27. juuni pärastlõunal läks Laossinas kaduma viis väikest musta lammast. 4-5 kuused jääratalled murdsid välja elektriaedikust ning liikusid teadmata suunas. Õhtuni kestnud päästeotsinguoperatsioon loodetud tulemusi ei andnud. Kes näeb selles kandis kahtlast peremehetut kõrvamärkideta karja, antagu teada tel 5273985.
Veepeol on võistlustules isemeisterdatud veesõidukid
Juba neljandat korda toimub Rõuge veepeo raames 2. juulil isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Konkursist võivad osa võtta kõik, kes on meisterdanud sõiduki, mis püsib vee peal, liigub seal edasi ning ei muutu ohtlikuks ei selle kasutajatele ega pealtvaatajatele.
Vii omameisterdatud veesõiduk Rõuge Suurjärve randa enne lõunat, sest juba kell 14 algab veesõidukite konkurss, kus kõik meistriteosed pannakse proovile väikesel võidusõidul. Masinate praktilisust ja silmailu hindavad kohtunikud.
Meisterdamise vaev saab tasutud – auhindu jagub kõigile osavõtjatele. Peaauhinnaks on K-Rauta kaupluse väljapandud survepesur Kärcher.
Pärast võistlust jäävad sõidukid mõneks kaldale, kus huvilistel on võimalus neid lähemalt uurida ning järgmiseks aastaks ideid koguda. Enne õhtut peab iga võistleja tagama oma sõiduki ohutu ja jäägitu eemaldamise võistluspaigalt.
Täpsemad reeglid leiad paadiralli kodulehelt: www.rauge.ee/paadiralli
Nõva võrgukuuris tuleb filmiõhtu
Nõva Rannaküla võrgukuuris jätkuvad õhtud filmide ning inimestega, kes on filmide sees ja taga.
Reedel 8. juulil kell 20 linastub valus dokumentaalfilm „Kuku: mina jään ellu”. Kohal on filmi tegijad eesotsas Andres Maimikuga, kes oskavad vastata kõikidele küsimustele seoses Kukumäega.
Õhtu jätkub üllatusfilmiga.
Vaimuvalguse suvepäev Koeru kandis
Homme, 30.juunil toimub Koeru vallas vaimuvalguse 3. suvepäev pealkirjaga „Tunne Koeru kihelkonna pärimusi!”.
Väljasõit kell 10 Koeru kultuurimaja eest. Külastatakse Endla looduskaitsekeskust ja Kärde rahumaja. Endla järve puhkekohas räägitakse veekogu omapärast ja elustikust. Piknik järve ääres, vestlused kohapärimuskultuurist.
Kaasa võtta piknikukorv! Korraldajad arvestavad registreerijatega. Info tel 385 4448 või 5650 9727.
Ööbikuorus stardib seninägematu ralli
Eestimaa ühes kauneimas paigas – Rõuge Ööbikuorus – toimub tänavu esmakordselt kahepäevane üritus kogu perele: 9.-10. juulil saab teoks Rõuge laada- ja kalaralli.
Rallil pakutakse põnevaid ja vaatemängulisi tegevusi igale maitsele. Kohalikku käsitööd, talutoodangut, kodus valmistatud pirukaid, mett ja kõike muud vajalikku saab osta laadalt.
Löö kaasa kalarallil, mille käigus kalamehed ja -naised tuiskavad Ööbikuoru servalt alla Rõuge kolmele järvele, et püüda välja kõige suurem kala ja saada kroonitud Rõuge Vetevanaks. Kalaralli algus on laupäeval, 9. juulil kell 9, registreerumine algab tund aega varem.
Osale mammutijahis, orienteeru suitsusaunaralli käigus mööda Võrumaa turismitalusid, taltsuta rodeohärga ja valmista oma perele kauneim tort. Lisaks keedetakse laadal uhhaad, grillitakse kala, lastakse sihtmärke, hüpatakse batuudil ja keereldakse veepallides.
Laupäeva õhtu lõpetavad ansambel „Visiit“ ja disko. Pühapäeval tutvustab pärimuskultuuri Võru linnateater etendusega „Võrumaa rituaalid vol 2“.
Kui sa tahad lihtsalt puhata, siis võid kogu selle aja hoopiski pikutada murul, lugeda raamatut ja vaadelda laadamelu.
Leia ennast Rõuges! Saa osa ilusast loodusest ja haaravatest tegevustest!
Tule oma telgiga meie juurde laagrisse! Telkimisala on tasuta.
Vaata laada programmi ja loe võistluste kohta rohkem www.laadaralli.eu.
Nõva looduskeskus kutsub perepäevale
Laupäeval, 2. juulil toimub Läänemaal Perakülas kogu pere üritus.
Käiakse külas metsaemal ja teistel metsavanadel (matka pikkus 1,5 km). Üritus algab RMK Nõva looduskeskuse juures kell 11 ja lõpeb kella 14 paiku.Räägitakse metsajuttu, mängitakse, meisterdatakse ja peetakse väikest piknikut.
Osavõtust palutakse teatada 30. juuniks telefonil 5302 1650 (Silja Silver).
Kuressaare lossi päevast saab tänavu öö
Kümme aastat järjest korraldatud Kuressaare lossi päeva asemel avatakse sel aastal 1. juuli õhtul kell 18 suure pauguga Kuressaare lossi öö, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Pauk tuleb loomulikult suurtükist Kotkas. Kuni südaööni on võimalik osaleda mitmesugustes tegevustes, näiteks otsimismängus. Toimub kaks tunnipikkust ekskursiooni algusega kell 18 ja 20, nendes osalejate hulka ei piirata.
Kaitsetorni 6. korrusel demonstreeritakse kahte filmiprogrammi. Kell 21.30 etendub keldrikorruse näitusesaalis „Timukas”. Jean-Paul Sartre’i aineil on selle teatritüki käsikirja kokku kirjutanud ning lavale seadnud Ellen Teemus. Etenduses astuvad üles Orissaare kultuurimaja teatritrupi näitlejad.
Kontserte antakse lossi kapiitlisaalis kaks. Kell 20 astub üles Salme pärimuskultuuri ansambel Küi. Kell 23 toimub samas Tobiase keelpillikvarteti kontsert.
Südaööl hakkab kindluse läänebastionil (käsitöökodade kohal) vaikselt arenema taara- ja maausuliste koosolemine. Ära ei põlata kedagi, kes muinasusundi vastu heasoovlikku huvi tunnevad. Tehakse lõket, kuid oma leivakott tuleb ise kaasa võtta.
Varblas tuletatakse meelde heinamaarjapäeva
Varbla looduskeskuses tähistatakse 2. juulil heinamaarjapäeva.
Heinamaarjapäev, nagu ka heinategu, on olnud vanade eestlaste elus olulisel kohal, kuid on praeguseks unarusse vajunud. Mõnel pool tähistati sel päeval suve algust, tehti tuld ja vihtasid. Ajapikku on heinamaarjapäeva kombed jaanipäeva tavade ja tegemistega ühte koondunud.
Laupäeval kell 11 oodatakse aga kõiki huvilisi Varbla looduskeskusesse, et koos Thulega elavdada vanu kombeid ja tavasid.
Päevakava:
• kogunemine ja tutvumine Varbla looduskeskusega,
• sõit Leesojale (vajalik oma sõiduk),
• saab teha ise tervendava viha või pärja,
• valmistatakse väekakku.
Üritus on tasuta. Palutakse registreeruda telefonidel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.
Juulis peetakse Kihnus merepidu
Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.
Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.
Pühapäeval, 10. juulil peetakse surnuaiapüha.
Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule
Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.
Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.
Hargla külast koostati näitus
23. juunil pidas Taheva valla Hargla kant järjekordset külapäeva.
Külapäev avati Hargla lipu heiskamise ning Hargla hümni laulmisega. Külapäeva tähtsaimaks sündmuseks oli aga Hargla kandi külade – Kalliküla ja Hargla majapidamistest koostatud fotonäituse avamine kultuurimajas.
Fotodele on jäädvustatud 80 piirkonna majapidamist koos pererahvaga. Talud pildistasid üles Hargla küla noored Kätlin Mannas, Iivika Ploom ja Mariin Tikk 2010. aastal. Külapäevaks said fotod raamitud ning talude ja pildil olijate nimedega varustatud. Näitus jääb kultuurimajja üles ning kõik huvilised on oodatud seda uudistama.
Pikemalt loe külapäeva kohta Valgamaa infoportaalist.
Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus
8.–9. juulil korraldab Eestimaa Looduse Fond vabatahtlikele kahepäevase õppuse Harjumaal Kosel.
8. juuli:
11.00 Õppuse avamine Kose logistikakeskuses, sissejuhatus, koolitusplaani tutvustus
Päästeamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon tutvustavad oma rolle naftareostuse likvideerimisel.
Kose logistikakeskuse lao funktsioonide üldtutvustus.
12.30 Lõuna
13.00 Jagunetakse kahte gruppi, valitakse grupijuhid ja vaatlejad
1. grupp. Isikukaitsevahendite ladu: lahti pakkimine, tutvustamine, riietumine, varustuse jagamine, töölõiku suundumine. Registreerimise ankeet, instruktaaž, ohutusjuhend.
2. grupp. Olmetelgi püstitamine (elekter, voodid, valgustus jne) ja uuesti kokku pakkimine.
Gruppide vahetus ja sama tegevus uuesti. Loe edasi: Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus
Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel
Eesti Erametsaliit kutsub kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti Erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.
„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11. mail2010. Vaatamata sellele, et protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,“ ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
„Kutsume ka teisi maaomanike esindusorganisatsioone ühinema avalikkusele ja poliitikutele suunatud hoiatusaktsiooniga, mille sõnumiks on: jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimist. Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,“ lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.“
Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Lisainformatsiooni saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.
Regina Hansen
ERMi töötajad taas Muhu saarel Pääsukese radadel
Juba kolmandat aastat võtavad Eesti rahva muuseumi töötajad Tiina Tael ja Piret Õunapuu ette sarnase rännaku, mida omal ajal tegi ERMi lähetusel Johannes Pääsuke koos Harri Volteriga. Esimesel aastal käidi Narva-Jõesuust Jõelähtme kirikuni, kust teisel aastal jätkati ning jõuti Lihula kirikuni. Tänavu jätkub matk teisipäeva keskpäeval Lihula kiriku juurest ning suundutakse Muhu saarele.
Esimese päeva matkarada viib vana Rapla-Virtsu raudteetammi pidi otse Virtsu ning õhtuks jõutakse saarele, nädala lõpuks on plaan jalgsi Muhule ring peale teha ja külastada kõiki Pääsukese pildistatud külasid.
98 aastat tagasi, juunis 1913, alustas fotograaf ja filmimees Johannes Pääsuke (1892–1918) koos reisikaaslase Harri Volteriga Eesti rahva muuseumi ülesandel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut Keila, Haapsalu ning Lihula kaudu Muhu- ja Saaremaale. Suur osa teekonnast käidi jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Muuhulgas korjati veel vanavaragi ja Pääsuke ei unustanud oma kirjades lisamata näpunäiteid tulevastele korjajatele.
Johannes Pääsukese fotopärand on hoiul ERMis (1134 fotot ja veidi vähem klaasnegatiive). Pildistused on näiteks maainimestest ja ehitistest mitmelt poolt Eestist ning ka Tartu kesklinna- ja agulivaateid aastast 1914.
Pääsukese radadel kõndijate tegemistest ja leidudest saab lugeda nende ajaveebist: http://jalgsieestimaal.blogspot.com/
Lisainformatsioon Johannes Pääsukese kohta: http://www.erm.ee/?node=386
Reimo Rehkli
ELFi suvistele talgureisidele on veel vabu kohti
Sellest nädalast saab hoo sisse Eestimaa Looduse Fondi talgureiside suvehooaeg. Tule tee oma heategu looduse ja iseenda heaks!
Vabu kohti leidub veel järgmistele talgutele:
Sookuninga talgud Pärnumaal
30. juuni–3. juuli 2011
Vabu kohti: 4
NB! Algus juba selle nädala neljapäeva õhtul!
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/sookuninga
Talgud Karula rahvuspargis
10.–13. juuli 2011
Vabu kohti: 4
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/karula
Nahkhiiretalgud Harjumaal
12.–15. juuli 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/harjumaa
Loopealsetalgud Kuresel
2.–5. august 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kurese
Kõretalgud Luitemaal Võidukülas
3.–5. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/luitemaa-2
Palupõhja pikad talgud
9.–17. august 2011
Vabu kohti: 2
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/palupohja-3
Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis
25.–28. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kuusnomme
Lisaks loetletutele mahub mõnel talgul veel ootelehele. Reedel, 1. juulil avaneb aga registreerimine uuele talgule Piusa jõe ürgorus 19.-21. augustil. Lähemalt saab talgureiside kohta küsida alltoodud kontaktidel!
Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 5341 1020, tarmo@elfond.ee
Rõuge noorte ideekohvikus on Gruusia nädal
Kõik huvilised on oodatud osa saama Gruusia kultuurist sel nädalal Noorte Ideekohvikus Rõuge keskuses. Gruusia kultuuri tutvustavad vabatahtlikud Zviadi ja Giga.
Teisipäeval, 28.juunil kell 18.30 – Gruusia esitlus ja tantsud (noortekeskuses)
Kolmapäeval, 29.juunil kell 13-15 – menüüs “khachapuri”
Neljapäeval, 30.juunil kell 13- 15 – menüüs magusad koogid ja “churchxela”
Reedel, 1.juulil kell 13-15 – menüüs “xinkali” ja šašlõkk.
Laupäeval, 2.juulil onkohvik suletud seoses Rõuge veepeo ja paadiralli toimumisega.
Pühapäeval, 3.juulil on kohvik avatud.
Rõuge Noorteklubi
Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988.
Soomaal valitakse parimat vikatimeest
Soomaa Sõprade Selts korraldab laupäeval, 9. juulil 2011.a juba traditsiooniks kujunenud vikatimeeste jõukatsumise.
Üritus toimub Soomaa Rahvuspargis Tipu külas Kaabaka sauna juures, samas paigas, kus eelmine aastagi. Kogunemine ja kohapealne registreerimine alates kell 8. Võistlus algab kell 8.30 niitmistükkide loosimisega. Võistlejate osavõtt piiratud ja seetõttu vajalik eelregistreerimine http://www.soomaa.net/?id=321 või telefonil 5280 402 Tõnis. Samast saab ka lisainfot.
Külastajatel palutakse autod parkida Tipu kooli juures või Tipu teel viisil, mis ei häiri liiklust. Hindamist juhib peakohtunik Sulev Viies, kes ka ise on pärjatud Soomaa Vikatimehe tiitliga.
Täna algab XI noorte laulu- ja tantsupeo nädal
Täna algab Tallinnas noortepeo nädal. Esimesed peolised tulevad täna ja viimased peolised saabuvad Tallinnasse laupäeval.
27. juunist kuni 3. juulini toimub Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm, mis toob Tallinnasse tantsupeole ligikaudu 820 võimlejat ning 6730 rahvatantsijat.
Laulupeole on saabumas ligikaudu 22 200 lauljat, 21 rokkansambli noort pillimeest, 320 rahvamuusikut, 710 noorte sümfooniaorkestri – ning 1190 puhkpilliorkestri muusikut.
Täna saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad. Kõik kaugemalt tulnud peolised majutatakse nädala jooksul 52 Tallinna koolimajas.
Nädala alguses harjutavad tantsupeolised mitmel pool Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil.
Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades abistab osalejaid vajadusel peo meditsiiniteenistus ning turvalisust tagab turvateenistus.
Alates kolmapäevast toimuvad kõik proovid juba Tallinna Lauluväljakul, samas on osalejate päralt ka Eesti Näituste territoorium, kuhu paigutatakse peol osalejate bussid. Sealsamas on suurimas-hallis avatud osalejate välisöökla, mis korraga suudab vastu võtta ligikaudu 2000 peolist. Hommiku- ja õhtusöögi saavad osalejad ööbimiskohtades. Teises suuremas näituste hallis toimuvad nädala jooksul mitmed erinevad liigiproovid ning seal on ka tantsijate pesapaik.
Nädal lõpeb laulu- ja tantsupeoga:
1. juulil kl 19 toimub Tallinna LauluväljakulXI noorte laulu- ja tantsupeo ühine avamine, mis jätkub tantsupeo 1. etendusega.
2. juulil kl 20 on tantsupeo 2. etendus.
3. juulil kl 9 algab laulu- ja tantsupeo rongkäik marsruudil Vabaduse väljak-Pärnu mnt-Narva mnt-Pirita tee-lauluväljaku Merevärav.
3. juulil orienteeruvalt kl 13 algab siis, kui rongkäik lõpeb, laulupidu.
Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar.
Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.
Võrumaa kaunid kodud on välja valitud
Võru maakonna “Kaunis kodu 2011” konkursile esitasid kohalikud omavalitsused kokku 19 kaunist koduaeda ja muud objekti. Mõniste vald esitas viis objekti, Võru vald ja Võru linn mõlemad kolm objekti, Sõmerpalu vald kaks, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Urvaste ja Varstu vallad ühe objekti.
Maakonna konkursikomisjon koosseisus Eino Peedel, Peep Hollas, Mirjam Salvet, Marika Parv, Anne Vahtla ja Tiiu Kutti, sõitis 7. juunil maakonnas ringi ja vaatas piirkonna kaunimad kodud üle. Valikut oli päris raske teha, kuna ilusast Võrumaa loodusest inspireeritult on kodude omanikud oma majade ümbrusi hoole ja armastuse ning suure fantaasiaga kaunistanud. Välja tuli valida neli parimat, et need esitada autasustamiseks vabariigi presidendile.
Võrumaalt valis komisjon presidendile esitamiseks järgmised kodud:
- Ilona Kalinskaja ja Mati Põder – Nostalgiatalu Uue-Saaluse külas Haanja vallas
- Raul, Evi ja Aadu Kurg – Kalda talu Kassi külas Urvaste vallas
- Ludmilla Bogdanova ja Genadi Kasemaa – Tiigi talu Võrumõisa külas Võru vallas
- Ruth ja Meelis Raami kodu Kalmuse tn 18 Taara linnaosas Võru linnas
Aadu-Peetril tuleb perelaager suurtele ja väikestele
8.-12. augustini toimub Harjumaal Kuusalu vallas Turbuneemes Aadu-Peetri Perelaager suurtele ja väikestele, kuhu on oodatud ni ivanad olijad kui uued tulijad.
Elame mõnusat laagrielu: lisaks ühissöömistele ja lõkkeõhtutele käime metsas, teeme korrastustöid, mängime palli, jutustame muinasjutte ja etendame ühe neist, teeme muusikat, maalime, ehitame onni, käime ujumas, tutvume taimedega ja valmistame neist midagi sissevõtmiseks või pealemäärimiseks ja naudime lihtsalt suve. Laagri läbiviimisel on ametis Illinor Siebold, Jane Tiidelepp, Kati Kolk, Maret Meigo, Eve Soosalu ja Siiri Veensalu.
Laagrisse on oodatud kogu pere – väikesed ja suured, ka need, kes lihtsalt talvisest väsimusest puhata soovivad. Lastel vanusega alates 10 eluaastast on võimalik tulla laagrisse üksi, st ilma vanemateta. Kui laps tuleb laagrisse üksi, palume lapsevanematel ühendust võtta ühe laagri läbiviijaga, kelle hoolde laps ka laagri ajaks jääb. Läbiviijate kontaktandmed saab registreerumisel Maret Meigo käest. Loe lähemalt siit.
Tulekust anna palun teada hiljemalt neljapäevaks, 30. juuniks tel 5291778 või maret.meigo@gmail.com
Lilli küla korraldab mälestustepäeva
16. juulil toimub Harjumaal Anija vallas Lilli küla mälestustepäev ja seltsimaja-spordihoone nurgakivi paigaldamise pidu.
Kõiki, kellel on mälestusi Lilli külast, oodatakse neid teistega jagama. Hiljem on kogutud materjali põhjal kavas kokku panna raamat tulevastele põlvedele. Sama ürituse raames pannakse ka nurgakivi seltsimaja-spordihoonele, mis valmib külarahva suurel soovil piirkonna arengule kaasa aidata. Ehitust toetab PRIA meede 3.2.
Kuna omaosalussumma ehituse juures on üsna suur, otsib külaselts ka täiendavalt toetajaid. Kõik toetajad kantakse hiljem küla raamatusse ja garanteeritud on ka muud hüved. Loe edasi: Lilli küla korraldab mälestustepäeva
Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg
Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!
Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.
Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.
Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.
Schilling 2011 – Ilusa Muusika Festival
Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.
Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.
Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).
Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.
Krutskilinõ kanamiis
Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.
«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.
Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.
Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”
“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”
“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis
Kaerajaani lood ja tantsud saavad raamatusse
Noorte laulu- ja tantsupeoks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja meie tuntuima rahvatantsu – kaerajaani – raamatu.
Vaid vähesed teavad, et selle toreda tantsu ja sõnade taga on oma lugu ning prototüüp. Friedebert Tuglas on kirjutanud, et Kaera-Jaanile nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson. Lugu, mis andis tõuke nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt aastal
1889 ja on seotud muidugi naistega. Uuest raamatust leiad sulesepa Contra kirjutatud lustliku loo Kaera-Jaani seiklustest.
Kaerajaani tantsust ning sõnadest on aegade jooksul tekkinud palju erinevaid versioone. Raamatusse on kogutud ühtekokku 22 erinäolist kaerajaani – 14 pärimustantsu ning 8 autoritantsu. Et kaerajaani erinevaid versioone lõbusam tantsida oleks, leiad lisaks kirjeldustele ning nootidele raamatu vahelt CD-plaadi 13 kaerajaani looga.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts alustas 2009. aasta lõpus projektiga Kaerajaan Euroopasse, üks selle taganttõukajatest on Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk:
„Kui rahvatantsukauge kirjanikuhärra Hans Luik seenior poetas mulle 2009. aasta sügisel mõttekese kaerajaani Euroopasse viimisest, oli see lihtsalt hulljulge mehe hulljulge plaan seada me maavillane kargamine samale pulgale jenka või lambadaga. Esialgu oli see siiski pigem ilus unistus kui konkreetne kavatsus. Idee oli lihtne – tantsida ise kaerajaani ja õpetada oma välismaa sõpradele ning anda sellest teada. Aga see, mis sündis tänu Eesti rahvatantsijaile ja rahvamuusikuile, oli imeline ja enneolematu“.
Täna, 2011. aasta juunis, kuus kuud enne kampaania lõppu, on kaerajaani tantsinud enam kui 53 000 inimest 24 riigis. Rahvaid, kes kaerajaanist osa saanud, on 34. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Austraalias, Indoneesias, Uus- Meremaal, USA-st ja Kanadast rääkimata.
Kui kaks aastat tagasi oli Youtube‘i interneti videokeskkonnas näha viit kaerajaani, siis täna on neid üle 270. Kõige populaarsemat videot on vaadatud 16 000 korda.
Raamat ilmub täpselt noortepeoks Maa ja ilm ja seda saab uudistama ning ostma tulla Lauluväljakul ERRSi telgist. Pärast pidu saab raamatu kätte ERRSI kontorist.