Nädalavahetusel on näha suurt tähesadu

Tartu observatooriumi vanemteaduri Tõnu Viigi kinnitusel saab nädalavahetusel selge ilmaga vaadata langevaid tähti ning kõige võimsam vaatepilt tõotab tulla 12. ja 13. augusti vahel.
Täheteadlase sõnutsi saab sel nädalavahetusel meteoorivoolu vaadelda igal pool üle Eesti. ,,Täpselt selles kohas, kus ei ole liiga palju valgustust. Aga selge peab olema, muidu ei näe midagi, tähesadu on kõige parem vaadata pärast keskööd,  kui läheb pimedaks. Kuskil kella kahe paiku on radiant ehk see koht, kust meteoorid näivad meile tulevat, kõige kõrgem. Siis on kõige parem vaadata, kuna radiant ei jää ehitiste ega puude taha,” selgitas Viik.

Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda. Kõige paremini on tähesadu vaadeldav 11. augusti ja 14. augusti vahel.

Home

 

Kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”

 

 

Kliki ja vaata suuremat pilti


Eesti hobusekasvatajate seltsi korraldatud Eesti hobuse päeva raames peeti eile Karujärvel maha Saaremaa esimene kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”, täna jätkub üritus noorhobuste üleriigiliste jõudluskatsetega.

Kestvusratsutamisel on ühtaegu olulised nii distantsi läbimise kiirus kui ka hobuste heaolu. Pauside ajal ja võistluse lõppedes mõõdetakse loomade pulssi, mis ei tohi ületada kindlaks määratud arvu.

Nädalavahetusel saab vaadata veel viimaseid “Pühajärve sõja ja rahu” etendusi

11. ja 12. augustil saab Otepääl Pühajärvel Poslovitsa rannas nautida Otepää suveteatri etendusi „Pühajärve sõda ja rahu“.

Peep Pedmansoni “Pühajärve sõda ja rahu” jutustab eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Etendus viib 19.sajandi keskpaika, kui Pühajärve mail toimusid pöördelised sündmused. Talupoegade seas levisid kuuldused võimalusest lahkuda kodumailt ja minna Venemaale uut elu alustama. Need valikud on aktuaalsed ka tänapäeval – vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda? Lootus paremale elule sütitas aga mässuvaimu ja nagu ajaloost teada, päädis see kõva arveteklaarimisega Pühajärvel.

“Pühajärve sõja ja rahu” etendus näitab aga mitte ainult hirmu ja peksasaamist, vaid ka lootust, armastust, nalju ning naeru. See on Otepää suveteatri esimene etendus.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas, tund enne algust kohapealt, samal päeval piletid kallimad. Täispilet 13 eurot, sooduspilet ja grupisoodustus 10 eurot. Etendused algavad kell 18.

Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Kunstnik: Silver Vahtre
Muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond
Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Simeoni Sundja, Toomas Täht, Ingrid Isotamm (Nuku- ja Noorsooteater), Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Otepää rahvateatri näitlejad.

Homme sõidetakse Kalevipoja rattamaratoni

Sarja liider Caspar Austa. Foto: Jaanus Ree

Homme, laupäeval, 11. augustil stardib Kuremaal Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuendal etapil – Kalevipoja Rattamaratonil – poolteist tuhat ratturit.

Vooremaa maastikul, Kuremaa suusaradadel ning üle Jõgeva maakonna kõrgeima tipu, Laiuse mäe kulgeva 66 kilomeetrise põhisõidu start antakse Kuremaa lossiplatsilt laupäeval kell 12. Kell 12.20 lähevad 31 km pikkusele võistlusmaale AXA poolmaratonil osalejad ning kümmekond minutit hiljem (12.30) algavad sealsamas Gutta lastesõidud.

Kalevipoja Rattamaratoni peakorraldaja Tarmo Raudseppa sõnul on võrreldes varasemate aastatega rajal täiesti uusi lõike 5 km ulatuses. Lisaks läbitakse kuuendik rajast teistpidi kui mullu. Kiirenduslõik Everesti kilomeeter algab maratoniraja 20. kilomeetril Rääbise küla juurest. Tõenäoliselt saab Kalevipoja rattamaratoni Everesti kilomeeter olema läbimisaegade põhjal kogu hooaja kõige kiirem, kulgedes mööda kruusateed pikal sirgel laskumisel. Raja keskosas tuleb ratturitel arvestada aga jõeläbimise ning tehniliste singlilõikudega ning raja teine pool muutub võistlejatele ühe raskemaks.

Premium7 vahefiniš, kus antakse preemiapunkte neljale esimesele, asub raja viimases kolmandikus, vähem kui 20 km enne lõppu Kuremaa suusaradade juures. See on ka pealtvaatajatele hästi ligipääsetav koht, vaid kahe kilomeetri kaugusel stardi/finišipaigast.

Lisaks Everesti kiirenduslõigule ja vahefinišile on Kalevipoja rattamaratoni traditsiooniline osa Würth mäkketõus, maratoniraja 56. kilomeetril, mis viib sõitjad 144 meetri kõrguseni merepinnast ulatuva Laiuse mäe. Tõusu pikkus on kokku 361 meetrit, mille jooksul tõusevad ratturid kokku 42 meetrit. Keskmine tõusunurk on 13%, kuid maksimaalne tõusunurk koguni 30%. Eelmisel aastal oli Laiuse mäe tõusul kiireim aeg 1 minut ja 11 sekundit.

Korraldajate poolt teenindab võistlejaid rajal neli toitlustuspunkti. Lisaks on ratturitel võimalus saada võistluslinnakus Dorpat SPA teenindajatelt võistluseelset ja võistlusjärgset massaaži.

Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/kalevipoja-rattamaraton/

Tule osale nahkhiireööl!

Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis nahkhiireöö. Nahkhiirtest näitab pilte ja räägib Triinu Tõrv.

Nahkhiireööd alustatakse teoreetilise osaga, vaadatakse pilte ja räägitakse nahkhiirejuttu. Pärast päikeseloojangut jalutatakse pargis ning tutvutakse nahikutega lähemalt.

Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse. Triinu Tõrv on Tallinna ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige. Keskkonnaõhtu korraldaja on keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Registreeri ennast: tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Nahkhiireöö kuulub 16. -20. augustil Põlvamaal toimuva Ökofestivali programmi.

Pühapäeval on Palmses mõisatoidufestival

Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.

Festivali ajakava:

09.00-11.00     festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus

11:00     toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus

12:00     festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus

12:30    Tervituskontsert

13:00     Jüri Kuuskemaa  – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal

14:00     Anneli Maksan  õpetab kodus leiba küpsetama

14:45     valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks

15.00     Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis

15:15     Parvepoisid

15:45     vamistumine Palmse fantaasiavooru hindamiseks

16:00    Palmse fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena võistlusplatsidel

16:30    Parvepoisid

17:45     Palmse fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktilugemise algus

18:00    Võitjate autasustamine

18:15      Parvepoisid

Täna toimubki Sännas Astrofest

Täna, 10. augustil toimub Võrumaal Sännas täherahva tähtpäev – Astrofest.

Päevaprogramm:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon taevarajal
12.30 “Starlabi” planetaariumi seanss
13.00 Permakultuuri koolitusest valminud fotonäituse ning infotahvlite avamine

14.00 “Starlabi” planetaariumi seanss
15.30 “Starlabi” planetaariumi seanss
17.00 Astronoomialoeng, lektor Jaan Einasto
18.00 Päikesevaatlus teleskoobiga
18.45 Kuuteemaliste fotode näituse avamine
19.00 – 23.00 Kontsertprogramm Argo Vals Bänd, Joel Tammik, Kosmofon

Kohal on Ahhaa keskuse mobiilne planetaarium “Starlab”. Päeva jooksul toimuvad tegevused-õpitoad lastele. Saab proovida Sännas valminud futusristlikku veesõidukit Aquavelo.

Kontserdid ja õpitoad on TASUTA. Toimkond on annetuste eest tänulik!

Lisainfo: 5558 8927 (Hendrik Noor)

Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti astronoomia selts, teaduskeskus AHHAA.

Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi

Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi. Fotot: ninjaportaal.blogspot.com
Pühapäeval, 12. augustil kell 19.00 saab Otepää kirikus nautida Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind esituses tuntud eesti laule uues seades. Kontsert on üheks osaks Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi kontserdisarjas „Öö valge on õnn.“

Kontserdisarja korraldaja, Guido Kanguri andmeil on tegemist järjega Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind sügisestele kontserditele “ Kui vari kaob, siis valgus jääb”.

„Kui Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi meie poole pöördusid sooviga korraldada kontserdisari, olin kohe nõus neid aitama,“ ütles Guido Kangur. „Oleme tänaseks esinenud Urvastes ja Pärnus, ootamas on rida kontserte üle Eesti.“ Guido Kanguri sõnul said kontserdikohad valitud just nii, et need ei asuks väga Tallinna lähedal.

„Vokaalsele osale lisaks kõlav puhkpillikvintett muudab kontserdi eriti õrnaks ja kauniks,“ rääkis Guido Kangur. „Sestap sobib see kontsert eriti hästi just kirikutesse ja siseruumidesse, see on kaunis sisekaemuslik muusika.“ Loe edasi: Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi

Võrus etendub väikestele teatrisõpradele “Naksitrallid”

19. augustil kell 19.00 on kõik väikesed teatrisõbrad oodatud Võru Kandle aeda, kus toimub Eesti Nuku- ja Noorsooteatri etendus „NAKSITRALLID“. Etendus on tasuta.

Naksitrallid on tuntud selle poolest, et nad väärtustavad sõprust ja hoiavad loodust. Selles loos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe rahvale oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad Naksitrallid aga ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.

Autor Eno Raud
Dramatiseerija Ingel Undusk
Lavastajad Katariina Tamm ja Sandra Lange
Kunstnik Kaspar Jancis
Mängivad Sandra Lange, Kaisa Selde, Andres Roosileht ja Tarmo Männard

Allikas: SA Võru Kannel

Öökino ja sajandi populaarseimad võttepaigad Sagadis

Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.

Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.

“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.

Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012

Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Toidus peituvad pestitsiidide jäägid ohustavad enim lapsi, eakaid, lapseootel naisi ning terviseprobleemidega inimesi. Foto: Istockphoto

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

II Haanjamaa suitsusauna nädala järelkaja ja pildid

2.-5. augustini toimus Eestimaa kagunurgas Haanjamaal juba teine suitsusauna nädal. Seekordne üritus pakkus huvilistele rohkelt tegevust. 2. augustil andis nädalale avalöögi Alar Krautmann, kes viis läbi pärimusmeditsiini õpitoa „Pärimuslik saunaravi”. Õpituba algas ennelõunal teoreetilise osaga, pealelõunal mindi koos sauna, et kõik ka praktikas läbi proovida ning saunatamine kestis õhtuni välja!

Reede, 3. august algas Mooska talus liha suitsutamisega. Oluliste õpetustega läbisegi pandi liha suitsusauna suitsema. Hiljem oli võimalik samas talus uudistada suitsusauna ehitamist. Õhtul toimus Haanja rahvamajas „Stepslivaba“ muusika kontsert. Kordamööda musitseerisid Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja paljud teised Lõuna-Eesti pärimusmuusikud.

Laupäev on ikka Eestis saunapäev olnud ning seda ka suitsusauna nädalal. Hommikul jagati huvilised suitsusauna peremeeste- ja naiste vahel ära ning osalejatel oli võimalus veeta terve päev pererahvaga. Koos pandi saun küdema, tehti lõuna- ning õhtusöögid ja nauditi sauna. Saunast sauna käisid kohalikud muusikud, et kostitada külalisi hea muusikaga.

Pühapäeval, 5. augustil pani nädalale punkti Haani naiste korraldatud Suvetare Suurel Munamäel. Päeva jooksul said nii Munamäe külastajad kui muud asjahuvilised proovida kätt erinevates töötubades: pitsitegemises, kaartide ja kottide meisterdamises, kirvevarre ja puutöö tegemises, savivoolimises ning pudrukeetmises. Taustaks ikka vana hea kohalik pillimäng.

Vaata rohkem pilte Haanjamaa suitsusauna nädala kodulehelt või Haanjamaa Elu Facebooki lehelt!

Tekst ja pildid: Kärt Pettai

Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Regionaalminister surumas kätt Mukkide peretütrel Laglel. Foto: Peep Talimaa
Kolmapäeval toimus pidulik ja meeleolukas sündmus Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas Tire talus, kus tunnustati Viljandimaa kogukonnapärliks kuulutatud perekond Mukki.

Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.

„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.

Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu.
Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Naised valitsevad maailma ehk teatrielamus Raadilt

Tartus Raadi lennuväljal esietendus Tartu Uue Teatri etendus Ivar Põllu lavastatud “Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”, kuhu saab 10. ja 11. augustil tänu koostööle Eesti Rahva Muuseumiga Vanemuise teatri alumisest parklast 50-kohalise bussiga.

Selle suve kõige pikema nimega lavastus on muusikaline vaatemäng. See räägib mehest, kes on otsustanud maailma ära kaardistada ning on oma uurimisretkel jõudnud maailma serva – orgu, kus elavad ainult naised.

Vaata etenduse treilerit:

Loe edasi: Naised valitsevad maailma ehk teatrielamus Raadilt

Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Pärnumaa kogukonna pärl 2012: Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Pärnumaal esile tõstetud Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda Surju vallast Lähkma külast.

Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekond pälvis tunnustuse tänu kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele. Pere, kus sirgunud neli last, oli Lähkma-Saunametsa külaseltsi loomise üks peamisi algatajaid ning külakeskuse rajamise eestvedajaid RMK endisesse metskonnamajja.

Vahur ja Kadri-Aija töötasid koos paljude teiste külaelanikega aastaid kohalikus Kilingi metskonnas, mis oli olnud külakeskuseks juba tsaariajast peale. Seoses RMK reformidega 2008. aastal see kaotati ning metskonna maja jäi tühjaks ning suurte metsade keskel elavad inimesed kohtusid üha harvemini. Perekond Viik oli peamine initsiaator, et taotleda metskonna hoone Surju vallale külaseltsi tarbeks. Sellest ajast peale on seltsis läbi viidud erinevaid projekte, suurim nendest oli maja renoveerimine. Loe edasi: Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Rosmal oodatakse huvilisi seminarile “Roheline Kool”

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Paljude lapsevanemate ja koolide jaoks on oluline, et tehnikast üleküllastunud infoühiskonnas ei võõranduks lapsed ja noored loodusest. Koolil on oluline roll, kinnistamaks loodusest hoolivat ja loodust tähelepanevat hoiakut ning mõtteviisi. Kuidas aga laiendada looduskasvatust väljaspoole loodusõpetuse tunde? Kuidas kaasata loodusõpetusse ka koolitoit ja koolimaja?

Nendele ja teistele “rohelise kooliga” seotud teemadel jagataksegi Johannese koolis Rosmal kogemusi. Oodatud on koolijuhid, õpetajad, koolide toitlustajad ning lapsevanemad. Seminar toimub ökofestivali raames järgmisel neljapäeval, 17. augustil kell 11.00-17.00 Põlva külje all tegutsevas waldorfkoolis Rosmal.

Päevakava:
Mahe kooli- ja lasteaiatoit kohalikust toorainest
Johannese koolis ja lasteaias Rosmal on Kolme Sõsara Hõrgutised juba terve aasta pakkunud lastele tervislikku koolitoitu, mille valmistamisel eelistatkse mahedat ja kohalikku toorainet.
Jagatakse kogemusi:
-kuidas teha koolilastele tervislikku toitu nii, et kõik ära süüakse?
-kust saada koolitoidu nõuetele vastavaid mahetoiduretsepte?
-kui mahe ikkagi saab tänapäeval koolitoit olla?
-kui palju kallimaks läheb mahe koolitoit?
Loe edasi: Rosmal oodatakse huvilisi seminarile “Roheline Kool”

Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

16.–17.08 toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670302).

Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.
Teemad: Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.

Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine.
Lektorid: Kaja Hiie – täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1998. aastast metsanduslikke erialaained, PKHK kutseõpetaja;
Marje Kask – täiskasvanute koolitamise kogemused 1999. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1995.aastast metsanduslikke erialaaineid;
Taivo Lehesmets – on lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia metsandusteaduskonna ja töötanud üle 20 aasta Kõpu metskonna metsaülemana;
Aarne Õismaa -täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab saeõpetust, palkehitiste valmistamist, juhendab praktikaid;
Väino Lill – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1985. aastal metsanduse eriala, metsanduse insener, PKHK jahinduse kutseõpetaja;
Ivi Hiie – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1993. aastal metsanduse eriala, Tihemetsa metskonna abimetsaülem.
Grupp: 12 inimest.
Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.
Loe edasi: Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

Piip ja Tuut soojendavad Tõnis Mäge

Tõnis Mägi. Foto: et.wikipedia.org
Eesti klounipaari Piip ja Tuut kirju suvi lennutas neid edukalt India teatriturneelt otse Suurele Munamäele, kus nad astuvad üles oma parimate etendustega ja on soojendusartistideks Tõnis Mäe kontserdile.

Möödunud nädalal naasid Piip ja Tuut teatrifestivalilt Indiast, kus andsid 4 ülimenukat etendust täissaalidele Ranga Shankara teatris Bangalores. Etendust „Piip ja Tuut Kontserdil“ käis vaatamas üle 1200 inimese. Iga etenduse lõppedes vastasime ka publiku uudishimulikele küsimustele ja rääkisime „tohutult suurest“ riigist Euroopas, kust me pärit oleme.

„Olime otsekui kultuurisaadikud – esiteks naerutasime neid veidi ja seejärel tutvustasime Eestist ning nüüd nad arvavadki, et see on üks rõõmus koht seal kaugel põhjas“, kirjeldavad oma emotsioone Haide Männamäe ja Toomas Tross. Piip ja Tuut teatrireisi Indiasse toetas Eesti Saatkond Indias, Kultuuriministeerium ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.

TÕNIS MÄGI – ESMAKORDSELT MUNAMÄEL

Selle nädala lõpus 11. ja 12. augustil esinevad Piip ja Tuut Suurel Munamäel kahe etendusega: „Piip ja Tuut Tipp-Topp“, mis koosneb parimatest paladest klounietendustest ja rahvusvaheliselt laineid löönud etendusega „Piip ja Tuut Kontserdil“, mis on omakorda soojendusetenduseks Tõnis Mäe kontserdile samas Munamäe vabaõhulaval. Loe edasi: Piip ja Tuut soojendavad Tõnis Mäge

Viljandi muuseumis avatakse Valve Alamaa käsitöö näitus

Laupäeval, 11. augustil kell 12 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Valve Alamaa tikitud tekid”. Näitusega tähistatakse tuntud käsitöökunstniku 80. juubelit. Eksponeerimisel on Alamaa viimaste aastate tööd – imelised tikitud tekid, vestid, seelikud jm.

Valve Alamaa ja Viljandi muuseumi koostöö algas 1972. aastal, kui meister võttis enda hooleks muuseumi käsitööringi juhendamise. Alates 1977. aastast kuni tänaseni juhendab ta ka Uue-Kariste käsitööringi. Teenete eest rahvusliku käsitöö esindajana pälvis Alamaa 1998. aastal Viljandimaa rahvakunstimeistri tiitli ning 2002. aastal pärjati ta esemelist rahvakultuuri väärtustava auhinna Eesti Pärandihoidja tiitliga.

Muuseum on avatud augustis iga päev kell 11-18. Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2012.

Lisateave: Liina Roht, http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=news&id=256

Laupäeval selgub Tartus parim rulluisusprinter

1. Tartu Rulluisusprint. Foto: Kaimo Puniste
Laupäeval, 11. augustil toimub 2. Tartu Rulluisusprint, kus 500 m pikkusel rajal võtavad mõõtu nii harrastajad kui rulluisutipud viiest erinevast riigist. 9. augusti seisuga on starti tulemas 42 sprinterit Lätist, Valgevenest, Prantsusmaalt, Ukrainast ja Eestist.

Võidu nimel asuvad võistlustulle Eesti rulluisueliiti kuuluvad rulluisutajad, kelle seas eelmise aasta naiste arvestuse teise koha omanik Enel Kõrva, kes on võidusoovi kinnitanud. Stardijoonel on ka 1. Tartu Rulluisusprindi teise koha omanik Kert Keskpaik, kolmanda koha saavutanud Jaan Saks, eelmise aasta neljas Danila Ruusu ning samuti eelmise aasta viies mees Lauri Koort, kelle sooviks on sellel aastal kohta parandada.

Kuid sprindivõistlus pole mõeldud vaid tippudele – osaleda võivad kõik, kel vanust vähemalt 16 eluaastat. Loe edasi: Laupäeval selgub Tartus parim rulluisusprinter

Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud keskkonnamõju hindamise programm Püssapalu kruusamaardlasse kavandatavate Nogopalu VI ja Nogopalu VII karjäärides kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta. Kavandatava tegevuse eesmärk on teede- ja üldehitustööde varustamine ehituskillustiku ja -kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. KMH programmi avalik arutelu toimub 14.08.2012 kell 17.00 Rõuge vallamajas.

Taotletava Nogopalu VI mäeeraldise pindala on suurus on 5,10 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehitusliiva ja kruusa kaevandamine, varu suurus 199,1 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 20 tuh m³, taotletav loa kehtivusaeg 10 aastat. Arendaja on Aktsiaselts Eesti Teed (Vallikraavi 4, 44306 Rakvere, kontaktisik: Enn Jänes; 5054081; info@eestiteed.eu.

Nogopalu VII karjääri mäeeraldise pindala on 5,70 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine, varu suurus 508 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 30 tuh m3, taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat. Loe edasi: Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu