Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks

Kiisuhärra Juss

Malve ja Olavi Tooming elasid Tamsalu vallas Sääsel. See on üks koht paljudest, kus on hulkuvaid kasse, kes on hüljatud ning otsivad uut peremeest.

Kassid ootavad talvel trepikodades või varjuvad keldritesse, et olla inimeste läheduses. Lootes leida tõelist sõpra, kes süüa ja ulualust
pakub, kes mängiks ning hellitaks.
Paljud inimesed aga ei pööra neile tähelepanu.

Et päästa ning anda kaitset hüljatud kassidele, kolis abielupaar Malve ja Olavi Tooming Sääselt ära ja võtsid asulas pesitsevad hüljatud kassid endaga kaasa. Koliti Toolsele, kus on Olavi isatalu ning kuhu otsustati rajada abivajavatele kassidele varjupaik.

2009. aasta märtsis avati Toolsel kodutute lemmikloomade varjupaik. Enne varjupaiga loomist tegutseti hoiukoduna, mis andis kassidele ajutise kodu. Aastate jooksul on abi saanud üle 100 hüljatud kassi. Uue kodu on leidnud 26 kiisukest.

Eelmise aasta suvel ehitati varjupaigas talgute korras kiisudele jalutusaed. Tänavu kevadel aga valmis varjupaiga abilistele-valvuritele Mollyle ja Torryle aedik. Neile meisterdati uued kuudid. Loe edasi: Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks

Sindi suusarada ootab taas suusarőőmude nautijaid

Sindi suusarada

Nüüd juba teist aastat on Sindi suusarada avatud kőikidele suusatamise harrastajatele. Aktiivse puhkuse nautimiseks on Sindi valgustatud suusarada saanud sel aastal täiendusi. Ehitati lisaks 2 uut silda üle kraavide ning sellega on päevane rada pikenenud. Päevane rada on nüüd 2,9 km ja őhtune, ehk valgustatud rada on 2,2 km pikk. Rajad on sisse ajanud ja hooldamistöödega tegelevad ikka Kalmer Jürima ja Siim Talmar firmast OÜ Arter Ski. Suusaraja alguses, Sindi Linnavalitsuse juures, on üleval raja plaan, kus ära märgitud sőiduskeemid ja -suunad. Uue aasta alguseks, jaanuari lőppu, on planeeritud Sindi suusaraja vőistlus, mille seekord korraldab Sindi Sőprade Selts. 
 
Allikas: Sindi linna koduleht
Foto: blog.maaleht.ee

Türi linn valmistub suviseks juubeliks

Türi linna 85. aastapäeva tähistatakse 2.-8. juulini 2011 ja selle läbiviimiseks oodatakse linlastelt aktiivset osalust ideede, mõtete ja tegevustega.
 
Vallavanem ja linna sünnipäeva ettevalmistamisega tegeleva komisjoni esimees Aivo Prüssel ütles, et komisjoni esimesel kogunemisel otsustati kaasata kogukonda linna väärika tähtpäeva tähistamisele. Oodatakse aktiivselt kaasa mõtlema piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kauplusi, kohvikuid, seltse, seltsinguid ja teisi kodanikeühendusi, kuidas muuta linna 85. sünnipäeva tähistamine tähelepanuväärseks nii piirkonna elanikele kui külastajatele.

Kõik ideed, ettepanekud ja sünnipäevanädalasse kavandatavad tegevused palutakse saata kas e-kirja aadressile tyri85@tyri.ee, või postiaadressile Türi vallavalitsus, Kohtu tänav 2, Türi 72213 või viia vallavalitsuse infolauda Kohtu tänav 2 Türil kuni 7. jaanuarini 2011 aastal. Loe edasi: Türi linn valmistub suviseks juubeliks

Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab  Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Treimani küla otsib oma logo

Treimani Külaselts korraldab avaliku konkursi  Treimani külale logo leidmiseks.
Konkursi eesmärgiks on leida logo, mis iseloomustab Treimani küla, lähtudes küla nimedest –  Kolmemeeste, Dreimannsdorf, Treimani.
Logol peab olema kiri Treimani. 
Logo peab olema kasutatav värvilise ja mustvalgena, paberil ja kangal trükituna, võimaldama vähendamist ja suurendamist ning olema kasutatav veebikeskkonnas.
  Loe edasi: Treimani küla otsib oma logo

Iisaku isetegevuslased võtavad aasta kokku peoga

Iisaku rahvamajas toimub laupäeval, 18. detsembril algusega 19:00  isetegevuslaste aastalõpupidu.
Kavas on lustakad etteasted isetegevuslastelt endilt.
Tantsuks mängib Tartu ansambel “Tuulest viidud” .
Kohv ja tee ootab laual, muu suupärane tuleb endal kaasa tuua
Isetegevuslastele sissepääs prii, teistele pilet 40.-

Allikas: Iisaku valla koduleht
Foto: neumannstuudio.ee

Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole

Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.

Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.

Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.

Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.

Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.

Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.

Veel saab registreeruda Tartu Maratonile

Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.

Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.

20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.

Kotkakino taas avatud

Eile keskpäeval alustas ülekannet looduskalender. ee talvine merikotka veebikaamera. Kaamera sai paigale juba detsembri esimesel nädalavahetusel, kuid vahepealsed tormid rikkusid ülekandeseadmeid. Kaamera on paigaldatud maapinna lähedale, usutavalt on pilt esialgu ülevaatlik.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütles, et esimesel päeval oli pildis näha kahte merikotkast, tõenäoliselt oli läheduses ka kolmas lind. Lisaks neile oli söötmisplatsil arvukalt ronki, vareseid ja harakaid, õhtu lõpetas hiireviupaar.

„Põnev tegevus algab kaamerasilma ees kohe kui valgeks läheb, enne kella üheksat ja vaatamisväärset jätkub pimedani,“ lubab Skromnov.

Kotkaste toidulaua eest hoolitseb kotkamees Tiit Randla

Vaata kotkakino siit: http://www.looduskalender.ee/node/8910.

Obinitsa kirik kutsub jõulukontsertile

Pühapäeval, 19. detsembril kell 11 toimub Obinitsa kirikus tasuta kontsert. Esinejaks on segakoor Luuska Lauluühing, dirigent Merilin Käst.

Kavas on laulud: Dona nobis pacem (autor teadmata), Piparkoogipoisid (V.Lipand), Esimene lumi (Ü.Vinter), Päkapiku jõululaul (O.Ehala), Lumehelbena (M.Alango), Aisakell (A.Männik).

Milline on elu Setomaal?

Käesoleva aasta augustist novembrini uuris ja analüüsis Saar-Poll OÜ Setomaa Valdade Liidu tellimusel Setomaa nelja valla sotsiaalmajandusliku olukorda. Uuringu tulemusel selgus, et Setomaal on jätkuvalt hulgaliselt probleeme, kuid usk elu jätkumise võimalikkuse seal on kasvanud.

Setomaa arengu kriitilisemad valdkonnad on piirkonna demograafiline olukord ning tööturu olukord. Piirkonna arengustrateegiates ettenähtud tasemed on tegelikkuses osutunud liiga optimistlikeks. Rahvaarvu, sh noorte arvu vähenemine seab ohtu olemasoleva koolivõrgu jätkusuutlikkuse. Koolide sulgemine võib aga anda täiendava tõuke väljarändeks.

Positiivne on suurenenud huvi Setomaale elama asumise ning kohalike elanike optimismi uute inimeste suhtes.

Setomaa arengu võtmeküsimuseks on vaieldamatult, kas kohapeal on tööd või kas Setomaal elades on võimalik piisavalt mugavalt mõnes teises piirkonnas tööl käia. Kui majanduskriisist väljudes tekivad uued ja paremini tasustatud töökohad esmalt Setomaalt kaugemal, on see täiendav surve inimeste väljarändele.

Setomaa ettevõtluse ja majanduse areng on võrreldavate analoogsete lähipiirkondadega kulgenud positiivsemalt. On põhjust arvata, et sellel on oluline koht Setomaa programmil.

Setomaa ettevõtluses on oluline koht väikestel primaarsektori ettevõtetel. Selle sektori efektiivsusele Setomaal tuleks kindlasti kasuks suurem ühistegevus toodete realiseerimisel. Ühine turundus võiks tõsta ka Setomaa turismisektori tulemuslikkust.

Allikas: Maaleht

Ulukid saavad jõulupuhkuse

Jahimehed kuulutavad 21. detsembril Jäneda Linnamäel välja metsades traditsioonilise jõulurahu, millega peatatakse jahipidamine 26. detsembrini.

Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel.

Metsaühistud kutsuvad koolitustele

Metsamehed annavad teada, et erametsaomanikel on lähipäevil võimalus osaleda mitmetel koolitustel.

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 13.30 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas rühmanõustamise teemal „Hooldusraied“.  Soovitav metsariietus. Toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 17 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal rühmanõustamise „Suurulukid ja jahindus Eestis“. Lektor Tiit Randveer. Üritust toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 11 korraldab Põlva Metsaomanike Selts õppepäeva teemal “Metsaomanik ja maksud”. Lektor Jaan Velström. Õppepäev toimub aadressil Lao tn. 5,  Põlva. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Erametsakeskus ja on metsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 12 korraldab Harjumaa Metsaomanike Liit Padise vallamajas õppepäeva metsaomanikele. Õppepäeva viib läbi Eesti teenekaim koprauurija Nikolai Laanetu, kes algul räägib kobraste bioloogiast, kahjustuste iseloomust, püügiviisidest ning koprapüüniste erinevatest paigaldamise võimalustest. Ettekanne kestab 1,5-2 tundi, millele järgneb praktiline osa koprapüüniste paigaldamine lähikonnas tegutsevate kobraste asurkonnas. Kõigil osalejail on võimalus proovida uute püüniste paigaldamist ning õppida eduka püügi saladusi. Kuna õppepäev jätkub välitingimustes, siis palun kõigil ka vastavalt oludele riietuda. Õppepäeva orienteeruv lõpp on kell 16.00 Õppepäevast osavõtt on tasuta.
Palun eelnevalt registreerida kontaktil kalle.pold@eramets.ee.

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu seltsi liikmetele Olümpia hotellis (Liivalaia 33), mille teemaks on „Hüvastijätt Amazonasega“. Lektor Aivar Pihelgas.
Lisainfo ja registreerimine:  Mart Soobik, Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 56 266 165, e-post mart.soobik@erametsaliit.ee

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 14 korraldab Saare Valla Erametsaomanike Ühing Jõgevamaal Tabivere vallas RMK Elistvere looduskeskuses õppepäeva teemal “Metsaomanik ja uluk”. Räägib jahindusspetsialist Vahur Sepp. Üritus on tasuta. Osalemisest palume teatada kuni 15. detsembrini.
Lisainfo ja registreerimine: Piret Kriisa, tel 5843 9472 või e-post piret.kriisa@mail.ee.

Reedel, 17. detsembril korraldab Põlva Metsaomanike Selts seltsi liikmetele tasuta infopäeva teemal “Metsaomanike ühismüügi organisatsioon – KÜ Eramets”. Ettekanded: Indrek Palm – KÜ Eramets tegevjuht; Tarmo Lees – KÜ Eramets juhatuse liige. Infopäev toimub aadressil Taevaskoja tee 32, Taevaskoja, Põlva vald. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. detsembriks 2010.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, e-post info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Reedel, 17. detsembril algusega kell 17.00 korraldab MTÜ Viljandimaa Metsaselts metsaomanike teabepäeva “Pärandkultuuri inventeerimisest Viljandimaal” koos üldkoosolekuga Viljandis Männimäe külalistemajas. Teabepäev on Viljandimaa Metsaseltsi liikmetele tasuta.
Lisainfo: Eha Valeikiene, tel 5347 7454 või e-post eha@vilmets.ee.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et Uma Lehe suurõ jutuvõistlusõ võitsõ Mehkamaa juuriga kaitsõliitlasõ Silla Silveri jutt «Kuis ma elun edimäst kõrda verd andman käve». Luu kirotaja ütel’, et pandsõ hindä elost peri hirmsa juhtumisõ kirja tuuperäst, et ka tõsõ saasi teedä, ku napp om mõnikõrd eloga päsemine. Võidujuttu saa lukõ Uma Lehe perämädse küle päält.

Räpinält peri Pärnaste Eve kirotas tuust, et viil 250 aasta iist panti vana Võromaa latsilõ vanno esieräliidsi nimmi. Timä hindä suguvõsast omma peri näütüses mehenime Pööb ja Hint, naasõnime Helo ja Kado.

Viil om lugu tuust, et Navi külä Ilomäe talo hapnõ kapsta läävä nii häste kaubas, et peremiis Trolla Jaanus tege näid üten pernaasõ Jaanaga tonni nädälin.

Saaremaa aasta naiskodukaitsja on Laine Tarvis

Laupäeval Sandla kultuurimajas toimunud Saaremaa naiskodukaitsjate aastapäevapeol kuulutati välja ka tänavune aasta naiskodukaitsja, kelleks osutus Laine Tarvis (pildil), teatab tänane Meie Maa.

„Meie juhatuse otsus oli vankumatult üksmeelne, sest ei ole meie väärikal juubeliaastal teist nii väärikat naiskodukaitsjat, kes oleks nii palju panustanud meie organisatsioonile, Kaitseliidule kui ka kogu riigile,” vahendas Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel.

Laine Tarvis ütles aunimetuse eest tänades, et see võtab teda sõnatuks.

Jõululäkitus Laulasmaalt

Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks,  mida ühiselt tehakse või ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused jõuluajal on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Nii on lugu ka külaseltsidega. Meie külaseltsi eesmärgiks on Laulasmaa küla harmooniline arendamine ning atraktiivse elu- ja külastuskeskonna tagamine omanäolise ja elujõulise Laulasmaa nimel.

Tänapäeval, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on nulg või hoopis kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad on maitseküsimus. Nii ehivad ning eesmärgistavad oma tegevust vastutust jagavad vabatahtlikud oma põhikirjades.

Keegi ei tea täpselt, millal hakati jõuluvanale või päkapikkudele kirju saatma. Lapsed kirjutasid vargsi teadeande, et on oldud hea laps ja et jõuluvana võiks olla nii kena ja tuua kingituseks need ja teised vajalikud asjad. Mõnikord oli kirjas pikk loetelu ja teinekord paluti tuua kinke veel emale ja isale ning õdedele-vendadele – ikka nii, nagu kirjutaja tundis vajaliku olevat. Sellise kirja kirjutamine oli ikka ja alati eriline saladus, mida toimetati vaikselt omaette salajas. Veel ei ole hilja kirjutada. Loe edasi: Jõululäkitus Laulasmaalt

Väike Munamägi prügikastis

Eile avaldas Postimees teate, et endine sööstlaskuja Aare Tamme on otsustanud Väiksel Munamäel suusakeskuse kinni panna ning kodumaise lume sootuks jalgelt pühkida. “Äri aetakse seal, kus on soodsamad tingimused,“ rääkis Tamme telefonitsi Ukrainast Postimehele.

Tamme tunnistas Postimehele, et Väikse Munamäe laskumisnõlvade sulgemine on ennekõike siiski majandusotsus. Ta on enda väitel Eesti Energia koridorides kuulnud, et lähiaastatel võib elektrienergia hind tõusta kuni kaks korda. Seetõttu jõudiski järeldusele, et pole mõtet oodata, millal hind kerkib nii palju, et suusa- ja lumelauahuvilised kunded ei jõua seda enam kinni maksta.

Sellele, et Väikese Munamäe arendamine end ära ei tasu on aastaid viidanud ka looduskaitsjad. Veel 2002. aastal kinnitas Tamme, et Väikese Munamäe arendamine on Eesti jaoks ülivajalik projekt ja alustas mitmeid kaitseala kahjustavaid ettevõtmisi.

Tammet on süüdistanud puude ebaseaduslikus raies ja Otepää looduspargi kaitsenõuete rikkumises. Neli aastat tagasi jõudis asi koguni kriminaalmenetluseni, mis lõpetati alles tänavu kevadel kokkuleppel prokuratuuriga, Tammelt ja ta firmalt välja mõistetud 191 000 krooni pole veel riigituludesse keskkonnakahjude arvele laekunud.

“Munamäe suusakeskus on üks õnnetu projekt algusest peale,” kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. “See projekt algas seaduse rikkumisega, mis on ühtlasi seadnud kogu ettevõtmise teravdatud tähelepanu alla.”

Tartese sõnul on Aare Tamme küll oma ideede poolest igati sümpaatne tegija, paraku on tema ettevõtmine üsna keeruline. Selge pole ju näiteks seegi, kui palju Väike Munamägi kannatab välja inimmõju, enne, kui ta hoopis koost laguneb. Sest mägi on väga suures ulatuses metsast paljaks aetud, moreenküngas võib tasapisi vähemaks vajuda. Praegu taastatav suusakeskus vajab väga suuri investeeringuid, näiteks kasvõi nõlvade katmist geotekstiiliga. “Kuid kõige vähem tahan ma seda, et Munamäest saaks aastate pärast võsastuv küngas, millel vedeleb veidi rauarisu,” ütleb Tartes.

Igal juhul tuleks selliste projektide algatamisel enne seitse korda mõõta ja alles siis üks kord lõigata. “Kui läheme vabaaja veetmise võimaluste avardamisel vastuollu looduse- või kultuuriväärtuste püsimajäämisega, siis tuleks enne isegi 14 korda mõõta,” ütleb Tartes. “Munamägi võiks olla õppetunniks sarnaste uute loodusvaenulike projektide algatamisel.”

O o o f i l m i õ h t u o o O

Neljapäeval, 16. detsember kell 19 saab Tartu Ülikooli Uue anatoomikumi ringauditooriumis (Näituse 2-105) vaadata filmi Koyaanisqatsi. Teose juhatavad sisse OoofilmiõhtuooO ‘esivanemad’ Filipp Kruusvall ja Kaarel Kuurmaa.

Koyaanisqatsi on film, mis ilmselt ei vanane kunagi. See on visuaalne meistriteos koos muusikaga (helilooja Philip Glass), mis annab pildikeelele veelgi häälekamad vaikivad sõnad. Sõnum, mida selle teose abil vaatajateni edastatakse, on aktuaalne praegu ja on ilmselt veel seda ka vähemalt lähemas tulevikus.
Kuidas me elame? Kuidas elada tasakaalus meid ümbritsevaga? Kuidas saada aru, et midagi üldse on tasakaalust väljas? Eks selleks vist tuleks võtta aega ja mõtiskleda eneses, kaaluda. See film asubki kaaluma neid mõtteid ja teeb seda peamiselt heli- ja visuaalkeeles.

Oofilmiõhtu oma praegusel kujul on jõudmas lõpusirgele ja see teos jääb lõpetama meie loengusari-filmiõhtute projekti. Iga lõpp on samas ka kindlasti millegi uue algus ja seepärast loodame, et see filmiõhtu äratab uusi huvitavaid mõtteid meie vaatajate seas, mis võiksid edasi viia oofilmi traditsiooni ka tulevikus.

Film on piltide keeles… pikkuseks 86 min. Tasuta! Korraldab MTÜ Armastus.

Hõimuklubis kultuurivaiba mustrikirjast

Homme, 15. detsembril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Hõimuklubis mõtteõhtu “Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel”

Kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks teha?

Hooaja teises Hõimuklubis heietavad neil teemadel mõtteid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja ja idamaiste mõtteviiside asjatundja Mart Maameele.

Kõik huvilised on oodatud, üritusest osavõtt on prii.

www.fennougria.ee

Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab neljapäeval, 16. detsembril Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele „Uute seadmete päeva“, tutvustamaks ettevõtlusele lähemalt viimastel aastatel õppeprotsessi kaasajastamiseks hangitud seadmeid.

Narva Kutseõppekeskuse „Uute seadmete päevale“ on kutsutud Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Inseneride Liidu esindajad.

Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamise“ meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ raames hangiti projektiga „Seadmed praktikabaasi uuendamiseks“ terve rida olulisi, unikaalseid ja kalleid seadmeid – kokku enam kui 15 miljoni krooni eest.

Siia hulka kuuluvad näiteks elektrijaama operaatori simulaator, elektrotehnika klassi 12 töökohta, multimeedia klassi sisustus, keevitusklassi seadmed, autoelektroonikaklassi seadmed, CNC klass (trei- ja freespingi juhtimine) jne. Loe edasi: Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele

Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama

Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.

Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.

Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid

Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.

Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.

Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.

Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht

Veeda mõnus päev koos pintselsabadega

Lumisel Pokumaal tähistatakse igal aastal soojade soovide aega. Nii ka seekord.

Pintselsabad. Autor: Edgar Valter

Kuni 20. detsembrini on kõigil suurtel ja väikestel huvilistel võimalus Pokukojas osa saada Pintselsabade askeldustest ja pühadeks valmistumisest.

Koos Nutsa ja Tutsaga saab rännata All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu.
Päeva pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinges soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituse toimumisaegade kohta saad lugeda siit.

Üritusele palutakse kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 5342 5054 või info@pokumaa.ee. Oodatud on lastegrupid ja perede ühendused.

Sellel talvel on pokud otsustanud päris pika talitukkumise ette võtta. Lausa kevadeni välja! Seetõttu on ka Pokukoda 1. jaanuarist kuni aprillini suletud.

Mõnusat pühade ootust!
Soovib pokupere.

Pühapäeval on Rogosi mõisas jõululaat

Pühapäeval, 19. detsembril kell 10-15 on kõik oodatud ostma ja müüma Läti piiri äärde Ruusmäele Rogosi mõisa jõululaadale.

Oodatud on kõik kohalikud tutvustama-müüma-ostma omatehtud hääd ja paremat. Teretulnud on nii suured kui väikesed kauplejad-laadalised! Müügikoha tasu on annetuslik.

Müügikohtade registreerimine toimub 15. detsembril.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com või tel 5305 4164.