Tartus toimub täna öötantsupidu

Tänase rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupeol õpetavad tantse Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja
häid õpetajaid palju.

Tantsijatele annab hoogu juurde ansambel “Lahked lõõtsad”, kuhu kuulub neli eesti lõõtspillil musitseerida armastavat suurepärast muusikut. Mängimisele tuleb 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusika, mille järgi on lausa lust jalga keerutada.
Väikese etteastega astub Öötantsupeol üles ansambel “Punt”. Punt on Lõuna-Eestist pärit noorte folkbänd, mis loodi jaanuaris 2011. Bändiliikmeid ühendab huvi pärimusmuusika säilimise ja kaasajastamise vastu. Seadete koostamisel on osalised kõik liikmed, nii sünnibki modernne noortepärane pärimusmuusika, mille kaasahaaravus ei jäta kedagi külmaks.
Öötantsupeole tulles ei pea tantsupartnerit kaasas olema, kuna rõõmsaid ja innukaid tantsuhuvilisi on täis terve Vabaduse puiestee.

Erametsakeskus viibloodushuvilise rännakule

Erametsakeskus viib sellel kevadel ja suvel loodushuvilised kuues suurema metsatuleohuga maakonnas õppereisile, mille käigus tutvutakse põlendikega ning jagatakse osalejatele teadmisi ja oskusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Huvilised viiakse loodusesse, kus neile tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjuseid ning antakse juhiseid põlengute ennetamiseks. Räägitakse ka metsapõlengute tagajärgedest, metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Loodushuviliste õppereisid on osa Euroopa Liidu LIFE+ programmi toel läbiviidavast metsatulekahjude ennetamise projektist, mille eestvedaja on Erametsakeskus koostöös Päästeametiga.

Mais toimuvad õppereisid Läänemaal ja Harjumaal, juunis Pärnumaal ning augustis Põlvamaal, Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal.

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Esmaspäeval, 2.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel põllumajandustootmise edendamiseks, maade hooldamiseks ja keskkonna säästmiseks aastas välja makstakse. Ka toetuse saajad moodustavad PRIA suurima sihtgrupi. Tänavuste taotluste rahuldamiseks on eelarves ligi 159 miljonit eurot.

Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi:
– Otsetoetused: ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
– Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetused: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alaliiki: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ‘Sangaste’ talirukki kasvatamise toetus.

 Enamiku MAKi toetuste puhul tuleb taotlejal võtta 5-aastane kohustus meetme nõudeid täita, sest keskkonnale on neil majandamisviisidel mõju just pikemaajalise rakendamise korral.
MAKi toetuste kohustuse-perioodi saab alustada ka tänavu, välja arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seoses. Sellega saavad tänavu liituda vaid need, kel lõppes 2006. a alustatud MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellele tehti 2011. a toetuse määramise otsus.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

Europe Direct Jõgeva Infokeskus avas Peipsi pealinnas “akna “ Euroopa Liitu

Hetk avamiselt

Eile  avati Mustvee Vene Gümnaasiumi alumise korruse  jalutusaalis Europe Direct Jõgeva Infokeskuse kujundatud ja teabematerjalidega sisustatud euroinfonurk.

Europe Direct Jõgeva Infokeskuse töötaja Astrid Pauluse sõnul tundsid Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad juba pikemat aega   euroinfonurga avamise vastu huvi. “Sisustasime infonurga trükistega, mis võimaldavad saada mitmekülgset ja põhjalikku teavet Euroopa Liidust, selle erinevatest organisatsioonidest ja pakutavatest võimalustest.  Hea oli vaadata, et mitmed noored hakkasid teemakohast kirjandust kiiresti lehitsema.

“Euroinfonurk avardab õpilaste silmaringi  Nii  kujuneb tulevikuks tugevam pagas  edukaks toimetulekuks Eestis. Ühtlasi  avanevad ka paremad võimalused õppima või töötama asumiseks välisriikidesse,” ütles gümnaasiumi  direktor Jaan Rahuküla. “Meie  euroinfopunkti on oodatud lisaks õpilastele ja õpetajatele külastama ka teised Mustvee ja selle ümbruse elanikud. Europe Direct Jõgeva töötajad Astrid Paulus ja Vahur Kukk teevad tõsist ja misoonitundelist tööd selleks, et euroteave jõuaks paljudesse  Jõgevamaa paikadesse ja ka meie maakonnas elava vene kogukonnani, “lisas Paulus.            

 Euroteabe olulisust  mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamisel ning huvitava ja  tasuva töökoha saamisel toonitas ka avamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Mustvees plaanitsetakse koostöös Mereakadeemiaga avada merendusklass. Usutasti õpivad s mõnedki siinsed noored meremeheesteks kellel igapäevatöös igati vajalik tunda Euroopa Liiduga seonduvat, “ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.

 Vahur Kukk viis gümnaasiumi vanuseastmes õpilastele läbi ka Euroopa Liidu teemalise ühiskonnaõpetuse tunni ja mälumängu.  Paremad vastajad said kingituseks Europe Direct logoga meeneid:pastakaid , märkmike  ja helkureid  “Kui helkureid kantakse saavad lapsed Europe Direct Infokeskusest kaasa ka turvatunde

 Mitmel pillil  musitseerimist valdav Vahur Kukk esitas suupillil muusikapala, mida palus õpilastel ära arvata. Kõik teadsid  et kõlas Ludvig van Beethoweni Ood rõõmule, mis tuntud ka Euroopa hümnina. Mõnedki noored hakkasid aga   Mõnigi noormees ja neiu hakkasid aga Kukke pillimängu saatel ka kaasa laulma.  “Muusikaline etteaste läks igati korda,” arvas Astrid Paulus, kes ka Torma kammerkoori laulja.

   Europe Direct Jõgeva Infokeskus Mustvee  euroinfonurka sageli külastama ja  siia uut teabematerjali tooma ja Peipsi pealinnas Euroopa Liidu teemalisi sündmusi korraldama.

     Jaan Lukas

Volbriprogramm „Oo buršihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis

30. aprillil ootab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum praeguseid tudengeid, vilistlasi ja linnarahvast Toomemäele saama osa mineviku ja kaasaja bur¨ide elust ja kommetest. Muuseumi volbriprogramm „Oo bur¨ihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ algab kell 15 toomkiriku varemetes ning kestab kuni kella 21-ni.

TÜ ajaloo muuseum on sel päeval tasuta avatud kell 11-22, Tartu toomkiriku tornid on avatud 11.00-22.00 (pilet 1,60/1,00) ning Tartu tähetorn on avatud 10.00-22.00 (pilet 2,60/1,60).

Loe lähemalt

Pühapäeval joostakse 82. korda ümber Viljandi järve

Laupäeval, 30. aprillil väljastatakse võistlusnumbreid kella 12—18 Viljandi spordihoone fuajees. Pühapäeval, 1. mail töötab registratuur kella 9—11 järve ääres stardiväljaku kõrval asuvas telgis. Sealsamas väljastatakse ka võistlusnumbreid. Jooksule ümber Viljandi järve on kirja pannud ligi 2500 inimest. Lastejooks algub kell 11. Registreerimine algab kella 10.30 staadionil. Jooksumaa pikkus on 300 meetrit.

Suurjooksu kavva kuulub juba seitsmendat korda ka energiakõnd.

Seoses 1. mail toimuva 82. suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 7. energiakõnniga on Viljandi linnas liiklemiseks suletud Järve., Aasa ja Roo tänav ning Ranna puistee kella 8–15.

Liiklemiseks on suletud Tartu tänav Mäe tänavast kuni Kösti riskmikuni kella 12.15– 14. Samuti on keelatud peatumine Tartu tänaval Mäe tänavast Kösti ristmikuni ja ringteel Orika silla piirkonnas.

Korraldajad paluvad jälgida liiklusmärke. Parkimise kohta on paigaldatud suunavad viidad. Viljandlastel palume aga auto koju jätta.

Lähemalt:
Suurjooksu korraldaja Igor Tavaste, tel 516 6968

 

Linnavalitsus ootab kandidaate Võru linna teenetemärgile

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid Võru linna teenetemärgi omistamise osas 2011. aastal. Ettepanekuid linna teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud.

Taotlused palume esitada kirjalikult Võru Linnavalitsusele Jüri tn 11, 65620 Võru või e-posti aadressil vlv@voru.ee hiljemalt 15. maiks 2011. Ettepanek peab sisaldama teenetemärgi nominendi isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu.

Võru linna põhimääruse kohaselt omistatakse Võru linna teenetemärk füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena.

Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi omistamise otsustab linnavolikogu.

Võru linna teenetemärke hakati välja andma alates 1994. aastast. Teenetemärgi omanike nimekirja leiate Võru linna kodulehelt www.voru.ee / Üldinfo.

 

Täna algab Tartus Eesti III foorumteatrite festival “KOOSTEE”

28.-30. aprillil korraldavad Lille Maja, VAT Teater ja Lastekaitse Liit Tartus Eesti III foorumteatrite festivali “KOOSTEE”. Festival on mõeldud inimestele, kes kasutavad või tahavad kasutada foorumteatrit töös noortega ning soovivad oma teadmisi-oskusi selles vallas täiendada ja toetada meetodi arengut Eestis.

Foorumteatrite festivalil saab tutvuda foorumteatri põhimõtete ja rakendusvõimalustega, lihvida ja täiustada etenduse läbiviimise oskusi ning mõelda foorumteatri tuleviku üle Eestis. Festival koosneb kolmest osast: foorumetendustest, etenduse juhtide ehk jokkerite mõttekojast ning õpitubadest.

Loe edasi

Näitus “Koopia” Raplas

Homme, 29. aprillil 2011 kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses õpilaste töödest koosnev näitus “Koopia”.

Näitusel on väljas õppetöö käigus valminud maalid kuulsate kunstnike töödest.
Kui kõige nooremad õpilased laste kunstikursuselt joonistasid kiire visandliku joonistuse mõne meeldiva maali alusel, siis noorte kunstikursuse õpilased nägid juba rohkem vaeva ning püüdsid tabada kopeeritava kunstniku mõttelaadi. Täiskasvanute kursusel lisandus veel tausta sügavam uurimine kopeeritava kunstniku kohta, mis muutis nende tööd ka küpsemaks.

Loe edasi

 

Viljandimaal hoidsid endid suitsust priina 33 klassi

Pool aastat kestnud üle-eestilisel võistlusel “Suitsuprii klass 2010-2011” osales seekord õpilasi Viljandi maakonna 16 koolist.

11. aprillil lõppenud võistlust alustas mullu oktoobris Viljandimaal 42 klassi 551 õpilasega, lõpuni pidasid neist vastu 33 klassi ja 377 õpilast ehk 68,4 protsenti noortest. Viljandi maavalitsuse tervisetoa teatel õpib enamik edukalt osalenuid 4.-6. klassis. Vanim üritaja oli seekord 10. klass, kes kahjuks katkestas.

Võistlusel osalesid tänavu A. Kitzbergi nim. Gümnaasium, Abja Gümnaasium, C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium, Halliste Põhikool, Holstre Kool, Kalmetu Põhikool, Kirivere Põhikool, Kolga-Jaani Põhikool, Kärstna Kool, Leie Põhikool, Mõisaküla Kool, Raudna Põhikool, Saarepeedi Kool,
Suure-Jaani Gümnaasium, Tääksi Põhikool ja Viljandi Paalalinna Gümnaasium.

Suitsuprii klassi võistlusest võisid osa võtta üldhariduskoolide 4.-12. klassi õpilased. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.
Loe edasi: Viljandimaal hoidsid endid suitsust priina 33 klassi

Mustvee Peipsi pealinnaks

Juba ammustest aegadest on kõnepruugis Mustveed nimetatud Peipsi pealinnaks. Tõsi, on tehtud mitmeid algatusi, kuid tegudeni pole jõutud.

Mustvee linn on üldplaneeringu näol kujundanud oma tulevikuvisiooni Peipsi-äärse piirkonna keskusena ja sadamalinnana. Linna arengu-eesmärke toetab ka Jõgevamaa teemaplaneering. On mõistlik antud ajahetk jäädvustada ja Mustvee arengule ka emotsionaalne tõuge anda.

Loe edasi siit

Tartus kaalutakse liikluskorralduse muutust

Teisipäeval, 26. aprillil toimunud linna liiklusnõukogu koosolekul otsustati linnavalitsusele teha ettepanek muuta käesoleval suvel Laia tänava liiklus püsivalt kahesuunaliseks.

Liiklusnõukogu koosolekul kuulati ülevaadet erinevatest Laia, Kroonuaia tänava ümbruses ja sildadel tehtud liiklustiheduse-, müra- ja vibratsiooniuuringutest ja arutati läbi saadud kogemused ajast, mil Lai tänav oli ajutiselt kahesuunaline ning jõuti ühiselt otsuseni, et piirkonna liikluskoormuse hajutamise ning sujuvuse eesmärgil on vajadus muuta Laia tänava liikluskorraldus kahesuunaliseks. Vastav ettepanek tehakse linnavalitsusele, eesmärgiga viia liikluskorralduse muudatus sisse juba eeloleval suvel.

Loe lisaks

 

Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

7. ja 8. mail algusega kell 10.00 toimuvad Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitoad: kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Eelmisel aastal alustasime Sänna Kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkame alustatut ja soovime arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsume osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Nõnda alustame sel aastal esimese õpitoaga 7. mail. Kui Sul on kodus olemas vana kasutut klaasi, võta kaasa! Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Projekti toetab AES Noortefond. Loe edasi: Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

Taskus näeb “Imelisi linde”

Täna kell 18 avatakse Tasku keskuses Eesti Ornitoloogiaühingu 90. juubelile pühendatud fotonäitus “Imelised linnud”.
Näitusel esitletakse valikut tuntud loodusfotograafi Remo Savisaare pildikogust. Ühtekokku saab näha 20 suuremõõdulist linnuportreed, mille hulgas on nii harilike ja tavainimesele tuntud lindude kui ka haruldasemate suleliste fotosid.

Avamisel astuvad üles piltide autor Remo Savisaar ja Ornitoloogiühingu direktor Andres Kalamees, kes räägivad fotode saamisloost ning tutvustavad nendel kujutatud linde.

Näitus jääb Tasku II korrusel avatuks 24. maini.

Loe lisa siit

 

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Mehe iist var’opaika pakku

Piirisilla Külli. Foto: Uma Leht
Ei olõs usknu, et noid miihi nii hulga om, kiä naist nigu orja pidävä, imehtäs Võromaa naisi var’opaiga vidäjä Piirisilla Külli (53). Minevä aastaga lõpun Võro ja Põlva maakunna naisi jaos valla tettü var’opaik om puupistü täüs, sinnä päses õnnõ egä viies hädäline.

Et koton saa-i inämb sukugi ellä, tulli naasõ lämmä süämega Küllile kurtma joba kümmekund aastakka tagasi, ku tä viil raadiotüüd tekk’. «Jutt naas’ tuust pääle, et näet, sõbranna om sääne, a peräh tull’ vällä, et hoobis esi om,» seletäs Külli. Päält tuud, ku üts tutva naanõ uma kolmõ latsõga kotost är pagõsi ja Külli tälle elämist otsõ, naas’ tä hinnäst harima, kuis saasi säändsit hädäliisi rohkõmb avita.

Külli trehväs’ Võromaa naisi ütehüste, sai säält ütenmärkjä var’opaiga luumisõ man: Dremljuga Mirjami. Var’opaiga luumist tugõsi hasartmängumassu nõvvokogo. «No piässi valla- ja liinajuhi tukõ andma,» om Külli arvaminõ. «Võromaa umavalitsuisi liit otsust’, et las var’opaik tege puul aastakka tüüd, sõs kaemi kliente arvu perrä, kas ja kuis seod toetami,» ütel’ seo jutu pääle liidu sotsiaaltüü asatundja Hermanni Marianne.

Määne om vägivaldnõ miis?
«Miis pidä naistõrahvast nigu orja!» pahvatas Külli küsümise pääle, et midä nuu mehe sõs umilõ naisilõ nii kurja tegevä, et naasõ kotost är pagõma piät. «Kõgõpäält om maahasurbminõ ja halvastõ ütlemine, lüümine tulõ hulga ildampa,» tiid tä.
«Naasõlõ üteldäs huur, lits… Lehm – tuu om viil häste üteld, tuud saat viil ku pühäpäävä! Joukal mehel uhkõ auto, a naanõ höörigukõnõ. Ku taht tüllü kakku, ütles naasõlõ: sa mu auto pääle ei tulõ, istut persega mu autost läbi!» Loe edasi: Mehe iist var’opaika pakku

Rosmal tuleb III kogupere konverents

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Juba kolmandat kevadet kutsub MTÜ Rosma Haridusselts kõiki huvilisi Põlva külje alla Rosmale, heaks traditsiooniks kujunenud kogupere konverentsile, et koos vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale. III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool” peetakse laupäeval, 21. mail algusega kl 10.30.

Kogupere konverentsil on sel korral vaatluse all terve kool – nii laps, kool kui seda ümbritsev kogukond. Terve kool tekitab täna kõneainet nii lähedal kui kaugel. Milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu ühine ettevõtmine soovib neil teemadel peatuda – kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda koosolemise rõõmu.

Ka sel aastal oodatakse kõiki huvilisi kogupere konverentsile koos perega. Päev kulgeb nõnda, et nii vanemad kui lapsed saavad osa aega veeta omapead, osa koos. Päev lõpeb pärast ettekandeid ja aruteluringi ühiste liikumismängudega. Ja nagu heaks tavaks saanud, kõlab kõige lõpus mõnus muusika. Maitsvat ja tervislikku rooga valmistavad seekord seto sõsarad. Loe edasi: Rosmal tuleb III kogupere konverents

Laste võru keeles luule lugemise võistlus Sänna mõisas

Homme, 28. aprillil koguneb Võrumaale Sänna mõisasse 37 ajaloolise Võrumaa lasteaia- ja koolilast, et võistelda omakeelse luule lugemises.

Kahtkümmet laste etteastet hindavad võru kirjanik Kauksi Ülle, Rõuge rahvamaja juhataja Riina Kööts ning Põlva Eksperimentaalteatri lavastaja ja ajalehe Koit kultuuritoimetaja Rivo Veski. Võrukeelse luuletaja Artur Adsoni (1889-1977) auks peetakse võistlust juba 12. korda. Seekord kantakse ette vähemalt tosina võrukeelse autori loomingut.

Laste luulelugemisele ja jutuesitusele on Sänna mõisa suurde saali oodatud kaasa elama kõik huvilised. Võistlus algab kell 13. Etlusvõistlust korraldavad MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võru Instituut.

Täpsem teave tel 5614 3780 (Tiia Allas) või 5398 0028 (Eve Taal)

Ränk kahju: lagled sõid Läänemaal teraviljapõllud lagedaks

Läänemaa viljakasvatajaile langes läinud sügisel otse taevast kaela nuhtlus, mistõttu tuleb nüüd teha palju lisatööd ja kanda kümneid tuhandeid eurosid kahju: rändeks valmistuvad lagled sõid talirapsist lagedaks mitu sada hektarit põllumaad, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Meil läks 110 hektarist 75,” sõnas OÜ Reinu-Einari omanik Einar Pärnpuu nagu muuseas. “Toidame siin linde ja metssigu – oleme ju need inimesed, kes tahavad selle eest ilmaasjata kompensatsiooni,” lisas ta muiates iroonilise repliigi. Tõsinedes märkis Pärnpuu, et sügisel taevast tabanud hoop oli ootamatu. “Olen rapsi kolm aastat kasvatanud, aga esimest korda oli selline asi,” lausus ta. “Ei osanud karta ja end kaitsta.”

Hull olukord oli ka Noarootsis, kus kasvatab teravilja Margus Kask. Tema on kasutusele võtnud esmapilgul veidra, aga see-eest tõhusa kaitsemeetodi – ta ostis mootorratta ja palkas kohalikud koolipoisid põllul ja selle veeres sõitma, et talirapsiga maiustavaid linde eemale peletada.

“Ostsin mõne aasta eest mootorratta ja palkasin mõned poisid põllu peale sõitma – teevad hommikul tiiru, kui linnud ründavad, ja õhtul ka. See tundus odavam kui pärast kahju kanda.”

Kask rääkis lagledega võitlusest nagu pidevast tegevusest, mille puhul võib pisuke tähelepanematus valusalt kätte maksta. “Möödunud aastal jõudsid linnud nii ära teha, et magasin õige momendi maha. Polnud head meest (tsikliga sõitmiseks – toim) hetkel kuskilt võtta, oli sügis ja kool oli juba peal – poisid olid koolis,” jutustas Kask.

Kui talunik lõpuks põllule pilgu peale pani, oli seal puhas vuuk tehtud. 100 hektarist viljast oli põlluäärtes alles vaid üksikud ribad. Noarootsis pole viljakasvatajate nuhtluseks ainult lagled. Kask märkis, et laglede kõrval teevad hävitustööd ka sookured.

“Need ründavad terve suve. Panin mehe kogu suveks põllule mootorrattaga sõitma. Sookureparved on viimasel ajal väga suured, ei tea, kas neil pole enam mujal toitumismaad,” arutles Kask.

Loe Läänlasest pikemalt, mida põllumeestel niisuguses olukorras teha tuleb. http://laanlane.ee/article/r%C3%A4nk-kahju-%E2%80%93-lagled-s%C3%B5id-teraviljakasvatajate-p%C3%B5llud-lagedaks

Tantsijad kutsuvad rahvusvahelist tantsupäeva tähistama ühistantsimisega

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tähistab 29. aprillil rahvusvahelist tantsupäeva juba traditsioonilise üle-eestilise ühistantsimisega. Ühistantsimisele on kutsutud kõik – nii rahvatantsurühmad kui sõpruskonnad ja lihtsalt tantsuhuvilised.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetris tuntud rahvalaul „Tõmba, Jüri“, mille järgi kõik tantsusõbrad saavad tantsida.

Sellisel moel tähistatakse tantsupäeva juba kolmandat korda. 2009. aastal tantsis Eestimaa erinevates paikades tantsu „Kupparimuori“ üle 2000 tantsija. Mullu oli ühiseks tantsuks kõigile tuntud kaerajaan, mida tantsis ligi 5000 inimest. Seda tehti koolide, sõpruskondade ja töökollektiivide kaupa. Kõige kaugemad teated 29. aprillil kaerajaanimise kohta tulid Inglismaalt Bristolist.

Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad ka sel korral ettevõtmist jäädvustama ja Youtube’i üles laadima. Nii on Youtube keskkonnas tänaseks juba mitukümmend erinevat „Kupparimuori“ tantsu ja mitusada erinevat kaerajaani kõigile vaatamiseks nähtaval.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.

Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.

Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Juba täna Võrus Jazzkaare kontsert

Täna, 27. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel kontsert Jazzkaar 2011 raames: Eller Rythmic.

Tegu onElleri rütmimuusika osakonna ansambel, mis koosneb 2.-4. kursuse õpilastest. Repertuaar on väga mitmekesine, sisaldades eesti muusikat, standardeid ja ladina rütme. Bänd on kokku pandud õppe-eesmärgil, kuid on andnud kontserte mitmetel erinevatel üritustel. Ansamblit juhendab Lembit Saarsalu.Kavas jazziklassika ja rahvamuusika töötlused.

Koosseis:
Roland Mällo – tenorsaksofon
Marvin Mitt – kitarr
Leila Röömel- klahvpillid
Indrek Mällo – basskitarr
Hans Kurvits – löökpillid
Karl-Juhan Laanesaar – löökpillid

Piletid eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks ligi 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 45 malevakorraldajat.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (80%). Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, va Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Lisaks kasulikule töökogemusele omandavad noored malevavahetusele eelneval koolitusel teadmisi, kuidas tööturule siseneda ning kuidas tööseadusandluses orienteeruda. Loe edasi: Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort