Külauudised

Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale.

Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu.

Lavastajaks on Merle Jääger ning lavastaja abiks Tanel Jonas, kes mõlemad on Taarka Pärimusteatri noortele õpetanud näitekunsti nelja talve jooksul. Kunstnik ja kujundaja on Epp Margna. Peaosades astuvad üles Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas ja Markus Luik. Lisaks löövad etenduses kaasa Taarka Pärimusteatri noortestuudio liikmed ja kohalikud näitlejad ning lauljad. Seto laule õpetavad leelokoori „Tsibihärblase“ liikmed Maarja Hõrn ja Riin Tammiste. Etendus on setokeelne ja näha saab riideid, mille taolisi eeldatavalt kanti umbes 1000 aastat tagasi. Loe edasi: Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Koerus peetakse kiriku ja koguduse 723. sünnipäeva

22.-24. juulini peetakse Koeru kirikus ja kirikaias Maarja Magdaleena kihelkonnapäevi, millega tähistatakse ka kiriku ning koguduse 723. sünnipäeva.

Korraldajate sõnul mõeldakse kihelkonnapäevadel oma kodupaigale, oma inimestele ja nende tegemistele. Seetõttu kaubeldakse kirikaias ainult Koeru kihelkonnas valmistatuga. Välikohvikus lubatakse pakkuda kukrusõbralikku kodusküpsetatud kohvikõrvast.

Esimesel kihelkonnapäeval, madlipäeval avatakse kirikaias Koeru käsitöö näitus müük, suvekohvikus saab maitsta koduküpsetatut, avatud on siidimaali töötuba, raamatuvahetus ja rohevahetus, võimalik joonistada asfaldile. Kirikus musitseerivad kitarri ja löökpillide saatel Koeru noored talendid Reeno Sopp, Madis Bobrovski ja Margus Koroljov. Kirikuesisel saab näha tantsimas hollandlaste tantsugruppi Wieringer Dangsers ja Koeru enda Kanarbikku. Õhtupalvuse ajal võib kuulda laulmas ansamblit Madli.

Teisel päeval toimub öökontsert, kus orelil mängib Jaanus Torrim.

Viimasel kihelkonnapäeval peetakse tänujumalateenistus, kus kaasa teenib õpetaja Arne Hiob ja kuhu oodatakse kõiki aastatel 1986-2011 õnnistuse saanud leerilapsi. Koguduseliikmetele antakse üle tänukirjad. Peale jumalateenistust pakutakse kirikaias kirikukohvi.

Täpsema info kihelkonnapäevade kohta leiab siit.

Põlvamaa rohelisema märgi ettevõtete ring suurenes

Eelmisel nädalal said kaks uut ettevõttet õiguse panna oma toodetele peale Põlvamaa rohelisem märk.

Rohelisemat märki kannavad nüüdsest FIE Aili Lillepi Mustakurmu talus kasvavatavate mustsõstrad, punased sõstrad , tomatid, kabatshokid ja kurgid ning Maria Kilbi Tiigi talus kasvatud taimedest tehtud tooted – leililõhn ning maitseteed ja –taimed.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 26 ettevõtte toodangut.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Mullu nimetati Paide linna aukodanikuks Toomas Agasild ning vapimärgi kavaleriks Urve Schkiperov.

Paide linnavalitsus ja -volikogu ootavad 25. juulini linlastelt ettepanekuid tänavuaastaste Paide linna aukodaniku tiitli ja vapimärgi kavaleri kandidaatide kohta

Linnapea Kaido Ivask loodab, et vaatamata kiiretele suvistele asjatoimetustele jääb Paide linna inimestel aega märgata tublisid kaaslinlasi, keda autasuga tunnustada. “Alates 2005. aastast on aukodaniku ning vapimärgi kavalerideks saanud küll paljud väga väärikad ning suurte teenetega paidelased, kuid neid silmapistvaid paidelasi, keda tunnustada on meil veel õnneks väga palju. Kutsun inimesi üles linnavalitsusele- ja volikogule neist julgelt märku andma, sest alati ei pruugi me kõikidest väärikatest linlastest ning nende tublidest tegudest teadlikud olla,“ märkis Ivask.

Aukodanikuks nimetamine ning linna vapimärgi omistamine on kaks kõige kõrgemat Paide linna austusavaldamise vormi oma väärikatele ning linna ees suuri teeneid omavatele kodanikele. Nii aukodaniku tiitel kui linna vapimärk antakse kavaleridele kätte septembris Paide linna 720. sünnipäeva pidustuste ajal.

Alates 2005. aastast välja antav aukodaniku nimetus on Paide linna kõrgeim autasu, mis omistatatakse inimesele linnapoolse austusavaldusena Paidele osutatud teenete eest. Vabas vormis ettepaneku tegemisel tuleks välja tuua kandidaadi teened ning tema panus Paide linnale. Loe edasi: Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Põlva linnas möödunud aastal esimest korda toimunud alternatiivmuusika- ja kunstifestival Uue Ajastu Festival (UAF) toimub tänavu jälle. Kultuurisündmuse omalaadsus seineb lisaks muusikaelamusele efektses linnaruumi kujundamises visuaalkunstiga õhtuhämaruses ning koostöös maastikuarhitektidega, kelle käe läbi muutub kontserdipaik ja Põlva vahelduv pinnamood koduselt hubaseks keskkonnaks.

11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.

2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Viitina mõisas etendub “Kaks kallist prantslast”

Järgmisel laupäeval, 23. juulil 2011 kell 19 etendub Võrumaal Rõuge vallas Viitina mõisahoone saalis Sõmeru Näiteringi esitatav M. Camoletti “Kaks kallist prantslast” (Boeing-Boeing).

Vallaline elumees Bernard elab Pariisis kena ja vaheldusrikast elu koos kolme pruudiga. Bernard on rahul ja pruudid õnnelikud, kuna igaüks neist peab ennast ainukeseks. Kõik muutub ühel kevadisel laupäeva hommikul, kui saabub Bernardi eluvõõras sõber Robert. Bernard pakub sõbrale öömaja. Algab pöörane päev, mis muudab põhjalikult kõikide tegelaste elu.

See on Marc Camoletti uskumatult lustakas komöödia Sõmeru näitetrupi säravas esituses. Marc Camoletti (1923-2003) sündis prantsuse kodanikuna Šveitsis. Tema teatrikarjäär algas 1958. aastal, mil Pariisis mängiti korraga kolme tema näidendit. Eelkõige on üle 40 näidendi kirjutanud Camoletti tuntud klassikalise farsiga “Boeing-Boeing” (1962). See on kõige mängitum prantsuskeelne näidend maailmas. Eestis on lisaks näidendile “Boeing-Boeing” mängitud ka “Pidžaama kuuele”.

Etendus on kahes vaatuses, kestus 1,5 tundi. Pilet 2 €. Lastele kuni 12 a (k.a) tasuta.

Lisainfo: Karin Siig tel +372 5348 7110

Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Mitu tuhat inimest koguneb eeloleval laupäeval RMK ja Eesti Kontserdi kutsel Ida-Virumaale, et pidada maha seikluslik perepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi alal ning Aidu põlevkivikarjääris. Perepäevaga tähistab RMK rahvusvahelist metsa-aastat, õhtune vabaõhukontsert on osa Eesti Kontserdi iga-aastasest “7 linna muusika” festivalist.

Päev algab erineva raskusastmega loodusmatkadega kell 10, kogu päeva vältel on võimalik proovida kaljuronimist ning kõrgseiklust kaevandusmuuseumi õuealal oleva endise rikastusvabriku tornis. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi õuealal on avatud puidust meisterdamise töötoad, laste mänguplats, käsitöömeistrite nurgake, kohvik ja RMK infopunkt. Tehismägedel sõitmiseks saab laenutada tõukeratast, vanas katlamajas näidatakse kino ning kohal on piltnik, kes kõigile soovijatele päevast temaatilise pildijäädvustuse kingib. Perepäevalised on oodatud tutvuma ka Kohtla kaevandusmuuseumi maa-aluste käikudega.

Ettevõtmine kulmineerub vabaõhukontserdiga Kohtla kaevanduspargis kell 18. Üles astub virtuoosne keelpillikvartett Terem Kvartett Venemaalt ning maailmakuulsaid ooperi- ja operetimeloodiaid esitavad Bel-Etage Swingorkester Mart Sanderi juhatusel, kus solistideks Janne Ševtšenko, Pirjo Püvi, Andres Köster ja Taimo Toomast. Kontsert, nii nagu ka muu perepäeva programm, on osalejatele tasuta, perepäevale toovad kohale tasuta eribussid Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Narvast, Rakverest ja Jõhvist. Loe edasi: Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Kontsertlavastus “Suure mäe vägised” Suurel Munamäel

16. ja 17. juulil 2011 toimub Võrumaal Haanja külas Suure Munamäe vabaõhulaval kontsertlavastus “Suure mäe vägised”.

Helilooja Urmas Sisaski kahe viimase aasta jooksul loodud teatrimuusikas leidub tänapäeva muusika žanrite mitmekesisust, nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil kell 13. Sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.

Kaasa teevad Rasmus Puur, Edmar Tuul, Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink jt.

Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmažoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Orissaares toimub Ace Xdreami öine pikk osavõistlus

Juulikuu viimasel nädalavahetusel ehk 30.-31. juulil 2011 toimub Saaremaal Orissaares seiklussarja Ace Xdream III osavõistlus. Tegemist on öise pika etapiga, mis on põnevaks väljakutseks ka kõige tublimale spordiga tegelejale.

Ace Xdream on neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrataste ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesandeid. Osaleda on võimalik kolme erineva raskusastmega rajal: A-, B- ja iizi-rada, mis on vastavalt siis pikem, lühem ja lühim rada. Kõikidel radadel käib võistlus kolmeliikmeliste mees-, nais- ja segavõistkondade vahel.

Viimasel nädalal enne osavõistlust avaldatakse sarja kodulehel osavõistluse juhend, mis sisaldab täpsemat infot konkreetse võistluse kohta. Eelregistreerimine kuni 27.07.2011 samuti kodulehel.

I osavõistlus toimus 24.04.2011 Tallinnas.
II osavõistlus toimus 05.06.2011 Rõuges.
III osavõistlus toimub 30.-31.07.2011 Orissaares.
IV osavõistlus toimub 03.09.2011 Valgehobusemäel.

Vaata ka sündmuse 2011. aasta tutvustavat videot:

Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse kaks uut näitust

Reedel, 15. juulil 2011 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis kaks uut näitust.

Kunstigalerii kolmanda korruse väikses saalis avatakse kunstnik Jekaterina Averko näitus „Igat mesti ja masti olendid“. Näitusel on väljas viimase viie aasta graafika, papjeemašee tehnikas tehtud skulptuurid ja väikeplastika. Näituse nimi pärineb piiblist, suure veeuputuse müüdist. Antud väljapanekul kasutatakse seda puupüsti täis ruumi kujundina, mida asustavad kõige eriilmelisemad olendid. Skulptuuridel kujutatud muinasjutuolendid on loodud Jorge Luis Borgesi raamatu „Raamat imaginaarseist olendeist“ motiividel.

Teine näitus on Adelina Sokolova juubelinäitus „Minu aastad – minu rikkus“, kus autor eksponeerib oma erinevatel reisidel tehtud fotosid. Adelina Sokolova on fotograafiaga tegelenud alates 1957. aastast. Ta on Narva fotoklubi liige ning on osalenud nii kohalikus klubis, kui ka teistes Eesti linnades väljapandud fotonäitustel.

Näitused jäävad avatuks 29. augustini.

Info:
Jekaterina Averko, näituse „Igat mesti ja masti olendid“ kuraator, tel +372 5695 7408.
Adelina Sokolova, näituse „Minu aastad – minu rikkus“ autor, tel +372 354 9636.

Narva Muuseumi koduleht!

Jõgevamaal valmis oma turismiportaal

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe sõnul leiab portaalist infot maakonnas liikumiseks, aga ka sündmuste kalendri, infot vaatamisväärsuste kohta ning teavet majutus- ja toitlustusasutuste kohta.

Sündmuste kalender põhineb kultuuri.net infol. Lisaks on võimalik kalendrisse märkida ka olulisemad maakonna sündmused. Ettevõtjad saavad Rajamäe sõnul oma info portaali panna tasuta. Andmeid sisestab Jõgevamaa turismiinfokeskus.

Jõgevamaa turismiportaalist saab infot nii eesti kui ka inglise keeles. Rajamäe loodab, et sügisest saab riiklikest turismiinfoportaalidest visitestonia.com või puhkaeestis.ee hakata andmeid transportima, et liidestada portaalid omavahel andmeid topelt sisestamata. Seega on loota, et sügisest liitub visitjogeva.com-iga veel kolm keelt. Nii muutub info laiale hulgale turistidest veelgi kättesaadavamaks.

Et tänapäeva sotsiaalmeediaga kooskõlas toimida, tehti oma lehekülg ka Facebooki. Sealt saavad soovijad kõige kiiremini infot uute turismiobjektide kohta, aga ka infot sündmuste kohta. Eelkõige ootavad portaali haldajad ettevõtjatelt teavet selle kohta, mis neil plaanis on.

Maakonda tulevad ka elektroonilised infoterminalid, kust on turistil võimalik infot saada siis, kui turismiinfokeskus on kinni või kohtades, kus pole üldse mehitatud infojagamist. Nendesse kioskitesse tuleb avaleheks Jõgevamaa turismiportaali koduleht.

Portaaliga saab tutvuda siin.

Allikas: Vooremaa

Suvelavastus “Peiarite õhtunäitus” Kiisatamme Kultuuritalus

Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis Kõivu “Peiarite õhtunäitus” näeb õhtuvalgust Otepää looduspargis.

Üks pulm- ja kolm matust. Pulma tullakse, kuid matused jäävad pidamata. Pealt ei vaata ja kõrvalseisjaks ei jää. Vaid väheseid kordi eesti teatrilavale jõudnud kõivuliku maailmaüldistusega nähtud noortelugu haarab oma elujanus kaasa east vaatamata ja kindlasti annab loole oma jõu Kiisatamme 300-aastane tamm- kes ümber enda näinud just niisama noori just selsamal ajal- sajandivahetusel Vene-Jaapani sõja aegadel.

“Peiarite õhtunäitust” näevad ja näitavad sel moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev ja kohalikud rahvanäitlejad. Etendus ja simman toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.

Etendused toimuvad 22. ja 23. juulil algusega kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus (Restu küla, Sangaste vald).

Loe lisa!
Kuidas tulla?

Lisateave kohast ja tegemistest:
Tuuli Merimaa tel +372 507 4718

Vana Aja Päev Vastseliina linnuses

Sündmuse eesmärgiks on teavitada laiemat külastajaskonda Vastseliina Piiskopilinnuse olemasolust ning 2011. aastal avatavast Piiri kõrts–külastuskeskuse muuseumist.

Vana Aja Päev on sündmus, kus teadvustatakse Vastseliina kandi ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, esivanemate elu– ja mõttelaadi. Vana Aja Päeva iseloomustavad käsitöömeistrid, teemakohane huvitav kultuuriprogramm, head muusikud ja suurepärane publik.

Külastajatel on võimalus tunnetada sajanditetagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid.

Päevapilet 4 €.

Vaata ka täpsemat KAVA!

Täna algab Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu Folk

Täna kõlavad Kärdlas seitsmendat korda südasuvise pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk avahelid. Festivali põhiliseks esinemispaigaks on Kassari kiigeplats, kuid kontserdid toimuvad ka Kõrgesaares ja Kärdlas ning kirikutes üle kogu saare.

Nelja päeva jooksul, 14.-17. juulini, saab kuulda head muusikat Indigolaste, Bonzo, Orelipoisi, Märt Avandi ja Paabeli, Kihnu Poiste, Tarmo ja Toomas Urbi, Krista ja Raivo Sildoja, Liisi Koiksoni ja Elletuse, Olavi Kõrre ja Mandoliiniorkestri, Ürgtänava, Seto leelokoori Helmine, Viljandi Muusikakooli Pärimusmuusikute ja Karoliina Kreintaali, Henry Laksi, Robirohu, Jaak Johansoni ja Citra Krista Joonase, Merje Kägu ja Jana Abzaloni, Lea Salumäe, Piret Veevo ja Teve Laikre ning Astridi ja Hiidlaste esituses.

Lisaks toimub jalutusretk ajalooliselt kultuuririkkale Pikale tänavale koos Helgi Põlloga ning loodusretk Tiit Leito juhtimisel. Samuti saab osa võtta nii väikekandle kui ka pillimängu õpitoast: esimest juhendavad Jaana Lepamaa ja Kaja Luukas, teist Krista ja Raivo Sildoja. Ning viimaks, aga väga tähtsaks infoks: kõigis kontserdipaikades on avatud ka lastepesa!

Festivali pass maksab Piletilevist ostes 20 eurot, kohapealt ostes aga 30 eurot. Päevapileti hind on 12-15 eurot, üksikkontserdile pääseb 3-5 euro eest.

Festivali täpsema kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee.

Otepää ümbruses on tulemas suur autoralli

Sellel nädalavahetusel, 15.-16. juulil 2011 toimub Otepää ümbruses selle aasta suurim autospordivõistlus auto24 Rally Estonia. Sellega seoses saabub Lõuna-Eestisse tuhandeid rallisõpru. Auto24 Rally Estonia 2011 on Eesti Meistrivõistluste 4. etapp, Balti Meistrivõistluste 2. etapp, FIA Historic Euroopa Meistrivõistluste kandidaatralli ja FIA ametlik kalendriüritus.

Lõuna-Eesti kuppelmaastikul kulgevad rallikatsed sisaldavad palju trampliine, mis pakuvad adrenaliini nii sõitjatele kui pealtvaatajatele. 2 tulist päeva, 9 kaasahaaravat kiiruskatset, 162 pingelist kilomeetrit ja 300 hulljulget meest.

Tiitlit tulevad kaitsma ka eelmise aasta Rally Estonia võitjad Markko Märtin ja Kristo Kraag.

Ametliku ralliprogrammi ja kõikide kiiruskatsete kaardid leiab reedel, 8. juulil ilmunud Sportland Magazine (1.90 €) ja kolmapäeval 13. juulil ilmunud ajakirja AUTOLEHT (1.39 €) vahelt. Müügil üle Eesti ja kohapeal.

Lisainfo: www.rallyestonia.ee.
Vaata ka sündmuse Facebooki lehte.

Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused

Pühapäeval, 17. juulil 2011 peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.

Kava:

Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:

– Etendus näitetrupilt Truvas
– Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
– Läti rahvuslikud tantsud

Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!

Paide Tegevuskeskuse Ökokäsitöökojas algavad praktilised töötoad

Paide Tegevuskeskuse Ökokäsitöökoda teeb algust ökokäsitöö suvekooli praktiliste töötubadega. Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel sisustatud praktiliste töötubade ala võimaldab taaskasutatavate materjalide kasutusvõimalusi praktiseerida erinevaid käsitöövõtteid kasutades. Kohapeal on olemas vajaminevad töövahendid, õppe-juhendmaterjalid ning näidistööd. Kogu tegevuse märksõnadeks on loodussõbralikkus, taaselustatud käsitöövõtted ning taaskasutust tutvustav. Peateemadeks suvekooli töötubades on inspiratsioon, redisain, aksessuaarid.

Praktiliselt omandatud oskused võimaldavad tõsta teadlikkust eelkõige taaskasutuslike materjalide kasutusvõimalusest käsitöös ning oskusi materjalide taaskasutamisest omanäoliste käsitöötoodete valmistamisel. Arvame, et igasuguse käelise tegevuse populariseerimine ja oskuste arendamine aitab kaasa käsitööesemete väärtustamisele, teadvustada, et käsitööna valminud ese ei ole laiatarbekaup vaid ainulaadne ese ja selle looja looming. Traditsiooniliste käsitöövõtetega annab edukalt ära kasutada kõike meie kodudeski leiduvat . Erinevatest materjalidest annab valmistada väga praktilisi asju. Tarbetust tarvilikuks – taaskasutus käsitöös väärib järeleproovimist juba sellepärast, et valminud asi on originaalne ning oma.

Suvekooli praktiliste õpitöötubade ala on avatud 19. juulist 2011 läbi suve teisipäevast reedeni kell 17-19.

Paide Tegevuskeskus
MTÜ Mänguexpert
Tel +372 5397 4218

Araabia muinasjutud ärkavad ellu Tohisoo mõisapargis

Täna, 14. juulil kell 20 algab Kohilas Tohisoo mõisapargis suurejooneline vabaõhuetendus „Päris Pärsia prints päris päris Pärsia“. Saja kaheksakümne näitlejaga etendus on ühtlasi esmaspäeval alanud Raplamaa tuntuima lastelaagri „Mäng on väikese inimese töö“ kulminatsioon.

Värssides kirjutatud seiklusdraama pajatab Pärsia printsi Ekbali (araabia keeles õnn) röövimisest ja kojusaabumisest. Loos on kaliif, padišahh, haaremid, trobikond röövleid ja imaam, kes teab lugu viie ime teest, et aidata printsil leida üles ajaliivaga võlukell. Võluliivakella valdaja saab oma soovi järgi muuta üht hetke enda elus. Etenduses on tähtis osa täita miraaklil, keda kehastab tuntud mustkunstnik Meelis Kubo ning kelle võluriväge saab näha õige mitmel korral.

Etendus on tasuta (vabatahtlikud annetused on siiski oodatud) ja avatud kõikidele, kel soov koos pere või sõpruskonnaga laste mängu nautida.

Korraldaja: MTÜ Raplamaa Noored
Info: Anneliis Kõiv, laagri peakorraldaja, tel +372 5556 0083

Meeldejääv jaanipäev

Ella Kraav, pensionär Rakverest

Polnud tükil ajal oma kodukandis käinud. Kuna jaanipäev ja jõulud on eestlaste suurimad pühad ja need veedetakse enamjaolt sugulaste ringis, otsustasin minagi sammud Avinurme seada.

Tünnilaat, surnuaiapüha ja koduküla jaanilõke – need kõik mahtusid kahe-kolme päeva sisse. Rakveres elades näen alati tublisti vaeva, et kaseoksa tuppa leida. Seevastu kodumetsad on kaskedest rikkad. Õde on rajanud omale maja juurde imeilusa pargi, kus need valgetüvelised iludused aukohal on.

Kõigepealt käisime vanemate ja teiste lähedaste kalmudel. Panime vaasidesse karikakraid ja süütasime mälestusküünlad. Vend hooldekodus rõõmustas samuti meid nähes.

Tünnilaada melu juba käis. Avinurme koolistaadion võis linnalennult paista ehtsa telklinnakuna, sest vaba pinda polnud kusagil. Ümberringi autoparklad, mis olid samuti täis kiilutud. Et sealsed puutöömeistrid olid kuulsad juba vanal ajal, siis see üritus minu arvates erilist reklaami ei vajagi. Siin oli koos rahvast kogu vabariigist. Punutud korvid, pütid, tünnid, aiaskulptuurid jm käsitöö, pudi-padi, taimed, kurgid-tomatid, maasikatest rääkimata, singid, juustud, vorstid, õlu, kali jm ootasid ostjaid. Kaupa oli igale maitsele.

Pärastlõunal meelitas punastest tellistest uhiuue tsinkplekk-katusega kirik huvilisi kontserti kuulama. Tegemist-sagimist kui palju. Kes veel puiduaidas polnud käinud (otse kiriku vastas), suundus sinna. Raudteejupil sai lapsed ka väikese suslaga pisut sõita.

Õhtuks olime küll väsinud, aga minu koduküla – Teadussaare külas – juba mitmendat aastat elavad Tartu noored, kes seal mahajäetud talu taastavad, ootasid meid kõiki, st selle küla endisi ja praegusi elanikke oma krundile, kus süüdati uhke jaanilõke. Kes oli viletsa tervisega, toodi autoga kohale. Oli kodus tehtud head värsket salatit ja lihagrilli ning naabrinaise kollastest kanamunadest suus sulav tort. Nii lapsed kui ka vanad võtsid osa võistumängudest ja nautisid sumedat jaaniõhtut pisikeses Teadussaare külas Ida-Virumaal.

Täna algab “Uma ehe”!

Täna keskpäeval sünnib Võru kesklinna pargis noorteürituse raames ehe ehk algab kaheksateistkümnes Võru folkloorifestival pealkirjaga “Uma ehe”. Korraldajate sõnul on kõik ürituseks valmis.

Meeldetuletuseks eelnevatest pidudest:

Esimesel peol sai simmanil tantsida Justamendi, Untsakate ja Ummamuudu saatel.

Teisel peol võis näha esimest teatrietendust, milleks oli Tallinna Toomteatri etendus “Mardilood”

Kolmanda peoga koos peeti ka üleriigilist rahvapidu, esimest korda toimusid kirikukontserdid ja rahvuslõunad.

Neljas pidu oli esimene teemaga pidu – tuli kui päike, kui elu alus. Alustati teiste rahvaste tantsude õppimisega ja muinasjuttude vestmisega.

Viienda peo teemaks oli kangakudumine. Loeti erinevates keeltes Kalevipoega ja lavastati suurejooneline soome pulm.

Kuuendat pidu kaunistas uhke kiik. Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.

Seitsmenda peo teemaks oli kaev. Filipiinlaste kontserdid on ülimenukad, Vabaduse platsil püsti pandud õlletelk mitte. Loe edasi: Täna algab “Uma ehe”!

Õpetamisest, kasvatamisest ja koolitamisest ehk 5 soovitust lapsevanemale

Olles tänaseks juba kümme aastat õpetajaleiba maitsnud, pean tunnistama, et ei tea, mida mul koolis rohkem teha tuleb, õpetada või kasvatada. Mis vahe neil kahel tegevusel üldse on?

Pöördudes kasvatusteadlaste soomlaste Sirkka Hirsijärvi ja Jouko Huttuneni poole, võib öelda, et kasvatus, koolitus ja õpetus kuuluvad ühte mõisteteperekonda. Kasvatus on pikaajaline (eluaegne) inimese pidev ja mitmekülgne mõjutamine, mille eesmärgiks on isiksuse kujunemine. Koolitus on organiseeritud, süstemaatiline, perioodiline institutsioonides toimuv kindlatele eesmärkidele suunatud tegevus, mida teevad professionaalsed pedagoogid. Õpetust on vaja aga nende mõlema teostamiseks.

Püüdes mõistete sasipuntrast aru saada, sain selgeks et minu kui koolis töötava professionaalse pedagoogi tööks on õpilaste koolitamine läbi õpetamise. Samuti sain selgeks, et ka kasvatamine toimub läbi õpetamise. Koolitusel on algus ja lõpp, kasvatusel lõppu näha pole. Koolitus on organiseeritud ja süstemaatiline, kasvatus mitmekülgne. Aga aitab teooriast, lähme praktika juurde. Loe edasi: Õpetamisest, kasvatamisest ja koolitamisest ehk 5 soovitust lapsevanemale

Põllumehi oodatakse Võrumaale Voki külla

16. juulil oodatakse põllumehi ja teisi huvilisi Võrumaale Voki külla järjekorras kaheksandatele põllumeeste päevadele. Samas peetakse ka Voki külapäeva.

Võistlusaladest on sel aastal kavas künnivõistlus, lambapügamisvõistlus ja toidukonkurss “Parim Võrumaa pirukas”. Üheks põnevamaks mõõduvõtmiseks peavadki korraldajad künnivõistlust, sest tänavu on põld tõeliselt Lõuna-Eesti moodi ja kündjal tuleb oma kündmisoskusi näidata ka kuplite peal. Lambapügamisvõistluse boonusena lubatakse õpetada, kuidas ise õigesti lammast pügada.

Huvilistele näidatakse erinevaid põllutöömasinaid ning pakutakse võimalust osaleda erinevates töötubades. Avatud on korvipunumise ja nahaparkimise töötoad, massažituba, ühiselt loodetakse kududa küla pikim triibuvaip. Lisaks on võimalus külastada Oja talu, kus on välja pandud selle talu ajalugu.

Nii suuremad kui väiksemad maaettevõtjad on oodatud tutvustama kohalikust toormest valmistatud talutoodangut ja mitte ainult seda. Korraldajate kinnitusel oodatakse näitama kõike, mis maarahvale huvi pakub alates seemnetest ja lõpetades suurte kombainidega.

Külapäeva ja põllumeeste päeva lõpetab simman ansambliga Untsakad.

Ürituse kohta leiab täpsemat infot Võrumaa Talupidajate Liidu kodulehelt.

Rõuges selguvad Võrumaa meistrid jalgrattakrossis

Täna toimuvad Rõuges Võrumaa meistrivõistlused jalgrattakrossis. Võistluskeskus koos stardi ja finišiga asub asub Rõuge noortekeskuse juures. Viie kilomeetri pikkuse rajaga saab tutvuda alates kella viiest õhtul. Naistele ja noortele antakse start kell 18.30. Mehed stardivad peale naiste ja noorte sõidu lõppu. Täpne sõidetavate ringide arv selgub võistluse alguseks.

Neile, kes võistelda ei soovi, on alates kell 17.00 avatud päevaku rada – Rõuge pargissprindirada pikkusega 1 km, kus on võimalik koguda Võrumaa Mängude osalust.

Rohkem infot võistluse kohta leiab siit.

Nädalavahetusel võib Haanjas kuulda laskmist

Sel nädalavahetusel, 15.-17. juulil peetakse Haanjas rahvusvahelised Balti karikavõistlused Field Target laskmises. Eestis esmakordselt toimuvast esinduslikust rahvusvahelisest võistlusest võtab osa ligikaudu 40 võistlejat kümmekonnast riigist.

Võistlus avatakse pidulikult sel reedel algusega kell 9.45 ning kõik kolm võistluspäeva nii reedel, laupäeval kui pühapäeval toimuvad ajavahemikul 10.15-15.00. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval kell 16 algaval auhinnatseremoonial.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Balti Karikavõistlustel võisteldakse WFTF määrustiku kohaselt kahes klassis: suruõhupüssid (PCP) ja vedrupüssid (Springer). Paremusjärjestus määratakse üldarvestuses ja mõlemas klassis nii meeste- kui naistearvestuses. Riikide paremusjärjestus selgub rahvusmeeskondade tulemuste põhjal.

Täpsemat infot võistluste kohta võib leida siit.