Eesti parim sekretär 2015 töötab Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses

IMG-20150421-WA000021. aprillil toimus Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuses sekretäride päeva auks korraldatud konverents ning “Parim sekretär 2015” auhinnatseremoonia, kus võitjaks krooniti Rakvere Targa Maja ja TLÜ Rakvere Kolledži assistent Külli Vilepill.

Seekordse konverentsi teemaks oli “Tasakaalus ja õnnelik” ning teemale vastavalt olid valitud ka esinejad, näiteks jooga treener Jocke Salokorpi, toitumisnõustaja ja personaaltreener Erik Orgu, suhtekorraldaja Aune Past ning oma kogemust sekretärist ministriks jagas ettevõtlusminister Urve Palo.

Mitu nädalat kestnud konkurss “Parim sekretär 2015” kulmineerus auhinnatseremoonia ja Jarek Kasari kontserdiga. Sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja žürii hinnangute põhjal on parim sekretär 2015 Külli Vilepill, kes on töötanud sekretärina juba 13 aastat.

Konverentsil üles astunud esinejad rõhutasid kõik, et sekretär on asendamatu inimene ning et seda ametit hoidev isik on kindlate isikuomadustega – hooliv, tähelepanelik, hea enesevalitsemise oskusega, kõrge pingetaluvusega ja usaldusväärne.Need sõnad iseloomustavad ka väga hästi Küllit. Rakvere Targa Maja kollektiiv on väga uhke, et meie assistent on saanud vääriliselt pärjatud “Parima sekretäri” tiitliga.

Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

18. aprillil algas Teeme Ära talgukevade raames koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna Loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. “Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,” selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

Loe edasi: Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

Homme toimub juba 19. Vaskna järve jooks

Kolmapäeval, 22. aprillil 2015. aastal toimub Võrumaal Haanja vallas järjekorras juba 19. ümber Vaskna järve jooks. Jooks on liitunud Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja I etapiga. Distantsi pikkus on ca 7,5 km ja põhijooksu ühisstart on algusega kell 19:00, start ja finiš on Haanja Kooli spordiväljakul.

Täpsem info:

Võrumaa Spordiliidu kodulehelt

Facebookist – 19. Vaskna järve jooks

Vaata ka: Juhend ja Rajaskeem

Nimekonkurss Haanja ja Rõuge valdade ühisele ajalehele

Veel selle aasta esimesel poolel täitub paljude Rõuge ja Haanja inimeste suur soov: tehakse valmis esimene number mõlema valla elust pajatav ajaleht.

Uuele lehele on tarvis väärilist nime, mille leidmiseks kuulutatakse välja nimekonkurss. Nimele piiravaid tingimusi ei seata, kuid see võiks kajastada valdade nimesid.

Ettepanekud palutakse edastada e-posti teel aadressile infoleht@rauge.ee, telefonil 5631 8732 (Viivika Nagel) või toimetada Haanja või Rõuge vallamaja kantseleisse hiljemalt neljapäeval, 7. mail.

Koos ajalehe nime ettepanekuga pange kindlasti kirja idee autor(id). Oodatud on ka lehe päise kujunduse mõtted, mis võivad olla ka käsitsi visandatud idee tasemel.

Mõlema valla esindajatest koosnev meeskond vaatab kõik nimepakkumised läbi ja valib nende hulgast sobivaima.

Ajaleht hakkab ilmuma neli korda aastas ja on kõigile lugejatele tasuta. Suure ajalehega paralleelselt jäävad käima ka kiiremaid teateid edastavad valdade senised infolehed.

Rogosi mõis sai peahoone trepi renoveerimiseks raha

Kultuuriministeeriumi Mõisakoolide programm otsustas rahastada Haanja Vallavalitsuse taotluse Rogosi mõisa peahoone trepi renoveerimiseks.

Trepi renoveerimisega paraneb peahoone välisilme ning see võimaldab parema juurdepääsu peahoone saalile ning teistele ruumidele.

Peahoone saalis toimuvad mitmed üritused, Unustatud Mõisapäevad, kontserdid, infopäevad jne. Peahoone saali kasutajateks on Haanja Vallavalitsus, hallatavad asutused, MTÜ-d ning piirkonna elanikud.

Renoveerimistööde maksumus kokku on 17 527 eurot, sellest 14 897 eurot on eraldatud Mõisakoolide programmist ja 2 630 eurot Haanja valla oma osalus.

Renoveerimistööd on kavandatud käesoleva aasta teisel poolel.

Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Maavanema üleskutse – liikuda saab aastaringselt ja igal pool. Autor: Ain Liiva

Eestis juba 23. korda toimuv südamenädal kutsub südmehaigustesse haigestumist liikumise abil ennetama. Lääne-Virumaal on südamenädala tähistamisega liitunud mitmed omavalitsused – nädala jooksul korraldatakse tervisekõnde, jookse, treeningute tutvustusi ning loenguid.

Lääne-Viru Maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama sõnul on südamehaiguste peamised riskitegurid vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine. Eemisel aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on jätkuvalt probleemsed eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Üldse ei tegele tervisespordiga 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kuigi nad seda tervise tõttu teha saaksid.

Tervisedendaja ütlusel sobivad tervisetreeninguks kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab “halva” ja suurendab “hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parendab meeleolu.

Lääne-Viru maavanem Marko Tormil on heameel, et südamenädal aitab enam teadvustada liikumise ja aktiivse elustiili vajalikkust. “Tänapäeval on paljud meist kiire elutempo ja erinevate kohustuste küüsis. Liikumine ja värskes õhus, perega koos, veedetud aeg aitab maandada pingeid, suurendab õnnetunnet ja parandab tervist. Võime liikuda ja tunda ennast hästi on kingitus ja võimalus, mitte kohustus. Sellisena tulebki seda võtta ja väärtustada,” mõtestab südamenädala lahti maavanem Marko Torm. “Kindlasti on meil paslik oma südame peale mõeldes meelde tuletada ka alkoholi tarvitamisega seotud ohte. Alkohol ei tohi muutuda harjumuseks ja igapäevase elu osaks. Mahl ja vesi maitsevad tööpäeva lõppedes väga hästi.”

Loe edasi: Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Otepää Gümnaasium osaleb Samsungi Digipöörde programmis

Otepää Gümnaasiumi õpilased kooli keelteklassis PISA-testi sooritamas

Kooliuuendusprogramm “Samsung Digipööre” toimub Eestis juba teist aastat. Selle eesmärgiks on toetada koole elukestva õppe strateegia ühe eesmärgi – digipööre elukestvas õppes – saavutamisel. Valga maakonnast osaleb selles projektis pilootkoolina Otepää Gümnaasium.

Samsung Digipöörde programm on personaalsete nutiseadmete (tahvel- ja sülearvutid või nutitelefonid) igapäevane rakendamine erinevate õppeainete õppetöös. Tasuta koolitusi ja nõustamist programmis osalevatele koolidele viivad läbi Samsung Electronics Baltics ja Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskuse töötajad.

“Programm on Eesti koolides ülipopulaarne ning seetõttu tuli sellele kandideerida,” selgitas Otepää Gümnaasiumi direktor Külle Viks. “Taotlusi hindas haridus- ja tehnoloogiaekspertidest koosnev žürii, kokku osaleb programmis 12 kooli.” Digipöörde programmis osalemine sai toimuma suuresti kooli õppealajuhataja Anneli Vetka eestvedamisel.

Programmi võitnud kool saab auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digiseadmeid.

Otepää Gümnaasium on digipööramise seadnud üldise kooliarenduse teenistusse, sidudes digipöörde eesmärgid igapäevase õppimise ja õpetamisega. Koolile on oluline kogemuste jagamine ning koolituse läbiviijate juhised ja nõuanded just oma kooli eesmärkidest ja õppekavast lähtudes.

2014. aastal osales koolituses 8 pilootkooli üle Eesti, eelmisel aastal oli Samsung Digipöörde kõige edukam Valga Vene Gümnaasium.

Täiendav info Digipöörde kohta.

Tartus algas loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit

Eile algas Tartus rahvusvaheline loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit. 25. aprillini kestev laager on suunatud laululoojatele Põhja- ja Baltimaadest. Laagrit viivad läbi laululoojad, kultuurikorraldajad ja rändavad muusikud Brett Perkins (USA/Taani) ja Annika Fehling (Rootsi). Brett on ka Copenhagen Songwriters Festival’i ning Annika Gotlandil toimuva autorilaulufestivali Visbyfestivalen juht.

Loomelaagri peamisteks töömeetoditeks on voogkirjutamine (flow-writing) ja kooskirjutamine (co-writing). Annika Fehlingu sõnul on need tõhusad vahendid loomingulisest isolatsioonist väljumiseks. “Paljud autorid ja rändavad muusikud töötavad valdavalt omaette. Loomelaager annab võimaluse ammutada teineteiselt inspiratsiooni, annet ja kogemusi. See on loominguline, uudne ja väga lõbus!” sõnas Fehling.

“Aegade jooksul on laagritest alguse saanud hulgaliselt uusi algatusi: salvestatud ja avaldatud loomingut, ühiseid kontsert-tuure ning jätkuvaid pikaajalisi koostööprojekte ja sõprussuhteid,” nendib Listening Room Songwriters Retreat’ide algataja Brett Perkins. Laagri toimise alusena toob Perkins esile erinevate muusikažanride ning erineva tausta ja tasemega loovisiksuste vahelise ühtsustunde tekitamise. Sellele viitab ka deviis “Community Through Co-Writing”. 14 aasta jooksul on laagrites osalenud üle 1000 laulukirjutaja. Eestis toimub laager esmakordselt.

Nordic Baltic Songwriters Summit’i lõppkontsert toimub 25. aprillil kell 20 Tartu Songwriters Club’is (Supilinna Kikerkohvik, Emajõe 1A).

Nordic Baltic Songwriters Summit on autorilaulufestivali Mailaul aastaprogrammi osa. Laagri toimumist toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu linn.

Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

JK Tammeka naiskond. Lastefond

Aprilli alguses alustas JK Tammeka naiskond oma tänavust kodumängude hooaega, mille raames tehakse annetuste kogumise eesmärgil koostööd ka SA TÜK Lastefondiga.

Naiskond toetab Lastefondi reklaamiga oma võistlussärkidel ning võimalusega koguda annetusi nende kodumängudel Tartu Tamme staadionil. Koostöö eesmärgiks on rahastada Lastefondi tänavuaastast põhikampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodu lastele terapeutilise toe võimaldamisele.

“Asenduskodude teraapiaprojekt on meile südamelähedane, sest nii Tammeka mees- kui naiskond on külastanud asenduskodusid, et koos palli mängida ja üle anda sportlikke kingitusi. Tammeka on ühtlasi Tartu suurimaid noorteklubisid, mistõttu on noorte heaolu meile keskne teema,” põhjendab toetatava projekti valikut JK Tammeka tegevjuht Kalle Paas.

Paasi sõnul ongi naiskond heategevusega tegelenud eri viisidel juba varem, Lastefondini jõuti aga tänu talvel läbi viidud Stardipaik.ee ühisrahastusplatvormi kampaaniale, millega koguti annetusi uute võistlusvormide ostmiseks, kuna naiste vanad särgid ja püksid olid kulunud ja katki.

Loe edasi: Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

Kadrinas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul

Kadrina talvise fotovõistluse võidutöö: Kuidas eristuda. Autor: Eve Karell

Lääne-Virumaal Kadrinas on käimas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul, et jäädvustada valla elu aastaring.

Kadrina kevadise fotovõistluse töid saab pildistada ja ära saata kuni mai lõpuni. Oodatud on igapäevaelu, valla oluliste paikade ja inimste jäädvustusi, mida tulevikus kasutada ka nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu tasuta kasutamiseks ja edasi levitamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 MB või suurem. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saata aadressile fotod@kadrina.ee.
Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Nii foto pealkiri kui autori nimi olgu kirjas ka fotofaili nimes.

Iga autor võib võistlusele esitada kuni viisteist fotot kas siis üksikuna või sarjadeks grupeerituna. Välja antakse peapreemia, publikupreemia, eripreemia parima inimesest tehtud foto eest, eripreemia parima spordifoto eest. Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi. Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Kadrina talvise fotovõistluse tööd on nähtavad siin ja siin.
Kokku on Kadrina fotovõistlustele saabunud enam kui 200 fotot, mida on valla fotoveebis vaadatud enam kui 9000 korda.

Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

24.-26. aprillil osaleb 70 Eesti IT-tudengit esimesel Skype’i ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud arendusnädalavahetusel “Skype University Hackathon 2015”, kus tudengeid juhendavad Skype’i ja Microsoft’i töötajad. Tulemuste esitlemisele 26. aprillil on oodatud kaasa elama kõik huvilised.

“Skype’i majasiseste hackathon’ide traditsioon on pikaajaline ja neilt pärinevad nii mõnedki head ideed, mis on lõpuks leidnud tee Skype’i tarkvarasse. Tähtis osa on ka lihtsalt õppimisel ja mõtte vabaks laskmisel. Tudengite jaoks võib hackathon’il osalemine aga tähendada esimest korda tõelist meeskonnatööd katsetada, ja see on miski, mida neil tulevases tööelus kindlasti vaja läheb,” ütles Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg.

“Skype University Hackathon 2015” arendusnädalavahetusel osaleb 70 IT-tudengit ja IT-erialade töötajat neljast Eesti kõrgkoolist, pooled osavõtjatest on välistudengid. “Osalejad valiti ennekõike lähtuvalt nende motivatsioonist, projektiidee olemasolust ja eelnevast hackathon ’i kogemusest,” selgitas HITSA IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson. “Kuna HITSA IT Akadeemia programmi eesmärk on panustada väga heade oskustega IT-spetsialistide tööjõuturule jõudmisesse, siis oli valiku juures oluline tudengite proportsionaalne kaasamine kõikidest IKT kõrgharidust pakkuvatest kõrgkoolidest.”

Loe edasi: Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

Orissaare tamm saab täna bulgaarlastelt rändkarika

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia
Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia
Arborist Heiki Hanso oli võitnud puu väljapakkumise idee algataja. Foto ajalehest Meie Maa.
Arborist Heiki Hanso.
Foto ajalehest Meie Maa.

Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.

Eesti parimad aednikud õpivad Räpina Aianduskoolis

Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.
Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.

16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.

Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.

“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .

image001Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.

Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.

“Noor Aednik 2015” on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.

Liina Liiv

Põlvamaa tähtsündmuste korraldajad tegelevad ühisturunduse ja Rohelisema märgi toodete tutvustamisega

Rohelisem_elu_veebPõlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) kinnitas möödunud aasta lõpul otsuse, millega on Põlvamaal ametlikult viis tähtsündmust. Sellega seonduvalt asuti möödunud aasta lõpus tegelema nende sündmuste ühisturundusega, mis hõlmab ka Põlvamaa tunnuslause turundamist ning Rohelisema märgi senisest aktiivsemat tutvustamist.

Mainitud viis tähtsündmust on Mooste folk „Moisekatsi Elohelü“, Hea kodu päevad Räpinas, Seto Folk Värskas, Harmoonika Põlvas ning augusti lõpus Põlvamaa eri paigus toimuv Ökofestival.

Ühisturunduse raames valminud “pidude kuulutajaid” võib kohata Põlvas ja Räpinas nii olulisemate sissesõitude juures kui tänavalaternatel, Mooste mõisas ning Maanteemuuseumi liikluslinnaku kõrval.

Täiendava rahastuse kõrval on tähtsündmuste korraldajatele pandud ka mõned ootused. Mainekujunduse võtmes on neist olulisemad Põlvamaa tunnuslause ja logo “Põlvamaa – rohelisem elu” reklaamimine ning rohelisema märgi toodete tutvustamine.IMAG0583

Kui varasemast on olnud loomulik, et Rohelisema märgi ettevõtjad on oma kaupa müümas tähtsündmustel, mille programmis on laadad, siis sellest aastast plaanitakse Rohelisema märgi toodete telgiga väljas olla igal tähtsündmusel. Algust tehakse juba 25. aprillil Moisekatsi Elohelül, kus kella 10-14 toimuva Mooste taaskasutuskoja kirbuturu raames saab „Rohelisema märgi“ telgist osta töötlemata tatart, 3-viljahelbeid, rukkileivakrõpse, mitmeid erinevaid teesegusid ja -sorte, süütelaaste, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.
Kertu Anni
Kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator

Folgisuve avab Mooste folk, Moisekatsi Elohelü

Esimesel õhtul tuleb lavale Curly Strings.
Esimesel õhtul tuleb lavale Curly Strings.

24.-25 aprillil on Mooste folgikoda valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Reede, 24. aprilli õhtul, veel enne Curly Strings’i esinemist, vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, lauluema Alice Porossoni mälestuspingi avamisel folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommik viib festivali külalised matkale kauni Laho järve äärde ning mõisa meistrite hoov on taaskasutuskoja kirbuturu päralt, kus on väljas ka Põlvamaa Rohelisema märgi ettevõtjate telk. Rohelisema märgi telgist saab muuhulgas osta ökoloogilisi teraviljatooteid, mitmeid teesegusid, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.

Südapäeval algavad kontserdid Mooste Veskiteatri õuel. Teatrihuvilised on oodatud Mooste külateatri Virvendus etendusele “Ulguv mölder”, mille lavastajaks on Moostes Raivo Adlas.

Laupäeva õhtul kell 18 lööb folgikoja muusikast helisema XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 14 esinejat Eestist, Rootsist ja Soomest.

Võistluslugusid esitavad Maarja Nuut, Mirva Tarvainen Soomest, duo Kristi Kool ja Janne Suits Viljandist, trio Sõmer, Tabas & Varbalane Tartumaalt, Arhailised Mehed Järvamaalt, ansamblid Miinus Seitse ja Annab Re ning bändid Vea, Antzud, KoKoKo, Kavilda Kunztnikud, HarlEtno@J.S, Singelus ja Folk&Rockare Rootsist.

Kes võidab peapreemia, 1000 eurot, selgub südaööl. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik .

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna. Folgisuvi algab Moostest!

Rohkem infot leiab festivali kodulehelt.

Maret Reinumägi

Foto: Patrik Tamm

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse

Villu Talsi mandoliiniga.
Villu Talsi mandoliiniga.

Mandoliinid kõlavad Tartu Tiigi seltsimajas 22. aprillil kella 20-24.

Seekord on Tiigi seltsimaja lava mandoliinimängijate päralt. Nemad on varemgi Tartu tantsuklubis oma pillimänguga tantsijaid rõõmustanud. Õhtu jooksul kõlab külapidude tantsumuusika 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest. Mandoliinimängijatele armsaks saanud tantsulood on pärit nii Eestist kui ka mujalt ilmast.
Tantsuks mängivad: Andres Sapar – mandoliin; Arvo Laud – oktavmandoliin; Hans Mihkel Vares – mandoliin; Hillar Surva – kontrabass, mandoliin; Villu Talsi – mandoliin.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega lustima. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes onühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma  pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. Aastast. Möödunud aastal pälvis Võrumaa aasta ema tiitli Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas.

Võrumaa aasta ema tunnustus avalikustatakse emadepäeval, 10. mail Võru Kandles toimuval kontserdil.

Taotlused tuleks esitada Võru Maavalitsusele elektrooniliselt aadressil  info@voru.maavalitsus.ee hiljemalt 27. aprilliks. Taotluse vormid ja lisainfo veebilehel  http://voru.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Kersti Kattaiüles

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Täna 26. korda toimunud vokaalansamblite päeval kohtusid Vene gümnaasiumi saalis Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblid, kelle esinemisi hindasid muusikaõpetaja Üllar Kallau, Sindi pillimees Priit Kask ja lauluõpetaja Anne Uusna.

Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten Foto Urmas Saard
Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Vokaalansamblite päeva valmistas ette ja viis läbi mullune võitja Rodnik koostöös Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi kollektiiviga. Ansambli Rodnik liikmed Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet küll korraldajatena ise võistulaulmises ei osalenud, aga pakkusid osalejatele oma kultuurile kombekohast kava. Vokaalansamblite pidu olid tervitamas Pärnu Vene gümnaasiumi õpilaste rahvatantsurühmad.

Anne Uusna abiga lauldi esmalt häälet lahti ja puhtaks. Laulmine läks nii naljakaks, et ajas sõnad segamini ja suud naerma. Etteantud silpide kombinatsioonid olid sedavõrd keerukad, mida järjest kiireneval käigul oli lõpuks pea võimatu järele teha, aga hääled said seda paremini lahti lauldud.

Žürii otsusel võitis suure ja raske noodivõtmega rändauhinna Raeküla Vanakooli Keskuse ansambel Top Ten, mida juhendab Helle Salumäe. Vokaalansamblite konkursi peavõidu pälvis ansambel teist korda. Esimest korda sai sama ansambel kõrge tunnustuse osaliseks 2008. a. kevadel Audrus asetleidnud vokaalansamblite lauluvõistlusel. Juba siis hindas tookordne žürii esimees Heidi Tamme väga kõrgelt ansambli vokaalset kaalu. Sama rõhutas ka käesoleva aasta žürii esimees Anne Uusna.

Loe edasi: Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Kirjandusõhtu Kolhethis

Eile õhtupoolikul toimus Pärnu Georgia restoranis Kolhethi kirjandusõhtu, millele eelnes Poetry Slami Pärnu eelvoor. See oli luulevõistlus Pärnu Slämm, kus autorid esitasid enda loomingut.

Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis Foto Urmas Saard
Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis. Foto: Urmas Saard

Esitatud luuleread ei võinud olla avaldatud trükisena, siiski oli varajasem ilmumine lubatud mõnes suhtlusportaali luulekogukonnas. Ülesastumiseks anti kolm minutit ja esinemisel ei tohtinud kasutada abivahendeid, nagu aksessuaare, kostüüme, teatrigrimmi, muusikainstrumente jm.

Esimeses voorus hindas kirjandusrahvas ja Tarkade klubi. Lõppvoorus selgitati võitja publiku aplausi tugevuse alusel, nõu küsiti ka Tarkade klubilt. Valiti 3 finalisti: Ott Kilusk, Einar Orjand ja Jaak Känd. Poetry Slami Pärnu eelvooru võitis Ott Kilusk. Pärnu eelvooru õhtujuht oli Jaak Eamets.

Heldur Lääne Põltsamaalt esitles oma neljandat luuleraamatut “Roosa maailm” ja Raivo Varik oma esikluulekogu “Ülestähenduslikke täheülendusi”. Peeter Helme luges katkendi oma lühiromaanist “Sügaval läänes”.

Paavo Kangor tutvustas enda koostatud raamatut “Ka unustuste jõel aeg kord silla loob”, mis jutustab Jaak Joalast.

Loe edasi: Kirjandusõhtu Kolhethis

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard
Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Loe edasi: Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

1. mail julgestatakse Sindi laata raskerelvastusega

Kevadpühal toimuva Sindi laadaga avatakse ühtlasi ka hooaja esimene kirbuturg ja suure hulga esinejate osavõtul tähistatakse linnaõiguste saamise 77. tähtpäeva. Laadaplatsiks on seltsimaja ja Krulli vaheline ala.

Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal Foto Urmas Saard
Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal. Foto: Urmas Saard

Laada korraldamise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku peremees Urmas Varris ja perenaine Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullu detsembris lisas linnale tubli annuse väärtust juurde. Heaks näiteks on terve aasta kestnud pagariküpsetus, mis annab igapäevaselt puhta rukki leiva lauale. Peatoidus olemas, mõeldakse juba avaramalt.

Parasjagu plakati kujundamisega tegelev Kadri ütles tagasihoidlikult, et nemad on küll kavandatu algatajad, aga korraldajad on kohalik omavalitsus, paljud linnavalitsuse allasutused, eraettevõtjad ja muidugi nimetamist väärivad esinejad. Korraldajate sõnul jätkub muusikat folkloorist rockini. Meelelahutust jagatakse nii lastele kui lapsemeelsetele. „Peamise töö esinejate leidmisel tegi ära Sindi seltsimaja juhataja Annely Uustalu, kelle kutsel on lubanud tulla Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided (eakate naisrahvatantsijad), Slavjanotška, võluvaid vorme näitavad Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Lisaks siis rokkarid: Rokkmotell ja Siirius,“ loetles Kadri isetegevuslasi. Päevajuhiks tulevad Sindi gümnaasiumi noored.

Loe edasi: 1. mail julgestatakse Sindi laata raskerelvastusega

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht
Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis ideekavand märgusõnaga “Sõnasalud”, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ. Esimese preemia suurus on 3000 eurot.

Eesti Arhitektide Liidu ja Tamsalu valla esindajatest koosneva žürii hinnangul suudeti võidutöös 100 tamme pargi ideed läbivalt ja hästi edasi anda. Lahenduse järgi ümbritsevad tammesid eesti vanasõnu kandvad “vööd”, mis ühtlasi kaitsevad puid. Ka pargipinkidel asuvad vanasõnad on lihtne ja leidlik idee – need jutustavad Eesti lugu ning nendega saab siduda ka eesti keele põlistamise teema.

Peale selge loo olemasolu veenis žüriid võidutöös kogu ala tundlik maastikuline lahendus. See moodustab ümbritsevate aladega orgaanilise terviku ning tekitab pargi sees loomuliku gradatsiooni alates kontsentreeritumast avalikust ruumist väljaku, lava ja hoonega kuni pargi privaatsemate ja metsikumate osadeni. Arvestatud on ka maastikuprotsessiga, st nähakse ette pargi hoolduspõhimõtted (niitmisskeemid). Loomulike niiduaasade rajamine annab pargile väikelinna mastaapi ja optimeerib jooksvaid hoolduskulusid.

“Meil on hea meel, et Tamsalu vald ja Eesti Arhitektide Liit Eesti 100 tamme parkide rajamise algatusega on kaasa tulnud ja tänu neile on saamas teoks esinduspargi rajamine Tamsallu,” ütles Eesti 100 tamme parkide rajamise koordinaator Riina Soobik. “Hindame väga žürii valikut tugeva sõnumiga lahenduse välja valimisel. Loodame, et rajatavasse parki leiavad tee paljud Eesti inimesed ja ka külalised kaugemalt.” Loe edasi: Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja