Aprilli lõpus alustab Valgamaa Partnerluskogu koolitusega „Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“.
Toimumiskuupäevadeks on 26. Aprill, 6.mai ja 12. Mai.
Koolituskavasse mahuvad järgmised teemad:
Teisipäev, 26. aprill
Kogukonnatooted ja –teenused – mis need on?
– Millised on võimalused omatuluteenimiseks mittetulundus-ühendustel? MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
– Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
– Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
– Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Lektor: Eha Paas
Reede, 6. mai
Äriplaani koostamine kogukonnatoodete ja –teenuste pakkumiseks.
– Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
– Ideede genereerimine
– Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Lektor: Margit Kool Loe edasi: Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele
Tartu tantsuklubis tuleb pidu karmoškadega
Järgmises Tartu tantsuklubis saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad. Karmoškadel musitseerivad Asso Int, Daniel Kütt, Elina Keerpalu, Henrik Hinrikus, Kati Raun, Margus Priks, Maria Leping, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Toomas Oks, Toomas Valk ja Ülo Saaremõts. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pidu toimub 13. aprillil kella 20:00-st kuni südaööni Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00–24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. aprillil, 27. aprillil, 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com
Juunis toimub Võnnus Kaera-Jaani võistutantsimine
Võnnu Kultuurimajal on heameel kutsuda kokku tantsurühmi üle Eesti, et meil kaerajaan ikka edasi kestaks.
Osalejad: võistutantsimine on mõeldud kõikidele rühmaliikidele: lasterühmad, memmed, neiud, naised, segarühmad, meesrühmad
Repertuaar: kohustuslik tants on kaerajaan. Kaerajaan võib olla folkloorne, stiliseeritud või rahvatantsu töötlus.
Rühmadel valmistada ette 2 oma rühmaliigi tantsu. Kuna on tantsupidude aasta, siis võimalusel valige üks tants väljaspool koolinoorte- ja naistetantsupeo repertuaari.
Saatemuusika: vabalt valitav.
Toimumisaeg ja koht: 4. juunil 2011.a. Lääniste linnamäel. Algusega kell 15.00
Väga vihmase ilma korral võidakse Võistu-Tantsimine üle viia Võnnu kultuurimajja.
Loe edasi: Juunis toimub Võnnus Kaera-Jaani võistutantsimine
Sänna kultuurimõis on laupäeval õpitubade päralt
Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimuvad Sänna kultuurimõisas õpitoad, mida juhendavad noored Eestist, Lätist, Leedust ja Slovakkiast.
Avatud on kõrvarõngaste, käevõrude ja sõrmuste tegemise õpituba – juhendavad Slovakkia noored;
paberist lillede ja lindude voltimine – juhendavad Leedu noored;
võtmehoidjate meisterdamine – juhendavad Läti noored;
süüterooside tegemine – juhendavad Eesti noored.
Õpitubades võivad osaleda igas vanuses inimesed. Osavõtt on tasuta.
Samal ajal on avatud näitus, kus on üleval kõik need kaunid esemed, mis noored eestlased, lätlased, leedukad ja slovakid rahvusvahelise noortevahetuse ajal õpitubades tegid.
Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Mai alguses taltsutatakse Põlvas rollereid
6. mail leiab Põlvas aset suurejooneline rolleritaltsutajate paraad. Eesmärk on hoida ära rollerijuhtide süül toimuvaid liiklusõnnetusi ning parandada rollerijuhtide teadlikkust ja sõiduoskusi.
Plaanis on rollerite paraadsõit läbi linnatänavate. Noortekeskuse ruumides räägitakse teooriast: uuest liiklusseadusest, ohutusest ja turvalisusest liiklemisel, kaitsevarustusest. Toimub viktoriin, mille käigus selgitatakse välja taibukamad ja teadlikumad.
Päev jätkub osavusharjutustega Põlva kultuuri-ja huvikeskuse parklas. Kavas on vigursõit, aeglustussõit ja teised ettevõtmised. Parimaid ootavad auhinnad. Pakutakse kehakinnitust ja mõnusat äraolemist.
Eestvõtja on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond. Projektijuht on Pilvi Liivamägi.
Eelregistreerimine meiliaadressil pilvi@politsei.ee või pilleriin@polvalv.ee.
Paide korraldab jüripäeva puhul vägeva laadapäeva
23. aprillil toimub Paide Vallimäel ja keskväljakul Jüriväe laat.
Selle sisse mahub muinaslahingumäng kella 11.30-11.50, kus näeb madistamas muinasvägesid. Kella 12-16 tutvustab Vallimäel oma tegevust Kaitseliit.
Kohal on pillivägi: Andres Pleesi (parmupill ja üminad); ansambli Põldsepp ja Pojad rahvalikud lood ja laulud.
Kohal on lauluvägi: Eesti meeskoorid Eesti õpetajate meeskoor, Tallinna meeskoor Runo, Kuivajõe meeskoor, Paide meeskoor; Eesti Vabadussõja aegsed laulud.
Kohal on tantsuvägi: tantsurühmad Seltskond, Päkad Paidest, Südameke, Riikar, Vallatsi; meestetantsud, jüritantsud ja regitants.
Kohal on sõnavägi: Vana-Vigala näitetrupp Topelt Kiiks A. Kiviräha „Kalevipojaga”.
Kohal on kuningate vägi: kuningate sepikoda; raekojas kuningate nõukoda.
Päeva mahuvad veel koduleiva konkurss, käsitöötoad, tegevused noortealal jne.
Kell 20.30 oodatakse Paide Vallimäele klubide, firmade, ettevõtete võistkondi. Toimuvad jüripäeva teatejooks ja Vallitorni täpsusjooks. Kindlasti saab end soojendada Jüri lõkke paistel. Sütelkõnd. Kohal on Paide linna neli kuningat.
Mustrid meenetel, meened näitusel
Võru lasteraamatukogus saab veel paar nädalat tutvuda väljapanekuga „Mustrist meeneni”. Näitusele on koondatud MTÜ Avatud Ateljee Klubi kursustel valminud rahvuslikest mustritest inspireeritud käsitööesemed.
Kõik need on loodud mõttega otsida suveniirtoodet, mis kannaks paikkondlikku eripära ja oleks ka praktilisust silmas pidades ahvatlev ost.
Otsingud mahuvad kuue käsitöökursuse sisse, mis toimusid poole aasta jooksul projekti „Mustrist meeneni: rahvuslik ornament nüüdisaegses kasutuses” raames. „Korraldasimegi kursused selleks, et otsida omapäraseid, väikseid, lihtsasti valmistatavaid ja ka taskukohaseid meeneid,” lausus projekti eestvõtja Ruti Jõgi ning lisas: „Oli teada, et see pole lihtne, ja me nägimegi meenete väljamõtlemisega tõsiselt vaeva.”
Kõige mahukam oli tekstiili-kudumikursus, õpetajateks Kadri Vissel ja Kerttu Laane. Näputööle eelnes Võrumaa mustritesse süüvimine. See tähendas nii muuseumikogudega tutvumist kui ka kohtumisi meistritega Seto Käsitüü Kogo vahendusel. Loe edasi: Mustrid meenetel, meened näitusel
Tamsalus kutsutakse roheliselt mõtlema
17. aprillil toimub Tamsalu kultuurimajas täika. Kõik on oodatud ostma, müüma ja vahetama rõivaid, jalanõusid, tehnikat, raaamatuid ja muud endale ebavajalikku.
Täikal veel kohv, pirukad, muusika, oksjon, igal täistunnil moedemonstratsioon.
Eelregistreerida saab 15. aprillini tel 5621 3918.
Mõtle roheliselt!
Huumoripäeva „Maamees muigab” võitis Pajusti trupp
Läinud laupäeval, 2. aprillil toimus Väätsal sealses rahvamajas toimus juba 15. korda järjest maarahva huumoripäev „Maamees muigab”. Võidu võttis seekord Pajusti estraaditrupp.
Üritus on erilaadne seetõttu, et see annab maarahvale võimaluse ka ise lavalaudadel üles astuda, mitte ainult saalist lavale kaeda.
Nii publiku kui ka žürii lemmikuks valiti seekord Pajusti estraaditrupp etteastega „Maailmameistrivõistlused”, kus etendati kokandusvõistluse finaali. Laval oli rohkem inimesi ja atribuutikat kui teistes etteastetes ning laval toimuv põhjustas ka saalis kõige rohkem elevust.
Huumoripäeval astus üles seitse truppi.
Talurahvamuuseum kutsub kiigenädalal kaasa lööma
Sel aastal kutsub Põlva talurahvamuuseum rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid 19.-21. aprillini toimuvale kiigenädalale, teatab Põlvamaa infoportaal.
„Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja. Ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige,” tutvustas Põlva talurahvamuuseumi arendusspetsialist Maris Veski vana kombestikku. „Kui nüüd pühadehommikul kiigele mindi, siis võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa.”
Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägitakse vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on. Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5–2 tundi.
Registreeruda tuleks telefonil 797 0310 või e-posti aadressil muuseum@polvamaa.ee.
Info: www.polvatalurahvamuuseum.ee.
Jooksuhooaja avastart antakse Häädemeeste vallas
Kõiki tervisespordisõpru oodatakse 17. aprillil Häädemeeste valda Rannametsa külla, kus avatakse Pärnumaa tänavune jooksu- ja käimishooaeg.
Kell 12 antakse start Luitejooksule ja Luiteretkele. Vahelduval maastikul kulgev ligi 5 km pikkune rada läbib muu hulgas ainulaadset luitemaastikku ning ületab Baltkumi kõrgemaid luiteid.
Tegevust jagub ka kõige pisematele spordisõpradele. Lastejooksud algavad juba kell 11. Eraldi arvestust peetakse ka firmade, spordiklubide ja teiste kollektiivide seas.
Esimest korda toimub Luitejooksu raames koertekross, millest oodatakse osa võtma looduses sörkimist või kiiresti kõndimist armastavaid spordisõpru ühes oma neljajalgsete lemmikutega.
Südamenädal kestab 17.-23. aprillini ja selle moto on „Sinu sammud loevad”. Luitejooks ja Luiteretk on selle avaüritus Pärnumaal.
Kohapeal saab soovi korral mõõta oma tervisenäitajaid ning igale lõpetajale antakse kaasa liikumispäevik.
Eelregistreerimine Luitejooksule ja Luiteretkele toimub kuni 15. aprillini Kahe Silla klubi kodulehel www.2silda.ee ning Pärnus Port Arturi infopunktides.
Eesti südames valmistutakse muinaslahinguks
23. aprill kell 11 toimub Paide Vallitorni juures suur jüripäeva muinaslahingmäng. Võitlust juhendavad asjatundjad MTÜst Kalevite Kange Rahvas.
Ohutuse tagamiseks korraldatakse lahing pehmete relvaimitatsioonidega.Osalema on oodatud huvilised vanuses 7 – 16 eluaastat.
Kava:
Kell 11 sütitav kõne muinasajast, selle aja põnevusest ja vägevusest.
Kell 11.20 muinassõdalaste demonstratsioonesinemine: kogenud võitlejad vanade relvade ja turvistega näitavad, kuidas muiste võitlus toimus. Pärast madinat saavad hakkajamad relvi ja turviseid katsuda ning selga proovida.
Kell 11.40 suur muinaslahing kõigile osaleda soovijatele. Lahingut peetakse pehmikrelvadega. Mängule eelnevad väljaõpe ja treeningmängud.
Eelregistreerimine tel 384 9137.
Lisainfo: tel 505 9049, www.kkr.muinasmaa.ee.
Urvastes tuleb vaseliste õpituba
Laupäeval, 9. aprillil toimub Urvaste seltsimajas vaseliste õpituba.
Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustrites
Õpitoas osalejaid juhendab Marika Sepp Võrust. Kaasa tuleks võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks, vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga, suure silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr 2.
Kotti võiks pista ka vahetusjalanõud.
Registreeruda saab telefonil 529 2373.
Maanteemuuseum kavandab laadapäevi
Tänavu lisandub maanteemuuseumis traditsioonilistele üritustele hulgaliselt uusi ja põnevaid ettevõtmisi, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Suvehooaja iga kuu teisel laupäeval elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitöökraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ning peetakse mokalaata.
Ettevõtjatel, kes on huvitatud laadapäevadel (ja 28. mail) kauplemisest ning oma toodete ja tegemiste tutvustamisest, palutakse oma tulekust ette teatada telefonil 518 6684 (Riinu).
Rohkem infot: http://muuseum.mnt.ee
Eestis on avastamata aardeid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse korraldatud Eesti avastamata aarete konkursi poolfinaali jõudsid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn; Mooste mõis; Jaani kvartal Tartus; kolm kaunist Lahemaa mõisat ning Olustvere mõis.
Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta. Konkursi võitja kuulutatakse välja 5. mail Rotermanni kvartalis.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on neljandat korda korraldataval Eesti avastamata aarete konkursil igal aastal erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos riikide turismiametitega. Sel aastal keskendutakse taastatud ajaloolistele paikadele.
„Kui mullu tunnustasime parimaid veeturismi sihtkohti, siis sel aastal oleme võtnud sihikule kohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi,” tutvustas Tarmo Mutso.
Konkursile „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” laekus kokku üheksa kandidaati. Turismiekspertidest koosnev komisjon valis konkursile esitatud üheksa kandidaadi seast välja viis sihtkohta, mille turismitooteid minnakse testima 18.–20. aprillil. Žürii valib viie poolfinalisti seast pärast välja kolm parimat, mille hulgast selgitab konkursi võitja välja juba rahvusvaheline žürii.
Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ning aastal 2008 Viljandi linn.
Näputüütarõ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõn
Neläpäävä, mahlakuu 21. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Haini Helena, kiä kõnõlõs helmekunstist ja oppas helmidega käepaila palmitsõmist. Kaeq mano: helenawanje.blogspot.com
Osavõtumass 1.60 õur. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena
Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.
Käivitus viie Leader-piirkonna projekt
30. märtsil algas Leaderi viie tegevuspiirkonna ühine projekt ehk ettevõtlusnõustajate koolitus, mis on Võrus tuntud kohaliku tegevuspiirkonna ülese projektina nimega “Ettevõtlusalane nõustamine Võrumaal”.
30. märtsist kuni 16. maini osalevad viiest Lõuna-Eesti Leader-tegevusgrupist välja valitud 15 ettevõtlusnõustajat koolitusprogrammis, mis kestab kokku 11 päeva ja hõlmab ettevõtluse ning nõustamisega seotud teemasid.
Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast on osalemas viis koolitatavat: Liina Vähi – MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ettevõtluse meetme nõustaja, Ave Tamra – Uma Meki projektijuht, Martin Mark- ettevõtja, Ivi Martens – SA Võrumaa Arenguagentuur ettevõtluskonsultant, Tiina Hallimäe – Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist.
Koolituse eesmärk on arendada ettevõtlusnõustamise tegevust partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja suurendada ettevõtlusaktiivsust spetsialistide kaudu, kes omandavad proaktiivse nõustamise koolituse ja suhtlemistreeningu kaudu. Lisaks Eestis toimuvale koolitusprogrammile on projektiga “Ettevõtlusnõustajate koolitus” kavandatud ka ettevõtlusnõustajate praktika Soomes Kauhanjoel, Suupohja Arendusühingu tegevuspiirkonnas, et tutvuda sealse ettevõtjate nõustamise süsteemiga.
Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo
patrooniks on Evelin Ilves
Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.
Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.
„Lugude jutustamine on enda eest seismisel üks vanimaid ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus peo patroon.
Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu” jutustatud saaks,”lausus ta.
Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su
nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat. 2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg
eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.
12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.
Jaan Lukas
Tänavu on järekordne haneseire aasta
Tänavu on järjekordne (üle kahe aasta toimuv) hanede riikliku seire aasta. Nagu ikka on seire all kevadrändel peatuvad haned ja lagled ning lisaks valgepõsk-laglede pesitsemine.
Kevadel peatuvate hanede püsiseirealad on Matsalu (kogu laht ja selle ümbrus), Silma (Haapsalu tagalahed ja ümbruskond), Audru polder (kogu Audru piirkond), Võrtsjärve (Võrtsjärv ja sellest itta jäävad alad Kurekülani), Aardla (hõlmab kogu Tartu ümbruse), Vooremaa (kogu Vooremaa, ööbimiskohad Soitsjärvel ja Saadjärvel) ning Räpina polder (polder koos ümbruskonnaga, lääne suunas Meelvani).
Seireajad on 11. ja 24. aprill (+/- üks päev) ning 16. mai (eeskätt lagled läänerannikul).
Haned on kohal ja on, keda loendada. Seireloendused on küll n-ö riiklikult organiseeritud, kuid kõigi hanehuviliste lisavaatlused üle kogu Eesti, eriti aga eeltoodud püsiseirealadel on oodatud ning oleks hea saata haneseire koordinaatorile: aivar.leito@emu.ee
Viljandi maavanem keelas jääle mineku
Võttes arvesse järsku ilma soojenemist ning ilmastikutingimustega seonduvat jääkatte seisukorda, keelas Viljandi maavanem ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks alates laupäevast, 9. aprillist avalike ja avalikult kasutatavate veekogude, sealhulgas
Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal jääle mineku.
Valga ja Tartu maavanema samalaadsete korralduste tõttu on nimetatud kuupäevast ühtlasi keelatud jääle minek kogu Võrtsjärve ulatuses.
“Ehkki vastav korraldus hakkab kehtima 9. aprillist, paluksin siiski kõigil inimestel jääle minekut vältida juba praegu, kuna soe ilm ja vihm muudavad olusid väga kiiresti ning jää võib inimese raskuse all kergesti järele anda,” toonitas maavanem Lembit Kruuse.
Viljandi maavanema korralduse aluseks on veeseadus ja avaliku teabe seadus.
Küllike Kütt, Viljandi maasekretär
Seebitegu Pikakannu seltsimajas
Pikakannu seltsimajas on laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 võimalik õppida külmpressimeetodil seebitegu. Oma kogemusi jagab Inga Silm, Sophi-nimelise seebisarja autor ja valmistaja.
Sophie seepides kasutatakse peaasjalikult ökoloogiliselt puhtast põllumajandusest pärit tooteid, kusjuures osa seebisisendeid kasvatab pereettevõte oma talus permakultuuri
põhimõtteid järgides.
Seebiõppusel osaleja võib oma maitse järgi võtta kaasa ürte, lillelehti vms, mida ta seepi soovib lisada. Põhimõtteks on, et seebi sisse võib panna kõiki taimi, mis kõlbavad süüa või millest saab teed keeta. Lähemalt loe www.seep.ee.
Õppusel valminud seebist saab iga osavõtja oma tüki koju kaasa, kuid kuna seep peab vormis tarduma 24 tundi, siis kaugemalt tulijad, võtke oma karp seebi jaoks kaasa.
Seebitegu toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm. Osavõtjalt ootame annetust 5€.
Kirjapanekuks ja küsimustele vastuse saamiseks helistage 5028 783 või kirjutage info@pikakannu.ee
Ave Tamra
www.pikakannu.ee
Karilatsi savvusann tege külälisilõ ussõ’ vallalõ
Õnnõ ütel kõrral, mahlakuu 9. pääväl, saa huvilinõ kävvü Karilatsin Põlva talurahvamuusõumi savvusannan ja saia’ ossa Lõuna-Eesti perimüskultuuri kombist!
Savvusanna päivä alostas folklooriansambli Kõivokõsõ. Nimä’ tutvustasõ’ sannakombit. Inne sannalava pääle minekit saa kullõlda’ savvusannakombidõ as´atundja Veeroja Eda juttu, kiä kõnõlõs Võromaa savvusanna kombist ja tuust, kuimuudu om sündsä savvusannan olla’.
Sannalisi hää olõmisõ iist hoolitsasõ’ muusõumi rahvamaja ja Põlva Lõõtspillikooli pillimängjä’ üten tandsupargiga Värten. Tsäijuumise manu’ pääle sanna võinu’ egä tulõja esi söögipoolist üten võtta.
Sanna päsemise jaos tulõ osta muusõumi pilet, miä mass 1,28 eurut.
Savvusannapäiv nakkas pääle kell 12, sanna saa joba kellä ütest niikauga ku lõun´t jakkus.
Tähelepandmisõs! Kona sann olõ-i suur ja kütetäs tedä jo üts kõrd, sis kimmä pääle sanna minekis om vajja hindäst inne teedä’ anda kas e-posti pääle katitaal@gmail.com või kõlistõn telehvoni pääle 79 98 945.
Loe’ savvusanna kotsilõ ka Eesti vaimsõ perändi nimistüst www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/ ja kae http://parimusaasta.blog.com/
Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab homme tänupäeva
Maailma tervisepäeva raames korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba 7. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutatakse ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2011.
Foorum-tänupäev peetakse Viljandi maavalitsuse saalis (Vabaduse plats 6, II korrus) ning see algab kell 10. Tänupäevale on korraldajate sõnutsi tulemas Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist.
Foorum-tänupäeva avavad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. Päeva peaettekande teemal “Tervis – valik on Sinu!” peab psühhiaater ja spordiarst, Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige ja hooldusravikliiniku juhataja Jüri O.-M. Ennet.
Pärast lõunat keskendutakse foorumiosas tervisedenduse arengu planeerimisele maakonnas ning arutelu veavad Elo Paap ja PKHK Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep. Töötoas võetakse aga samal ajal kõne alla loovuse ärgitamine tööl ning töötuba juhatab OÜ Raamist Väljas koolitaja Katrin Roosileht.
Päeva lõpul, kella 16-17 on kavas Viljandimaa aasta tervisedendaja 2011 väljakuulutamine, kiidusõnade ütlemine ning pidulik koosviibimine.
Eelmisel aastal pälvis maakonna aasta tervisedendaja tiitli MTÜ Viljandi Rattaklubi juht Loit Kivistik (fotol), kellest eelmisel nädalal sai Viljandi linnapea. Tema tuleb ka aasta tervisedendaja tiitlit üle andma.
Maailma tervisepäeva tähistatakse igal aastal 7. aprillil, mis on WHO põhikirja kinnitamise tähtpäev. Alates 1950. aastast on see päev pühendatud mõnele rahvusvaheliselt olulisele rahvatervise teemale.
ELFi looduskaitsetalgutel käis 4000. osaleja
Talgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestis on talgutöö traditsioon tugev ja seda on edukalt rakendatud koristamis- ja heakorrastusaktsioonidena, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks, aga ka traditsiooniliste töövõtete õpetamiseks ja taaselustamiseks. Siinmail ilmselt kõige kogenum ja edukam talgukorraldaja on Eestimaa looduse fond (ELF).
Eelmisel nädalal jõudsid talgukorraldajad järjekordse verstapostini: 25.-27. märtsil Alam-Pedjal peetud loodus- ja talgulaagris pandi kirja neljatuhandes ELFi loodustalgutel osalenu. Seekord abistati Palupõhja looduskooli puude ladumise, võsaraiumise ja heakorratöödega kooli ümbruses ning metsas augustitormi tandril. Vastutasuks pakkus looduskool oma võimalusi looduse tundmaõppimiseks nii juhendajate abil kui omal käel jõel, luhal, metsas või rabarajal liikudes.
ELFi talgureis kestab tavaliselt kolm kuni viis, vahel koguni 10 päeva. Talguil tehakse looduskaitselisi töid, tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkaradadel või kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi, kuid töö ja eneseharimise juurde kuulub ka korralik saun ja lõkkeõhtu laulu ja kitarrimänguga. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Talgutest saab lähemalt lugeda ELFi talgulehelt www.talgud.ee.
Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik
Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).
Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfä&aum l;r on veel tolmust puhas.
Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.
Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90 protsenti pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI