Külauudised

Kuressaare kultuurikeskusesse oodatakse doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Lava pääle saa vahtsõnõ suvõtükk

Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.

“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs Mürgi Marje.

Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.

Viljandi folgil esineb maailmakuulus jutuvestja

Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.

Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.

Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.

XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Nädalavahetusel toimub Rogosi mõisas koduveini meistriklass

Sel nädalavahetusel toimub Võrumaal Rogosi mõisas meie koduveinitegijate meistriklass, millest saavad osa võtta nii veini valmistajad kui degusteerijad.

Unustatud mõisate raames on Rogosi mõisas huvilistel võimalik degusteerida koduveine ning toimub koduveinide meistriklass.

Laupäeval toimuvat meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Räägitakse sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada ja kuidas veini kääritada. Koduveini meistriklass algab laupäeval kell 12.

Pühapäeval saavad huvilised kohtuda koduveinimeistritega ja maitsta erinevaid koduveine. Tavapäraste veinide kõrval võib mekkida ka veini rabarberi ja võililleveini.

Koos valitakse ka mõisa vein. „Me ei soovi valida lihtsalt parimat veini,“ ütles Rogosi mõisa perenaine Anneli Luisk. „Tahame valida näiteks mõisahärra ja mõisaproua või ka toapoisi veini.“

Veinipäevade külalised saavad külastada ka mitmesajaaastast Rogosi mõisa veinikeldrit. Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Laupäeval on Rogosi mõis külastajatele avatud kella 9 -14ni ja pühapäeval kell 11-18.40. Igal täistunnil algab mõisas ringkäik koos giidiga.

Haanja vallas Ruusmäel asuv Rogosi mõisa näol on tegu Eestis haruldase kastellikompleksiga. Rogosi mõisa veinikeldri tagumises osas asub üks selle mõisa vanemaid ja väärtuslikemaid vaatamisväärsusi, veinipudelite hoidmise sein või koguni seinastik.

Veinipäevi rahastakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Need on osa Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritustest sel suvel.

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

Suvekool hakkab hirmu tähendusvälja analüüsima

Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.

Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.

Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.

Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.

El escritor estonio en Barcelona

Jan Beltran — El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper

El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.

La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.

“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Laupäeval toimub Pühajärvel ökotoodete laat

Laupäeval, 9. juulil kell 10.00–15.00 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis ökotoodete laat, kus on võimalik osta mahetoitu, ökokosmeetikat ja palju muud. Kohapeal on grill ja barbeque, lastele ponisõit. Samal ajal toimub 30. jooks ümber Pühajärve. Laadalt on võimalik osta köögivilju ja marju, mahlu, moose, mett, piimatooteid, jahu ja jahutooteid, pagaritooteid ning maiustusi, lisaks ökoloogilist kosmeetikat, pesu- ja puhastusvahendeid. Laadal on esindatud TÜ Eesti Mahe, Kopra Karjamõis, Pajumäe talu, Taali mesila, Tarvastu-Saariku talu, Säga-Aaviku talu, OÜ Mahe Seeme, OÜ Olivello, Taarapõllu talu, Evard-Jaan Keerd, Süvahavva talu, Zerna ökotalu, Uuskaubi talu, Ly Laasik, OÜ Vändra Leib, OÜ Ökosahver, Liisi Kutkina, OÜ Teraviljatoode, Reeno Sikk.

Ökotoodete laada korraldajad on Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Mahe ja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.
Vaata lisainfot: www.maheklubi.ee
Loe edasi: Laupäeval toimub Pühajärvel ökotoodete laat

Lilli külas tutvustatakse uut Eesti mängu – jalggolfi

Eestis leiutatud mängu – JALGGOLFI uusima variandi esmaesitlus toimub Lilli külas Anija vallas 16. Juulil algusega kell 16.00 Lilli külapäeva raames www.lillikyla.ee . Jalggolf on loodusesse või tehismaastikule paigaldatud spetsiaalsetest pesadest rada, mis läbitakse nendesse võimalikult väheste löökidega palli jalaga lüües. Lüüakse kordamööda, üks löök korraga. Igal mängijal on teistest erinev pall. Tabamuseks on palli maandumine ja jäämine pessa. Tabatud pesast tehakse järgmine korraline või preemialöök uue pesa suunas maksimaalselt ühe meetri kauguselt. Võitjaks on kogu raja läbinud ja esimesena palli üle lõpujoone toimetanud mängija. Jalggolf on mängitav kõikjal – rannas, staadionil, aasal, saalis, asfaldil, lumes. Pesad asetatakse üksteisest sobivale kaugusele rea, ringi või kujundina, vastavalt võimalustele, soovidele ja pinnasele. Rada on olematute kuludega kiirelt paigaldatav. Osalejate arv sõltub vaid seltskonna suurusest, kuid korraga ühel ringil on siiski parim 3-5 mängijat. Jalggolf ei nõua erilisi oskusi ega füüsilist jõudu, tempo valib iga mängija ise. Veetke vaid aega lõbusa ja vigastustevaba sportliku liikumisega ning nautige loodust ja kaaslasi. Mängu kaasakiskuvus ja selle emotsionaalsed momendid (kaasmängija palli pesa lähedalt eemalelöömine, võidulöögi eufooriast möödapõrutamine, preemialöögid jne.) panevad unustama mured ja aja.

Loe lisaks: http://www.footgolf.eu/eesti.htm

Lugupidamisega,Kätlin Jäger
Lilli Küla Arendamise Selts
MTÜToominga talu, Lilli küla,
Anija vald 74414, Harjumaa,
ESTONIATel: +372 520 6817
E-mail: info@lillikyla.ee
http://www.lillikyla.ee

Tulge Luke mõisa nahkiiri avastama!

lukem6isamoonakamaja — Luke mõisa moonakamaja

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse juulikuu matkapäev

16. juulil kell 21.00 “NAHKHIIRTE AVASTUSRETK“ Retk toimub Luke Mõisas koostöös SA-ga Luke Mõis. Retkele eelnevad käelised tegevused ja teaduslikud tutvumised. Ööpimeduses minnakse avastusretkele.
Retkejuhid Gea Järvela ja Anneli Lehtla. Reg tel 5088359
Üritus on tasuta.
Luke Mõis asub Nõo vallas, Tartumaal.
Info: www.vvvs.ee

Allikas: VVVS
Foto: lukemois.ee

Paides hakatakse sõitma vanade jalgratastega

9. juulil Paide kreislinnapäevade ajal avatakse Paide kogukonnakeskuses Paide welopark, kust nii linlastel kui Paide külalistel on võimalik laenutada restaureeritud rattaid.

Welopargi eestvedaja Rainer Eidemilleri sõnul on welopargis laenutamiseks küll vanaaegsed ent korralikult restaureeritud jalgrattad. Edaspidi saab rattaid laenutada kolmapäevast reedeni kell 10-15 ja alates augustist esmaspäevast reedeni samuti kell 10-15. Samas ootab Paide welopark tublisid vabatahtlikke, kes oleksid rataste laenutamisel abiks. Kõik welopargi rattad saavad märgistatud iseloomuliku numbrimärgi ja kleebisega.

Welopargi avamisele eelneb vanaaegsete jalgrataste paraad, mis saab alguse Paide kogukonnakeskuse juurest ja lõpeb Paide keskväljakul. Rattaparaadile oodatakse kõiki jalgrattasõidust lugupidavaid inimesi sõltumata jalgratta stiilist, päritolust, vanusest või otstarbest. „Vaid ratta tehniline seisukord peab võimaldama ohutult ning reeglitepäraselt liigelda,“ märkis Eidemiller.

Pärast paraadi tutvustab mitmesaja vanaaegse jalgratta omanik Valdo Praust huvilistele oma kollektsiooni. Welopargi avamise järel on võimalik osaleda õpitoas, kus Türi rattapoe juhtimisel õpitakse jalgrattaid remontima. Kohale tulevad ka Paide politseinikud, kes tutvustavad uut liiklusseadust, eriti jalgrattureid puudutavat osa.

Paidesse welopargi rajamise projekti koostas MTÜ KultuurPaide, projekti rahastas EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm ning projekti elluviimine sai teoks paljude asjahuviliste vabatahtlike initsiatiivil.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.

Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.

Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.

Loe edasi: Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Haapsalu Vanamuusikafestivalil põimitakse poeesia ja muusika

13. -17. juulil peetakse Haapsalus Vanamuusikafestivali, mida hinnatakse üheks kaalukamaks omas žanris Eestis.

Festivali avab mitmeid kõrgeid plaadiauhindu võitnud Prantsusmaa ansambel Sagittarius, kelle kohta on öeldud, et ansambel põimib poeesia ja muusika ühtseks tervikuks. Ansambli repertuaari kuuluvad barokiajastu helilooja Claudio Monteverdi tuntumaid teoseid.

Lisaks Prantsusmaa ansamblile võib festivalil kuulata veel gambamuusikat viljelevat Soome muusikut Henry Jaye Consort´i ja tippdirigentide poolt hinnatud briti noorema põlvkonna tenorit Simon Wall´i.

Festivali lõppkontserdil saab kuulata Händeli oratooriumi Messias, mille esitab Simon Wall Eesti muusikutega.

Festivali kunstiliseks juhiks on Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan.

Festivali täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Üle 400 projekti said KIKi toetust

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas 418 projektile 26, 8 miljonit eurot. Pool eraldatud rahast läks veemajandusele, ülejäänud raha eest toetatati atmosfääriõhukaitset, keskkonnateadlikkuse programme, kalandust ja looduskaitset.

KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Keit Pentus kiitis eriti koole ja lasteadasid, kes on tublid taotlejad lastele mõeldud looduse ja keskkonnateadlikkuse ürituste korraldamiseks. Pentuse sõnul oli sel korral võimalik toetada mitut Ida-Virumaa projekti. Näiteks rahastati 15000 euroga õppeprogrammi, mille käigus on Ida-Viru venekeelsetest koolidest pärit lastel võimalik näha ka teiste Eesti piirkondade rikkumata loodust. Kokku rahastati 30 kooli- ja lasteaialastele suunatud projekti kogusummas 409 305 eurot. Loe edasi: Üle 400 projekti said KIKi toetust

Kallaste noored korraldavad rokipeo

Kallaste Noortekeskuse eestvedamisel korraldatakse 16. juulil Kallastel Peipsi Rock Fest 2011. Et rokipidu toimub juba viiendat korda, oodatakse lavale nii vanu tegijaid, kui ka uusi bände.

Laval võib teiste hulgas näha selliseid bände nagu Astro Zombies, Ceremonial Perfection, Edgar Poe´s Favorite Cat, Aklemator ja Kassidele Iirised. Rokipeo korraldajate sõnul ronib lisaks bändidele pimedused saabudes maapõuest välja vanakurat ise – Peeter Jõgioja oma sütitava tule- ja trummishowga.

Kallaste Noortekeskuse neiud kostitavad festivali ajal kõiki tasuta traditsioonilise rokk-hartšooga. Telgid soovitavad korraldajad kaasa võtta, sest need saab üles panna otse festivali alal. Kes kardab, et tal rokkides palav võib hakata, sellele kinnitavad korraldajad, et festivali läheduses on võimalik end vees jahutamas käia ja muusikat lausa vees olles nautida. Pilet festivalile maksab neli eurot.

Tänavune Peipsi Rock Fest toimub projekti “Peipsi Rockkonverents 2011” raames. Festivali rahastavad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tartu Maavalitsus ning Kallaste Linnavalitsus.

Lähemat infot rokipeo kohta võib leida facebook`i kodulehelt.

Mahesea kasvatusel võib olla tulevikku

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha kasvatamise eksperdid soovitavad Eesti põllumeestel rohkem mahesigasid kasvatada.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad küll Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul, kuid neil on suur huvi just mahesealiha vastu. “Eestis pole maheseakasvatus veel arenenud ja oleme nõus siin nõustajatena appi tulema,” rääkisid taani eksperdid koostöökogul.

Märjamaa Lihatööstuse tegevjuhi Olavi Libliku väitel on koostöö taanlastega sujunud hästi. “Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest,” märkis Liblik.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele taanlastega tehti kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteedi ning tervisemõjude võrdlevast uuringust, anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest ja kuulati Eesti Antroposoofiaühingu toetajat Ilmar Randujat Šveitsist, kes jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Puuinfo kutsub puitarhitektuuri välkkonkursile

Koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga kutsub Puuinfo huvilisi puitarhitektuuri välkkonkursile, mille tulemusena valmib Tallinna südalinna IT rakendusega puitinstallatsioon.

Välkkonkurss on konkurss, kus kõik käib kiirelt. Lähteülesanne saadetakse kõigile registreerunutele 20. juulil kell 10.00 ja ideekavandi esitamiseks on aega täpselt üks ööpäev. Kavandi saatmine toimub elektrooniliselt, mistõttu pole kavandi saatja asukoht oluline.

Konkursile saabunud töid hindab žürii, kellel on selleks samuti aega täpselt üks ööpäev. Võidutööd premeeritakse 2000 euroga, mille on välja pannud Kultuurkapital. Ideekavand viiakse ellu ühe nädalaga.

Konkursile saab registreeruda 17. juulini, andes oma osalemisest teada aadressil puitarhitektuur24t@gmail.com

Puuinfo on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse poolt 2002. aastal käivitatud programm, mille eesmärgiks on propageerida puidu kui keskkonnasäästliku ja tegelikult ainsa taastuva materjali kasutamist.

Huvilised saavad lähemalt tuttavaks ööviiuliga

9. juulil kell 15 on RMK Emajõe-Suursoo looduskeskusse oodatud kõik taimehuvilised, et Tiiu Kulli abiga saada paremini tuttavaks Eestis kasvavate orhideedega.

Päeva jooksul on võimalik vaadata majas olevat fotonäitust „Orhideed Eestimaa looduses”.

Oma teoseid tuleb tutvustama ka Tõnu Tamm ning päeva lõpetab Vanemuise keelpillikvarteti kontsert.

Üritus on kõigile tasuta. Oma tulekust palutakse teada anda telefonil 5305 0999 või e-posti aadressil emajoe suursoo.looduskeskus@rmk.ee. Kohtade arv on piiratud.

Sargvere muinasasula tähistati mälestuskiviga

Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.

„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.

Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.

Viitina ootab taas kuuritsaga püüdma

16. juuli lõunaajal läheb Võrumaal Rõuge vallas Viitinas taas lahti kuuritsapüügivõistlus.

Tunnise võistlusaja jooksul püütud kalad kaalutakse üle ja nii selgub võitjameeskond. Kohapeal valmistab Rõuge sepp eriauhinna suurima kala püüdjale.

Kell 18.30 autasustamine ja püütud kalade oksjon. Eriauhinna saab stiilseima kostüümi kandja. Õhtu jätkub simmaniga, tantsuks mängib ansambel KTK. Oskusi saab proovida mudamaadluses.

Korraldaja on Viitina külaselts. Rohkem infot: www.viitina.ee

Tohisool algas keraamikasümpoosion

Tohisoo mõisas algas XI rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion.

Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse puupõletuse väge ja skulptuuursete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus Tohisoo mõisa hoovil.

Tulijaid on tänavu USAst, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Üheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailmast. Sümpoosion lõpeb 23. juulil kell 15 meeleoluka parginäituse ja väikese kontserdiga.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatava keraamikasümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud suuri saviskulptuure põletada saavad.

Ka sel aastal on kunstihuvilistel võimalik osa saada kunstnike presentatsioonidest, esimene neist on 10. juunil õhtul. Enne kokku leppides on võimalik ka kunstnikke nende töötubades külastada ja oma silmaga vaadata, kuidas teos ahjupanekuks valmib.

Rohkem infot: tel 5663 6895 (Külli Kõiv) ja tel 554 4523 (Aigi Orav).

Paides avatakse homme paepäevad

Paepäevade avalöök antakse homme, 7. juuli keskpäeval kell 12 kultuurikeskuses.  Samas saab vaadata Helle Perensi (paeinstalllatsioonid) ja Tõnis Saadre (fotod) näitust, juhatatakse sisse fotokonkurss „720 minutit Paides” ning saab tuttavaks paepäevade tänavuste skulptoritega.

Paepeo esimese päeva raames saab osa paehäppeningist, toimub orienteerumismäng jalgratastel „Paas ja Paide”. Avatud on paekivi õpituba ja saab kuulata Helle Perensi loengut paekivist.

8. juulil pakutakse tegevust kogukonnakeskuses. Muu hulgas toimuvad keskuse õuel lubimördi loeng ja õpituba. Õhtupoolikul on Vallimäel avatud paetöötoad lastele (paekäristamistuba, paepärlituba, paeklaasituba jne). Mängitakse paepeitust ja paepetanki.  Kell 18 avatakse Vallimäe trepi all „Paeskuptuuride Paide 720”.

9. juulil täidab Paide keskväljaku paelinnapäev. Toimub laat. Päevakavas on ansambel Untsakad, mustlastantsijad, Iiri tanstutrupp, mustkunstnik Meelis Kubo, paelegend-teater, laste- ja noorteala, velopargi avamine ja jalgrataste paraad.

Rohkem infot: www.paidekultuurikeskus.ee.

Hiiumaa grillib Hellamaa rannas

9. juulil toimub Hellamaa rannas Hiiumaa Grillfest. Esimest korda mahub selle sisse ka hiiumaist toitu tutvustav üritus, kus huvilistel on võimalik kaasa lüüa erinevates toidutöötubades: maitsta ja katsetada näiteks vorstitegu või siis vaadata ja nautida kohaliku toidu valmimist. Eesmärgiks on propageerida hiiumaist maitset ja põnevaid menüüsid. Valik on üsna lai: esindatud on koduleib, läätserokk, häbelikud heeringad, suitsuliha/kala, kitsejuust jpm maitsvat. Kohapeal on võimalus kõike ka koju kaasa osta.

Grillfesti raames toimub Hellamaa rannas veel kolme valla folklooripäev ehk „Teile-meile folkloorivahetus”, kus oma tervitustega astuvad üles Oru, Taebla ja Pühalepa valla isetegevuslased. Lastele on mõeldud väike pesake, kus saab joonistada, meisterdada või niisama hullata.

Ürituste päev lõppeb õhtuse simmaniga kell 21.

Lisainfo: Klaire Leigri, klaire.leigri@pyhalepa.hiiumaa.ee, tel 463 6849.

Rae järve ääres peetakse kalapäeva

9. juulil kell 9 on kõik huvilised oodatud Kabli looduskeskusse Rae järve ääres, kus saab suvist loodust nautida ja kala püüda.

Härrad Saarde kalameeste seltsist jagavad kalastamisnippe igas vanuses kuulajatele, saab jälgida allveesukeldujate tegevust järvel ja hiljem ka sellega lähemalt tutvust teha.

Seejärel juhendab Vladislav Koržets (pildil) õngitsemise õpituba. Pärast seda on kõigil võimalus maitsta tema valmistatud kalasuppi.

Kohale võib minna juba eelmisel päeval (telkimisvõimalus). NB! Võimaluse korral võiks kaasa võtta oma kalastustarbed ja sööt selleks, et kalapüük ikka õnnestuks.

Teavet Rae järve asukoha ja ürituse kohta saab tel 5302 0833 või e-posti aadressil: kabli.looduskeskus@rmk.ee