Võrumaa tunnustab aktiivseid inimesi

Ants Joonas. Foto: biathlon.ee

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.

Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.

„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.

Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.

32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.

Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.

Võrumaa teenetemärgid:

Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson  on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.

Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.

Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.

Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.

Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad

Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema 
kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.

Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.

Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide  ühistegevuse.

Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks  OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.

Allikas: Võru maavalitsus

Sänna kultuurimõisas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater ja etendamisele varjuteatri-nukulavastus “Kõige suurem sõber”.

Etendus algab kell 15 ning koosneb kahest osast:

I osa: NUKK JA VARI — nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri — ühe vanima teatriliigi — sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest. Järgneb praktiline tegevus — publikuga koos valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval nähtavaks-elavaks muuta.

IIosa: KÕIGE SUUREM SÕBER (varjuteatri-nukuetendus)

Õpituba ja nukuetendus sobib igas vanuses lapsele, noorele, emme-issile, vanaemale-vanaisale. Kõige lahedam ongi ju kogu perega tulla.

Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palume kindlasti registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud. Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Allkirjastati Eesti-Vene piiriülese koostöö memorandum

Eile, 18. veebruaril allkirjastasid regionaalminister Siim Kiisleri ja esmakordselt Eestisse ametlikule visiidile tulnud Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi regioonidevahelise ja piiriülese koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.

Siim Kiisler: „Allkirjastatud memorandum on toimiva piiriülese koostöö tõenduseks. Kohtumine Vene regionaalarengu ministriga oli juba kolmas, kuid Eesti Vabariigi pinnal toimus kohumine esmakordselt. See on suur samm piiriülese koostöö arendamiseks valitsuste tasandil, andes tõuke konkreetsete ühisprojektide algatamiseks ja elluviimiseks. Ühise laua taga kokku lepitud suuremahulised investeeringuprojektid loovad head tingimused uute töökohtade tekkeks turismi ja ettevõtluse arendamise ning piiriületuse sujuvamaks muutmise kaudu. See on hea uudis mitte ainult Narva, Peipsi-ääre ning Värska kandi elanikele, vaid ka Eestile laiemalt.”

Lisaks lepiti memorandumi raames kokku koostöö ning kogemuste vahetamine kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu valdkondades, nagu ettevõtlus ja avalike teenuste arendamine. Kohtumisel tundis Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister muuhulgas huvi Eesti avalike e-teenuste arengu vastu ning leidis, et see on valdkond, kus Eesti võiks oma kogemusi jagada.

Lisaks ministeeriumite vahelise memorandumi allkirjastamisele arutasid regionaalministrid nelja Euroopa Naabrus- ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames nelja Eesti-Vene suuremahulise investeeringuprojekti ühist elluviimist: Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti ja jalakäijate silla rekonstrueerimine – projekti eesmärgiks on Narva-Ivangorodi piiripunktide läbilaskevõimekuse suurendamine; liiklemis-ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel – projekti eesmärgiks on liikumisvõimaluste ja piiriületuse parendamine Värska-Petseri teelõigul; Narva-Ivangorodi unikaalsete kindlustuste arendamine turismiobjektina – projekti eesmärgiks on Narvas Viktoria bastioni ja Ivangorodis Väikese püssirohu lao kindluse rekonstrueerimine; Peipsi järve piirkonna arendamine – projekti eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi järve piirkonna keskkonnaolukorra paranemisele ja majanduse arengule.

Kokku on otsustatud ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist eraldada kolme riigi suuremahuliste investeeringuprojektide teostamiseks 19,05 miljonit eurot. Eesti riik panustab täiendavalt Eesti-Vene kahepoolsete projektide finantseerimiseks 9,08 miljonit eurot.

Allikas: Siseministeerium

Lisainfo Kääpa küla liupäevale minejatele

Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.

Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.

Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.

Kohtumiseni pühapäeval kell 12 Kääpa tornimäel!

Täpsemat infot leiab siit.

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu  jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides

Kallemäe kool vajab erivajadustega õpilastele arvuteid

Saare maakonna ainus hariduslike erivajadustega põhikool, Kallemäe kool otsib häid ettevõtteid ja inimesi, kel ära anda õpilastele kasutamiseks töökorras arvuteid ja kuvareid.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Arvuti taha pääsemine nõuab Kallemäe kooli õpilastelt kannatlikku meelt. Foto: Kallemäe kool

“Praegune olukord arvutite osas on koolis täiesti SOS,” tõdes kooli loodusõpetuse, eesti keele ja geograafia õpetaja Lembi Ratas. “Õpilaskodus, kus nädalas elab püsivalt 18–19 kasvandikku, on laste kasutada vaid kaks hädist arvutit. Koolimajas pole õpilaste jaoks arvuteid aga üldse. Probleem on ka selles, et kooli eelarvet on nii palju kokku tõmmatud, et arvutite soetamiseks õppeasutusel raha lihtsalt pole,” lisas õpetaja.

Oma murele lahenduse leidmiseks pöördus Kallemäe kool esmalt maakonnas tegutseva heategevusorganisatsiooni, MTÜ Meelespea poole. Tahtest kooli aidata seadis MTÜ vastava üleskutse eile ka suhtlusportaali Facebook.

Ühtekokku kulub Kallemäe kooli õpilaskodusse ja Wi-Figa kaetud koolimaja arvutituppa marjaks kaksteist arvutit, kummassegi kohta kuus. Loe edasi: Kallemäe kool vajab erivajadustega õpilastele arvuteid

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero
astub üles Tallinnas

Hetero esinemas 1984. aastal Pirita jõekäärus. Foto: erakogu

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero astub üles Tallinnas Woodstocki ja Rockstars’i sünnipäeval homme, 19. veebruaril.

Hetero pidas oma 30. sünnipäeva möödunud aasta detsembris.

1980ndatel saavutas hard-rock grupp Hetero ühena vähestest mitte-Tallinna bändidest märkimisväärse populaarsuse nii toonases ENSV-s, kui NSVL-is tervikuna. Oma kompromissitu ja vahetu esinemismaneeriga võitsid nad koduse publiku ja hämmastasid muusikaaustajaid nii Moskvas kui ka Leedus, kust toodi koju arvukalt auhindu.

Ansambli Hetero olulisusest kohalikul kultuurimaastikul annavad aimu neli ülesastumist Tartu muusikapäevadel, aastatel, mil vaba vaim manifesteeris ja identifitseeris end sellel üritusel. Samuti ajalooline pakkumine plaadifirmalt Warner Bros, mis jäi paraku kinni toonastesse võimukoridoridesse.

Ansambli solisti Peeter ´Pepe´ Saare sugestiivne laulmisstiil ja võimas vokaal kannatab võrdlusi ükskõik millise välismaise tipp-artistiga, tehes temast Baltikumi parima rocklaulja läbi aegade. Loomingulise eestvedaja, kitarrist Andres Juki ülijõuline kitarrikäsitlus on sööbinud paljude rockisõprade mällu. Koos ansambli asjaajaja basskitarrist Heiki Kelbi ja trummar Andres Neissare rütmimootoriga moodustub unustamatu, peamiselt eestikeelne löögirusikas, mida võib uhkusega Eesti rocki klassikaks pidada.

2011. aastal on Hetero täies löögijõus ning müristab koosseisus Peeter ´Pepe´ Saar – vokaal; Andres Jukk – kitarr; Heiki Kelp – bass; Andres Neissar – trummid; Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi – kitarr.

Piletimüük algab mõlemal päeval kell 21.

Lisainfo: http://www.rockstars.ee/

Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi, MTÜ Taevapõder

Ida- Virumaa pakub ainulaadset ravi särtsupuuduse vastu

Täna, homme ja ülehomme Tourestil Ida-Viru boksis kampaania “Siit saab särtsu” raames on kõigil võimalus saada särtsuspetsialistidelt hinnang oma tervislikule seisundile, energiatasemele ja puhkuseks sobilikkusele.

Vastavalt saadud diagnoosile ehk sellele, kas turgutust vajab keha, vaim või adrenaliinitase, kirjutatakse välja retsept parimaks puhkuseks. Kiire energiasüsti saab kätte ka otsekohe erinevate tegevuste kaudu: energiatootmine, ajurünnak, kiiruse ja mälu testimine. Samuti on võimalik tekitada pilvi, et nendega oma unistused taevasse saata.

Ida-Viru spetsialistid valivad ravimeetodi kolme eheda elamuse energia toote hulgast:

Ravitoode (E1) “Energiapomm” sobib siis, kui turgutust vajab keha. Lahenduseks on spaapuhkus, matkamine looduses või mõni muu terviseteenus.

Ravitoode (E2) “Püha müristus” on mõeldud neile, kel vaim vajab vaheldust. Abiks on elamused kultuurist, ajaloost ja traditsioonidest.

Ravitoode (E3) “Välk ja pauk” on hea rohi rutiini vastu. Üllatavat efekti pakuvad Ida-Viru ainulaadsed kohad ja üritused – motofestival, kaevanduspark, tehismaastikud, põlevkivimuuseum.

Ootame teid särtsuspetsialistide konsultatsioonile, et koos kokku panna teie
isiklik särtuspakett.

Kohtumiseni Tourestil Ida-Virumaa boksis!

Sigrid Karon, Ida-Viru ettevõtluskeskuse turismivaldkonna projektijuht

Homme õngitsetakse Vagulal võidu peale kalu

Homme, 19. veebruaril toimub Võrumaal Vagula järvel kalapüügivõistlus “Vagula Kala”.

Võistlust peetakse järve Roosisaare-poolses otsas. Registreerimine võistlusele on kell 8-8.45. Võistlus toimub kell 9-13.

Parimatele auhinnad, kõigile osavõtjatele kuum tee, kohv, supp ja suupisted.

Üritust korraldab Juba külaselts. Peakohtunik: Igor Kelt, tel 521 3127.

Urge raamatukogus toimub Kihelkonnatund

3. märtsil algusega kell 17 toimub Sauga vallas Urge raamatukogus Kihelkonnatund.

Külla/esinema tulevad Randivälja külaseltsi ja Tori valla rahvas. Tutvustakse äsja valminud raamatut “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Saab maitsta rahvuslikke suupisteid, kuulata torupillimängu, näha rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid. Raamatu autorid räägivad Tori kihelkonna rahvarõivastest ja õpetavad punuma kaaruspaela. Raamat müügilettidele ei jõua, soovijad saavad trükiseid kohapeal osta.

Teine esineja Krista Habakukk Pärnumaa Kodukandist räägib külaliikumisest.

Liivia Koolme

Võrumaa kunsti- ja käsitööhuvilised õpilased valmistuvad laulu- ja tantsupeoks

2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.

Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.

Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.

Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.

Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.

Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.

Täna pannakse Paides Kolmkõlad helisema

Juba seitsmendat korda toimuv kaunite kunstide festival „Kolmkõla“ toob täna kell 18.30 Paide raekotta india muusika kontserdi „Raagade võluilm“. Sel astuvad üle laulja Manodž Dubey, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning Leho Rubis bambusflöödil ehk bansuril.

 Festival jätkub õhtul kell 21 Paide kogukonnakeskuse Kõhna Grete galeriis, kus toimub Lauri Sommeri ja sõprade luuleõhtu.

Sindi linna aastainimese aunimetuse pälvis Mihail Šorin

Sindi linnavolikogu määras oma eilsel istungil aunimetuse Sindi linna aastainimene 2010 Mihail Šorinile.

Sindi linna aastainimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Seekord laekus linnavalitsusse viis taotlust ning esitati kaks kandidaati aasta inimese aunimetusele. Sindi linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu Sindi linna aastainimeseks 2010.aastal Mihail
Šorini. Ta on tuntud kui kauaaegne spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener, Sindi avatud noortekeskuse kabe ja lauamängude ringijuht, liuvälja rajamise eestvedaja ja korrashoiutööde teostaja, paljude linna spordiürituste korraldamises aktiivne osaleja, mitmete koristustalgute algataja ning kaasalööja ja seda kõike vabatahtlikult. Mihal Šorini esitasid aunimetusele Sindi avatud noortekeskus, Sindi Sõprade Selts ja Sindi linna
lapsed.

Koos aunimetusega kaasneb ka rahaline preemia, mille suuruseks on 640 eurot (maksuvabalt). Aastainimese aunimetus antakse üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi seltsimajas, kus isamaaliste laulude kontsertkavaga esineb muusik ja helilooja Kait Tamra.

Viktor Kaarneem

Täna öösel sündis selle talve külmarekord

Kõige külmem oli täna hommikul kella 8 ajal Jõhvis, kus külma mõõdeti 33,4 kraadi.

Sünoptik Merike Merilain ütles Õhtulehe veebitoimetusele, et Jõhvis mõõdetud külmakraadid olid selle talve rekord. Veebruari külmarekord mõõdeti 1956. aastal, kui külma oli 39 kraadi.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluskaardi andmetel mõõdeti täna varahommikul Lõuna-Eestis Korelas 33,3 ning Jõgeval 33 kraadi külma.

Pealinnas oli varahommikul 25,5 ning Tartus 26,8 kraadi külma.

Kõige soojem oli Saaremaal: Sõrve poolsaare tipus mõõdeti 15,5 ning Kuressaares 17,9 kraadi külma.

“Järgmised ööd võivad olla veel külmemad,” ennutas Merilain. “Vastu laupäeva ja pühapäeva langeb miinimumtemperatuur mitmel pool -30…-35 kraadini.”

Ilmajaam lubab tänaseks vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilma. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7, saartel kuni 10 m/s. Külma on 14-20 kraadi.

Kylauudis.ee lisa: Võrus oli hommikul kell 9 külma -30 kraadi, päike paistis.

Homme on Kallastel Karakatitsa festival

Juba homme, 19. veebruaril, toimub  Eesti väikseimas linnas Kallastel talve meeldejäävaim festival – Karakatitsa 2011.

Karakatitsa on kalameeste poolt ehitatud spetsiaalne jääl liikumiseks mõeldud uppumiskindel sõiduk. Karakatitsa 2011 saab alguse laupäeval kell 10 Kallaste keskväljakul. Kavas on talvelaat, karakatitsate näitus, kalapüügikoolitus kutseliste kalurite poolt, pannkoogivõistlus jpm.

Loe lisa: www.kallaste.ee

Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat

RAhvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljeandena ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010.   Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval.
Aastaraamatus saab ülevaate aasta kesksest sündmusest – vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel.  Samuti antakse ülevaade XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, II meeste tantsupeost, üle-euroopalisest kaerajaani tantsimise aktsioonist. Ka on juttu eelmisel aastal Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidu poolt valitud puutööaastast, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd. 
 Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal. Aastaraamat  sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.
Vaata http://www.rahvakultuur.ee/?s=122

Pärnu muuseum saab uue hoone

Homme, 18. veebruaril toimuva Pärnu Muuseumi sarikapeo raames tutvustatakse külalistele uut, veebruaris 2012 avatavat muuseumihoonet. Pärnus Aia tänaval kunagise viljaaida hoone neljal korrusel on pinda kokku 2500 m2 ja see aitab Edela-Eesti inimeste ajalugu senisest laiemalt ja paremates tingimustes eksponeerida.

„Oleme väga rahul, et üle 10 aasta kestnud Pärnu Muuseumi ehitus lõpuks on sarikapeoni jõudnud, sest senine maja on 83 160-le eksponaadile kitsaks jäänud. Uues muuseumis saab tajuda originaalesemete aurat ja nupulevajutusega saada mitmesugust teavet ajaloost, protsessidest, inimestest ja esemetest. Samuti nautida kinosaalis kroonika-, loodus- ja õppefilme ja lõpuks panna käed-jalad külge mitmetele huvitavatele seadeldistele,“ selgitas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. „Modernne esitlustehnika võimaldab tutvuda ka näiteks moodsa kuurordi rajamisel korraldatud Mudaravila ja Rannahotelli arhitektuurikonkursside võistlustöödega, kust leiab teiste seas ka Alvar Aalto võistlustöö.“

Kõige tipuks võimaldab varasemast suurem pind välja panna 14. sajandist pärineva koge, mille 8 meetri pikkuselt säilinud parda kõrgus on 4 meetrit ja mida ruumipuudusel on seni eksponeeritud vaid välismaal.

„Pärnu Muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ning arendamine kaasaegseks ja atraktiivseks muuseumiks” projekti maksumus on 3,57 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot finantseeritakse EL-i struktuurifondide meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” ja 1,42 miljonit eurot on Eesti riigi poolne kaasfinantseering läbi Kultuuriministeeriumi.

Ehitushanke võitis 2010. aastal Eston Ehituse ja Nordecon Ehituse ühispakkumine, ehitab Eston Ehitus.

Pärnu Muuseumi kogu avati külastajatele 1896. aastal ja see on üks seitsmest Eesti ülemöödunud sajandist pärinevast muuseumist.
Uus muuseumihoone avatakse 23.veebruaril 2012.

Allikas: Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Riigikogu võttis vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Loe edasi: Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Bussireisijatel uued õigused alates 2013. aastast

 Tänu Euroopa Parlamendi saadikute nõudmisele, et reisijate õigused peavad olema tagatud kõigi transpordiliikide puhul, peavad bussiettevõtted ning bussijaamad kõikjal ELis täitma kolme aasta pärast ehk kevadest 2013 uusi teabe, abi ning hüvituse eeskirju.

Bussireisi tühistamise või bussi väljumise hilinemise korral rohkem kui 2 tundi peab bussiettevõte pakkuma reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada tagasimakse. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele 50% ulatuses pileti hinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele.

Kui buss hilineb väljumisel rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda suupisteid ja karastusjooke. Kui reis katkeb, juhtub õnnetus või kui reis hilineb nii palju, et tuleb kohapeal ööbida, siis peab bussioperaator hüvitama kuni 2 öö majutuskulud (maksimaalselt 80 eurot/öö). Erandeid võib teha vaid juhul, kui reisi tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.

Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral on reisijal õigus kuni 1200 euro suurusele hüvitisele. Abivahendite, nagu ratastoolid, kahjustumine tuleb hüvitada täielikult. Reisija vigastamise või surma puhul nähakse ette kuni 220 000 euro suurune hüvitis. Liikmesriigid võivad maksimaalset hüvitissummat suurendada. 

Määrus näeb lisaks ette 12 põhiõigust, mis kehtivad kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. Siia alla kuuluvad õigus saada teavet enne reisi ja selle ajal, ning puuetega inimeste õigused. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on õigus abile bussijaamas kui ta teeb vastava avalduse vähemalt 36 tundi enne reisi väljumist. Kui sellist abi ei pakuta, on puudega isikul õigus võtta tasuta kaasa tema poolt valitud saatja.

Liikmesriigid, seega ka Eesti, võivad määruse kohaldamisest vabastada kuni neljaks aastaks riigisisesed regulaarveo teenused ja konkreetsed veoteenused, mida suuremas osas osutatakse väljaspool liitu. Seda perioodi võib pikendada üks kord.

Allikas: Euroopa Parlament

Suur kumumine

Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.

Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi.  “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.

Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.

Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.

Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee

Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.

Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.

Tantsumemm Helju Mikkel saab Anna Raudkatsi elutööpreemia

Helju Mikkel

Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel saab käesoleval aastal Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemiana tantsumemm Helju Mikkel kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Elutööpreemia antakse Helju Mikkelile üle Paide Spordihoones 19. veebruaril kell 16 algaval XI Kägara kontserdil.

Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on kuulunud neljal korral üldtantsupidude lavastusgruppi, on olnud 1970. aastal peo üldjuht ning liigijuht aastatel 1955, 1965, 1973.
Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral (1994, 1999 ja 2004) süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu. 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000 aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu liikme, Angela Arraste sõnul on Helju Mikkel, või memm, nagu tantsijad teda kutsuvad, suur rahvatantsu looja ja mõtestaja. “Halduskogul on väga hea meel, et Anna Raudkatsi stipendiumi kaheksas laureaat on just memm. Ta on algatanud palju olulisi traditsioone ja sõnastanud olulisi väärtusi.” ütleb Angela Arraste.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumit antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Tänavu on Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Eesti Laulu- ja Tantspeo Sihtasutuse poolt välja antava stipendiumi suuruseks 2011 eurot.

Anna Raudkatsi stipendium antakse Helju Mikkelile üle 19.veebruaril kell 16 Paide Spordihoones tantsukontserdil “Kägara 11”, millega tähistatakse Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45.sünnipäeva ja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna otsustas 40. Tartu Maratoni korralduskomitee, et 63 km start Otepääl lükatakse tund aega edasi ning see toimub kell 10.00. Lühema 31 km distantsi lähe Arula teeristis saab teoks samuti tund plaanitust hiljem kell 13.30.

„Edasilükkamise põhjuseks on ennustatav külm ilm. Tund aega hiljem toimuv start võimaldab tuhandetel suusatajatel alustada mõnevõrra pehmema temperatuuriga. Rohkem ei ole võimalik starti aga edasi lükata, sest nii jääksid viimased lõpetajad jälle külma ja pimeda kätte. Valisime kõiki arvestava kesktee,“ selgitab 40. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.

Maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator Andras Laugamets soovitab kõigil osalejatel kindlasti läbi mõelda enda kaitsmine külma eest. Juhendi selleks leiab aadressilt: http://tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=2213&lang=est. Tegemist on kõigile suusasõpradele kohustusliku lektüüriga.

Finiši uus sulgemisaeg on 18.30. See tähendab, et pika distantsi läbimiseks on senise 10 tunni asemel 8 tundi ja 30 minutit. Sellega tuleb aeglasematel suusatajatel kindlasti arvestada. Antud otsus võeti vastu samuti osalejate heaolu silmas pidades. Lisaks kuuele teeninduspunktile lisandub maratoniraja ja maantee ristumiskohtadesse veel 4 meedikuga varustatud punkti, kus saab soovi korral rajalt lahkuda.

Laupäeval toimuma pidanud lasteüritused lükatakse edasi, sest ilmaprognoos lubab väga madalaid temperatuure. Toimumisaeg täpsustatakse edaspidi.

Rebane omandas sukeldujaameti

Rebase kaevatud poolemeetri sügavune auk
Rebased on paksu lume ja krõbedate külmakraadidega hästi kohanenud. Sel nädalal oli Haanjas Laioja talu hoovis näha rebast, kes pidas jahti pool meetrit lume all liikuvale loomakesele.

Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.

Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.

Noored saavad parema võimaluse poliitikas osalemiseks

Projekti „Noored dialoogis poliitikutega“ raames avati veebiportaal www.valitsejad.eu. Selle eesmärgiks on tihendada noorte ja poliitikute vahelist aktiivset ja sisutihedat dialoogi.

Portaal annab ülevaate poliitiku eluloost, tegevustest, publikatsioonidest ning sotsiaalmeedia sissekannetest. Portaali vahendusel on võimalik esitada riigikogu- ja valitsuse liikmetele päringud ning algatada foorumis diskussioone ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel. Lisaks on portaalist kättesaadavad lugemismaterjalid kodanikühiskonna ja osalusdemokraatia kohta.

Portaal www.valitsejad.eu on mõeldud eelkõige noortele vanuses 15 – 25 aastat. Kaasalöömiseks ei ole vaja riigiteaduste eriharidust, vaid huvi ühiskonna vastu – olgu sinu nišiks sport, kultuur, loomakaitse, keskkond, ettevõtlus või teadus! Kuna portaal on edasiarendamisel, ootavad tegijad kommentaare ja ettepanekuid selle paremaks muutmisel.

Valitsejad.eu on loodud koostöös Eesti Noorteühenduste Liidu, vabatahtlike Eesti noorte, Ratastoolis poliitikahuviliste organisatsiooni ning Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS.

Laupäeval tuleb Pärnus rohevahetus

Kõik, kel kodus mõni toataim üle või puudu, võivad laupäeval, 19. veebruaril minna Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi saali Allika 2a, kus kella 10-11 toimub toataimede rohevahetus. Rohevahetusse tulevad nii toataimed, tütartaimed,  pistikud, sibulad, mugulad kui seemned. Hädalised saavad kaasa ka taimepotte ja muid anumaid. Astroloogilise kalendri järgi kestab homsest kuni 25. veebruarini hea külvi- ja istutusaeg.

Kell 11 algab samas loeng toataimede kasvatamise iseärasustest, valguse, õhuniiskuse, kastmise ja väetamise nippidest, kasvusubstraatidest ja taimekaitsest. Praktilise tööna õpitakse istutama erinevaid orhideesid.

Päeva korraldab Pärnu Aiandusklubi.