Otseloomulikult ei puudunud laupäeval Rakveres toimunud võimsalt Punk Laulupeolt ka kylauudis.ee esindaja. Otsige fotogaleriist üles iseennast, oma sõbrad või tuttavad!
Peatselt tulekul intervjuu peo peakorraldaja Üllar Saaremäega!
Hoolimata tulututest püüdlustest viimasel kolmel rannahooajal, üritab Saaremaa Leisi vald siiski ka sel suvel Jõiste supluskohale rentnikku leida.
“Avaliku supelranna arendamist Jõistes alustasime 2007. aasta suvel ja nüüdseks on värske suvituskoht Saaremaal puhkajatele hea mitu aastat avatud olnud. Vald on samas omakorda väga huvitatud, et keegi sinna väga soodsatel tingimustel kaubandusteenust ja toitlustust pakkuma tuleks,” rääkis Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.
Tema sõnul on Orissaare-Leisi rannamaanteel liikujale lihtsalt leitavasse Jõiste supluskohta tagatud ideaalne juurdepääs, rajatud rannahoone, võrkpalli- ja telkimisplats, parkla, riietuskabiinid ning seitsmekümne meetri pikkune ujuvsild.
Mõtlep lisas, et kuna rannaala korrastati projektiraha toel, ei saa selle rentnik küsida külastajatelt tasu avalike teenuste eest, nagu telkimine, parkimine, grillhoone, tualeti, vee ning elektri kasutamine. Küll aga on tal õigus territooriumil peale karastusjookide müügi ja toitlustamise kaubelda suveniiride, rannatarvete ja pakendatud toiduainetega.
Rentnik saab supluskohas toimetada tasuta, tagades seal korra ja puhtuse. Vald kannab kulud elektri kasutamise ja prügiveo eest, samuti teeb vajalikud ruumide remondi- ja parandustööd.
Ludvik Mõtlepi hinnangul on eelnevad suved juba näidanud, et Jõiste supelrand on oma hea asukoha tõttu leidnud suvitajate hulgas sooja vastuvõtu. “Rahvast käib siin palju, nende hulgas on nii kohalikke inimesi kui ka turiste. Tullakse lausa karavanidega ja jäädakse ööbimagi,” märkis vallavanem.
Põhjus, miks atraktiivsele supluskohale pole õnnestunud eelnevatel suvedel ikkagi rentnikku leida, arvas Mõtlep peituvat selles, et rannahoonesse ei saa kaupa ööseks järelevalveta jätta. Ilmselt lahendaks selle kitsaskoha kaubandusteenuse pakkumine kauplusauto näol, osutas vallavanem.
Huvilised saavad Jõiste supelranna renditingimustega lähemalt tutvuda Leisi vallavalitsuses ja kodulehel. Rentnikuga sõlmib vald lepingu tähtajaga kuni 1. september 2011.
Janne Nurmik, Meie Maa
Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsemalt loe siit: https://kylauudis.ee/2011/06/09/kutsume-koolitusele-%E2%80%9Ekodaniku-ja-kogukonnaajakirjandus%E2%80%9C/
Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.
Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.
“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”
Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.
Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”
Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.
Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:
http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves osaleb Eestimaa XIII suvemängude avatseremoonial, mis toimub reedel, 8. juuli kell 20 Rakvere ordulinnuses.
8.-10. juulini toimuvad Eestimaa XIII suvemängud toovad Rakverre ja tema naabervaldadesse kokku üle 4000 sportlase kõikidest maakondadest. Kolme päeva jooksul võisteldakse 26 spordialal, välja antakse ligi 400 komplekti medaleid.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse:
– paremad maakonnad
– paremad linnad
– paremad vallad
Eestimaa XIII suvemängudel osalejate registreerimine kestab kuni 30. juunini. Spordisündmuse tarbeks on Eestimaa spordiliit Jõud täiendanud veebikeskkonda http://www.joud.ee. Sellelt aadressilt leiab kogu vajaliku info ning on võimalik veebipõhiselt registreerida. Keskkond täieneb pidevalt ja kõik info, mis on oluline eeskätt osavõtjatele, aga ka kaasaelajatele, on saadaval antud internetiaadressil.
Suvemängude lõpetamine toimub pühapäeval, 10. juulil kell 16 Rakvere spordihallis. Eestimaa XIII suvemängud korraldab Eestimaa spordiliit Jõud koostöös Rakvere linnavalitsuse, Rakvere spordikeskuse ja Lääne-Virumaa spordiliiduga.
Eestimaa XIII suvemängud toimuvad EOKi egiidi all.
Helen Mast, EMSL Jõud peaspetsialist, tel 529 9432, 662 2650
Võru maavanema Andres Kõivu poolt ellu kutsustud asjatundjate töögrupp, mille ülesanne on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ergutada ettevõtlust, pakkus igakülgseks diskuteerimiseks välja kaks arenguteed.
Neist esimene pakub lahenduseks Võrumaa ja Võru linna propageerimist potentsiaalsetele välisinvestoritele soodsa kohana oma tootmise- või töötlemisettevõtete rajamiseks ja toodete turustamiseks Venemaal, Kasahstanis, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis, Lätis, Leedus ja teistes välisriikides.
Teine on orienteeritud kauba ja teenuste vahetamisele Venemaaga, nähes ette praktiliste sidemete ja koostöövormide loomist Pihkva oblastiga, mis tagaksid vastastikuse kaubanduse peamiselt põllumajandussaadetiste ja toodete osas, ning praktilised tegevused kutsehariduse, meditsiini, kultuuri ja spordi alal.
“Me suhted idasuunas paraku piirduvad marginaalsete kultuuriürituste tasemega. On arusaadav, et poliitiline kliima ei ole selle suuna arendamisele väga kaasaitav. Samas ometi ka meie ettevõtted ekspordivad Venemaalt metsamaterjali ja kaubandussektor muid tooteid,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv.
Ta ütles, et vaevalt on Võrumaa ise teinud kõik endast oleneva, et maakonna põllumajandustooted oleks esindatud idanaabri turul ja et tunduvalt rohkem Venemaa turiste veedaks puhkuse Võrumaal.
“Sidemeid võiks olla ka meie meditsiinil, kutseharidusel ja muidugi spordi ja kultuuri valdkonnas. Eeldades. Et Venemaa saab lähiajal WTO liikmeks ja tulevikus võib oodata ka positiivseid muutusi viisarežiimis, siis Võrumaa geograafilise asendi eelis tõuseks tunduvalt ka välisinvestorite silmis,” lausus Kõiv.
Võru maavanema sõnul tuleb seda perspektiivi ja Võrumaa asendit ning võimalusi arvestades tõsiselt tegutseda juba nüüd ja praegu. Maavanema asjatundjate töögrupi eesmärk on otsida igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalselseks tihendamiseks ning Võrumaale uute töökohtade loomiseks. Andres Kõivu sõnul tuleb edasi liikuda nii välisinvestorite kaasamiseks kui tihedamaks koostööks Venemaaga ning ta peab nende realiseerimisel esmatähtsaks koostööd ja aktiivset infovahetust.
Allikas: Võru maavalitsus
Reedel toimus Abruka saarel Saaremaa Ettevõtjate Liidu (SEL) nõupäev, mille teemaks oli ettevõtluse võimalikkus väikesaartel.
| Saaremaa ettevõtjad käisid reedel Abruka saarel asju arutamas ning tegid tiheda programmi raames ka autosõidu saarega tutvumiseks. FOTO: Priit Rauniste |
Umbes 40 osalejat võttis Abrukal vastu saarevaht Rein Lember. “Paljud osalejad ei olnud varem Abrukal käinud ja nad vaimustusid nii väikesaare elust kui saarevahi räägitud humoorikatest legendidest,” sõnas ürituse eestvedaja Terje Nepper. Toimusid nii ekskursioon saarel, ettekanne “Elu ja ettevõtluse võimalikkusest väikesaartel” kui ka meeskondlik meelelahutus.
Naljatamisi olevat Rein Lember toonud välja idee jätkata Saaremaal täies hoos olevat kergliiklusteede rajamist ka Abruka saareni. SEL-i liikmed lubasid seda soovi lahkelt toetada.
Nepperi sõnul olenevat ettevõtete käekäik paljuski nende tegevusvaldkondadest. Majandussurutis olevat siiski paljude liidu liikmete jaoks möödas.
Piret Salumäe, Meie Maa
15.-16. juunil toimub Otepääl Pühajärve puhkekeskuse konverentsisaalis Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt korraldatav taastuvenergiaalane seminar „Mets ja puitkütused“.
Seminar ja sellele järgnevad külastuskäigud puitkütuseid kasutavatesse ettevõtetesse annavad ülevaate puidu kui energiamajanduse olulise ressursi potentsiaalist ja edukatest kasutamisvõimalustest ning on suunatud teadlikkuse tõstmisele osalejate seas.
Seminar ja külastuskäigud toimuvad Euroopa Liidu INTERREG IVC programmi projekti „Bioenergia ja territoriaalse planeerimise piirkondlike strateegiate täiendamine (BIOENAREA)“ raames.
Seminaril, mis algab homme, 15. juunil kell 9 Pühajärvel, toimuvad ettekanded puidust energiatootmise tehnoloogiatest, energeetika juhtimise vajalikkusest kohalikul tasandil, Eesti riigimetsa majandamisest ja kasutamisest energia tootmisel ning puidutuha jõudmisest tagasi metsa.
Seminarile järgnevad õppevisiidid nii 15. kui ka 16. juunil, seal on võimalik tutvuda heade näidetega puidu kasutamise erinevatest tehnoloogiatest ja otstarvetest. Loe edasi: Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar
Väike-Maarja valla, Käru kooli ja küla endised õpetajad, õpilased ja elanikud on oodatud 24. juunil kell 16 Käru seltsimaja juurde, et tähistada hariduselu 225. aastapäeva. Kaasa palutakse võtta vanu fotosid ja muud, mis on seotud Käru kooli või külaga.
Õhtul jaanituli küla kiigeplatsil.
Info tel 5382 2369.
Riina Rajaste
24. juunil algusega kell 15.00 toimuvad Mikitamäe valla IV külade mängud. Mängude algatajaks oli aktiivne Karisilla küla. Lustakad mängud on korraldanud nii Mikitamäe kui Rõsna küla. Sel aastal on sportlik-humoorikate mängude korraldajaks Usinitsa küla ning mängude toimumiskohaks Mikitamäe Kooli staadion.
Võisteldakse järgmistel aladel: korvpalli vabavisked, kombineeritud teatevõistlus, köievedu, viktoriin jne. Küladest oodatakse võistlema 5-liikmelisi võistkondi või külade ühisvõistkondi. Küla fännklubi liikmete arv ei ole piiratud. Riietus sportlik ja ilmale kohane. Võistlus ei käi mõisa vaid tublima küla tiitli ja väikeste auhindade peale!
Mängude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Mikitamäe Vallavalitsus. Külade mängud lähevad sujuvalt üle Jaaniõhtuks! Jaaniõhtul tantsutab rahvast Jüri Homenja.
Allikas: Maivi Laar
Harjumaal Kuusalu vallas Kolgal, täpsemalt Uuri külas Hundituru talus korraldatakse 12.-14. augustini Avanemise suvepäevad, kus saab õppida oma elu muutma ja parandama. Kolme päeva jooksul toimub palju põnevat ja üles astuvad mitmed nimekad oma ala asjatundjad. Loe edasi: Kolgal korraldatakse augustis Avanemise suvepäevad
Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht
Kevväi om pall’udõ arvatõn kõgõ ilusamb aasta-aig. Õgal puul luudusõn om vahtsõnõ elu sündümän. Mi esi olõmi terve elu ja pääle surmagi viil luudusõ osa ja et timä keskel olõs hää olla, tulõ uma tarõ ümbre kõrran hoita. Parõmb, kergemb ja ilusamb om tuud tetä kõik aig, mitte inne keväje. Sis es olnu vaia ka noid suuri talgid kokku kutsu, et mõtsu alt ja järvi veerist huulmalda inemiseluumõ visatut prahti kokku kor’ada.
Minevä aasta oll’ ja seo aasta om Eesti luudusõ kaitsmisõn mitu ümärikku tähtpäivä. Minevä aasta põimukuun tähistimi luudusõ kaitsmisõ algusõ saandat aastapäivä. 1910. aastal asutõdi edimäne luudusõ kaitsmisõ ala — Vaika tsirguriik. Seo aasta saa tsirgu-uurjidõ ühing 90aastadsõs. Sügüse rehekuun tulõ Eesti luuduskaitsõ seldsi (ELKS) 45. aastapäiv.
Nii hulga tähtpäivi ja suurõ aastanumbri tähendäse, et luudusõ kaitsminõ om inemiisile viil väega tähtsä. A või olla, et kõiki muidõ murridõ mant tahetaski mõtsa vai vii viirde paeda. 6. põimukuul olõs umakandimiis ja kunaginõ Roosa mõtskunna ülemb Denksi Vello saanu 75aastadsõs. Tuu miis om väärt muiduki pikembät kirätükkü. Vello iistvidämisel luudi 1967. aastal Krabi koolimõtskund, miä pedä tulõva sügüse 45. aastapäivä. Säält sai kunagi hindälgi alustõdus.
Vello näkk’, et ka suurilõ om vaia umma luudusõoppust ja kuunkäümist. Nii tull’gi 1969. aastal Varstu sovhoosi kunturi vereväde nukka kokku üle neläkümne mehe ja naasõ ni säält sai algusõ ELKS Varstu osakunna tegemise. Nikani ku uma surmani (2004) juhtsõ tuud tüüd Denksi Vello esi. Sis läts’ tuu noorõmbidõ kätte. Osakunnan om päält Varstu ka Mõnistõ, Krabi ja Pähni inemiisi, kokku 66.
ELKS Varstu osakund kraam õga keväje nii Paganamaa järvi viirt ku ka Mõnistõ parki ja Eestimaa lõunatipu matkaratu. Loe edasi: Olõ luudusõga sõpr
Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.
Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»
Õpituba on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Meie poolt on tee ja pisike lõunasöök. Loe edasi: Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist
ELFi talgud lähevad jahtaga Runbjarn taas kaheks nädalaks merele. Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.
I etapp: Manija-Abruka-Virtsu
17. – 23. juuli 2011 / Esimesel etapil ulatame abikäe Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aitame taastada vägevat puisniitu Abrukal.
II etapp: Kesselaid-Osmussaar-Vormsi
23. – 31. juuli 2011 / Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Loe edasi: ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad
16. juunil kell 19 annab ansambel Indigolapsed Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis suvealguse kontserdi.
Tom Valsberg, bändi hing ja ihu, ütleb kontserdi tutvustuseks, et Indigolaste nime kandvad rikkad hipid astuvad lavale suve algust tähistama: “Ilusad tüdrukud laulavad ilusaste. Priit mängib kitarrel ainult kuningfraase. Mats teeb kaenlapuuksu. Tom pajatab jutte reisidelt ja narrib Joosepit. Joosep räägib anekdoote Chuck Norrisest.”
Chuck Norris inspireerib Indigolapsi järgmiste sõnadega: “See film mis praegu mängib on: SINU ELU! Kui sulle midagi ei meeldi, siis ära vingu, vaid muuda seda. Kui sa vihkad oma tööd, siis lõpeta see täna. Kui sul pole piisavalt aega, siis vaata vähem telekat. Reisi niipalju kui jaksad! Ekslemine tundmatus kohas aitab sul ennast leida. Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas sa olid õnnelik. Aga praegu küll. Elu on lühike. Hakka pihta!”
Tule, kuula muusikat, mis kannab harmoonia, rõõmu ja vabaduse kvaliteeti ja saa julgust ning inspiratsooni hakata elama oma unistuste muinasjuttu, seda asja nimega: SINU ELU. Mitte tingimata sellist, nagu rikastel hipidel. Vaid sellist, mis just sind õnnelikuks teeb ja lenneldes läbi elu kannab.
Allikas: Indigolapsed
Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.
Tule ja tee tagasivaade aega, mil polnud veel elektriga töötavaid muruniidukeid. Niitmise kvaliteet sõltus tol ajal niitja kogemustest ja hääst vikatist. Kes teab, millal neid oskusi taas vaja läheb!
Sel aastal toimuvad ka töötoad:
– orienteeruvalt kell 13.30 saunaviha tegemine;
– pärast niitmisvõistlust (u 15.15) käsivikati varde panemine, teritamine ning sellega niitmine.
Pealtvaatajatele traditsioonilised jõukatsumised:
· pärjapunumine ja saapaviskamine naistele ning neiudele;
· mitmesugused võistutegemised meestele ja poistele, kommipüüdmine lastele. Loe edasi: Plaanil saab mõõtu võtta vikatiga niitmises
Kuigi suures osas Saaremaal säras laupäeva õhtul kella viie paiku päike ja lõõskas hingemattev kuumus, sattus osa Kaarma ja Kihelkonna elanikke kümmekonnaks minutiks kui teise maailma. Ägeda välgusähvimise ja kõuemürinaga alanud tuulispask paisus peagi tihedaks vihma- ja rahesajuks, kujsuures raheterad olid pöidlaotsa suurused.
Tuulispask liikus võrdlemisi kitsas koridoris, sest näiteks Astes oli maru tõttu kannatanud piirkonna laius kohati vaid ligi 300 meetrit. Pealtnägija sõnul oligi pärast tormi tõusnud tihedas udus sõites kummaline, et marus kannatanud piirkonda läbiv tee sõna otseses mõttes ujus vihmaveest ning järsku oli tee nagu lõigatult täiesti kuiv. Loe lähemalt siit.
Allikas: Meie Maa
Raplamaa Orgita ja Märjamaa alevi lasteaia hoolekogul tuli mõte anda oma panus selleks, et Midrimaa ja Pillerpalli lasteaia ruumid oleksid nii lastele kui neis majades töötavatele inimestele heakorrastatumad ja hubasemad. Et pisiremontideks vajalikku raha koguda, toimub 23. juunil Märjamaa jaanilaada raames esmakordselt heategevuslik kirbuturg.
Jaanilaata korraldava Märjamaa rahvamajaga on kokku lepitud, et laadaplatsil eraldatakse üks ala kirbuturu jaoks. Kirbuturul saab soodsa hinnaga müüa riideid, jalatseid ja muud kraami, mida endal enam vaja ei lähe. Hoolekogude liikmed eeldavad ka seda, et müüjad annetavad kas kogu müügist saadud tulu või vähemalt osa sellest lasteaedade heaks. Kogutud summa jagatakse kahe lasteaia vahel võrdselt, saadud raha eest ostetakse vajalikud vahendid ja suve jooksul aitavad lapsevanemad teha kahe lasteaia ruumides pisiremonti või värviparandusi.
Mõtte algatajad märkisid, et aasta 2011 on kuulutatud vabatahtlike aastaks, seega on meil kõigil võimalus anda oma panus kogukonna heaks. Meid ümbritsevates Põhjala riikides on see juba ammu tavaks, miks mitte neist selles osas eeskuju võtta. “Veel on aega vaadata oma varud üle. Kutsume teid tegema head!” innustavad hoolekogude liikmed ja kutsuvad kirbuturule kas müüjate või ostjatena.
allikas: www.marjamaa.ee
MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale.
Võistlus toimub “Wiki Loves Monuments” nime all 2011. aastal samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele lõpuks ka üleeuroopalise tunnustuse nimel.
Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitatavate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi on jäädvustatud, seda suuremad on auhinna saamise võimalused.
Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimälestiste riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad enam kui 27 000 objekti koos asukohainfoga. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. Võistlusel
osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse kodulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on üles laaditud 1.-30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all.
Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool äramärgitud töödest koostatakse rändnäitus. Lisainfo: www.wikilovesmonuments.ee
Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.
Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.
Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.
1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad, andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.
Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.
Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12 Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.
Paides süüdatakse “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.
1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.
Märtsikuus Tallinn 2011 raames alanud jutuvestmissari, mis toob külalisjutustajaid maade ja merede tagant, jõuab täna neljanda jutuõhtuni. Neljas jutuõhtu “Tuhande ja ühe öö lood” toimub täna algusega kell 18 Tallinnas Katariina kirikus. Külaliseks on Nacer Khemir Prantsusmaalt. eesti keelde vahendab teda Tõnu Õnnepalu. Õhtu kestab kaks ja pool tundi.Jutuvestmissari algas märtsis ja kestab kuni novembrini. Selle aja jooksul võõrustab kultuuripealinn paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid. Seni on lugusid rääkinud Jack Lynch Iirimaa, Jan Blake Suurbritanniast, sarja alustas indiaani jutuvestja Dovie Thomason.
Algas registreerimine selleaastasele Metsaülikoolile, mis toimub 10.-14. augustini traditsiooniliselt Käärikul. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.
Metsaülikooli programmi koordinaator Mare Taagepera sõnul on selle aasta teemaks elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng””.
Võrumaal Rõuge linnamäe vahetus naabruses alustati 2010. aasta suvel eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegne elumaja, kasutades selleks autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Ka hoone ehitamiseks vajalik materjal peab olema 100% autentne, st looduslik. Hoonele paigaldatakse kahekordne kisklaudadest katus. Et katus korralikult vett peaks, on kahe lauakihi vahele vaja hüdroisolatsiooniks laduda paar kihti kasetohtu, mis on selleks otstarbeks parim looduslik materjal.
Majaehitust vedav Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste ütles oma abipalves, et katuse ühe viilu mõõtmed on 7 × 3,5 m, seega vajatakse kokku u 130 m² kasetohtu. ” Tohtu tuleksin koos oma meeskonnaga ise koorima. Vajame omanikupoolset nõusolekut,” lisas Pajuste. “Kõik, kes projekti mingil moel toetanud, on meie veebikodu toetajate leheküljel ära märgitud”. Muinasmaja veebikodu asub www.muinasmaja.edicypages.com.
Samuti ootavad muinasmaja ehitajad infot soode, rabade kohta, kus oleks võimalik suhteliselt väikese vaevaga turbasammalt koguda.
Täna on esimene suvistepüha, mida kutsutakse veel suvepühadeks, kasepühadeks, 
meiudeks, karjasepühaks, kiige- ja munadepühaks, tõupühaks, nelipühiks, kirjutab Maavalla Koda.
Suvi on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Eesti jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha.
Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pühitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid jm pühadetoitu. Põhja-Eestis on viimane aeg parandada või ehitada kiik, kaselehtedega värvitakse mune. Köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.
Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tüdrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa või seob hommikuks selle külge vöö.
Esimesel pühal ei tohi tube pühkida. Lõuna-Eestis kogunevad naised kergopeole omi asju ajama. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega üle pühkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.
Teisel ja kolmandal pühal käiakse sugulastel külas ja pidutsetakse kiige juures.
Allikas: Maavalla Koda
