Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht
Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Ilmus ajakirja KoguKonnad uus number

Ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad järjekordne number. Arvult juba üheksandas numbris on lisaks uudistele neli lugu erinevatest ökoküladest üle maailma, üks mõtisklus alternatiivmeditsiinist ja muud lugemist. Ajakirjal on ka uus kujundus.

Ajakirja KoguKonnad värsket numbrit saab lugeda siit.

KoguKonnad valmib kodanikualgatuse korras ja on üks toimivaid näiteid kodanikumeediast. Toimetaja Ingrid Vooglaid ja kujundaja Auli Kütt kutsuvad üles kõiki huvilisi pakkuma kaastöid, uudiseid ja oma mõtisklusi. Samuti on teretulnud toetused selle kodanikumeedia algatuse jätkumiseks.

Allikas: Ingrid Vooglaid, Eesti Ökokogukondade Ühendus

Võru keele päev Pikakannu koolis

Homme, 3. mail proovitakse Pikakannu koolis algust teha võru keele õpetamisega keelekümbluse moodi: kavas on neli võru keeles peetavat ainetundi.

Võru keelt ja kultuuri õpetatakse praegu 20 ajaloolise Võrumaa koolis peamiselt ühe ringitunnina nädalas (kuues koolis 20st on õppus tunniplaanis valikainena).

 Võru keelt ja oma kandi kultuuri on aga võimalik õpetada ka teistes tundides peale võru keele tunni. Kogu ilmas, sealhulgas Eesti vene koolides tuntakse seda keelekümbluse nimetuse all. See tähendab, et vene lapsed õpivad näiteks Eesti ajalugu eesti keeles. Niisamuti võiks vana Võrumaa koolides lapsed õppida näiteks ajalugu, maateadust, käsitööd, kehalist kasvatust, kirjandust või mõnd muud ainet võru keeles.

 Keelekümblus on igal pool häid tulemusi andnud õpetamisviis. Pikakannus tutvustavad seda Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

 Pikakannu koolis on plaanis õpetada tulevast sügisest peale võru keele ka pärimuskultuuri omas keeles. Keelekümbluse mõte ongi lisaks keelele ja ainetele laiemalt õpitava keele kultuuri (seda keelt kandvat ilmatunnetust jms) tutvustada. Loe edasi: Võru keele päev Pikakannu koolis

Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli

Hiiumaa tööõpetajad kutsuvad kõiki, kellele meeldib tehnika ja konstrueerimine, sport, hea tuju ja muu taoline, võtma osa maakondlikust õpilasüritusest „Seebikate Rallist“.
Osalema oodatakse koolide-, klasside-, perede-, sõprade-, autokodade-, tehniliste klubide jne. meeskondi üle kogu maakonna. (Pange meeskondadele ka nimed, millega saate registreeruda.) Osalejal tuleb luua oma sõiduk. Üritusest võivad osa võtta üksikosalejad kui ka meeskonnad. Auto konstruktsioonile esitatakse ainult kolm kohustuslikku tingimust:
1. Mootori puudumine (auto veereb kaldteel)
2. Rooli olemasolu (sõiduk peab olema juhitav)
3. Pidurite olemasolu (auto peatamine)
Muid piiranguid autode konstruktsiooni, materjalide ega mõõtmete osas ei ole. Teretulnud on autode omapärane väljanägemine. Autod võivad olla kaunistatud visuaalse või tekstiinformatsiooniga (näiteks reklaam), mis aga ei tohi olla vastuolus esteetikanormide ega seadusandlusega. Kokkuvõtete tegemine toimub kahes kategoorias. Eraldi hinnatakse trassi läbimise kiirust (ajaliselt), sõiduki juhitavust (slaalom) ning eraldi konstruktsioonide väljanägemist ja originaalsust. Loe edasi: Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli

Inimsuhete eriskummaline maailm Võru Linnagaleriis

Teisipäeval, 3. mail kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis mitme Ungari kunstniku ühine isiknäitus „3in1“.

Võru Linnagalerii (Liiva 13) esimesel korrusel on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szűcs, Ágnes Szépfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Igapäevast maailma käsitleb ka Zsolt Asztalos, kelle tööde puhul ei ole maailm enam nii käegakatsutav nagu eelpool mainitud maalidel. Oma näituste kohta ütleb kunstnik, et inimesed ei ela enam reaalses maailmas, vaid rändavad ringi mööda juhtmeid ja kõvakettaid. Kodu on tark- ja riistvara, sotsiaalvõrgustikud, jpg-failid ja muu taoline tehnikamaailm. Üha rohkem meelitatakse inimesi tarbima illusioone, õnnelikke nägusid reklaamplakatitelt, aga reaalsuses istuvad need, keda taheti õnnelikuks teha, tuimalt teleka ees ja söövad krõpse. Kõik see kokku moodustab kunstniku jaoks intrigeeriva materjali.

Klára Petra Szabó aga läheneb inimestele teisest küljest. Tema moeakvarellid kajastavad inimese ja riiete suhet, kuid üritavad tabada ka olemust ning meeleolu. Kunstnik maalib inimesi, kelle välimus on tema jaoks põnev ning oma töid peab ta rohkem portreedeks või ajastusketšideks, mille roll aastate jooksul muutub.

Näituse avamisel viibivad kohal ka Zsuzsa Moizer ja Zsolt Asztalos.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 3. juunini. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12–18.30 ning kultuurimaja Kannel ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

Allikas: vorulinnagalerii.ee

Palmse mõisas toimub kultuuripärandi seminar

Reedel, 6. mail toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisas kultuuripärandi seminar. Kultuuripärandi seminar on pühendatud muinsus- ja looduskaitsekuule ja Lahemaa 40. sünnipäevale.

Seminari korraldavad Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet.
Lahemaa looduskeskuses on avatud Lahemaa rahvuspargi 40 tegevusaasta trükiste ja meenete väljapanek.
Oodatud on kõik huvilised – piirkonna elanikud, kultuuriväärtuste omanikud, seotud asutused, uurijad ja kaitsjad. Eelnevalt registreerunuile tasuta lõuna. Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaamet

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus: täna minnakse Ameerikasse

”Jaapanlaste ja austerlastega Ameerikasse” on Jaan Söödi ja Matsalu filmide õhtu, mi toimub Rahvusraamatukogus esmaspäeval, 2. mail kella 18-20.
Näidatakse kahte head Matsalu festivali filmi. ”Preeriakuningas: piison” ( režissöör Tsunehito Arai, Masaru Kuroki, Jaapan) ja ”Püha Helena mägi” (režissöör Jörg Daniel Hissen, Heinz Leger, Austria).
Filme tutvustab ja tõlgib festivali direktor Tiit Mesila. Laulab Jaan Sööt.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Kultuuripealinnas avati Põhuteater

Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.  

NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.

Allikas: tallinn2011.ee

Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Täna avab Pokukoda taas oma uksed külastajatele

Kojas on üleval näitus Sven Začeki looduspiltidega – tulge kaema!
Täna, Pokukoja avapäeval, toimuvad kella 12st kuni 16ni talgud ja koristustööd Pokukoja ja Padasoomäe talu ümber ning matkaradadel. Ootame rohket osavõttu! Vajalikud välitööriided, saab suppi! Seoses Võrumaa turismisuve avapäevaga, on Pokukoja uksed kõigile külastajatele täna tasuta avatud kella 12-18. Jälgige ürituste infot Pokumaa kodulehelt!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Täna avatakse Palamusel naisaktide akvarellinäitus

Pühapäeval, 1. mail kell 14 avatakse Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis akvarellinäitus “Naisakt akvarellis”.

Kuna akvarell on tehnika, mis nõuab kunstnikult enese väljendamiseks äärmist meisterlikkust, ning inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just kergemate ülesannete hulka, siis sai näituse teema välja valitud väljakutsena akvarellikunstnikele.

Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellikunsti esindajad Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene, kelle töid näitusel eksponeeritakse, on selle väljakutse vastu võtnud ning tulemused on Palamusel 39 akvarellmaali näol näha.

Näitus on avatud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis (Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva maakond; koduleht www.palmuseum.ee) 1.-31. maini 2011, E–P kella 10–18ni.

Gennadi Lapin, tel 7723 755, 5190 6357, akvakala@hot.ee

Sindi raekoja tornikella jaoks algatati korjandus

Sindi raekoda ehitise valmimisel esimese vabariigi ajal. Foto: Sindi muuseumi kogu.

Tänavu tähistab Sindi linn oma 73. aastapäeva. Selle tähtpäevaga seoses otsustas Sindi linnavalitsus algatada Sindi raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse.

Selle nädala alguses saatsid Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu linnavalitsusele ühispöördumise, milles tehti ettepanek koguda raha raekoja tornikella muretsemiseks ja paigaldamiseks. Ettepanekus oli soov algatada korjandus 1. mail, et sellega rõhutada Sindi linnaõiguste saamist 1938. aasta 1. mail. Sindi alevi ametimaja ehk raekojahoone avati pidulikult 8. augustil 1937. aastal.

Ühispöördumises on märgitud, et raekojahoone pidulikule avamisele lisas ajaloolisust riigivanema Konstantin Pätsi poolt saadetud 1000 krooni tornikella paigaldamiseks raekoja tippu.

“Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile 1000 krooni,” oli Sindi alevivanem Nikolai Letile edasi antud ümbrikus kirjas.

Arvestades eestoodut ning Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu poolset ettepanekut, algatab Sindi linnavalitsus raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse. Annetusi saavad teha kõik soovijad Sindi linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, märksõna “Tornikell”. Eesmärgiks on koguda vajalik summa, et linna 75. aastapäevaks 2013. aastal oleks linna sünnipäeva tähtsündmuseks tornikella pidulik avamine.

Kella piduliku avamisega samal ajal paigaldatakse raekoja eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.

Viktor Kaarneem

Tänavuse Juhan Liivi luuleauhinna võitis Kirsti Oidekivi

Võiduluuletus:

 

* * *

mu isa, kes sa oled kerge vaim, nagu need

lilled ja liblikad mu ümber lendamas, kes sa

pühitsed mu kassi, kellel nüüd on liblikas suus,

kerge kõrge hüpe, tema suult kasvab nüüd päevapaabusilm,

kes sa oled päike ja õlu, õhtupooliku aeg.

 

mai oska sult miskitki rohkemat tahta. minus oli

selle päeva raskus, tühjaks kasvand tulp ja

millal tuleb vihma, kas jäängi riidu oma armsamaga.

ja ometi pole sa raskus, oled hoopis kiil

kes mu aias jälle lendab ja tantsib, ja suvepoole

on teid aina rohkem ja kes sa oled päike! sa

ei anna vihma siis kui küsida, olen ilma lõppematu kastja seni,

ja pole sa mu isagi, tea kes sa üldse oled.

 

Allikas: Vikerkaar 2010/4-5

Kamari külas võisteldakse lastejooksus

Laskejooksud on Kamaris saanud traditsiooniliseks sündmuseks.

Täna laupäeval  toimub Põltsamaa vallas Kamari külas Jõgevamaa noorte kotkaste ja kodutütarde vaheline laskejooks.

Viiendat aastat Kamari külas teoks saaval spordisündmusel võistlevad noorte kotkaste ja kodutütarde rühmad erinevatest Jõgevamaa paikadest.

“Joostakse meie küla teedel. Nii avaneb võimalus tutvuda ka paigaga, mis 2005. aastal aasta külaks tunnistati. Lasketiirud püsside ja püstolitega laskmiseks on paigaldatud Kamari seltsimaja lähedusse,” rääkis Kamari Haridusseltsi juhatuse liige Vaike Niklus.

„Paaril viimasel aastal on traditsioonilisel võistlusel esikoha pälvinud Kamari kodutütred ja noored kotkad, mis on suuresti nii tublide poiste ja tüdrukute kui ka nende entusiastliku juhendaja Kalli Kadastiku teene,“ lisas ta.

Lisaks saavad võistlusel osaleda ka õpilased, kes ei kuulu neisse organisatsioonidesse, ja täiskasvanud. Samuti võtavad võistlusest osa ka lasteaialapsed, kes laskmise asemel viskavad tennispalli täpsuse peale.

Laskejooksu korraldavad ühenduse Noored Kotkad Jõgeva malev, Kodutütarde Jõgeva ringkond ja Kamari Haridusselts.

Jaan Lukas

Võrus tuleb raamatukoguöö

Teisipäeval, 10. mail toimub Võrumaa keskraamatukogu 3. korrususel Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö “Õdak on hummogust targõmb”.

Programm:

Lugemissaalis:

  • 17–17.05              Tervituslaul Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur
  • 17.05–17.10         Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö avamine ja külaliste tervitamine, Europe Direct Võru teabekeskus, Merili Reismann, Võru maavanem Andres Kõiv
  • 17.10–17.30         Viimaste aastate muutused Euroopa Liidus Saksamaa näitel, Sirje Parv, Võru Kesklinna kool
  • 17.30–18              Saksa- ja eestikeelsed naljalood “Lachen ist gesund!”, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel
  • 18–18.20              UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Quedlinburgi linna ja Jutta Grühni raamatu “Kinderjahre in Estland. Lapsepõlevaaastad Eestis” tutvustus, Ira Petrova
  • 18.20–18.30        Muusikaline tervitus, Võru I Põhikooli õpilased Eva Aaderi juhendamisel. Näituste tutvustus
  • 18.30 – 19           “Kes sa oled Euroopa kirjanik: külas on Kerttu Rakke”, vestlust juhib Merle Koik
  • 19 – 20               Arutelutund „Milleks ja kellele ühtne Euroopa?” Viljar Veebel, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Konverentsisaalis:

  • 20–21              Õhtu prantsuse lauludega – ood Euroopa muusikale, Diana Klas ja Jüri Aarma
  • 21–21.10         Viktoriini võitjate väljakuulutamine ja autasustamine, raamatukoguöö lõpetamine

Avatud näitused: „Euroopa suveniirid” ning “17. ja 18. sajandi Põhjamaade kaardid”

Kogu ürituse ajal toimub viktoriin “Kas tunned Euroopa Liitu?”

Viljandi linnu­vaatlejad alustavad retki

Eesti looduskaitse seltsi Viljandi osakonna ornitoloogiasektsioon kutsub linnusõpru taas kevadistele matkadele, et kohtuda vanade tuttavatega ja tutvuda uute laulikutega.

Esimesele retkele kogunevad linnuvaatlejad 1. mail ning see algab kell 7 Viljandi muuseumi eest Laidoneri platsilt.

Sealtsamast suundutakse jalutuskäigule ka järgmistel maikuu pühapäevadel. Linnuvaatlejad teevad viis retke.

Viimasel pühapäeval minnakse kombekohaselt Viljandi tuntuima linnuvaatleja Endel Edula koju. See päev on meeldinud just lastele, sest seal näidatakse pesakaste, milles on munad või linnupojad.

Looduskaitse seltsi liikmete eestvedamisel on maikuus linde vaadeldud juba 1968. aastast. Mainitud aasta 7. mail pandi alus Viljandi osakonna ornitoloogiasektsioonile. Asutamisest võttis osa 20 asjahuvilist ning sektsiooni eestvedajad olid Karl Selmet, Tea Külm, Juhan Parts, Juhan Muks ja Hillar Kattai.

Allikas: Sakala

Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast

Kord kuus teeb keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio saates Ilmaparandaja kokkuvõtte maailma keskkonnauudistest. Nii ka täna:

Hatheropi külas Inglismaal hakati tootma soojust ja elektrit kohaliku farmi sõnnikust ning põhust. Biogaasi tootjateks farmis on sead, lehmad ja kanad. Tegemist on ühega esimestest selletaolistest küladest Inglismaal. Küla biogaasijaama toodang varustab elektriga kõiki kohalikke majapidamisi. Biogaasi tootmiseks vajalikku materjali pakkuv farm saab jaamast vastutasuks elektrit, mille eest nad maksma ei pea.

Biogaasijaama rajajate sõnutsi on nii toodetav soojus ja elekter kokkuvõttes palju odavam- energia impordile tehtavad kulutused on viidud nulli. Kõik biogaasijaama tootmise jäägid on looduses lagunevad ning neid kasutatakse uuesti kohalike farmerite poolt põlluväetisena. Samuti on jaama plussiks maapiirkonda tekkinud uued töökohad.  Loe edasi: Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast

Tallinna Loomaaed teeb linna lilleliseks

14. mail toimub Tallinna Loomaaias heategevuslik sündmus Linn Lilleliseks, mille korraldajaks on MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN). Üritusest on osa võtma oodatud ka Teie kooli õpilased. Linn Lilleliseks toimub juba viiendat aastat ning ettevõtmise peamiseks ülesandeks on kokku tuua tava- ja erivajadustega noored, et koos loomaaeda ilusamaks teha.

2007. aastast alates on igal kevadel noored koos teinud korda üks kesklinna park. Aastal 2010 tehti esimest korda kauniks loomaaed. Tallinn pole ainus linn, mis on lilleliseks saanud. Aastal 2008 toimus sündmus ka Tartus ja Pärnus.

Linn Lilleliseks toimub laupäevasel päeval. Kohapealne tegevus toimub gruppides, mille koordinaatoriteks on juba varasemalt kogenud rühmajuhid. Õhkkonna hubasemaks muutmiseks ning rühmade ühtsemaks tegutsemiseks mängitakse alguses tutvumismänge ning seejärel tehakse koos erinevaid haljastustöid. Ilusama ümbruse valmides süüakse ühiselt lõunat ja veedetakse lõbusalt aega uute tuttavate seltsis.

Korraldajad ootavad osalema noori vanuses 15-26 aastat. Registreerimine toimub 10. maini või kuni kohti jätkub aadressil http://www.ten.ee/linnlilleliseks2011kust leiab ka lisainformatsiooni.

MTÜde toetuseks loodud vabaühenduste fond tõmbab otsad kokku

Norra ja EMP finantsmehhanismide Vabaühenduste Fondi esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta jooksul rahastati ühtekokku 190 projekti 36 miljoni krooni (2 300 000 eurot) ulatuses.

Fondi prioriteetvaldkondadeks aastatel 2007-2011 olid demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Suur osa projektidest on tänaseks ka avalikkuse poolt hästi omaks võetud – näiteks on tuule tiibadesse saanud keskkonnahoiu ja säästva arengu portaal bioneer.ee, tuntust on kogunud Eestimaa Looduse Fondi Talgud, Uue Maailma Seltsi tegemised ning asumileht jõudsid eeskujudena president Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõnesse. VÜF pani õla alla Keskkonnaõiguse Keskuse, Patsientide Esindusühingu, Õpilasühenduste Liidu, ühingu Korruptsioonivaba Eesti eeskoste algatustele ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse loomisele.

„Laiemalt võttes aitas enamik VÜF-i projektidest kas ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikkuse kui mõtteviisi juurutamisele. See omakorda on mootoriks muutustele Eesti ühiskonnas pikemas perspektiivis,“ sõnas VÜF-i koordinaator Natalja Loonurme.  „ Lisaks ületas paljude imepisikese eelarvega projektide mõju ka tegijate endi ootused.  Hea näitena võiks siin nimetada MTÜ Rakendusökoloogia Keskust Sillamäel, kes väga jõuliselt ja erinevaid osapooli kaasates võitleb Sillamäe puhta õhu nimel.“

Vabaühenduste Fondi vahendajaks Eestis oli nende aastate jooksul Avatud Eesti Fond. “Norrast on Eestil programmi süsteemsuse, läbimõelduse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise osas palju eeskuju võtta. VÜF näitas meile ära nii teemad kui meetodid, kuidas vabaühendused saavad olla suunanäitajad kõige erinevamates eluvaldkondades ,” lausus AEF-i juhataja Mall Hellam.

Perioodi vääriliseks lõpetamiseks soovib VÜF kaasa aidata looduskeskkonna heaolu tõstmisele ning seetõttu tähistatakse täna Viimsi Rannarahva Muuseumus toimuvat lõpuüritust ka ühiste metesaistutustalgutega  RMK poolt välja valitud maatükil.

Vabaühenduste Fond on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetuskeem, mille eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Eestis on Vabaühenduste Fondi eesmärgiks suurendada mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

Adsoni-võistlusõ võitsõva Kääpä ja Võro Kreutzwaldi-kooli latsõ

Eelä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peet võistlusa noorõmba vannusõrühmä pääpreemia sai Kääpä kooli 3. klassi opilanõ Eliise-Mariin Sepp ja vanõmbide ilolugõjite siäst olliva kõgeparemba Võro Kreutzwaldi-kooli 6. b klassi opilasõ Kris-Sten Saarepuu, Martin Paap ja Liis Kikkas.

Eliise-Mariin lugi Rahmani Jani luulõtusõ “Läbi Võromaa”, tedä opas Jana Kähr. Kreutzwaldi-opilasõ kanni ette päävä ainumba Adsoni Arturi luulõtusõ “Vana Org ja temä poig”, naid juhend Helena Linnamäe.

Sännän luulõt lugõnu latsi hinnasiva võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri lavastaja, aolehe Koit kultuuritoimõndaja Rivo Veski.

Noorõmbide siäst pälvsevä eripreemiä Maryleen Karise ja Eva Liisa Andrejev Parksepä keskkoolist Panga Milvi luulõkava iist, naid opsiva Liia Luik ja Helle Liloson. Eripreemiägä kiteti ka Mõnistõ põhikooli poissi Tarvi Langust (opas Ive Ruusamäe).

Vanõmbite siäst olliva viil väega hää ilolugõja Hella Lillmaa Orava koolist (oppaja Maaja Glaser) ja Janek Pärn Rõugõ koolist (oppaja Maia Paas).

37 last vana Võromaa esi paigust kand eelä Sännän ette 20 võrokeelist luulõtust ni juttu. Inämbüste olliva esitätävä luulõ auturites võro kirändüse klassiku, a üts lats – Ruusa põhikooli opilanõ Lili Laar – ol esi etteloetu luulõtusõ “Tsiidso” autur.

Artur Adsonile pühendet jo 12. luulõvõistlusa kõrraldiva MTÜ Sännä mõisakeskus ja Võro instituut.