Ränk kahju: lagled sõid Läänemaal teraviljapõllud lagedaks

Läänemaa viljakasvatajaile langes läinud sügisel otse taevast kaela nuhtlus, mistõttu tuleb nüüd teha palju lisatööd ja kanda kümneid tuhandeid eurosid kahju: rändeks valmistuvad lagled sõid talirapsist lagedaks mitu sada hektarit põllumaad, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Meil läks 110 hektarist 75,” sõnas OÜ Reinu-Einari omanik Einar Pärnpuu nagu muuseas. “Toidame siin linde ja metssigu – oleme ju need inimesed, kes tahavad selle eest ilmaasjata kompensatsiooni,” lisas ta muiates iroonilise repliigi. Tõsinedes märkis Pärnpuu, et sügisel taevast tabanud hoop oli ootamatu. “Olen rapsi kolm aastat kasvatanud, aga esimest korda oli selline asi,” lausus ta. “Ei osanud karta ja end kaitsta.”

Hull olukord oli ka Noarootsis, kus kasvatab teravilja Margus Kask. Tema on kasutusele võtnud esmapilgul veidra, aga see-eest tõhusa kaitsemeetodi – ta ostis mootorratta ja palkas kohalikud koolipoisid põllul ja selle veeres sõitma, et talirapsiga maiustavaid linde eemale peletada.

“Ostsin mõne aasta eest mootorratta ja palkasin mõned poisid põllu peale sõitma – teevad hommikul tiiru, kui linnud ründavad, ja õhtul ka. See tundus odavam kui pärast kahju kanda.”

Kask rääkis lagledega võitlusest nagu pidevast tegevusest, mille puhul võib pisuke tähelepanematus valusalt kätte maksta. “Möödunud aastal jõudsid linnud nii ära teha, et magasin õige momendi maha. Polnud head meest (tsikliga sõitmiseks – toim) hetkel kuskilt võtta, oli sügis ja kool oli juba peal – poisid olid koolis,” jutustas Kask.

Kui talunik lõpuks põllule pilgu peale pani, oli seal puhas vuuk tehtud. 100 hektarist viljast oli põlluäärtes alles vaid üksikud ribad. Noarootsis pole viljakasvatajate nuhtluseks ainult lagled. Kask märkis, et laglede kõrval teevad hävitustööd ka sookured.

“Need ründavad terve suve. Panin mehe kogu suveks põllule mootorrattaga sõitma. Sookureparved on viimasel ajal väga suured, ei tea, kas neil pole enam mujal toitumismaad,” arutles Kask.

Loe Läänlasest pikemalt, mida põllumeestel niisuguses olukorras teha tuleb. http://laanlane.ee/article/r%C3%A4nk-kahju-%E2%80%93-lagled-s%C3%B5id-teraviljakasvatajate-p%C3%B5llud-lagedaks

Briti talunikud kardavad lumetorme

Suur lumesadu üle Inglismaa pani sealsed talunikud kartma veel üht külmalainet pärast eelmist aastat, mis  koos lumega tekitas miljonitesse küündiva kahju põllumajandushoonetele.

Peaaegu kogu Suurbritannia saart kattev lumesadu on varaseim pärast 1993. aastat. Teed on suletud Šotimaal ja Põhja-Inglismaal,  lumekihi paksus on kohati 15 tolli.

Wales on praegu üks külmemaid piirkondi. Temperatuuri mõõdeti Lysdinami lähedal Powys – 17.3 kraadi Celsiuse järgi. Ilmateate järgi võib temperatuur mõnes Šotimaa osas langeda  alla kahekümne külmapügala.

Need teated meenutavad eelmist talve, kui suur lumi üle Suurbritannia tõstis loomade
suremust, hoonete kahjustusi, piimaautod ei saanud taludes piima järel käia. Talunikele mõjus see rängalt.

Lambad lumetormis.

John Merver, peakarjakasvatuse nõustaja rahvuslikus farmerite ühingus (NFU) ütles: “Eelmisel aastal saime tunda, et külm põhjustas suuri probleeme talunikele üle Inglismaa.
Sel nädalal maha sadanud lumeks oleksime saanud valmistuda”

”Põhiline, millele talunikud peaksid mõtlema, on see, et kas neil on piisavalt sööta ja kas
neil on piisavalt kütust,” lisas Merver. “Kana- ja piimakarjapidajad peaksid olema samuti valmistunud selleks, et kokkuostjad ei saa nende farmi järele tulla. Kõrgete söödahindade juures kardavad põllumehed veel üht külma talve ja see tekitaks neile suuri kaotusi.”

Rahvusliku farmerite ühingu Šotimaa pressiesindaja ütles: “Pärast eelmise aasta
kohutavat talve on inimesed endiselt toibumas ulatuslike kahjumite aruannetest ning taluhoonete kahjudest. Sööt on praegu kallis ja selle üle võib muret tunda. Heinakulud on Šotimaal põhiline probleem, see on väga hirmutav ja väga kallis ning mõni peab selleta läbi ajama. Niisiis  kui tuleb jälle ”korralik” talv, on väga paljdu talunikud väga raskes seisus.”

Kim Innes, kes majandab Deskie farmis Kirde-Šotimaal omab mälestusi eelmise aasta arktilisest lumetuisust ja on juba sel nädalal lumesadu kohanud. Ta kardab, et paari nädala
pärast on eelmise aasta mured tagasi.

”Eelmine aasta hakkas lund sadama 18. detsembril ja see püsis märtsini. Me oleme praegu
lammastega poole peal ja juba on neli tolli lund maas ja palju voonakesi on juba hukkunud.”

Samuti on meil tõsiseid kahjustusi mõnedel hoonetel. Tavaliselt puhub tuul lume katuselt ära, aga eelmisel aastal polnud meil tuult, seega hoonete katused langesid sisse ja lõpuks
me pidime osa lambaid lahti päästma. Mõne hoone parandamist ei olnud mõtet ette võtta, seega oli see meile suur löök.”

Peale lume on Suurbritannia märg suvi ja hilinenud saagikoristus tekitanud probleeme ja lume all on ligi 10 aakrit  koristamata kaera, see jätab lambad nimekirjas tagaotsa. Samuti kurdetakse vihmasest suvest tingitud halba silokvaliteeti.

Halvad mälestused faktides

Suurbritannia rekordkülm talv (2009/2010) koos nädalatepikkuse lume ja jääga.

  • Rahvuslik farmerite ühing teatas, et 63 protsenti tõusis halva ilma tõttu õnnetuste arv;
  • Šotimaal varises kokku ligi 3000 farmihoonet, mille tõttu oli Šoti valitsusel vaja  kahjustuste likvideerimiseks välja jagada 3 miljoni naela ulatuses hädaabiraha;
  • Staffordshire lähedal olid farmerid sunnitud võtma kaalikaid kahe jala sügavuselt lumest, et saaks salved jõuludeks täis;
  • Piimakarjapidajad olid sunnitud mõnes paksu lumega piirkonnas piima rentslisse valama, kuigi piimaautod pingutasid, et farmidesse jõuda;
  • Keskkonnaagentuur oli sunnitud lõdvendama reegleid, mis keelasid piima valada külmunud pinnasele;
  • Sööda kohalevedamisautod olid hädas teele pääsemisega, samal ajal ei saanud mõned farmerid traktoreid kasutada, sest diiselkütus hakkas külmaga hanguma. Sööta tuli käsitsi ette kanda.

Allikas: www.farmersguardian.com

Tõlkis Henn-Hillar Kalkun