Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.
Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee
Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.
Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.
Tuginedes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele kuulutab Päästeamet välja suure tuleohuga aja. See tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine.
Metsa- ja maastikupõlengute põhjuseks on enamasti inimeste hooletus. Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonist võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine.
Metsas jalutades olgu kaasas laetud mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Alati tuleks jälgida oma liikumistrajektoori, et metsatulekahju puhkedes võimalikult kiiresti metsast välja saada.
Alates 11. juunist on Eestis (va Saare ja Hiiu maakonnad) suure tuleohuga aeg, mille määrab Päästeameti peadirektori käskkiri. Kuumade ilmade jätkumisel kuulutatakse suure tuleohuga aeg välja ka Saare-ja Hiiumaal.
Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava võõrliigi verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ohjamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti. Kuigi Eestis on verev lemmalts massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades võib ta invasiivseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.
„Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.
Verev lemmalts on sarnaselt oma sugulasliigile (väikeseõiene lemmalts) väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja parimaks tõrjemeetodiks on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.
Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale jätta või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.
Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii regioonide kontaktandmetele kui ka ameti üldmeili kaudu info@ keskkonnaamet.ee. Eestis on registreeritud 947 võõrliiki ehk liiki, kes ei kuulu looduslikult meie kodumaiste liikide hulka. Nende ohtlikkus seisneb kohalikelt liikidelt ruumi ja ressursside äravõtmises, mille kaudu muudetakse ka liikidevahelisi seoseid, toiduahelaid ja ökoloogilist tasakaalu jne. Äärmuslikult võivad võõrliigid kujutada ohtu ka inimese tervisele või varale. Võõrliikideks nimetatud taimi on Eestis 739 liiki.
Lisainfo: Eike Vunk, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 4477380, 53345379, eike.vunk@keskkonnaamet.ee
Täna Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.
Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.
Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.
Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid.
Grillfest on kogupere-festival ja seepärast on ka neljajalgsetele pereliikmetele rajatud festivali peaväravasse Bosse lemmiklooma-ala, kus pakutakse head toitu, värsket vett ja pika festivalipäeva mõnusaks veetmiseks lemmikutele kakakotikesi. Koertega saabuvad autoomanikud saavad Türi kiriku kõrvale rajatavas Bosse parklas tasuta parkida, samuti on tasuta parkimine tagatud Speedesti motoparklas mootorratastega saabujaile.
18.-19. juunil toimub Kuusalu vallas, Viinistu rannakülas järjekordne
kihelkonnamäng. Lühikese suveöö jooksul kõnnime regilaulu saatel mööda külatänavaid,
metsaradasid ja mereranda. Kuuleme jutte ja lugusid Viinistult ja kaugemalt. Mängu veavad ajaloolane Ott Sandrak ja muusik Jaak Johanson. Kaasa löövad Lahemaa Rahwamuusikud ning Viinistu inimesed. Mäng algab kell 22 Viinistu rahvamaja juures Sunimäel ning kestab koiduni.
Osalemiseks vajalik eelregistreerimine kuni 14. juunini aadressil melikakindel@hotmail.com või tel 5147581. Osavõtutasu 2.50 eurot ühele inimesele.
Mängu viib läbi: Veljo Tormise Kultuuriselts
Toetavad: Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Melika Kindel,
projektijuht
Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.
Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.
Austria Suursaatkonna vahendusel jõudis Tapa Linnaraamatukogusse väga omanäoline kunstinäitus “Kui meri kadus mäe sisse”. Austria kunstnikud Peter ja Regina Rieder on inspiratsiooni ammutanud fossiilidest ning lõpptulemus pakub huvi nii kunstinautlejale kui ka ajaloohuvilisele. Näituse avamist austas oma kohalviibimisega Austria suursaadik dr Angelika Saupe-Berchtold, kes oma sõnavõtus tutvustas Peter ja Regina Riederit ja nende loomingut. Kunstnikud on ligi kümme aastat üles astunud näitustega Eestimaa erinevates linnades.
Näitust saab Tapa Linnaraamatukogus vaadata 29. juunini. Juulikuus on näitus üleval Rakvere Galeriis.
Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.
PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".
1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.
Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.
Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.
Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).
Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.
President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.
Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.
Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.
Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
Lenna Kuurmaa ja Ultima Thule riisusid sel aastal Eesti muusikaauhindade koore. Neid kahte staari saab kuulata täna Saaremaal Kuressaare lossihoovis kontserdil, ürituse SaareFest raames.
Kontsert on Ultima Thule viimase albumi „Jälgede jälgedes“ esmaesitlus suurel laval.
Festivali raames toimub Kuressaares Turu pidulik taassünd. Esindatud on hea ja saaremaine toit ja käsitöö ning õhtused muusikastaarid jagavad autogramme.
See on selle suve muusikasündmus müütilisel Thule saarel! Losshoovi varavad avatakse õhtul kell seitse.
Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.
Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.
Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.
Üllar Saaremäe ja Pille-Riin Purje eelmisel Punk Laulupeol, kui lavalt kõlas parjasti laul "Pille-Riin". Foto: kultuuriveski.ee
Tänavuste Rakvere linna päevade peamised suursündmused on Eesti esimene ööjooks täna, 10. juunil ning punk laulupidu “Anarchy in the E.U!” 11. juunil. Neile lisandub veel arvukalt linna päevadel traditsiooniks saanud üritusi ning Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” esimesed kaks etendust.
Linnapäevad said alguse täna, 10. juuni ennelõunal kell 10, mil Lääne-Virumaa keskraamatukogus avati Punk Punkt. See, kes on laenatud raamatu tagastada unustanud, pääseb viivisetrahvist juhul, kui ta toob raamatu tagasi ja on ise punk – kas välimuselt või siis näiteks loeb ette mõne punkluuletuse.
Samal ajal kogunesid spordihalli juurde invasportlased oma spordipäeva pidama. “Sport Contra Puue” kavas on virgutusvõimlemine, vigursõit ratastoolidega ja mitmed teised spordialad, samuti Puuetega Inimeste Koja taidlejate kontsert.
Spordihuviliste jaoks jagub võimalusi veelgi – laupäeval kell 11 võib valida, kas jälgida kunstmurustaadionil linnapäevade jalgpalliturniiri või hoopis tenniseväljakul linnapäevade tenniseturniiri. Või minna spordikompleksi taha tiigi äärde, sest seal püütakse jälle kala – toimub võistlus “Rakvere Koger 2011”. Pühapäeval omakorda pakub vaatemängu Strongman Grand Prix karikasarja II etapp: kell 15-18 katsuvad spordihalli juures jõudu 12 Eesti tugevamat professionaalset rammumeest.
Kauplemine, kultuur ja ajalugu
Mõistagi tegutseb Pikas tänavas traditsiooniline laat laupäeval ja pühapäeval, 11. ja 12. juunil. Selle üks stardipauke on juba viiendat korda toimuv põnnide paraad. Kuna on punk laulupeo päev, siis pole üldse ime, kui ka põnnid on vastavalt ehitud.
Kauplemise kõrval on laada seekordseks eripäraks kirikuparki koondunud tegevused. Rohkesti on võimalusi oma kätega kohapeal valmistada meelepäraseid esemeid. Lisaks laste töötubadele saavad ka täiskasvanud kaasa lüüa. Esmakordselt on väljas vabaõhusepikoda, kus voolitakse metalli ja igaüks saab vermida Rakvere mündi. Kohalikud kunstnikud on lubanud tulla oma taieseid näitama ja samas uusi looma. Huvilised saavad endilegi pintslid kätte haarata.
Kultuurivürtsi pakutakse laadalistele endiselt Virumaa Teataja hoovis Pikas tänavas – kummalgi laadapäeval on alates kella 10st hommikul iga poole tunni tagant keegi uus esineja laval. Näeme ja kuuleme peamiselt rahvamuusikat ja -tantsu Eestist, mujalt Euroopast ja idamaadestki, ent üles astub ka Virumaa Noorteorkestrer ning puhkpilliorkestrid Tapalt, Uhtnast ja Rakverest.
Hoopis akadeemilisem kultuuriprogramm saab aga huvilistele osaks Kolmainu kirikus – näiteks veel mõni tund enne suurt punki annab kontserdi kammerkoor Solare. Kontsert algab laupäeval, 11. juunil kell 14. Kõlab eeskätt romantismiajastu muusika, lisaks kuuleme muusikat Arvo Pärdilt ning Veljo Tormise tsüklit “Ingerimaa õhtud”.
10. ja 11. juunil jätkub ka Rakvere linnuses tegevust, mis on mõistagi keskajahõnguline – müntide valmistamisest ravitseja ja bordelli külastamiseni. Lisaks päevasele ajale kella 11-19 pakutakse seal õhtust programmi, mis algab kell 20 kahuripauguga. Toimub vibuturniir, alkeemiaetendus ja kõhutantsuetendus.
Nagu alati, nii ka nüüd saavad linnapäevalised teha ekskursioone nii linnas kui ka päästjate juures.
Peaüritused: jooks, punk ja teater
Reede, 10. juunil õhtul kell 21.30 antakse keskväljakul ühisstart Aqva Spa Ööjooksu kõikidele distantsidele. Sõltumata distantsist on kõigil finiš spordihalli ees Kastani puiesteel. Lastele on eraldi mõeldu mõmmijooksud spordihalli vahetus läheduses. Ööjooks paistab muu hulgas silma selle poolest, et ta haarab enda alla pea kogu Rakvere territooriumi – pikim distants on 21 kilomeetrine poolmaraton, millel osalejad teevad sisuliselt kogu linnale tiiru peale. Võimalik on osaleda ka 10 kilomeetri jooksus. Lühim, viiekilomeetrine distants aga on mõeldud pungijooksuks ning mõistagi on sinna oodatud punklaulupeolised. Sellel rajal ei peagi tegelikult jooksma, vaid võib teha ka kepikõndi või lihtsalt jalutada ning nautida ilusaid vaateid, mis “juhuslikult” teele ette jäävad.
Päris “pungirada” aga täitub ligi 2000 koorilauljaga laupäeval, 11. juunil kell 18. Kogu punk laulupeo vägi liigub Vabaduse platsilt kesklinna kaudu Vallimäele – lauljad ees ja publik järel. Kes linna päevade melust liialt ära väsinud ei ole, jõuab Vallimäele ka. Vallimäel läheb peoks lahti kell 20 – publik kuuleb koorilauluks seatud punki eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles. Sekka on torgatud üllatusi. Kui aga koorid on lavalt lahkunud, tuleb Soome legend Pelle Miljoona ja paneb peole väärikalt punk(t)i.
Neil kahel peaüritusel on ka oma meened olemas. Neid saab endale hankida Rakvere turismiinfokeskusest (Laada 14).
Linna sünnipäevamelule loob omamoodi raamistiku Rakvere teatri suveetendus “Noor Eesti”. Juba reede hommikul kella 10st on raamatukogus näitus „Nooreestlased – Jeunesse oblige“. Kell 21.30 algab rahvaaias esietendus, mille järel kutsub Noor Eesti teatri väikesesse majja pidutsema – see on LEYAL NYTE värske Rakvere muusika ja külalistega. “Noor Eesti” teine etendus pühapäeval, 12. juunil kell 21 lõpetab seekordsete Rakvere linna päevade kava.
Liiklust mõjutavad ööjooks, põnnide paraad ja laulupeorongkäik
Rakveres ja linna sissesõiduteedel pole linnapäevade aegu teesulgusid ette näha. Küll aga tuleb arvestada liikluspiirangutega linna sees reede õhtul ööjooksu ajal ning kahel korral laupäeval – hommikul kell 10-11 põnnide paraadi ajal ning õhtul kella 18-19, kui toimub Punk Laulupeo rongkäik.
Kuna eriti just punk laulupeole tulijate hulk võib olla väga suur, siis neil, kes tulevad Rakverre oma autoga, soovitavad korraldajad teha seda piisava ajavaruga, et leida linnas sobiv parkimiskoht ning jõuda õigeks ajaks soovitud üritusele. Arvestada tuleb sellega, et parkimisolud Vallimäel peopaiga lähiümbruses on väga ahtad. Seetõttu pole mõtet üritada sõita “väravasse”, vaid tuleb leida autole koht pigem südalinnas või ka näiteks raudteejaama lähistel.
Linnavalitsusel on ühtlasi politseiga kokkulepe, et juhul, kui mõni auto on pargitud parkimiskeelu alale või sellisel viisil, et ta liiklust häirib, siis auto teisaldatakse linnavalitsuse hoovi Tallinna 5. Seega on linnavalitsuse hoov laupäeval “reserveeritud” teisaldatavatele sõidukitele.
Muuseum ootab sellel laupäeval, 11. juunil kella 11-15 kõiki laupäevakule, kus võib osa saada vanade asjade uuele (muuseumi)elule äratamisest, kirjutab Põlvamaa infoportaal.
Põlva talurahvamuuseumi konservaator Andres Niinemägi tutvustab oma tegemisi. Saab teada, milliseid vahendeid kasutada vanade esemete puhastamiseks ja kuidas seda teha. Huvilistel on võimalus küsida ja uurida kõike vanade esemete kordategemise kohta.
Sissepääs muuseumipiletiga ja oma tulekust ette teatada pole vaja.
Mitu RMK looduskeskust ühineb tänavu Põhjamaades üha populaarsemaks saava iga-aastase üritusega: juuni teisel või kolmandal nädalavahetusel korraldatakse avalikkusele tasuta loodusretki metsa- ja niidutaimede tundmaõppimiseks.
Traditsioon sai alguse 1988. aastal Taanis. Rootsi, Norra ja Fääri saared ühinesid korraldajatega 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Neil retkedel pööratakse tähelepanu just kohapeal kasvavatele tavalistele taimedele, mis varasuvel õitsevad.
Vanad eestlased uskusid, et kuni jaanipäevani on taimeriigi päralt imevägi. Seda aega teadis maarahvas ka piimaaja nime all, sest sel ajal andsid lehmad aasta suurima piimasaagi. Jaanipäeva-eelsel ajal kogutud ravimtaimedel, vihalehtedel ja heinal usuti suur vägi sees olevat.
RMK Tallinna piirkond korraldab 11. juunil algusega kell 11 metsalillematka kolmes kohas: Tädu loodusõpperajal Viimsi poolsaarel, Tabasalu loodusõpperajal, Keila-Joa pargi loodusrajal.
Matka kestab umbes kolm tundi. Riietus ja jalanõud peaksid olema sobilikud maastikul liikumiseks.
Vajalik eelregistreerimine. Tel 5340 7513, 676 7842.
11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.
Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.
Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.
11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.
Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.
Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,
Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.
Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.
11. juunil võtavad kudujad mitmel pool üle maailma oma lõngakerad ja vardad kaasa ning tulevad näputööga rahva ette.
World Wide Knit In Public Day — WWKIP Day ehk ka lihtsalt KIP on ülemaailmne kooskudumise päev. Kogu maailmas kogunevad kudujad sel päeval kuduma avalikesse kohtadesse, teavitades, et kudujad ei ole üksi, kudujaid on palju. Muidugi nakatavad kudujad heatahtliku kudumispisikuga paljusid möödujaid.
Kooskudujad tulevad kokku ka mitmel pool Eestis. Kihnus kogunetakse näiteks muuseumi õuel.
Aimla looduskeskuses toimub 11. juunil algusega kell 10 rahvapärase puutöö õpituba. Seekordse õpitoa teema on kasetohu kogumine ja kasutamine.
Räägitakse, millal tohtu koguda, kuidas varuda, säilitada ning kasutamiseks ette valmistada. Õpitakse lihtsate tohuesemete ja tohutöövahendite valmistamist.
Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.
Kavas:
Kell 10 – kogunemine ja ettevalmistused. Käiakse allikal silmi pesemas.
Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.
Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine – nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.
Kell 18 – lahkumine.
Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.
Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.
Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.
Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.
Kuuendat aastat korraldatav Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool toimub sedakorda 11.–29. juulini, sel suve pakutakse 18 kursust.
Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.
Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.
Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.
Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi õppejõud.
Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.
7. juunist kuni 7. augustini on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud Astra Mõistliku ja Henrik Esse näitus „Kikerikiik”, mis pakub külastajatele mängulisi elamusi.
„Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuripärandiga, elitaarse kőrgkultuuri ning arvutitehnika vőimalused väikelaste mängumaailmaga.
Väljapanek tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumide kaudu ning on mõeldud eelkõige lastele vanuses 4-10 eluaastat. Saalis üles seatud piltide, seadmete ja installatsioonide vahel liikudes näeb ja kuuleb erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja on näitusekülastaja ise.
Väljapaneku keskmes on kaks kiike, mille abil saab külastaja tekitada helisid ning pilte selleks, et avada mustrite sajanditevanune kood. Lisaks võib vanadest, kuid uut eluvaimu täispuhutud raadiotest endale ise uusi teadmisi timmida.
Eeloleval laupäeval, 11. juunil peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu taas Intsikurmus, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Nelja maakonda ühendava laulupäeva traditsioon sai alguse 1997. aastal tollaste maavanemate algatatud mõttest. Peol osalevad ka naabrid ja sõbrad Saaremaalt ning Võrumaalt ja mujaltki Eestist.
Kolmeteistkümnes Peipsi-äärsete maakondade laulupidu kannab pealkirja „Väravad” ja kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.
„Meid ühendav Peipsi järv on väravaks itta. Võib öelda, et just siin on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne vahel,” ütles Põlva maavanema kt Kristina Krantsman. „Väravate kaudu on ühendatud erinevad kultuuritraditsioonid, rikastades ja täiendades teineteist. Väravad ühendavad ja väravad avavad maailma ning läbi väravate astume ka esmakordselt koduõuest suurde maailma.”
Peipsi-äärsete maakondade laulupeole on oodata üle 1500 laulja ja tantsija. Peo lavastaja on Heido Sinivee ning kunstiline juht Saidi Tammeorg. Pidu algab Intsikurmus kell 16.
Pühapäeval, 12. juunil on Luke mõisas kalateemaline perepäev.
Kella 12 – 16 saavad suured ja väiksed meisterdada õnge ja paati ning proovida kalaõnne. Saab ka kalu joonistada ja meisterdada ning uurida, kuidas kala seestpoolt välja näeb.
Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta, perepäeva toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.
Mitu RMK looduskeskust ühineb tänavu Põhjamaades üha populaarsemaks saava iga-aastase üritusega: juuni teisel või kolmandal nädalavahetusel korraldatakse avalikkusele tasuta loodusretki metsa- ja niidutaimede tundmaõppimiseks.
Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.