Elva linn tänab parimaid

Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.

Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
 Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.

Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
 Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.

Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.
 
Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. 

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

 „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks  kultuurinähtuseks.“

 Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil  kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Haapsalu põlenguohvrite toetuseks on laekunud ligi 95 000 eurot

Inimesed on Haapsalu põlenguohvrite tarvis kandnud eri annetuskontodele rohkem kui 94 950 eurot. Rahandusministeeriumi Haapsalu väikelastekodu kontodele oli täna hommikuks laekunud 1736 annetajalt veidi rohkem kui 59 000 eurot.

Punase risti ja Unicef Eesti rahvuskomitee kontodele oli tänahommikuse seisuga 1358 annetaja poolt kantud veidi üle 35 950 euro.

Annetusi põlenguohvrite heaks saab teha järgmistele kontodele:

UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee
Swedbank 221049382034
SEB 10052039502009
Sampo Pank 332029950003

Eesti Punane Rist
Swedbank 1180001436
SEB 10220039608010

Rahandusministeerium
SEB 10220034796011
Swedbank 221023778606
Nordea 17001577198
Danske 333416110002

Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige

Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.

Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud

Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.

Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.

Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.

Mooste toiduklubis valmivad kõrvitsahõrgutised

Reedel, 25. veebruaril kell 18 toimub Mooste külalisstuudios toiduklubi selle aasta kolmas kooskokkamine.

Seekord valmivad Evelyni ja Liilia eestvõttel hõrgutised kõrvitsast. 

Korraldajad paluvad huvilistel oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt neljapäeva, 24. veebruari õhtuks, helistades telefoni 513 8599 või saates kirja e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee. Miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti. 



Mooste toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu toidust – mida me sööme ja kuidas. Klubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. 

Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toidu valmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

Rohkem infot: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com.  

Oksaneni “Puhastus” tuleb eetrisse raadiokuuldemänguna

Raadioteatris on valminud viieosaline järjekuuldemäng – Sofi Oksaneni „Puhastus”.
Soome keelest tõlkinud Kalju Kruusa. Raadiostsenaarium ja lavastus: Taago Tubin.
Helirežissöör: Külli Tüli. Muusika: Tiit Kikas.

Osades: Aliide 1992. aastal – Helene Vannari. Aliide aastatel 1949–1953 – Elisabet Tamm. Zara – Alina Karmazina. Ingel Pekk, Aliide õde – Katariina Lauk. Hans Pekk, Ingeli mees – Margus Prangel. Martin Truu, Aliide mees – Raivo E. Tamm. NKVD-mees 1 ja kantpea Paša – Sten Karpov. NKVD-mees 2 ja kantpea Lavrenti – Janek Vadi.

Kuuldemängus on kasutatud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist.
Esietendus järjejutu eetriajal, 28. veebruarist 4. märtsini kell 11.30 ja 22.30 Vikerraadios.

Maaelo oppus kuulõhe

Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.

«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.

Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.

Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»

Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.

«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.

«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.

Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.

Mirjam Nutov/  Uma Leht

Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade

Otepääl tähistatakse aastapäeva tankitõrjekahuri vedamise võistlusega

24.veebruaril tähistatakse Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Kell 10 toimub Otepää Maarja talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille peab EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad. Kell 11 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub päästeauto demonstratsioon, on võimalik voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti näitavad päästjad, mida on võimalik teha tõstepatjadega. Kohapeal saab tutvuda päästeautoga nii seest kui väljast. Kaitseliidu Valgamaa malev ja Otepää politseijaoskond panevad välja relvastuse- ja tehnikanäituse, samuti on võimalik Neljakasemäelt liugu lasta sõjaväekelkudega. Väljas on politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutatakse.
Perepäeva tõmbenumbriks on tankitõrjekahjuri vedamise võistlus, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Otepää Naiskodukaitse pakub kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldavad: Otepää Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Valgamaa Pääseosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse ja Valga Keskkonnainspektsioon.

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur  Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8.  klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä  olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ  novvembrin peetül veebiviktoriinil  „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.

Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19  nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187  saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145  ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga.  Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja  kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.

Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte  imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010.  aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja  vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku  tundmisõ kotsilõ jne.

Pääle tollõ küsüti kõgõ ilosambat võro keele sõnna. Opilaisi meelest  omma’ neo’: verrev, upin, pudsunudsija, savvusann, hainakuu,  üsäpuutri, illos, hummok, vavvõrna’, tsirk, kevväi, kikkasiin,  hüürläne, imä, kängä’, mõts, repän jne. Noorilõ ei miildü’ sõna’:  sitasitik, tsiga, parhilla, pini, hiusõ’, väits, vavvõrnamoos,  kohopiim, tsile, kahr, puutrõ.

Viil küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil ei häössi. Vastussit  tull’ egäsugutsit: poodõn võissi’ olla’ Võromaa kraamil võrokeelidse’ sildi’; Contra piässi inämb võrokeelitsit salmõ kirotama; võissi  tüütädä’ võrokeeline telekannal; võro kiil tulõs tetä ilosas ka noidõ  jaos, kiä tuust viil luku pitä’ ei mõista’; piäss vällä andma inämb  võrokeelist kirävarra. Muidoki kõrrati tuud ammu’ olõman tiidmist, et  võro kiil ei häö’, ku vanõmba’ latsiga võro kiilt kõnõlõsõ’.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut  2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”

Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.

Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.

“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”

Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.

Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad

Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on  Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis  salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio  vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide  raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril  paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja  kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina  Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa,  Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib  Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala  salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova  raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust,  et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.

Orhideekaitsjad valisid aasta orhidee

Tõmmu käpp, foto autor Rainar Kurbel

Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tänavu tõmmu käpp (Orchis ustulata). Tõmmu käpp on nii Eestis kui mujal  Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. See liik asustab vanu poollooduslikke  rohumaid ning on ohustatud eelkõige traditsiooniliste põllumajandusviiside  kadumisetõttu.

Tõmmu käpa leviala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud,seda eriti mandri-Eestis. Kuigi vähemalt 50% populatsioonidest peaks olema kaitsealadel kaitstud, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja üsna tillukesed ning märgatavad vaid õitseajal.

Tõmmu käpa õied on inimsilueti kujulised. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Aasta orhideeks valimisega juhitakse inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, lootes saada lisaandmeid tema leviku kohta, mis aitab paremini  korraldada selle taimeliigi kaitset.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, selle  eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis
esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale.

1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt eluaaladelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid-orhidolooge. Klubi eesmärgiks on kodumaiste käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine.

Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri

Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:

Režissöör Vassili Sarana tehtud film  “Reis Leena lättele”  räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.

Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Toidupanga annetused ületasid miljoni krooni piiri

Eilseks oli Toidupanga mündikampaania annetusi üle loetud 1 051 324 krooni ehk 67 192 euro ulatuses.

Annetustest saab tuge regulaarse toiduabi korraldamine üle Eesti.

„Oleme tänaseks kaardistanud tegutsevate toidupankade kõige kriitilisemad vajadused – mitmel pool on oluline pakkuda tuge transpordi osas, samuti muretseda külmikuid, laoriiuleid, kaubakärusid ja muud elementaarset,“ sõnas Toidupankade koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn. “Niivõrd kiire toiduabi laienemine teeb meile rõõmu, loodame selleks mündikampaaniast ka vajalikku ainelist tuge leida.”

Toidupank tegutseb tänaseks kokku seitmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis, Narvas ja Rakveres. Aktiivselt tegutsetakse kohaliku Toidupanga loomise nimel täna ka Võrus, Kuressaares, Maardus, Põlvas ja Haapsalus.

„Kogutud annetuste toel tahaksime tuge pakkuda lisaks olemasolevatele toidupankadele ka nendele, kes lähiajal oma tegevusele jalad alla saavad,“ sõnas Boerefijn. Seetõttu jälgitakse Toidupanga toetuseks annetatud summa kasvamist mitmel pool väga ootusärevalt.

Toidupanga mündikampaania annetusanumate inkasseerimine kestab veebriarikuu jooksul. Lõpliku annetussumma loodab inkassatsiooni teostav AS G4S Eesti kokku lugeda märtsi alguseks.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsus üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni 31. jaanuarini 2011.a. Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab 2010. ja 2011. aastal Avatud Eesti Fond.

Tiina Urm, Toidupanga mündikampaania

Täna ja homme tehakse Pärnus välku

Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste  esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.

Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.

Varivalimistel arutletakse täna koolikatsete üle

Varivalimiste sari “Kutse debatile” ootab noori täna kell 15 Riigikogu teabekeskusesse avalikule debatile teemal “Kas koolikatsed esimesse klassi tuleks keelustada?” 

On katsed liigne pinge õpilastele? Või vastupidi – võimalus selekteerida välja sarnaste huvide ja oskustega lapsed? Tule kohale ja kuula, mida arvavad erakondade 2011. aasta noored Riigikogu kandidaadid.

Debatti modereerib ning erinevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente aitab otsida Eesti keskkooliväitluse valitsev meister Martin Kiik. Debatil astuvad üles noored Riigikogu kandidaadid.

Varivalimised 2011
Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamuse avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimub üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud debatti, 25. veebruarini saavad noored osaleda õpilastööde konkursil valimisreklaami teemal, toimuvad otsustusprotsesside simulatsioonimängud jpm. 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik Eesti kodakondsusega 14-17aastased osaleda üleriigilisel e-hääletusel, mille tulemusena pannakse kokku noorte varivalimiste Riigikogu koosseis ning tehakse avalikuks noorte arvamus.

Teeme pühade ajal Eesti terviseradadel tiiru ümber maakera!

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi Vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega. Osalema kõikidel Eesti Terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel – suusata, sörgi või kõnni. Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Tervisesportlasi ootavad üle Eesti enam kui 70 terviserada. Kõigile avatud ja tasuta kasutamiseks olevad looduslikud terviserajad annavad olulise võimaluse meil endil oma tervise eest hoolt kanda. Liikumist nautima on oodatud KÕIK!

Allikas: terviserajad.ee

MTÜ Häädemeeste Ettevõtluskoda ärgitab kohalikke ettevõtjaid

Häädemeeste valla lipp

28.veebruar kell 16:00- 18:00 toimub Häädemeeste Seltsimajas ettevõtjate kohtumine.

 Kavas on

-Projekti „ Julge Unistada“ tutvustus. Marika Kose, projektijuht
-LEADER toetused ettevõtjatele ja tähelepanekud projektide ettevalmistamiseks. Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht.
.-PEAK – ettevõtjate partner. Peeter Strikholm, PEAK, ettevõtluse projektijuht.
-Kuidas tõhustada kohapeal ettevõtjate vahelist koostööd. Ettevõtluskoja projekti „ Ettevõtlikud ettevõtjad“  tegevused. Krista Habakukk, juhatuse liige.
-Häädemeeste Ettevõtluskoja logokonkursi preemiate üleandmine ja koja logo tutvustus.               

 Kava täieneb jooksvalt ja korraldajatel on õigus teha täiendusi! Kohvipausi toetus 2 EU. Tasuda saab kohapeal. 

Info ning eelregistreerimine 
Tea Hanson
tel: 528 4061 
e.posti aadressil: tea@puurvesi.ee

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Padise–Harju-Risti-Padise esimene suusasõit

Padise vald kutsub kõiki  Vabariigi aastapäevalsuusasõidule.

Algus: 24. veebruaril Padise vallamaja juurest kell 10.00 ja Risti kooli juurest lühemale rajale kell 11.15

Rada: 22 kilomeetrit (poolmaraton), Risti kooli juurest startinutele 11 kilomeetrit, sõidustiil nii klassikaline kui vaba. Matk ilma ajavõtuta.

Lõpp: Padise vallamaja juures

Osalejate toitlustamine: Risti kooli juures soe jook, Padise vallamajas supp ja soe  jook

Saun: Võimalik kasutada Padise kooli spordihoone sauna ja dušširuumealates kella 12.00-st

Registreerimine: Kuni 23. veebruari kella 14 00 telefonidel 6087810, 5109205 või e-posti teel padise@padise.ee ja matkapäeval kohapeal. Tervisliku seisundi eest vastutab iga osaleja ise!

Üritus on tasuta. Igale lõpetanule DIPLOM.

TULE TEE AJALUGU!

Allikas: Padise vald
Pilt: wikipedia.org

Palupera vallas otsitakse ilusaimat linnumaja

Tänavune ilus talv, rohke lume, tuisu ja paraja külmaga, on olnud raske nii inimestele, kui lindudele-loomadele. Sellest on saanud Paluperas alguse idee korraldada foto- ja meisterdamiskonkurss “Kauneim ja omapäraseim linnumaja Palupera vallas”.

Pange fantaasia tööle ja ehitade meie väikestele sõpradele käepärastest vahenditest söögimaja. Tehke sellest pilt, kas koos lindudega või siis ehitajatest. Saatke aardessile lumi@aloel.ee. Seal saab ka parimaid töid avalikul rahvahääletusel hinnata. Konkurss kestab 1. märtsini. Rahva poolt parimateks valitud linnumajad saavad ära märgitud Palupera valla suusapäeval 5. märtsil.
Edukat meisterdamist ja pildistamist!

Nõuni Rahvamaja.

Allikas: palupera.ee
Foto: metsas.ee

Tänasest on avatud Valgamaa Partnerluskogu taotlusvoor

21. veebruaril avab Valgamaa Partnerluskogu oma taotlusvooru. Toetust saab taotleda kogukonnaalgatuste ja koostöö, noorte tegevusvõimaluste ning ettevõtete konkurentsivõime ja omavahelise koostöö arendamiseks. Täpsem info meie koduleheküljel www.valgaleader.ee

Taotlemise võimaluste ja tegevuste elluviimisega seotud nõuete tutvustamiseks korraldame infopäevad maakonna neljas piirkonnas:

01. märts 2011
algusega kell 10.00 Puka Rahvamajas
algusega kell 15.00 Tõrva Linnavalitsuse saalis
02. märts 2011
algusega kell 10.00 Lüllemäe Kultuurimajas
algusega kell 15.00 Sangaste Seltsimajas

Oodatud on  kõik huvilised. Oma osalemisest andke palun teada tel. 730 4071; 5661 2749 või e-posti aadressil info@valgaleader.ee
Aili Keldo
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
tegevjuhi kt/kogukonnameetme koordinaator

Tel. 767 9537; 53735503
E-post: aili@valgaleader.ee

Allikas: valgaleader.ee

Eeloleval laupäeval on Võru Kandles perepäev

Võrumaa Lastekaitse Ühing korraldab 26. veebruaril Võru Kultuurimajas Kannel perepäeva, kus jagub tegevust ja meelelahutust igas vanuses inimestele.
Kavas on:
Meisterdamispesad lastele
Nõustamiskojad noortele, täiskasvanutele
Kandle aias ootavad osalejaid kuum tee ja pannkoogid ning seiklusmängud
Erakondade debatt teemal “Lapsed ja perekond”

Üritus kulmineerub heategevusliku kontserdiga, kus üles astuvad Eda-Ines ja Valdo ning Kadri ja Guido.

Pääse üritusele on 2 €; üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele 1 € ning lastele tasuta.
Lugupidamisega
Anu Kikas

Selgunud on tänavused kultuuripreemia laureaadid

vii
Üks tänavusi kultuuripreemia laureaate on kirjanik Viivi Luik.

Valitsus kiitis heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad
pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Tiia-Ester Loitmele, Mai-Ester Murdmaale, Rein Raamatule; Olav Ehalale – loomingulise tegevuse eest 2010. aastal; Tiit Ojasoole, Ene-Liis Semperile ja Eero Epnerile – Teater NO99 suurprojekti „Erakonna „Ühtne Eesti“ suurkogu“ eest;

Viivi Luigele – raamatu „Varjuteater“ eest; Maarja Kasele, Ralf Lõokesele, Karli Luigele, Kristiina Arusoole, Margit Argusele – Sõmeru keskusehoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest; Aivar Tommingasele – osatäitmiste eest lavastustes „Huntluts“, „Maetud laps“, „Vihmamees“, „Ninasarvik Otto“ ja „Quevedo“ teatris Vanemuine.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 912 eurot. Viis preemiat a´ 9587 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Allikas: kultuuriministeerium