Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev

2005. aastal algatas Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop ülevabariigilise maaraamatukoguhoidja päeva eeskujul Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva. Seni on nn maapäeva raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuste ühistööna korraldatud Moostes, Kõllestes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Lintes ja Verioral.
Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev toimub 24. oktoobril Saverna külakeskuses.
Maapäeva raames tutvutakse ärkamisaja tegelase Mart (Märt) Miti rajatud Kiltre taluga Valgjärve vallas, teejuhiks Valgjärve raamatukogu juhataja Ilse Aigro. Uudistamist nõuavad ka Saverna raamatukogu suvel avatud uued põnevad ruumid.
Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi Aasta Maaraamatukoguhoidja nominenti ja tööjuubilare. Meeles peetakse ka endisi kolleege.
Ettekandele tulevad Võru- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjate eesti kirjandust propageerivad humoorikad kavad. Võrumaa kava esitavad Riina Ermel (Kuldre) ja Elvi Määr (Parksepa), Põlvamaa oma Tiina Hoop (Saverna), Ilse Aigro (Valgjärve), Helve Sreiberg (Linte), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Eha Kütt (Värska).
Esinevad Valgjärve valla taidlejad.
Maapäeva peakorraldaja on Saverna raamatukogu juhatataja Tiina Hoop, keda abistavad kolleegid  Põlva keskraamatukogust.
Rahaliselt toetavad Valgjärve vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Külli Ots
Põlva keskraamatukogu

Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Võrumaa Lasva valla Pikakannu küla kutsub nende kanti kodu looma lastega peresid. Tulijatele pakutakse elukohta, tööd ja koolihariduse saamise võimalust.

„Kui teie peres on neli või rohkem last ja te soovite pakkuda neile puhast elukeskkonda, turvalist ja sõbralikku kooliaega ning õnnelikku lapsepõlve, siis aitame leida teile sobiva maakodu või koha selle rajamiseks. Piirkonnas kümne kilomeetri raadiuses on pakkuda üheksa vaba töökohta, kõik puidutöötlemise ettevõtetes,” seisab Pikakannu pärimuskultuuri keskuse koduleheküljel avaldatud kuuluses. Loe edasi: Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.

Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Oska märgata tuleohtu oma kodus

Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.

Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.

Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.

Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Eesti jätkusuutlike­maks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.

“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.

Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele retrohõngulisi koolivaheaja tegevusi

20.–28. oktoobrini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused retroteemalisi tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, õpitoad, ekskursioonid, mängud ja võistlused. Koolivaheaja tippsündmused on noorte ja noorsootöötajatevaheline spordipäev ning retrohõnguline „90ndate RetroPidu“.

Igal päeval pakuvad noortekeskused põnevaid tegevusi tsirkuse, teaduse või kultuuri maailmast. Noortel on võimalus kaasa lüüa žongleerimise, stickflowers`i ja animatsiooni töötoast, valmistada Järve noortekeskusele maskotti ning osaleda harivates loengutes. Päevi täiustavad veel karaokevõistlused, lauamängud, filmiõhtud ja palju muud huvitavat. Loe edasi: Tallinna noortekeskused pakuvad noortele retrohõngulisi koolivaheaja tegevusi

Mängime ja meisterdame muinasjuttu

Kutsume lapsi loovmänguõhtule „Mängime ja meisterdame muinasjuttu“ neljapäeval, 25. oktoobril kell 18.00 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (Pepleri 27, Tartu). Pajatame ja lavastame üheskoos lõbusaid eesti loomalugusid ja meisterdame vahvaid näpunukke. Osavõtutasu on 1 €. Üritust toetab
Eesti Kultuurkapital.

Tondi rahvas kutsub täikale

Nüüd on viimane aeg oma kapis korralik inventuur teha! Kõik need riided, mis on kappi seisma jäänud, mida ehk kunagi ei olegi kantud, mis on suureks/väikseks jäänud või mis lihtsalt pole päris “Sinu oma” võid nüüd julgelt kokku pakkida ja enda sammud laupäeval, 27. oktoobril Tondi täikale seada!

Tegemist on ühe laheda ettevõtmisega, kus Tondi ärimaja ruumides saab lisaks ostu-müügi-vahetuse tehingutele ka muljetada ja niisama toredalt sügiselist laupäeva sõbrannade seltsis veeta. Vahet pole, kas kappi on seisma jäänud mõned saapad või kingad, riided või ehted, kallima ägedad triiksärgid või hoopis maailmatuma nunnud lasteriided – KÕIK LÄHEB MÜÜGIKS!

Täpsem info:

Aeg: 27.10.2012
Koht: Pärnu mnt 142, Tondi Ärikeskuse 1 korrusel kell 10:30-14:30

REGISTREERIMINE: kui on müümise soovi, anna ennast julgelt üles ja kirjuta meiliaadressile krismaria01@hotmail.com!
PS: Müügikohti ei ole päris lõputult, niiet kehtib reegel “kes ees, see mees”!
Müügiplatsi tasu: 1 euro (maksta võib kohapeal sulas).

Kohapeal on olemas lauad-toolid, soovi korral võib kaasa võtta stange (annab ka riietest parema ülevaate), korve, kaste vms. Lisaks on ka peeglid teretulnud!

Võta sõbrannad kaasa ning tule veeda laupäev mõnusalt lõbusas seltskonnas ja sõbralikult kaubeldes!

Hoia silma peal ka sündmuse Facebooki lehel!

Theatrum Hospitalis kutsub üles Reformierakonda toetama

TEADAANNE! Theatrum Hospitalis on sügavalt nördinud Eesti Vabariigi erakondi tabanud alusetu süüdistamise lainest. Viimati langes sellise inetu käitumise ohvriks Reformierakond. Selleks, et korvata katteta kriminaalasjast põhjustatud kannatusi, läheb Theatrum Hospitalise esindus teisipäeval, 23. oktoobril kell 16.00 Reformierakonna peakontorisse üle andma omapoolset süütut kilekotti erakonna heaolu suurendamiseks.

Annetusega kaasneb teatri garantii, et tegemist on piisavalt puhta rahaga. Äärmisel juhul võib see olla siit-sealt hallikas ja natuke mudane, nagu võib leida paljudest kodudest näiteks voodi tagant. Vajadusel ei tohiks säärase raha pesemine olla eriti keeruline – iga ämm saab sellega hakkama. Pealegi oleks ju piinlik meie väljakujunenud hallis argipäevas prokuratuurile liiga musta rahaga silma paista.
Inimesed, kes tunnevad soovi Reformierakonda sel raskel ajal toetada, võivad meiega liituda, aga ka iseseisvalt Tallinna või mõne muu linna parteikontoritesse minna. Kui päris raha pole, kõlbavad ka koopiad rahatähtedest (ühepoolsed – kahepoolsed võivad tekitada mõnedes ametnikes valearusaamu). Siiski palub Theatrum Hospitalis jälgida head tava ja vältida parteidele viidavates annetustes Eesti kroone ja sente, samuti Eesti marku ja penne. Muu sobib kõik – eurod, Iiri ja Inglise naelad, Soome margad ja pennid, kuldnad, zlotid, fillerid, kopikad, drahmid, rublad, dinaarid jne.

Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke

Kui Sa oled parandamatu maailmaparandaja, kui Sul sulg jookseb ja meel märkab, siis

ootame Sind Bioneeri vabatahtlikuks.
Bioneer.ee on vabatahtlike autorite ja nende lugejate kohtumispaik. Me räägime siin inimesest, keskkonnast, loodusest ja ühiskonnast. Uurime ja selgitame, küsime ja vastame. Me kõneleme hingelt noore inimesega, kellele läheb korda ja kes teeb vahet, seisab pressiteates.

Ootame oma meeskonda juurde inimesi, kes soovivad end väljendada, ise juurde õppida ja seda teistega jagada, julgevad leiutada, heas mõttes kapist välja tulla ja kastist välja mõelda. Võid rikastada meie meeskonda hea keeletaju, stiilitunnetuse ja suhtlusoskusega, või koguni hea silmaga pildistamise või filmimise peale. Soovime, et leiaksid meie juurest mõttekaaslasi, koostööindu, rikastavat töökogemust ja oskust muuta maailma enda ümber.
Peatsetele vabatahtlikele on teatada ka hea uudis. Novembris ja detsembris viime vabatahtlikele läbi praktilise ajakirjanduse koolitustsükli, mille käigus harjutame ajakirjandustööd ja ühes hingamist. Uue aasta algul tegeleme keelekonaruste lihvimisega. Ei tunne ju keegi end koheselt küpse autorina.
Loe edasi: Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke

Kohilas tuleb tasuta noorteetendus

26.10.2012 toimub Rahvusvahelise noorsoovahetuse “Man in the mirror” raames tasuta etendus Kohila Gümnaasiumis. Algus kell 17.00!
“Man in the mirror” on rahvusvaheline noorsoovahetus osalejatega Itaaliast, Rumeeniast, Portugalist, Walesist ja Eestist.  Projektis osaleb 65 noort – 10 noort igast riigist ja grupijuhid. Projekt toimub 21-28. oktoober Raplamaal.
Noortevahetuse teema on “Alustamine iseendast” – osalejad vaatavad enda sisse, kasutades selleks erinevaid kunstivorme ning seejärel üritavad nad ennast muuta – paremaks inimeseks. Noorsoovahetus järgib rahvusvahelise võrgustiku Drums for Peace põhimõtteid. Eesmärgiks on jõustada noori erinevate kaasavate kunstivormidega ja muuta nooremad enesekindlamaks.  Samuti soovime me jagada kogemusi, mida me oleme saanud erinevatelt Drums for Peace projektidel. Me teame, et meie noorsoovahetus on suurepärane võimalus paljude põnevate ja uute muutuste tekkimiseks.Peamisteks tegevusteks on töötoad – tants, muusika, tsirkus, nuku- ja maskiteater, kus osalejad võtavad aktiivselt osa.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Õpilasliit: Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on jõhker ja häbiväärne

“Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on räige inimõiguste rikkumine seades koolikeskkonna turvalisuse kõrgendatud tähelepanu alla,” sõnab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esinaine Liina Hirv.

“Youtube üleslaetud video võib nimetada üheks julmemaks koolivägivalda kajastavks klipiks,” sõnab Hirv. “Taoline ahistav käitumine on häbiväärne ja jõhker, mis peab leidma kaasõpilaste ning laiema ühiskonna halvakspanu! On oluline, et koolijuhid hindaksid õppekeskonna turvalisust kriitiliselt ja pööraksid intensiivselt tähelepanu ennetustegevusele,” lisab Liina Hirv.

Õpilasesinduste Liit avaldab toetust Lastekaitse Liidu pöördumisele, kus kutsutakse üles kaaslast märkama ja hoolima. “Hoiame kokku ja hoolime üksteisest- nii on kirjas Koolirahu lepingus, mis allkirjastatakse iga kooliaasta alguses 1. septembril. On tähtis, et sõnum leviks ning jõuaks paljude õpilasteni. Turvalisele koolikeskkonnale tuleb pöörata üha suuremat tähelepanu- kool peab olema koht, kus igal õppuril on hea olla. Kui tahame olukorda muuta, peame alustama iseendast!” sõnab Hirv.

Narvas edendatakse vanemaharidust

27. oktoobril kella 10-16 toimub projekti “Vanemahariduse edendamine Narvas” raames  tasuta koolitus
lapsevanematele. Koolitus leiab aset Narvas Kose tn 12 (endine Kreenholmi kauplusehoone).

Koolitus toimub vene keeles. Koolitusele on oodatud kõik huvilised, kes soovivad saada infot lapse kasvatamise ja vanemahariduse teemade kohta.

Koolitajad: Kristiine Vahtramäe, Eesti Lastevanemate Liit; Zanna Bober, MTÜ Evrika; Zanna Tsvetkova, MTÜ Laine Arengukeskus.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

– pesaharidus;
– mina kui lapsevanem; probleemide kaardistamine;
– koduse kasvatuse tähtsus ja olulisus;
– koostöö kooliga;
– lastekaitsega tegelevate organisatsioonide tutvustus, ülevaade Eesti Lastevanemate Liidu tegevusest.

Koolitusele on vajalik etteregistreerumine: Zanna Bober (vene keeles; tel 5216116; zanna.bober@gmail.com) või Inga Kalvist (eesti keeles; tel 55 575 515; ingakalvist@gmail.com). Koolitusele on eriti oodatud määratlemate kodakondsusega isikud ja/või
Euroopa kolmandate riikide kodanikud (nt Vene Föderatsiooni kodanikud).

Projekti toetavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Sotsiaalfond, EV kultuuriministeerium ja Kolmandate Riikide Integreerimise Fond. Projekti Facebooki kodulehekülg:
http://et-ee.facebook.com/pages/Vanemahariduse-edendamine-Narva-piirkonnas/359734847377644

Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti

Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.

Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.

Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.

Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.

Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.

Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.

Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee

Hõimurahvaste programmi teaduspreemia said liivi ja mari keeleteadlased

Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.

Auhinnad määrati kahes kategoorias, mõlema auhinna suurus on 1250 eurot.

Ernštreits sai preemia uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias lätikeelse monograafia “Lībiešu rakstu valoda” (Liivi kirjakeel) eest. Sergejev pälvis preemia Uurali keeltes avaldatud teadustöö kategoorias monograafia “Марий йылме. Стилистика” (Mari keel. Stilistika) eest.

Hõimurahvaste programm otsustas rahvusteaduste auhinda anda välja alles tänavu, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid.

Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, mokša, ersa, handi, mansi, vepsa, karjala, ingeri-vadja-isuri, liivi ning saami teadlased – kokku 25 soome-ugri teadlast. Teoste hindamisel olid nõukogule abiks ka hõimurahvaste programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.

Eesti hõimurahvaste programmi sekretariaat otsustas rahvusteaduste auhinna saajad kuulutada iga-aastaselt välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmas laupäev.

Tudengibänd 2012 on Jetpack Stanley

Eile, 19. oktoobril Tartus toimunud Tudengibänd 2012 finaalis valiti parimaks tudengibändiks Jetpack Stanley, kes pälvis auhinnaks 650-eurose auhinnatšeki Is Music Teamilt. Sama bänd võitis ka publiku südamed.

Žürii, kuhu kuulusid Andres Kõpper, Mai Palling, Liina Liiv, Jaak Jarvekülge ja Piret Laos, sõnul oli finalistide tase väga kõrge ja ühtlane.

„Võitja eristus teistest oma noorusliku energiaga,“ rääkis Mai Palling. Žürii sõnul oli võitja laval väga tervliklik ja ehe. „Seda energiat oli nii laval kui ka lava ees, lava kõrval ja lava taga,“ rääkis Piret Laos.

Lisaks premeeriti parima vokalisti tiitliga Indrek Rebast ansamblist the D.A.W.N. ja parimaks instrumentalistiks valiti Mart Volk ansamblist Mandarones. Kõige tudengilikuma bändi eripreemia sai Von Dorpat ning Ö stuudio eripreemia Lone Eskimos.

Tudengibänd 2012 finaalis võistlesid seitse eelzürii poolt 22 kollektiivi hulgast välja valitud bändi.

Noored Kotkad koguvad mälestusi

Noorkotkad mälestamad Rakveres 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Foto: Hannes Reinomägi

Noorte Kotkaste ettevõtmisena kogutakse sel aastal mälestusi kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmete tegevusest aastatel 1989-2000.

Kui on teada, et Lääne-Virumaal elab mõni endine noorkotkas või inimene, kellel on mälestusi Viru maleva Noorte Kotkaste organisatsiooni kunagistest tegemistest, oodatakse teavet aadressil hannes.reinomagi@kaitseliit.ee või telefonil 529 3944 (Hannes Reinomägi).

Saab helistada ka Viru Noorte Kotkaste malevapealik Tarmo Mattile (520 0646), kes aitab korraldada mälestuste kogumist ja talletamist.

Teretulnud on ka sellest ajajärgust säilinud dokumendid, fotod, muu kirjalik või esemeline materjal Noorte Kotkaste tegevuse kohta. Fotode edastamisel palutakse fotode juurde märkida ka selgitused, mida ja keda on neil kujutatud. Palume lisada ka saatja kontaktandmed lisainfo või täpsustuste tarvis.

Noorte Kotkaste Viru malev kogub mälestusi oktoobri lõpuni. Kogutu toimetatakse kokku ajalooraamatusse detsembris.

Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.

Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte

Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite  kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud  hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud  looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade  ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas  jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid.  Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada  ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja  looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning  kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks  jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes  rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.

Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

 

Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma

Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.

Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.

Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild

Allikas: Tantsuinfo kuukiri

Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.

Lilleoru MTÜ on kutsutud esindama oma kogukonda ja Eesti ökokogukondade liikumist 24.-28. oktoobril Green Phoenix 2012 konverentsil Šveitsis.

Green Phoenix liikumine on sündinud viie rahvusvahelise rahuorganisatsiooni algatusest. Konverentsi fookuses on sel aastal kogukonnad ning eesmärgiks edendada ja ühendada linna- ja maapiirkonna kogukondade strateegiaid ja toimimismudeleid ning aidata seeläbi kaasa meie planeedi elukeskkonna paranemisele ning rahumeelse kultuuri ja eluviisi levikule.
Loe edasi: Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.