutvustataske Ukraina jõulutraditsioone, jõululaule kuuleb ansamblilt Promin ja Zurba. Samuti esinevad käsitöö- ja rahvamuusikaringi Kaval Käsi viiuliõpilane Kristin Tõnisson, Toivo Sõmer, Marju Varblane ja Helen Kõmmus, kes veab eest ka regilaule.
Raplamaal toimub täna omanäoline sprindiralli
Mittetulundusühing RBC korraldab täna sprintralli nime kandva võidusõidu. Ralli koosneb kaheksast erinevast lumerajast, mis asuvad Juuru, Kehtna ja Kaiu vallas. Katsed on kõik erineva raskusastmega, kohati väga tehnilised ja libedad. Võistlustrassi üldpikkus on ligikaudu 120 kilomeetrit, sellest jääl ja lumel sõidetavatel lisakatsetel läbitakse kokku keskeltläbi 28 kilomeetrit.
Tegu on klubisisese ettevõtmisega, mis sündis alternatiivina ärajäänud Juuru jõulusprindi asemele. Võistlus toimub viies arvestusklassis: 2WDE – esisillaveoga sõiduautod; 2WDT – tagasillaveoga sõiduautod; 4WD – neljarattaveoga sõiduautod; J18 – kuni 18-aastased noorukid; ATV – 2-4 rattaveoga aiatraktorid või mootorrattad. Kõigis klassides peale ATV peab meeskonda kuuluma kaks võistlejat.
Otsitakse Ilmapuu auhinna väärilist
Hõimurahvaste Programmi Nõukogu kuulutab välja 2011. aasta Ilmapuu auhinna konkursi. Ilmapuu auhind antakse soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega.
Auhind antakse välja kodanikualgatusliku töö eest:
Etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo vm valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine;
Festivalide, üritustesarjade jmt korraldamine ja tavade elushoidmine;
Kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.
Ilmapuu auhinna nominentideks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest (rahva)kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses. Auhinna suurus on 1 250 eurot ning preemia määratakse reeglina ühele inimesele. Erandkorras võib auhinna saada ka mõneliikmeline töörühm. Taotlemisel nõutavad dokumendid tuleb saata hiljemalt 15. märtsiks. Auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval 2. juunil 2011.
Lisateave Ilmapuu auhinna taotlejale leiad siit: http://www.fennougria.ee/index.php?id=19898
Seto seltsimaja Obinitsas peab soolaleivapidu
Täna peab Seto Seltsimaja talsipüha ja soolaleivapidu. Kell 14 toimub uue seltsimaja sisseõnnistamine, mille viivad läbi metropoliit Stefanus ja isa Viktor. Kell 15 algab samas talsipäevapidu.
2009. aastal, kui SA Setu Kultuuri Fond alustas Obinitsas asuva Seto seltsimaja renoveerimistöödega, puudus viimase sisekujunduse kontseptsioon. Hoonete interjöörid olid kujunenud juhuslikult ning erinevate ajaperioodide võimalusi arvestades. Renoveerimise eesmärgiks oli jätta alles nii palju vana kui võimalik ja ühendada see sobivas vormis uuega – jätta alles ja taastada. Vana tare uhkuseks on algsele vundamendile taastatud seto ahi, mis saab täitma kõiki vanu funktsioone – toa- ja ihusoojendaja ning söögitegija. Ahju ehitamisel olid aluseks Mokornulgas säilinud kolm vana-aegset seto ahju.
Seto seltsimaja kompleksi renoveerimise ehitusprojekti koostas Rain Veidenberg, sisekujunduse projekti tegid Iir Hermeliin ja Maria Tarvas, ehitas OÜ Katusõkatja praeguse seto ülemsootska Ahto Raudoja juhtimisel (MTÜ Vanaajamaja).
Kuna Petserisse ei pääse igapäevaselt nõu pidama ega kokku saama, siis on seltsimajja kõigist Setomaa nulkadest võrdne maa tulla. Seltsimaja on olnud paljude algatuste loomise või sündimise koht – Seto Kuningriik, Setomaa Valdade Liit, Seto Kongress, Taarka etendus, MTÜ Taarka Pärimusteater. Siin tegutseb kolm leelokoori, kuni maja renoveerimise alguseni ka Obinitsa Pensionäride Selts, Obinitsa Naisselts ning Setomaa Valdade Liit. Seltsimaja on olnud koolituste, kursuste, projektinõustamise, ürituste ja algatuste kohaks, näiteks lihavõttemaa ja Setomaa külateatrite päev.
Täna algas talvine linnuloendus
Täna algas rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, mis kestab kuni 23. jaanuarini. Loenduse põhipäevadeks on 15. ja 16. jaanuar.
Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, kuna osadel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla. Küll aga palume enda käigud sättida võimalikult kesksete kuupäevade lähedale, sest jääolud võivad jaanuaris olla väga muutlikud.
Kohe pärast veelinnuloenduse lõppu algab aga talvine aialinnuvaatlus, mis toimub 29. ja 30. jaanuaril. Talvine aialinnuvaatlus on lihtne ettevõtmine, kus enda valitud kohas ja ajal tuleb ühe tunni jooksul kirja panna kõik aias või toidumaja juures nähtud linnuliigid ning igal liigil üles märkida suurim korraga kohatud isendite arv.
Mullu kesktalvel toimunud veelinnuloendusel osales 105 Eesti Ornitoloogiaühingu liiget ja kirjasaatjat. Suurem osa vaatlusi laekus püsiseirealadelt, mida on Eesti rannikul kokku ca 100 ja sisemaal 42. Kokku loendati ligi 84500 veelindu.
Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra
Olgugi, et viimasel ajal on aktiviseerunud siilile kui rahvusloomale poolehoidjad, näitas kylauudis.ee lugejaküsitlus, et mäkra eelistatakse siiski rohkem.
Kokku vastas küsitlusele 188 inimest, neist 43 ehk 23 protsenti otsustaks rahvuslooma valides mägra kasuks. Siili pooldajaid leidus 31 inimest ehk 16 protsenti. Ilvest, keda üks sellise perekonnanime kandja juba rahvusloomaks kutsub, soosis 10 protsenti vastanuist.
Kõige rohkem aga ehk koguni 36 protsenti küsitluses osalenuist andis teada, et nemad ei soovi rahvusloomana näha mäkra, siili, ilvest, jänest, hiirt, hunti, metskitse, kobrast, hüljest, karu, rebast, jänest, põtra ega oravat, vaid hoopis mõnda muud looma. Aga millist, sellest pole kylauudis.ee-l esialgu veel aimugi.
Kes on potentsiaalne rahvusloom mäger? Loe edasi: Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra
Õnnitlused Kadi ja Hendrik Noorele Sänna kultuurimõisa
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu poolt välja antava kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” pälvisid 6. jaanuaril 2011 Võru kultuurimajas “Kannel” toimunud tänuüritusel Kadi ja Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast.
Palju õnne!
Külauudiste tegijad liituvad õnnitlejatega
Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi
Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.
Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi
Tegevust alustab Tammsaare Teater
Eesti teatripilti lisandus senise A.H.Tammsaare teatri huviringi põhjal moodustunud ja sellest ajaloolisest harrastusteatrist välja kasvanud MTÜ Tammsaare Teater.
Nii nagu aasta sai 1. jaanuaril sisse oma hoo, nii alustab ka üks Tallinna vanimaid teatritruppe oma märkimisväärselt pika eluea juures uut hingamist. Aastakümneid Tallinna Toomklubi huviringina tegutsenud A. H. Tammsaare nimeline teater alustab iseseisvat elu nime all MTÜ Tammsaare Teater. Praegune loominguline ja elav näitetrupp ei saa päädida pelga huviringi staatusega. Jõudu ja tahet iseseisvaks tegutsemiseks trupil jätkub. Eesti teatrielu on seda väärt, et tegusad ja tarmukad noored inimesed saaksid vabalt oma tegemisi seada. Loe edasi: Tegevust alustab Tammsaare Teater