Tartu Tähetorni astronoomialoeng toimub 1. märtsil kell 17.30 TÜ ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Elmo Tempel räägib galaktikate tekkimisest. Kõik huvilised on oodatud.
Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Tartu Tähetorni astronoomiaring
Parimatele põllumeestele jagati pühade eel teenetemärke
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis riigipüha eel ministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel kätte 23 teenetemärki, tunnustamaks 2010. aasta põllumehi.
Kuldse teenetemärgi sai Roomas Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures töötav Ruve Šank.
Hõbedase teenetemärgi pälvisid:
Marje Aid – kalakasvatuse spetsialist
Madis Ajaots- agronoom, Rannu Seeme OÜ ja Pilsu talu juhataja, Aasta Põllumees 2010
Arnold Kimber- endine Leivaliidu president
Arvo Kuutok- Takkasaare talu peremees, Aasta Põllumees 2005
Lempo Must – teraviljakasvataja ning piima- ja lihatootja Võrumaalt, kohaliku külaelu edendaja
Aivar Pikkmets- Mättikku talu peremees, aktiivne mahepõllumajanduse propageerija
Sirje Potisepp- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, tootekonkurssi “Parim Eesti toiduaine” ja kampaania “Märka lipu märki” eestvedaja
Andrus Puksov – linnu- ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ SANLIND juhataja
Tõnu Rahula – Raikküla Farmer OÜ juhataja
Jüri Roots – Eesti Maaülikooli vanemspetsialist, põllumajandusinformaatika koolkonna rajaja
Toivo Univer – aiandusteadlane, põllumjajandusteaduste kandidaat
Arvo Veidenberg – Pajumäe mahetalu peremees
Elvi Viira – MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator, kohaliku külaelu edendaja
Sinine teenetemärk:
Malle Järvan- Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusteaduste doktor
Linda Latt – Põllumajandusameti peainspektor seemnete sertifitseerimise valdkonnas
Mait Must – Põllumajandusameti peaspetsialist maaparanduse valdkonnas
Enel Niin –Veterinaar-ja Toiduameti osakonnajuhataja, metsloomade vaktsineerimise projektijuht
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor, mitmete tunnustust pälvinud põllumajandusalaste püsinäituste eestvedaja
Tõnu Taat – põllumajandusministeeriumi maaettevõtlusbüroo peaspetsialist
Valli Tamm – põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Tea Tuulberg – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti regioonide osakonna juhataja
Mart Uba – Jõudluskontrolli Keskuse biomeetria sektori juhataja, piimaveiste geneetilise hindamise ideoloog ning lammaste geneetilise hindamise süsteemi käivitaja Eestis
Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Avo Samarüüteli OÜst Männiku Piim Tartumaalt ja 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.
Allikas: põllumajandusministeerium
Viljandi noored koostasid parima kodulehekülje
Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.
Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.
Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid
internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.
Ristil avati Risti Rahva Seltsi käsitöömaja
Majas korraldatakse käsitöötoodete valmistamise kursusi, näitusi ja müüke. Ürituste korraldamisel teevad koostööd erinevad Risti piirkonna käsitöölised.
Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone AS Haapsalu Restauraatorile. Ettevõte on ka hoonet korrastanud. AS Haapsalu Restauraator andis maja Risti Rahva Seltsile tasuta kasutamiseks.
Avamisel oli ligi 40 inimest. Vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.
Allikas: laanemaa.ee
Järvakandis algab õpilaste konkurss Minu klaas 2011
1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.
Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.
Teisipäevast saab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel taas nakkevõrguga püüda
1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.
1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.
Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.
Käib varivalimiste e-hääletus
Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) veebilehel www.varivalimised.ee avati 14-17aastastele kodanikele varivalimiste e-hääletussüsteemi, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad hääletada mittevalimisealised noored üle Eesti. E-hääletada saab 3. märtsini ID-kaardi, SEB ja Swedbanki internetipanga ning E-kooli kasutajatunnuste abil.
Üleriigilise poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekti raames on veebruari jooksul toimunud ja toimumas üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud valimisdebatti, mitukümmend simulatsioonimängu otsuste langetamisest poliitikas ning õpilastööde konkurss valimiskampaaniate ja -reklaami teemal.
Lisaks internetikeskkonnale on noortel võimalik varivalida ning oma arvamust väljendada ka üle riigi avatud ametlikes e-hääletuspunktides.
“Täna on Eesti noortel võimalus teha ajalugu ja esmakordselt osaleda e-hääletussimulatsioonis, mis hõlmab kogu Eestit. Varivalimised annab noortele kodanikele, kes veel pärisel valida ei saa, kaasarääkimisvõimaluse ja teadmise, et noorte arvamus jõuab otsustajateni ning et noorte häälel on tähtsus,” lausub ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.
Varivalimiste e-hääletussüsteem tagab hääletajale anonüümsuse ning seda saavad kasutada vaid 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored. Varivalijad saavad hääletada oma elukohajärgsete kandidaatide vahel ning oma häält saab hiljem soovi korral muuta nagu ka päris e-hääletamisel. Varivalimistulemused tehakse teatavaks 6. märtsil pärast päris valimispunktide sulgemist Tallinnas Solarise keskuses.
Varivalimised on ENLi poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimuvad üle Eesti debatid, õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, simulatsioonimängud otsustusprotsessidest ning 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored osaleda üleriiigilises e-hääletussimulatsioonis ning valida Riigikogu kandidaatide vahel.
Ruhnus tehti raadioteatrit
Ruhnu rahvas õppis Eesti ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku käe all raadioteatri tegemist. Kanniku juhtimisel, juhendamisel, õpetamisel tegid koolilapsed ja osake külarahvast rahvamajas kuuldemängu “Rebane kanakarjas”.
Lugu salvestati kolmes jaos, eriefektid (mets, sammud, kanakari) sinna juurde. Eesti Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagas ka olulisemaid fakte kuuldeteatri ajaloost.
Ruhnu blogi kirjeldab, et tegu oli saarerahvale erakordse sündmusega.
Loov Eesti korraldab koostööpaneelide sarja “Kus on porgand?”
Loov Eesti kutsub alates märtsikuust kuuel korral kõiki huvilisi klubiõhtule „Kus on porgand?“, mille eesmärgiks on tutvustada loomemajanduses tegutsejatele paralleelvaldkondi ning läbi koostöö ja kogemuse probleemidele lahendusi leida.
Loov Eesti klubiõhtutel sümboliseerib porgand eesmärki, sihti, edu, rahulolu. Pea igal loomevaldkonnal on omad mured ja probleemid, mis lahendust vajavad. Võib olla on jalgratas juba leiutatud ning probleemile hea lahendus mõnel teisel alal välja töötatud? Klubiõhtute seerial on ühe õhtu jooksul fookuses kahe loomevaldkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on.
Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.
Esimese klubiõhtu teemaks on KIRJANDUS vs. MUUSIKA. Kirjandusvaldkonda esindavad kirjanik Sass Henno ja kirjastaja Silva Tomingas, muusikamaastikul toimuvast räägivad produtsent Toomas Olljum, dirigent Anu Tali ja helilooja Ülo Krigul. Kõrvalpilgu heidab nende loomevaldkondade teemadele kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.
Ürituste toimumisajad:
2. märts I Kirjastamine & muusika
16. märts II Film & arhitektuur
30. märts III Kultuuripärand & IT
13. aprill IV Teater & kunst
27. aprill V Reklaam & raamatukogud/muuseumid
11. mai VI Meedia ja disain
Paneele juhib Märt Treier
Üritus algab kell 17 Eesti Disaini maja kohvik-klubis Oot-Oot (Kalasadama 8, Tallinn).
Registreerimiseks anda märku seminar@looveesti.ee
Pühapäeval toimub suusamatk Sindi-Reiu-Sindi
Homme, 27. veebruaril on kõigil suusaspordi huvilistel võimalus osa võtta Sindi-Reiu-Sindi suusamatkast. Matk on kavandatud Pärnu ja Reiu maaliliste jõgede jääle, kus ligi 16 kilomeetri pikkune rada, mis annab võimaluse distantsi läbida nii klassikalises- kui vabatehnikas.
Start antakse Sindi Linnavalitsuse eest ja matk kulgeb marsruudil Sindi Linnavalitsus – Pärnu jõgi-Reiu jõgi – Reiu Puhkekeskuse kontrollpunkt – Reiu jõgi – Pärnu jõgi – Sindi Linnavalitsus. Start on avatud Sindi Linnavalitsuse juures pühapäeval kell 11.00-12.00. Suusamatkaks registreerimine on kohapeal.
Kuuma teed pakutakse matkalistele Reiu kontrollpunktis ja Sindi Linnavalitsuse juures finišis. Selle talve ühest viimasest suusatamise naudingust osa võtma on oodatud kõik suusamatka huvilised, kes soovivad nautida varakevadist, kargelt kaunist loodust. Üritus on osavõtjaile tasuta.
Sindi-Reiu-Sindi suusamatka korraldavad After Ski OÜ, koostöös Sindi Linnavalitsuse, Pärnumaa Spordiliidu, Sindi Sõprade Seltsi ja Reiu Puhkekeskusega.
Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus
Osale toidupatareide valmistamise töötoas
Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.
Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.
Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.
Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00
Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.
Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428
Tapal peetakse täna ja homme Eesti linnade talimängud
Sel nädalavahetusel, 26. ja 27. veebruaril kogunevad Tapale Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Praeguseks on registreerunud 18 linna ligi nelja ja poolesaja osavõtjaga.
Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: kuni 10000 elanikku ja üle 10 000 elaniku.
Lisaks selguvad parimad järgmistel spordialadel: suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, kabe, male, lauatennis, omavalitsusjuhtide
võistlus.
Kogu informatsioon võistluste kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s1660
Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud
Maaumanigu mättä otsast
Harju Heino,
maamiis Sadramõtsast
Kõgõpäält kaemi, mille vahtsõt jahisäädüst ülepää vaia um. A tuuperäst, et vana oll’ tett Feodaalõigusõ põh’a pääl ja seo parhilla inämb ei kõlba. Aig um joba mitusada aaastakka säälmaal, et säädüse alusõs piät olõma Rooma Õigus.
Vargamäeläse (nuu, kiä Tal’nan mättä pääl elutsõsõ ja mi käest rahha nõudva) es taha külh vahtsõt säädüst tetä, a ütel Virumaa matsil sai heng täüs, ku tsia olliva mitmõs kõrd karduka är võtnu, ja tä andsõ riigi kohtulõ. Kohtul es jää muud üle ku jahimehe süüdü tetä. Kohtuniguherrä es saa ju maamatsi kah’otasulda jättä. Tuu olõs Brüsselihe edesi kaibanu ja sõs olõs joba vargamäeläse süüdü jäänü, et säändse säädüse kokko keerütivä.
Kaemi perrä, mis noil Vargamäe säädüisil sõs vika um ja midä tulõs muuta. Rooma õigusõ perrä piät egäl as’al ja eläjäl olõma peremiis, kiä tedä käsütäs ja TIMÄ IIST VASTUTAS. Ku ei olõ, sõs um umanikulda vara. A peremeheldä elläi um kõgõ lindprii, vastutas uma nahakõsõga. Kolmandat variantsi ei olõ.
As’aõigusõ säädüse perrä um mõtselläi peremeheldä. Õigõ külh, pall’u soti umma kah manu pantu: ku, ku, ku… Jahisäädüs kõnõlõs umma, luudusõ kaitsmisõ säädüs umma… ja mõlõmba ütstõsõlõ vasta.
Asi um nii hullus lännü, et üts liinainemisest korgõ ammõtnik kirot’ piaaigu ammõtlikult, et mõtselläi um väärämäldä jõud, kink tettüisi kah’udõ iist kiäki vastust ei kanna. Säälsaman es tiiä tuu liinainemine esiki tuud, et eläjä jõu väärämises avitas hariligult ütest padrunist! Loe edasi: Maaumanigu mättä otsast
Viljandi muuseumi sõbrad plaanivad ettekandeõhtut
Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal „Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist“ ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.
Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012. Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Sissepääs muuseumi hoovi kaudu.
Lisainfo: Jaak Pihlak, tel 4333663.
Rosma waldorfkool korraldab lahtiste uste päeva
Nii Rosma waldorfkool kui lasteaed asuvad Põlva Võru-poolse külje all Rosma külas Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles 1885. aastal sündinud-kasvanud Eesti kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastast tegutsev waldorfkool.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Kooli tutvustamiseks korraldabki selts 5. märtsil tutvustuspäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugemalt. Ajakava on järgmine:
10.45 saabumine, tervitused kooliperelt, näitus
11.00 Rosma koolitund – koolipinki istuvad nii lapsed kui vanemad
11.45 teepaus aed- ja puuviljadega, kaasa võib võtta ka võileibu
12.10 vestlusring täiskasvanutele – mänguring lastele
13.30 lõpetamine
Täpsem info: www.rosma.edu.ee, tel 7994159, 7996936, 53022793 (Külli Volmer)
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
Algab põnev heitlus elamusterohke auhinna nimel
Selgusid Dream Foundationi põneva reisimängu „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“ finalistid, kes astuvad üksteisega elamusterohke auhinnareisi nimel võistlustulle. Võitja lennutatakse koos kaaslasega omal valikul kas Taani, Rootsi, Hollandisse või Suurbritanniasse tutvuma kohalike õppejõudude, õppetingimuste ja rahvusvahelise tudengieluga.
Finalistide antud intervjuudest žüriiliikmetele selgus, et peamised põhjused, miks nad välismaale minna soovivad, on seotud kogemuste ja rahvusvahelise hariduse omandamisega. „Hea meel on tõdeda, et finaali on sattunud noored, kes teavad, miks nad välismaale minna tahavad ja mida nad sellest kogemusest omandada soovivad,“ ütles kampaania eestvedaja Liina Liiv. Ta lisas, et positiivne on ka see, et suur osa finaliste plaanib pärast välismaise kõrghariduse omandamist kodumaale naasta ja oma teadmisi Eestis rakendada.
Tiheda sõela läbisid kaheksa tublit noort, kes näitasid esimeses voorus läbi küsimustiku üles suurt huvi ja motivatsiooni välismaal õppimise vastu,“ sõnas Liiv.
Žürii valikul pääsesid finaali:
Daniil Aal Jakob Westholmi Gümnaasiumist
Egon Odras Tartu Kutsehariduskeskusest
Tiina Linna Pärnumaa Kutsehariduskeskusest
Mari Pärtel Kuressaare Gümnaasiumist
Diana Kull Vanalinna Hariduskolleegiumist
Keilit Aedma Pirita Majandusgümnaasiumist
Liis Gross Gustav Adolfi Gümnaasiumist
Karin Kolomainen Pelgulinna Gümnaasiumist
Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta leiad Dream Foundation Eesti kodulehelt.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu
Allikas: Liina Liiv, Dream Foundation Eesti, www.dreamfoundation.eu
Lähte võõrustab Eesti valdade talimängudel osalejaid
Nädalavahetusel toimuvad Lähtel Eesti valdade XIX talimängude finaalvõistlused, millest võtab osa 40 omavalitsust rohkem kui 650 sportlasega.
Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis- kuni 2000 elanikku ja üle 2000 elaniku. Spordialadest on kavas suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male ja kabe. Finaalvõistlustele pääsejad selgitati välja jaanuaris toimunud eelturniiridel.
Kõige osavõturohkemaks kujuneb suusavõistlus, kus starti tuleb üle 300 suusataja, teiste seas Võru valda esindav Anti Saarepuu.
Korvpallis esindavad teiste kõrval oma koduvalda G4S Eesti meistriliigas pallivad Kristjan Makke, Toomas Liivak, Veljo Vares ja Heiko Niidas. Naiste konkurentsis jookseb Võru valla eest väljakule Lappenranta Catzis mängiv Kerttu Jallai.
Kabelaua taha istuvad Eesti paremikku kuuluvad Urmo Ilves, Anita Sepa ja Kaari Vainonen.
Talimängude võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal. Kõikidel osalejatel on võimalus osa saada Lähte valla 20. aastapäeva üritustest.
Allikas: Helen Mast, tel 5299432, 6622650
Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM
Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.
Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.
Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Kõgõ parõmb võro keele mõistja lats tulõ Oravilt
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Harju Ülle, Uma Leht
Puigal tulõ umakeelitside näütemänge päiv
Puiga põhikoolin peetäs 22. urbõkuu pääväl (22.03) kell 11 joba 11. kõrda umakeelitside näütemänge päivä. «Oodami kõiki, kiä tahtva võro keeli kõnõlda ni võro kiilt kullõlda!» kutsva kõrraldaja latsi üten lüümä ja huviliidsi päält kaema. Ütenlüümises piät latsi tiatripunt hindäst teedä andma ildampa 7. urbõkuu pääväs kool@puigapk.edu.ee vai tel 7828080, 53434383.
Uma Leht
Haanja suusamaraton ootab avatud rajale
Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.
Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.
Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).
Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.
Allikas: Eda Veeroja, tel 5032341
Otepääl võisteldi tankitõrjekahuri vedamises
24. veebruaril tähistati Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva jumalateenistuse ja perepäeva pidamisega Neljakasemäel. Vabariigi aastapäeva tähistamine päädis tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Veerand tonni kaaluvat kahurit tuli võistkondlikult aja peale vedada. Parimaks osutus päästjate võistkond, teise ja kolmanda koha said kaitseliitlased.
Kell 10 toimus Otepää Talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille pidas EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetasid Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad Otepää valla ja kaitseliidu esindajad. Vabadussamba juures seisid auvahtkonnas Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää Üksikkompanii kaitseliitlased.
Kell 11.00 algas Neljakasemäel perepäev. Väljas oli päästeauto, huvilised said voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti võis päästeautoga tutvuda nii sest kui väljast. Relvahuvilistel oli võimalik tutvuda kaitseliidu ja politsei varustuse ning relvadega.
Lapsed said Neljakasemäelt sõjaväekelkudega liugu lasta, samuti olid väljas politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutati. Lastele korraldati ka liulaskmisvõistlus. Otepää Naiskodukaitse pakkusid kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldasid ja toetasid: Otepää vald, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Otepää Üksikkompanii, Valgamaa Päästeosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse, Valga Keskkonnainspektsioon, Makarov Muusik.
Täname kõiki osalejaid, korraldajaid ja abistajaid!
Allikas: Monika Otrokova
Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse
Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.
Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse
Autodest, külmast ja käivitamisest
Et talv veel kestab ning ka külmad ilmad pole otsa saanud, on autoomanike igapäevased käivitamismured ikka ja jälle aktuaalsed. Järgnevas loos jagab muusik ja raadiohääl Raen Väikene oma mõtteid ja kogemusi, mis hiljutistel aegadel omandatud.
Täisväärtuslik talv, lume ja pakasega, on igati tore ja tänuväärne ettevõtmine, aga auto-omanikule tekitab see, teadagi, erinevaid lisamuresid.
Eks jõuga (turbobooster aku, käima tõmbamine, eeter õhuvõtjasse jne) äratab ellu ka täiesti surnuks külmunud auto, aga kui tahta oma neljarattalisse sõpra natuke säästlikumalt suhtuda, siis on ka mõned leebemad meetodid olemas.
Üks väga mõnus asi on mootori eelsoojendus. Neid on kahte erinevat tüüpi – autonoomsed ja elektrilised. Esimesed töötavad väikese põleti baasil, mis siis põletab kütust ja sellega soojendatakse üles nii mootor kui ka salong. Kindlasti väga mugav, eriti kui asja juhtida taimeri või suisa mobla pealt. Samas, autonoomsed soojendused on väga keerukad ja ka kallid. Ja veel, kuna need töötavad auto aku pealt, siis on need päris suureks koormuseks. Seetõttu ei soovitatagi autonoomset soojendust pruukida ajaliselt pikemalt kui on järgnev sõit, et aku jõuaks taastuda. Kes teeb ainult lühikesi linnaotsi, sellele võib akuprobleem päris tõsiseks osutuda. Loe edasi: Autodest, külmast ja käivitamisest
Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök
Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.
Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.
24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse 20 aastat maareformist, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.
Avatud on püsinäitus Eesti. Maa, rahvas, kultuur ja vahetuvad näitused Euroopa maitsed ning Kui põllud põlesid.
Muuseum on 24.02.2011 avatud 10-17.
Sissepääs tasuta.