11. augustil, päev enne SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni toimus Tartus Salvesti logistikakeskuse juures hoogne 2. Tartu Rulluisusprint, mille võitis valitsev Eesti meister 500 m rulluisusprindis Mart Markus (Albe Team/Bont). Teisele kohale kiirendas ennast Jaan Saks Rullibaasi meeskonnast ning auhinnalise kolmanda koha sai Kert Keskpaik Albe Team/Bont meeskonnast. Naiste arvestuse parim oli ukrainlanna Anna Muzyka. Parim eestlanna oli teise koha saavutanud Enel Kõrva.
„Tänane võit teeb igati rõõmu, eriti kuna konkurents oli tihe!“ sõnas tänane parim sprinter Markus. Homme lubab ta aga endast taas parima anda: „Mul on kindlasti hea meel, kui keegi meie meeskonnast võidab. Kui finišis on teravat jalga vaja, siis seda mul kindlasti on,“ lisab Markus. Tänase päeva teine mees Jaan Saks tõdes samuti, et konkurents oli tihe:„Kõige tähtsam oli hea start saada ja nii ka läks! Homme plaanin kindlasti endast parima anda ja eks vaatame, mis päev toob,“ sõnas Saks.
Eile juba kuuendat aastat järjest toimunud SEB Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud pakkusid rõõmsaid elamusi enam kui 300-le lapsele ning andsid võimaluse rajal särada just kõige pisematel rulluisutajatel.
Enne sõitu oli 8-aastane Eliise ootusärevuses: “Kui lähen rajale, siis mõtlen, et võiks tulla hästi välja. Ja täna sõitma minnes mõtlen ma, et ma ei kukuks mitte ühtegi korda maha!”. Sama vana Greete-Lisette kutsub kõiki lapsi Klubi Tartu Maraton üritustest osa võtma: “Tegelikult on see väga lahe, kõik saavad medali ja kingitused!”
Järgmisel esmaspäeval, 20. augustil kell 18:00 toimub Obinitsa Seto Seltsimaja puukuuris kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” kordusetendus. Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja
teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat.
Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.
Erki Pütsep ja Caspar Austa Kalevipoja finišis. Foto: Tanel Meos
Eile Kuremaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuenda etapi – Kalevipoja Rattamaratoni võitja otsustas kohtunikekogu foto- ja filmimaterjali alusel. Ülinapi eduga läks esikoht Kuremaalt pärit Erki Pütsepale, sarja liidri Caspar Austa ees.
Vooremaa maastikul kulgenud 66-kilomeetrine vaheldusrikas rada, pakkus sõitjatele rohkelt metsasingleid, korduvaid jõeületusi ning ronimist Jõgeva maakonna kõrgeima tipu – Laiuse mäe otsa. Otsustavad sündmused rajal hakkasidki toimuma pärast Laiuse mäe tõusu, kui Premium7 vahefiniši võidu võtnud Erki Pütsep ja Caspar Austa pääsesid peagrupist minema.
Tänavu 16.-20. augustil Põlvamaal aset leidva ökofestivali avab seminar „Rohelise energia maja“, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.
Seminar „Rohelise energia maja“ tutvustab, millised uued tehnoloogilised võtted aitavad majaomanikel energiat säästa, mis peitub passiivmaja, nullenergia-maja või madalenergia-maja mõistete taga ning kuidas Eestis energiatõhususe nõudeid rakendatakse.
Seminari raames külastatakse Põlvasse ehitatavat passiivmaja, millest saab teadaolevalt Eesti esimene passiivmaja sertifikaati omav eramu. Eramu tellija ja omaniku Kuldar Leisi sõnul on Põlvamaal elamine temas tänapäevast rohelist mõtteviisi kasvatanud ja nii tundus energiatõhusa kodu rajamine ainuõige tee. „Inimene veedab enamuse oma elust kodus ja see võiks olla kõige mõnusam koht olemiseks,“ lisas ta.
Austria arhitektuuribüroo Reinberg poolt projekteeritud maja külastades saab ülevaate nii passiivmajale esitatavatest nõuetest kui ka hoones kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest – näiteks päikese- ja PV-paneelidest.
Seminar „Rohelise energia maja“ toimub 16. augustil algusega kell 11.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis. Rohkem infot ja registreerimine aadressil www.ecofest.ee
Juba seitsmendat korda aset leidev Põlvamaa ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul toimuvad maakonna eri paigus mitmed seminarid, retked, talgud ja õpitoad.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lääne-Virumaal taaselustub külalaatade tava. Kohalikud laadad on muutunud kogukonna jaoks tähtsateks üritusteks ja koguvad tuntust ka väljaspool. Loe edasi: Külalaadad koguvad elujõudu
11. augustil kl 11–17 tähistatakse Ülenurmel põllumajandusmuuseumis
rukkimaarjapäeva.
Laupäeval köidab Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi ehk rukkikuningas Hans I põllumajandusmuuseumis rukkivihke ja teeb neist koos huvilistega rukkihakke.
«Rukis kasvas ilus, aga vihmad ja tuuled on vilja väga ära sasinud,» rääkis põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild, kes loodab rukkilõikuseks kuivemate päevade saabumist.
Rahvakalendri järgi pidi 15. augustiks, rukkimaarjapäevaks, olema heinategu lõppenud ja mõnel pool ka rukkilõikus. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, ei võta külm orast ära. Loe edasi: Rukkimaarjapäev
Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.
Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust
Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.
„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.
Rakveret külastas sel nädalal 12-liikmeline delegatsioon Gruusiast. Kümme teismelist ja nende kaks saatjat on pärit põgenikeküladest.
Gruusia noored on pärit peredest, kes kaotasid oma kodu 2008. aasta 8. augustil puhkenud Lõuna-Osseetia sõjas ning elavad täna põgenikekülades.
Gruusia noorte külaskäigu Eestisse organiseerisid kaks siinset vaimulikku, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen ja Margus Einlo, kes on Vormsi Rälby koguduse pastor.
„Mõned asjad algavad sellise suure teadmisega, et ma pean seda tegema, teised asjad aga nagu kukuvad kätte, tulevad sellised võimalused. See projekt on olnud neist viimastest. Eelmisel aastal käis Margus Einlo Gruusias ja tuli sealt tagasi sellise mõttega, et äkki pakuks neile sellist võimalust, tooks noori siia, ehk keegi võtab vastu,” kirjeldas Gunnar Kotiesen projekti algust. Eelmisel aastal käis Eestis neli Gruusia noort. „Sel kevadel käisin ma ise Gruusias ja küsisin ka nende käest, kas sellest oli mingit tolku. Üks põgenike küla vanem ütles nii huvitavalt, et paljud organisatsioonid ja inimesed käivad ja annavad meile abi – keegi toob pliiatseid, keegi kustukumme, keegi toob uued sokid, aga neid, kes võtaksid aega, suhtleksid, pühenduksid, neid praktiliselt ei olegi.” Loe edasi: Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas
Tartu observatooriumi vanemteaduri Tõnu Viigi kinnitusel saab nädalavahetusel selge ilmaga vaadata langevaid tähti ning kõige võimsam vaatepilt tõotab tulla 12. ja 13. augusti vahel.
Täheteadlase sõnutsi saab sel nädalavahetusel meteoorivoolu vaadelda igal pool üle Eesti. ,,Täpselt selles kohas, kus ei ole liiga palju valgustust. Aga selge peab olema, muidu ei näe midagi, tähesadu on kõige parem vaadata pärast keskööd, kui läheb pimedaks. Kuskil kella kahe paiku on radiant ehk see koht, kust meteoorid näivad meile tulevat, kõige kõrgem. Siis on kõige parem vaadata, kuna radiant ei jää ehitiste ega puude taha,” selgitas Viik.
Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda. Kõige paremini on tähesadu vaadeldav 11. augusti ja 14. augusti vahel.
Eesti hobusekasvatajate seltsi korraldatud Eesti hobuse päeva raames peeti eile Karujärvel maha Saaremaa esimene kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”, täna jätkub üritus noorhobuste üleriigiliste jõudluskatsetega.
Kestvusratsutamisel on ühtaegu olulised nii distantsi läbimise kiirus kui ka hobuste heaolu. Pauside ajal ja võistluse lõppedes mõõdetakse loomade pulssi, mis ei tohi ületada kindlaks määratud arvu.
20. augustil kell 16 toimub Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus Eesti Vabariigi 21. taasiseseisvuspäeva kontsert. Esineb kammerkoor Maarja, dirigent Ester Liblik. Häid mõtteid ja soove jagab Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola.
Kontsert on kõigile tasuta!
11. ja 12. augustil saab Otepääl Pühajärvel Poslovitsa rannas nautida Otepää suveteatri etendusi „Pühajärve sõda ja rahu“.
Peep Pedmansoni “Pühajärve sõda ja rahu” jutustab eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Etendus viib 19.sajandi keskpaika, kui Pühajärve mail toimusid pöördelised sündmused. Talupoegade seas levisid kuuldused võimalusest lahkuda kodumailt ja minna Venemaale uut elu alustama. Need valikud on aktuaalsed ka tänapäeval – vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda? Lootus paremale elule sütitas aga mässuvaimu ja nagu ajaloost teada, päädis see kõva arveteklaarimisega Pühajärvel.
“Pühajärve sõja ja rahu” etendus näitab aga mitte ainult hirmu ja peksasaamist, vaid ka lootust, armastust, nalju ning naeru. See on Otepää suveteatri esimene etendus.
Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas, tund enne algust kohapealt, samal päeval piletid kallimad. Täispilet 13 eurot, sooduspilet ja grupisoodustus 10 eurot. Etendused algavad kell 18.
Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Kunstnik: Silver Vahtre
Muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond
Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Simeoni Sundja, Toomas Täht, Ingrid Isotamm (Nuku- ja Noorsooteater), Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Otepää rahvateatri näitlejad.
Homme, laupäeval, 11. augustil stardib Kuremaal Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuendal etapil – Kalevipoja Rattamaratonil – poolteist tuhat ratturit.
Vooremaa maastikul, Kuremaa suusaradadel ning üle Jõgeva maakonna kõrgeima tipu, Laiuse mäe kulgeva 66 kilomeetrise põhisõidu start antakse Kuremaa lossiplatsilt laupäeval kell 12. Kell 12.20 lähevad 31 km pikkusele võistlusmaale AXA poolmaratonil osalejad ning kümmekond minutit hiljem (12.30) algavad sealsamas Gutta lastesõidud.
Kalevipoja Rattamaratoni peakorraldaja Tarmo Raudseppa sõnul on võrreldes varasemate aastatega rajal täiesti uusi lõike 5 km ulatuses. Lisaks läbitakse kuuendik rajast teistpidi kui mullu. Kiirenduslõik Everesti kilomeeter algab maratoniraja 20. kilomeetril Rääbise küla juurest. Tõenäoliselt saab Kalevipoja rattamaratoni Everesti kilomeeter olema läbimisaegade põhjal kogu hooaja kõige kiirem, kulgedes mööda kruusateed pikal sirgel laskumisel. Raja keskosas tuleb ratturitel arvestada aga jõeläbimise ning tehniliste singlilõikudega ning raja teine pool muutub võistlejatele ühe raskemaks.
Premium7 vahefiniš, kus antakse preemiapunkte neljale esimesele, asub raja viimases kolmandikus, vähem kui 20 km enne lõppu Kuremaa suusaradade juures. See on ka pealtvaatajatele hästi ligipääsetav koht, vaid kahe kilomeetri kaugusel stardi/finišipaigast.
Lisaks Everesti kiirenduslõigule ja vahefinišile on Kalevipoja rattamaratoni traditsiooniline osa Würth mäkketõus, maratoniraja 56. kilomeetril, mis viib sõitjad 144 meetri kõrguseni merepinnast ulatuva Laiuse mäe. Tõusu pikkus on kokku 361 meetrit, mille jooksul tõusevad ratturid kokku 42 meetrit. Keskmine tõusunurk on 13%, kuid maksimaalne tõusunurk koguni 30%. Eelmisel aastal oli Laiuse mäe tõusul kiireim aeg 1 minut ja 11 sekundit.
Korraldajate poolt teenindab võistlejaid rajal neli toitlustuspunkti. Lisaks on ratturitel võimalus saada võistluslinnakus Dorpat SPA teenindajatelt võistluseelset ja võistlusjärgset massaaži.
Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis nahkhiireöö. Nahkhiirtest näitab pilte ja räägib Triinu Tõrv.
Nahkhiireööd alustatakse teoreetilise osaga, vaadatakse pilte ja räägitakse nahkhiirejuttu. Pärast päikeseloojangut jalutatakse pargis ning tutvutakse nahikutega lähemalt.
Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse. Triinu Tõrv on Tallinna ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige. Keskkonnaõhtu korraldaja on keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised on oodatud.
25. augustil kell 20.30 toimub Mõniste pargis muinastulede öö kontsert. Esineb Uku Suviste koos saksofonist Meelis Undiga. Kontserdil teeb kaasa Mõniste koor, dirigent Külli Mannas. Pääse 3 eurot.
Alanud on registreerimine Rakvere loovuskeskuse uue õppeaasta põnevatele kursustele. Alustavad samuti laste loovusstuudio, maalistuudio ja keraamikastuudio.
Veel on pakkuda ka mõni vaba koht 25.-26. augustil toimuvasse maalilaagrisse Mahus. Küsi lisa loovuskoolitus@loovuskoolitus.ee.
www.loovuskoolitus.ee
Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.
Festivali ajakava:
09.00-11.00 festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus
11:00 toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus
12:00 festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus
12:30 Tervituskontsert
13:00 Jüri Kuuskemaa – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal
14:00 Anneli Maksan õpetab kodus leiba küpsetama
14:45 valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks
15.00 Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis
Kohal on Ahhaa keskuse mobiilne planetaarium “Starlab”. Päeva jooksul toimuvad tegevused-õpitoad lastele. Saab proovida Sännas valminud futusristlikku veesõidukit Aquavelo.
Kontserdid ja õpitoad on TASUTA. Toimkond on annetuste eest tänulik!
Lisainfo: 5558 8927 (Hendrik Noor)
Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti astronoomia selts, teaduskeskus AHHAA.
Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi. Fotot: ninjaportaal.blogspot.comPühapäeval, 12. augustil kell 19.00 saab Otepää kirikus nautida Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind esituses tuntud eesti laule uues seades. Kontsert on üheks osaks Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi kontserdisarjas „Öö valge on õnn.“
Kontserdisarja korraldaja, Guido Kanguri andmeil on tegemist järjega Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind sügisestele kontserditele “ Kui vari kaob, siis valgus jääb”.
„Kui Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi meie poole pöördusid sooviga korraldada kontserdisari, olin kohe nõus neid aitama,“ ütles Guido Kangur. „Oleme tänaseks esinenud Urvastes ja Pärnus, ootamas on rida kontserte üle Eesti.“ Guido Kanguri sõnul said kontserdikohad valitud just nii, et need ei asuks väga Tallinna lähedal.
„Vokaalsele osale lisaks kõlav puhkpillikvintett muudab kontserdi eriti õrnaks ja kauniks,“ rääkis Guido Kangur. „Sestap sobib see kontsert eriti hästi just kirikutesse ja siseruumidesse, see on kaunis sisekaemuslik muusika.“ Loe edasi: Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi
19. augustil kell 19.00 on kõik väikesed teatrisõbrad oodatud Võru Kandle aeda, kus toimub Eesti Nuku- ja Noorsooteatri etendus „NAKSITRALLID“. Etendus on tasuta.
Naksitrallid on tuntud selle poolest, et nad väärtustavad sõprust ja hoiavad loodust. Selles loos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe rahvale oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad Naksitrallid aga ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.
Autor Eno Raud
Dramatiseerija Ingel Undusk
Lavastajad Katariina Tamm ja Sandra Lange
Kunstnik Kaspar Jancis
Mängivad Sandra Lange, Kaisa Selde, Andres Roosileht ja Tarmo Männard
Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.
Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.
“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.
Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012
Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee
Toidus peituvad pestitsiidide jäägid ohustavad enim lapsi, eakaid, lapseootel naisi ning terviseprobleemidega inimesi. Foto: Istockphoto
Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.
Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid
Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.
