PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

2011. aastal maksis PRIA ligi 90 toetusmeetme raames toetusi 22 640 kliendile. Koos osaliselt ettemakstud toetustega maksime välja 286,4 miljonit eurot põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetamiseks.

Kui võrrelda lõppenud aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011.a toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 16 291 põllumeest said kokku 80,4 mln eurot. Lisandus veel 35,8 mln eurot täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest.

Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 mln euro, sellest 8,8 mln ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, 22,8 mln keskkonnasõbralikult majandajatele, 10,1 mln mahetootjatele, üle 4 mln poollooduslike koosluste hooldajatele, 3,8 mln NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.
Loe edasi: PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 28. või 29. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Loe edasi: Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Kuumad hetked Otepää saunamaratonilt 2011. Foto: Monika Otrokova
Talvepealinnas Otepääl toimub 12.veebruaril juba kolmandat korda Euroopa Saunamaraton “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”.

Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osales eelmise aasta Saunamaratonil 65 võistkonda 208 saunalisega. Saunamaratoonareid võttis vastu 18 Otepää sauna. Saunaliselt tunnistasid üksmeelselt parimaks saunaks Sokka suitsusauna.

“Loodetavasti pole võistlemine ainus eesmärk,” ütles Sirje Ginter. “Otepääl on nii lahedad saunad, tulge ja avastage, saunaomanikud kütavad nad soojaks just sellel päeval just teie jaoks!”

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00. Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda ka üksinda. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võistkond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunas viibimise kohta. Loe edasi: Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Noored Kooli otsib keelekümbluse õpetajaid

Noored Kooli Sihtasutus tahab anda oma panuse sellesse, et ka venekeelsest perest pärit lastel oleks tuleviku planeerimisel võrdsed võimalused ning alustab käesoleval aastal algkasside keelekümblusõpetajate koolitamist. Koolituse kuuendasse lendu loodetakse leida vähemalt 5 osalejat, kes on valmis minema kaheks aastaks venekeelsetesse koolidesse algklasside keelekümblusõpetajaks.

„Eesti keelt halvasti oskavatel koolilõpetajatel on tihti väiksemad võimalused oma potentsiaali välja arendamiseks. Selleks ootame oma 6. lendu noori, kes oleksid valmis õpetama keelekümblusklassides ja andma oma panuse ka nende noorte haridustee sillutamiseks,“ rääkis SA Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos. „Kaks aastat õpetajatööd keelekümblusklassis toob ühiskonda ka selliseid haridusprogrammi vilistlasi, kes on õppinud tundma venekeelsete koolide väljakutseid ja on valmis nende parandamise nimel panustamist jätkama,“ usub Kroos.

Esimene keelekümblust õpetav osaleja Kristell Päll, kes õpetab hetkel Haabersti Vene Gümnaasiumis alustas pilootprojektina 5. lennu ridades 2011. aasta sügisel. Kui harilikult õpetavad Noored Kooli osalejad põhikooliõpilasi, siis keelekümbluse õpe algab algklassides. Keelekümblust õpetada soovivatel noortel on teiste osalejatega võrreldes suurem koormus, kuna peavad lisaks Noored Kooli koolitustele osalema ka keelekümbluskoolitustel.

Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Noored Kooli koduleheküljel enne 29. veebruari. Avalduse võivad esitada kõik, kellel on vähemalt 2012. aasta kevadeks kõrgharidus. Kandideerida ei saa õpetajahariduse omandanud ega vähemalt aasta õpetajaametis olnud noored.

Noored Kooli haridusprogramm on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse erinevates eluvaldkondades tegutsedes. Selleks valitakse igal aastal kandideerijate hulgast välja ca 30 tegusat noort erinevatelt erialadelt ning antakse neile väljakutse õpetada 2 aastat mõnes Eestimaa koolis kus ambitsioonikas noor suudaks kõige positiivsema muutuse tekitada. Paralleelselt tööga koolis toimuvad regulaarsed koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele pööratakse suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele.

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääle mineku piirangud on leevenenud

Alates tänases kehtib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldus, millega leevendatakse seniseid jäätunud veekogudele mineku piiranguid.

Nii tohib alates tänasest minna Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve jääle jalgsi kuni 1 kilomeetri kaugusele kaldast, välja arvatud Pedaspää lahel ning Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal. Kuni 300 meetri kaugusele tuleb hoiduda Salusaarest ning kuni 500 meetri kaugusele ojade ja jõgede suudmetest. Endiselt on keelatud väljumine järvejääle mis tahes transpordivahendiga.

Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordoni juhtidel on vastutus jätkata igapäevaselt jääluuret oma tegevuspiirkondades ning edastada jääluure andmed piirivalvebüroole.

Kui jääolud võimaldavad, alustatakse piirirežiimi eeskirjaga määratud ala tähistamist hoiatusplakatite ja vahepostidega. Samuti on Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordonitel kohustus hoiatada jääle väljujaid, et nad arvestaksid jääolude ja ilmastikutingimustega ning paluda kõigil jääle minejail sõltumata jääle mineku kaugusest registreerida end lähimas kordonis

Koole kutsutakse nuputama energiasäästu teemadel

Euroopa komisjon ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsuvad õpilasi ja õpetajaid osa võtma energiasäästmise konkursist U4Energy.

Konkursi eesmärgiks on tõsta energiaefektiivsuse ja -säästmise teadlikkust ning anda võimalus koolilastele ja õpetajatele koos konkureerida teiste Euroopa koolidega parima energiasäästliku kooli auhinnale.

U4Energy konkurss on avatud kolmes kategoorias:

1) kuidas muuta kool energiaefektiivseks

2) pegagoogilised meetodid energiatõhususe teadlikkuse tõstmiseks

3) Parimad ideed ja tegevuskava energiatõhususe teadlikkuse suurendamise kampaaniaks

Õpetajatele on avatud kõik kolm kategooriat. Õpilasi oodatakse osalema teises ja kolmandas kategoorias. Lisaks on erikonkurss riigi parima energiaefektiivsuse initsiatiivile. U4Energy konkurss on ainulaadne võimalus koolidele ja õpetajatele aidata juurutada kooliharidusse uut õppevaldakonda, mille teadmisi üha rohkem ja rohkem vaja läheb. Õpilastele on konkursist osavõtmine väga heaks võimaluseks saada meeskonnatöö kogemust ja saada palju kasulikke teadmisi energiavaldkonnast. Pingutuse eest on riigi parimatele lisaks kahepäevasele reisile Brüsselisse auhinnaks raamitud tunnistus, jätkusuutlikkuse karikas ja energiakomplekt koolile. U4Energy kodulehel saab juba registreerida konkursile. Esimesed 1500 registreerujat saavad õpilase vahendikomplekti, milles on u4energy kleebised, debatikaardid, suur plakat ja juhised, kuidas võistlusportaalis olevaid allikaid parimal viisil kasutada. Konkursile saab töid esitada 16. maini.

Põhjalikum ülevaade on kirjas konkursi Eestipoolse koordinaatori, Eesti Roheline Liikumine, kodulehel: http://www.roheline.ee/content/view/448/99/lang,et/

Avatud on selle aasta linnu koduleht ja algab mälumängusari

Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.

Aasta jooksul toimub üheksa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid.  Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.

Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud

 

Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Narvas toimub 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini IX Fryderyk Chopini nimeline konkurss noortele pianistidele. Konkursist võtab osa 62 last ja noort Eestist, Poolast, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Leedust, Lätist, Ukrainast ja Valgevenest.

Noorpianistide konkurss toimub kolmes vanusegrupis: kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad kuni 12-aastased lapsed, keskmise vanusegrupi moodustavad 13-15-aastased noored ning kõige vanematena osalevad konkursil 16-18-aastased noored. Sel aastal on kõige rohkem osalejaid, 20 Venemaalt, konkursist võtab osa ka 19 Eesti last ja noort ning 6 noorpianisti Poolast.

Traditsiooniliselt korraldab Poola saatkond konkursi lõpus Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku Chopini galakontserdi, kus esinevad tänavuse konkursi laureaadid ja Narva Linnaorkester (dirigent Štšura). Kontsert toimub pühapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 ja on heategevuslik. Tänavu toetatakse annetustest saadud rahaga Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli nägemispuudega õpilaste klaveriõpinguid.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, kõiki konkursivoore saab jälgida internetis siit. Loe edasi: Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Mammaste suusarajad kutsuvad tervise- ja teabepäevale

Pühapäeval, 29. jaanuaril algusega kell 12 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses avatud tervisepäev kõigile huvilistele. Tasuta infot suusatamise tehnika ja abivahendite kohta jagavad kvalifitseeritud treenerid.

KAVA:
12.00-13.00 – suusatreeneri teoreetiline infojagamine kõigile huvilistele ja küsimustele;
13.00-4.00 – suusatamise praktiline õpe ja juhendamine Mammaste suusastaadionil;
14.00-16.00 – energiapaus (tasuta soe supp ja tee kõigile osalejatele);
14.30-16.00 – Mammaste suusaradega tutvumine. Toimub jooksev nõustamine treenerite poolt.

Mammaste suusaradasid saab kasutada tasuta ja rajad on valgustatud iga päev kella 21ni.

Suusahuvilised saavad suuski ja snowtubinguid laenutada kohapeal.

Päeva korraldab spordiklubi Serviti ja suppi keedab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Suusapäeval osalemine on tasuta, see viiakse läbi Põlva vallavalitsuse terviseprojekti „Terves kehas terve vaim!“ raames.

Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Laupäeval lähevad Mõedakul Viru Maratoni starti kaheksa meest, kes on läbinud kõik Estolopeti suusamaratonid.

Oma 60. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kes läbis mullu lausa 1176 km jagu suusaradasid. «Kuna lumi tuli sel aastal veidi hiljem, siis alates jaanuarist on mul juba 150 km koos,» peab mees treeningute kohta eraldi päevikut. «Viru maratoni rada on üks huvitavamaid ja seda eelkõige tänu oma mägisele lõpuosale, kus pigistatakse suusatajatest välja viimased jõuvarud. Aga olgu mis on, finiš tuleb ikka,» pole ükski suusamaraton Arvo Rajast veel jagu saanud.

Sarnaselt rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarjale Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Passiomanikud, kes on läbinud sarja pikad maratonid 12-l korral, pärjatakse Estoloppeti meistri nimetuse ja sellega kaasneva medali ning tunnistusega. Kokku on meistritunnistused ette näidata lausa 313 suusasportlasel.

Arvo Raja kontol on ligikaudu 2660 km Estoloppeti sarja radu ning neli meistritunnistust. «Kaks maratoni tuleb veel sõita, nii et saan tänavu ka viienda kätte,» rõõmustab ta. Lisaks Arvole sõidavad oma 60. maratoni Mõedakul Mati Kallemets, Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all 28 jaanuaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele. Start maratoni pikaledistantsile antakse kell 11.00.

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Gaasitoru teine tulemine

Arved Breidaks, ajakirjanik

Valitsus on ilmselt mõistnud, et 2007. aasta septembris tehtud otsus, millega keelduti Vene-Saksa gaasitoru paigutamisest Eesti mandrilavale, oli viga.

Nordstreami gaasijuhtme Eesti vetest möödajuhtimine oli valitsusest küll kangelaslik, kuid olemuselt pisut donkihotlik üritus, mis ei viinud mitte kuhugi. Tollane lootus, et eestlaste eeskujul blokeerivad torujuhtme ehituse ka Soome ja Rootsi, ei täinud ja praeguseks on gaasitoru reaalsus.

Mäletatavasti oli/on Nordstreamiga seoses välja pakutud salakavalaid vandenõuteooriaid. Üks neist räägib sellest, et Vene sõjalaevad kasutavad olukorda ära selleks, et hakata toru kaitsmise nime all Läänemerel patrullima ja sellega võetakse Euroopa Liidu sisemeri, sisuliselt oma kontrolli alla.

Rääkimata sellest, et gaasitarnete suurendamine seob Euroopa Liidu eesotsas Saksamaaga veel tugevamasse sõltuvusse Vene toorainest. Samuti peeti võimalikuks, et Läänemere põhjas lebavad, II maailmasõja ajal sinna uputatud mürgitünnid võivad torujuhtme ehitamise ajal või pärast tööde lõppu lekkima hakata, muutes Läänemere surnud veekoguks. Ja nii edasi.

Valitsusel ei olnud raske 2007. aastal Gazpromi kontrollitavale Nordstreamile EI öelda, sest aprillikuine venelaste märatsemine Tallinnas oli kõigil värskelt meeles. Või peaks küsima, kas valitsus oleks üldse julgenud toona teisiti otsustada?

Küsida võib ka seda, kas meie valitsus ütleb Nordstreamile EI ka juhul, kui ettevõte pöördub uuesti Eesti poole, et küsida luba gaasijuhtme järgnevate torude ehitamiseks, mis võiksid kulgeda läbi Eesti vete?

Eleringi juht Taavi Veskimägi esitas küll selle küsimuse, kuid ei soovi ise vastata. See on mõistetav, sest ükspuha, milline oleks võrguettevõtte juhi seisukoht, võib see muuta teda haavatavaks. Ka poliitiliselt.

On veel üks asi. Paralleelselt käib arutelu selle üle, kas ja millise hinnaga riigistab valitsus ASile Eesti Gaas kuuluva Eesti gaasivõrgu. Valitsus pole riigistamisega kiirustanud, sest gaasifirma vastuseis on tuntav ja tegelikult kiiret kuhugi pole. Meie gaasituru osakaal on energiabilansis sedavõrd madal, et ELi poolt seatud kohustus, hoida gaasi müük ja jaotamine lahus, siin sellele ärile ei laiene. Eesti Gaas on sealjuures Gazpromi tütarfirma.

Kas võib olla, et need asjad on omavahel seotud? Mine püüa tuult väljal!

Kaldun uskuma, et kui Gazprom peaks Eesti käest Nordstreami teise etapi tarbeks merealust maad küsima, siis see talle ka antakse. Valitsusel on hoobasid, millega läbirääkimisi mõjutada ja ka eesmärk, mida saavutada – madalam gaasi hind, mida peaminister Andrus Ansip on tähtsustanud.

Aga ma pole sugugi kindel, et Gazpromil Eesti mandrilava enam vaja läheb.

Kuul olku suurõ perre lähkül

Imä Otsmani Ulvi ja esä Justusõ Piitre perre.

«Iks hirmsa tunnõ om, et ei tiiä, mis edesi saa. Meil om jo kats last viil tävveste koolitamada,» murõht’ säitsme latsõ imä Otsmani Ulvi (39) Räpinä lähkült Rahumäe küläst. Timä perre jaos om väega tähtsä, et Räpinäle gümnaasium alalõ jääsi.
«Väega kavvõlõ olõssi iks kävvü, tuu om ull’ mõtõ,» arvsi Ulvi tütre, Räpinä gümnaasiumi opilasõ Justusõ Taisy (17) ja Kati (16) tuust, ku nä pidänü nakkama sõitma kuuli Põlvalõ vai Võrolõ.

Imä Ulvi ja esä Justusõ Piitre (46) ütlivä mano, et latsõ piät sis väega varra üles tulõma: Põlva bussi pääle pidänü minemä 6.30 ja kodo saanu pääle kellä kuut õdagu. Põlvalõ om 35 kilomiitret ja bussisõidu pääle kulunu hulga rahha. Parhilla om Räpinäle kuuli kävvü õnnõ viis-kuus kilomiitret ja kodo saava tütrigu kas 14.30 vai kell 16.

Tuu om perre jaos esihindäst mõista, et tütrigu käävä gümnaasiumin, mitte kutsõkoolin – pää omma näil hää ja hinde puhta viie. Räpinäl om koolin käünü ka perre vanõmb poig Jaano (22), kiä eläs naasõ ja katõ latsõga Räpinäl ja käü Kirmsehe tüüle palkmajju tegemä. Ka keskmäne poig Priit (20) tege palkmajju. Noorõmb poig Jaanis (18) saa-i sukugi liiku ja om hoolõkoton. Viil omma suurõn perren tütre Jaanika (6) ja Kaisa (2), kiä kah tulõ koolita. Loe edasi: Kuul olku suurõ perre lähkül

Häid tüüliisi ei olõ saia

Tüümiis

«Käve miis kaeman, olõs tulnu karjakus, a sis kõlist’, et ei tulõ: töötukassa saatsõ raamadupidämise kursuisilõ!» pahandas Põlva-lähküdse Eoste külä Mäe talo peremiis Kaine Hainer, kiä ei lövvä vahtsõhe lauta karjamiist ja nüsjät.

Töötukassa Põlva osakunnan om arvõl säidse ilma tüüldä nüsjät ja katõssa kar’akut, Võro osakunnan 16 nüsjät ja 15 kar’akut. «Ma võtassi näide kõigi käest abiraha är,» ütles Kaine Hainer päält noidõ numbridõ teedäsaamist süämetävvega.

Talomehe halv miil om õigustõt. Minevä aasta ehit’ tä valmis vahtsõ lauda. Piimälehmi om parhilla 130 ja plaan om näide arv 200ni nõsta. A puultõist kuud kar’agu ja nüsjä otsmist om olnu tühi vaiv. Tüükuulutusõ omma töötukassan, maakunnalehen, Kirka tüüportaalin. Kaejit om käünü, a inämbüsel ei ollõv tüüharinõmist.

Kaine Hainer ütles, et tüüliisi löüdmine ei saisa raha takan. 800 eurot, midä tä nüsjäle 160 tüütunni iist pakk, om Eesti keskmäne palk. A kiäki taha-i hummogu kelläs neläs tüüle tulla ja õdagu ilda ei taheta kah tüüd tetä. «No tulõ sis Aafrikast vai Poolast sisse tuvva,» ütles tä hapnõ nal’aga poolõs. Loe edasi: Häid tüüliisi ei olõ saia

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas  eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja  raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Põlvamaa Arenduskeskus kutsub koolitusele

Põlvamaa Arenduskeskus annab teada, et veel on mõned vabad kohad Põlvamaa Arenduskeskuse poolt korraldatavas koolitusprogrammis „Ühingu/küla arendamine“.

Koolitus on suunatud Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna mittetulundusühenduste liikmetele ja külade eestvedajatele, koosneb kolmest moodulist ja kahepäevasest õppereisist Tartumaale ning kestab veebruarist kuni aprillini.

Veebruaris toimuva koolitusmooduli fookuses on projektid kui arengu teostumise vahendid ning on üles ehitatud praktilisele meetodile, kus osaleja läbib kahe päeva jooksul kõik projekti kirjutamise-juhtimise sammud.

Märtsi alguses toimuv koolitusmoodul keskendub projektide hindamisele ja kirjutusoskuste lihvimisele, samuti arutletakse, kuidas korraldada elluviidava projekti turundust.

Kolmas koolitusmoodul toimub märtsi lõpus ning siis on vaatluse all ühingu/küla arengu planeerimine ja juhtimine. Juttu tuleb ka ühingu turundamisest ja maine kujundamisest, liikmete ja kogukonna kaasamisest.

Aprillis toimuval kahepäevasel õppereisil külastatakse aktiivseid ja kogemustega ühinguid ja külaseltse Tartumaal: Jaago käsitöötalu, Sava ja Sirgu külaseltsi, Peramaad, Nina kordonit, vanausulisi Kolkjas, Sibulateed, Peipsimaa külastuskeskust, Alatsikivi lossi ja restorani Apollo Beldevere.

Täpsemat infot koolituste kohta leiab siit.

Tervisesõdalaste mängud õpetasid õpilasi märkama ümbritsevaid kasulikke jõude

Tervisesõdalased meid ümbritsevaid jõude uurimas.

20. jaanuaril toimusid Paide Ühisgümnaasiumi aulas Tervisesõdalaste mängud. Kaks ja pool tundi uurisid kõik viiendate klasside õpilased mängujuht Tõnu Einasto juhtimisel meid ümbritsevaid kasulikke jõude.

Saadi teada, milline jõud on puhtal õhul, valgusel, veel, hügieenil ja liikumisel. Kõigi viie jõu kohta lahendati neljas meeskonnas erinevaid ülesandeid ning lõpuks sooritati kaheksas grupis eksam. Kõik lapsed said tubli osalemise eest valge särgi ja mõlemad viiendad klassid kleepsud positiivsete jõudude meelespidamiseks.

5. a klassi õpilase Arlis Aroldi arvates oli päev äge, kuna lõpus sai särgi ja eksamit sooritati kaaslastega koos. Marika Jaas 5. b klassist pidas päeva põnevaks, kuna sai teada uusi asju. Näiteks, mida pimedam toas on, seda kiiremini uni tuleb. Mõlemale lapsele meeldis väga lõbus mängujuht, kes rasked ülesanded arusaadavaks tegi. Kooli külastas ka firma Philips esindaja Enn Tammesson, kelle sõnul on Philipsi eesmärgiks tuua koolidesse rohkem valgust. Projekti raames saab üks klassiruum uued energiasäästlikud lambid ning vaimuvalgust jagati rohkem kui 40-le õpilasele.

Õpetaja Tiina Kivimäe sõnul ollakse uhked ja rõõmsad, et kool on üks viiest väljavalitud koolist, kus selline päev toimub.

Pilte saab näha siit!

Allikas: Järvamaa infoportaal

JÄÄÄÄR kutsub oma 21. sünnipäevale

Unikaalne Tartu urban-folgi sound sündis 21. jaanuaril 1991. Kaante vahel on tosin helikandjat ja tublisti üle saja laulu. Jäääär on rõõmustanud sõpru suvetuuridel ja jõuluajal. Traditsiooniliselt toimub kontsert ka sünnipäeviti – külalised on sel puhul oodatud nii lavale kui saali. Jääääre legendaarsele nelikule lisaks on seekord laval tšellist ja viiuldaja (ühes hurmavas isikus) – Ann Kuut, samuti võrratu ning ‘rujaline’ Jaanus Nõgisto – mandoliinil. Jäääär õpib parasjagu hoolega Jaanuse lugusid ja vastupidi. Jaan ostis endale koguni valge klaveri, mida saab ka sünnipäevakontserdil kindlasti kuulda. Õhtu erikülaline Mari Pokinen.

Reedel, 27. jaanuaril 2012 Tallinnas Rock Cafes!

Piletiinfo Piletilevist!

Vanusepiirang 18 a.
Uksed avatakse kell 21. Ürituse kestus 5 tundi.
Fotoaparaat, kaamera – ei ole lubatud.

Homme avatakse Elvas energiatõhus koolimaja

Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 13 avatakse Elvas energiatõhus koolimaja. Elva Gümnaasiumi Tartu mnt. õpphoone renoveerimise tulemusena
peaksid hoone küttekulud vähenema poole võrra.

Uus õppehoone Tartu maanteel on lisaks energiatõhususele veel õpilassõbralik ja invasõbralik, sest vana õppehoone mõlemaid osasid ühendav galerii ehitati ümber nii, et liikumispuudega inimestel oleks võimalik hoones liikuda ning lisaks on hoone mõlemas osas liftid.

Hoone renoveerimine läks maksma 1 914 776 eurot, sellest 1 786 954 rahastati EAS Koit kava meetme “ avalike teenuste arendamine” raames.
Täiendav toetus 127 822 eurot eraldas SA Kredex just hoone energiatõhusaks ehitamiseks. Ülejäänud summa investeeris linn ise.

Õppehoone B osale saadud täiendav Kredexi toetus võimaldas soojustada välispiirded ning paigaldada madala soojaefektiivsusega aknad.
“Hoone peaks vastama tingimusele, et kütte neto energia vajadus on 45kw/m2 kohta. See on madal ja küttekulud peaksid vähenema poole võrra”,
ütles projekti juht, linnavalitsuse jurist Salle Ritso.

Rakvere linn tunnustab Kaido Höövelsoni aumärgiga

Rakvere Linnavalitsus otsustas esmaspäeval, 23. jaanuaril toimunud istungil anda sumomaadlejale Kaido Höövelsonile Rakvere linna aumärgi – Vallimäe medali Rakvere linnale osutatud teenete eest ning seoses sumo suurturniiri Hatsu-Basho võiduga.

„Rakvere nimi on kõlanud kogu Baruto kaheksaaastase sumoprofikarjääri jooksul igal tema kohtumisel. Me oleme selle üle väga uhked. Sumo on
Rakverele toonud Jaapanis suurt tuntust,“ ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla. Linnapea sõnul on Barutol palju teeneid selles, et Rakvere linnal
avanes võimalus kahel korral – aastatel 2006 ja 2008, olla sumo MMi võõrustajaks.

Tänu Barutole on Rakveres korduvalt viibinud mitmed Jaapani telekanalid, kes on teinud linnas inimeste seas tänavaküsitlusi, filminud noorte sumotoridetreeninguid jm sumoga seonduvat.

Pääsküla noored võistlevad trikiratastel

26. jaanuaril 2012. a algusega kell 17.00 toimub Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (Rännaku pst 1) trikirataste võistlus “BMX SLAM JAM”, kus
autasustatakse kolme parimat ratturit ja selgitatakse välja parim trikk ja trikitaja. Üritus on nii võistlejatele kui pealtvaatajatele tasuta.

Võistlus toimub jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagatakse enne võistluse algust gruppidesse ning ratturitel tuleb esmalt konkureerida oma grupiliikmetega. Seejärel võtavad omavahel mõõtu iga grupi parim trikirattur. Võistluse lõpuks selgitatakse välja ja autasustatakse kolme
parimat ratturit.

Lisaks toimub parima triki väljaselgitamine, kus võistlejatel tuleb ette antud ajalimiidiga näidata erinevaid vigureid. Võistluse lõppedes valivad
kohtunikud välja oma lemmiku.

„Pääsküla noortekeskus on sarnaseid BMX-ratastel võistlusi korraldanud varemgi, kuid antud võistlus toimub esmakordselt. Auhinnad on vägevad ning neid on palju. Siinkohal täname kõiki ürituse toetajaid, kes selle võimalikuks on teinud,“ lisab Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Kaia
Kask.

Võistlusele saab registreeruda Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) samal päeval alates kell 14.00.

Pühapäeval on viimane võimalus registreerida 41. Tartu Maratonile soodushinnaga

29. jaanuar on viimane päev panna ennast soodushinnaga kirja 41. Tartu Maratoni põhipäeva distantsidele ja tagada oma stardikoht vastavalt eelmise aasta tulemusele.

19. veebruaril toimuva 41. Tartu Maratoni 63 km pikkuse põhidistantsi osavõtutasu on kuni 29.01 50 eurot, alates 30.01 aga juba 80 eurot. 31 km distantsi osavõtumaks kuni 29.01 on 30 eurot, alates 30.01 50 eurot.

19. veebruaril toimuvale 63 km distantsile on tänase seisuga minemas 4859 suusatajat, 31 km distantsil on kirjas 1249 suusasõpra. Korraldajad on valmis 8000 osaleja teenindamiseks pikal distantsil ning lühikesele distantsile saab ennast kirja panna kuni 2000 inimest, seega on veel
võimalus ennast maratonile kirja panna!

Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Võrumaal Lasva vallas Pikakannu kooli sulgemise eest võitlev Ave Tamra algatas internetilehel www.petitsioon.ee allkirjade kogumise järgmisele avaldusele:

Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi, Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti avalikkuse poole

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991.a. on rahvastiku vähenemise tõttu suletud või reorganiseeritud kümneid põhi-ja algkoole. Suurem osa neist asusid maapiirkondades.

Ehkki koolide rahastamises osalevad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused vastavalt seaduses sätestatule, on kohustusliku põhihariduse andmise ning koolivõrgu ja haridusteenuste mahu üle otsustusõigus eelkõige kohalikel omavalitsustel. Mitte aga kõigis kohalikes omavalitsuses, kohalike omavalitsuste volikogudes ja volikogude
komisjonides ei ole piisavalt pädevust võtta vastu hariduselu puudutavaid otsuseid. Poliitiline lehmakauplemine, lühinägelik majanduslik mõtlemine (pigem selle puudumine), ühiskonna erinevate tahkude omavahelise koosmõju eiramine on juba teinud palju kurja traditsioonilisele maaelule. Kaalutlemata otsused, kus ei pöörata vähimatki tähelepanu keskustest kaugel elavate perede majanduslikele ja sotsiaalsetele muredele, mõjub hävitavalt ja pöördumatult hajaasustusega piirkondade jätkusuutlikule arengule. Loe edasi: Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts
Rosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.

Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.

Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.

Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast