Kõik muusikasõbrad on oodatud valima kõigi aegade parimat klassikaplaati. Valiku saab teha Klassikaraadio veebiküljel http://klassikaraadio.err.ee/klassikaplaat/, kust leiab nimekirja Eesti muusika ja muusikutega klassikaplaatidest.
Nimestik on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu kataloogi põhjal, kus on ligi kaks tuhat helikandjat. Vanim plaat nimekirjas on valmistatud 1908. aastal ja uusimad ilmusid tänavu.
Klassikaplaadi hääletus algas 16. märtsil ja lõpeb 13. aprillil. Klassikaraadios on samal ajalõigul eetris valik Eesti klassikaalbumeid koos tutvustava kommentaariga.
Parima Eesti klassikaplaadi valimine toimub Klassikaraadio ja Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse koostöös.
Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp
Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.
Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“
Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega. Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale
Hiireviu. Foto: www.eoy.eeJälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.
Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.
Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.
Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.
„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.
Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.
Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.
Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Illustratsioon: Tartu KunstikoolTartu Kunstikoolis toimub kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja kell 14 avatud uste päev teemal “Õpi kujundama erinevates keskkondades!”
Õpi amet, mille oskajaid otsitakse lausa tikutulega taga – 3D kunstnik-kujundaja.
Õpi amet, mille oskusi läheb vaja paljudes muudes ametites – dekoraator-stilist. Kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal.
Õpi amet, mille oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid – kujundusgraafik.
Avatud uste päeva infotunnid Tartu Kunstikoolis kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja 14.
Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Olete oodatud.
14. märtsil toimusid Paides mälumänguvõistlused valdadele ja omavalitsustele – Eesti Maakilva superfinaal, kus Otepää mälumängurid saavutasid kolmanda koha.
Otepää mälumängurid koosseisus Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa, Kadri Steinbach, Meelis Lill ja Indrek Paavle pistsid rinda 12-ne võistlejaga. Esikoha pälvis Räpina vald, teise koha võistkond „Saue Sammas“.
Otepää mälumängurite kapten, Linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, ütles, et Maakilva sari on küll selleks korraks lõppenud, kuid hooaeg läheb edasi. Laupäeval, 21.märtsil kell 12.00 toimuvad Otepää Raekoja saalis Eesti karikavõistlused paarismälumängus – Aarne Steinbachi memoriaal. Kaido Mägi andmeil on praegu kirjas juba 12 paari vabariigi parematest. Valgamaa paaridele on eriarvestus ning tublimad saavad auhinnad.
Muusika-aasta 2015 kingib erilise võimaluse mõtestada veelgi rohkem seda, mis juba loodud ning väärtustada ka järjepidevust heliloomingu alal ning koostööd organisatsioonide ning kollektiivide vahel.
Kontserdil 27. märtsil kell 19.00 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil 2015 kell 17.00 Tallinnas Estonia kontserdisaalis on keskmes 1960-ndate aastate muusika. Meie tippkollektiivide Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ja Mikk Üleoja dirigeerimisel tulevad ettekandele Veljo Tormise (kellel on tänavu suvel 85. sünnipäev) koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil.
Erkki-Sven Tüür: “Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsiku David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegelda.
Kontserdil teevad kaasa veel flötist Oksana Sinkova ning solistid Ka Bo Chan, Ott Indermitte ja Valter Soosalu.
Heliloojate Liidu 90. juubelisarja neljandal kontserdil korralduslikult ühendanud väed Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert ning Narva Kontsert.
Eile, 13. märtsil tähistati emakeelepäeva ja autasustati isamaalise omaloomingu konkursi võitjaid pidulikul aktusel Kanepi Gümnaasiumis. Isamaalise omaloomingu konkursil võtsid Põlvamaa õpilased omavahel mõõtu enda loodud isamaaliste joonistuste, luuletuste ja esseedega. Seekordsele konkursile esitati 96 joonistust 60 luuletust ja 6 esseed kümnest Põlvamaa koolist.
1-4. klassi õpilaste joonistuste seas sai esikoha Mirtel Ostra Ahja Põhikoolist, teise koha Perit Hindov ja Sirelin Ilves Viluste Põhikoolist ning kolmanda koha Moonika Kull Saverna Põhikoolist.
7-9. klasside luuletuste seast tunnistati parimaks Laura Kallari luuletus (Mikitamäe Põhikool), teise koha pälvis Erik-Villem Lehtmäe Saverna Põhikoolist ning kolmanda Kadri Kalve Kanepi Gümnaasiumist.
Parima essee kirjutaja tiitel läks seekord Kanepi Gümnaasiumisse ja 10-12. klasside kategoorias pälvis esikoha Karel Keldu. Teise koha sai Kati Justus ning kolmanda Cindy-Caroly Toomas, kes õpivad Räpina Ühisgümnaasiumis.
Üliõpilaste kategooriat esindas ja sai auhinna Mirell Lattik.
Välja anti ka kaks eripreemiat. Maavalitsuse eripreemia pälvis viiendate klasside parima luuletusega Darily Paalmann Põlva Põhikoolist. Võro Instituudi eripreemia ainsa võrokeelse luuletuse eest anti Getter Dolgõšev’ile Orava Põhikoolist. Koolide arvestuses sai kõige enam punkte ja rändauhinna “Põlvamaa Aasta isamaalisuse kandja” Juhani veel üheks aastaks enda hoolde Kanepi Gümnaasium.
Eesti Rahvusraamatukogu avas 8. korruse muusikasaalis näituse väljapaistva humoristi ja näitleja Eino Baskini (1929–2015 ) mälestuseks. Näitusel on väljas poolsada eksponaati, sealhulgas Eino Baskini mälestusteraamatud, kümme anekdoodi-kogumikku ja teatrietenduste kavalehed.
Vaadata saab dokumentaalfilmi Eino Baskinist, kuulata on võimalik Baskini sketšidega CD-plaati, heliajakirja Tipphuumor 93/1 ja 1984. aastal salvestatud vinüülplaati. Väljas on ka 1960. aastatel estraadikavadele valminud plakatid. Näitus jääb avatuks 5. aprillini.
Sindi kalevivabriku varemed Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard
13. märtsil kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased ühes juhendajatega Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”
Torma vallas Sadalas tähistakse Edard Vilde 150. sünniaastapäeva koos emakeele päevaga. Laupäeva, 14. märtsi õhtul mängib Sadala Külade teater Jõgevamaal Torma vallas Sadala rahvamajas Eduard Vilde proosapalade dramatiseeringuid . Kirjaniku 150. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmusega tähistakse ühtlasi ka emakeelepäeva.
Sadala Külade teatri lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas märkis, et idee Eduard Vilde loomingu repertuaari võtmiseks tekkis möödunud aasta sügisel “Mõtlesin uue hooaja mängukavale. Siis meenus Eduard Vilde 150 sünniaastapäev, seejärel lugesin läbi juba kõik tema teosed. Pikemad näitemängud seekord eriti ei ahvatlenud. Kui aga tema proosaloomingut lugesin otsustasin ise Vilde juttude põhjal dramatiseerida.”
Reinas valis proosapalad kogumikust “Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Kõik teosed küll erinevad, aga kõikide teemaks on siiski erinevad suhted meeste ja naiste vahel. Teosteks, mida mängime, on “Vigased pruudid”, “Kuida unenäod täide lähevad”, “Klamanniproua kosilased” ning “Pill pinu taga, toru toa taga.”
Sadala Külade teatris on klassikute loomingut etendamisel mõnigi kaasaegne nüanss juurde pandud. Nii olid näiteks Oskar Lutsu “Kapsapeas” kasutusel mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. “Vilde puhul lähenesin siiski võimalikult Vilde tekstide põhiselt, seekord tänapäevaseid lisasid ei kasutanud,” ütles Valdi Reinas, kes on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa Aasta Kodanik 2014. Tunnustuse üheks põhjuseks sai harrastusteatri edendamine Sadalas.
Eduard Vilde sünniaastapäevale pühendatud näitemängus teeb kaasa kogu Sadala Külade teatri neljateistkümne liikmeline trupp.
“Et Vilde loomingus kõlab ka kaunis ja samas “mahlakas” eesti keel ja meie harrastusnäitlejad on ühtlasi keele hoidjad ja arendajad tähistame kultuursündmusega ka emakeele päeva,” lausus Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ning harrastusnäitleja Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.
14.–21. märtsini toimub Tartu Elektriteatris ja Eesti Rahva Muuseumis 12. Maailmafilmi festival.
Tõsielu ja tegelikkust käsitlevaid filme vahendav Maailmafilm toob publikuni ligi kuuskümmend dokumentaalfilmi 25 riigist, mis jäid sõelale enam kui 1000 festivalile saadetud filmi seast. Filmivalikus saavad kokku visuaalne antropoloogia ning dokumentaalfilmid, mis tegelevad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuurilise representatsiooni küsimuste, aga ka poliitikaga. Filmide seas on nii eesti autorite värskemat loomingut, festivalidel hinnatud tippdokumentaale kui ka noorte filmitegijate debüüte. Vaatajale annab filmivalik hea võimaluse vaadata värske pilguga teisi kultuure ning nähtule kaasa mõelda.
Filmivaliku üheks keskseks teemaks on seekord haavatavus ja inimliku piiratuse ületamine. Haavatavusest saab mõelda personaalsel tasandil (näiteks sellest kui emotsioonist ja seostest kunsti või teadustööga), aga see mõiste on olulisel kohal ka kaasaegse riskiühiskonna (poliitilised, sotsiaalsed, tehnoloogilised aspektid) mõistmisel. Haavatavus on inimkogemuse keskne osa, mis annab sellele kogemusele tähenduse. Olla haavatav on hirmutav, ent võimas ja autentne elamise viis. Haavatavus on sild teiste inimeste, armastuse, rõõmu, loovuse ja empaatiani. Rea filmide fookuses on psühholoogilised ja vaimse tervise teemad, aga ka kultuuri, kunsti ja loovuse valdkond. Loe edasi: Tartus algab XII Maailmafilmi festival
Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.
Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.
Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Loe edasi: Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima
Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.
Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.
Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.
Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus
Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.
Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.
Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.
Kagu-Eesti metsade ja rohumaade keskel, kaugel suurtest linnadest ning teedest avas 6. märtsil pidulikult oma uksed WIERA küünlakoda, kus toodetakse Eesti esimesi puidust tahtidega käsitööküünlaid. Tootevalikus on üle 20 erineva lummava aroomiküünla.
Küünalde valmistamine sai alguse ühes vanas ja väärikas talus Põlvamaal, Veriora vallas Võhandu jõe veerel, mille ajalugu küündib aastasse 1896, kuuludes tol ajal Wiera mõisale. Talu noor pererahvas võttis mõisa väärika nime ajaloo rüpest, kasutades nime oma tänastel toodetel. Lisaks tootmisele toimuvad kojas gruppidele ettetellimisel põnevad küünla valmistamise õpitoad, kus igaüks saab näha ning proovida, kuidas valmivad käsitööna looduslikud puidust tahtidega sojavahast küünlad. Oma kätetööna valminud küünal jääb õpitoas osalejale, mis annab suurepärase võimaluse põletada omatehtud küünal kodus.
Wiera küünlakojast on võimalik läbi astuda perega, sõpruskonnaga või suurema grupiga. Külastuse raames tutvustatakse talu, selle ümbrust ning räägitakse küünlavalmistamisest. Koda on avatud kõigile külastajatele tööpäeviti kella 10-18. Külastajal on võimalus suurepärase tootevalikuga lähemalt tutvuda ning soetada endale koja küünlapoest ka meelepärane küünal. Suurematel gruppidel soovitame end eelnevalt registreerida. Kõigele eelnevale lisaks pakub Protto taluköögi perenaine ettetellimisel kosutavat kohvipausi.
Wiera küünlakoja rekonstrueerimistöid aitas ellu viia PRIA Leader.
Tänavu korraldab Vikerraadio e-etteütluse emakeelepäeva eelsel reedel, 13. märtsil. Etteütlus kõlab raadioeetris kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub samal hommikul Vikerraadio koduleheküljele. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad.
Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti, lisaks saavad parimad raamatupoe kinkekaardid.
Vikerraadiol on palju kuulajaid Eestist kaugemalgi, sestap on tänavu juba kaheksandat korda toimuval e-etteütluse võistlusel uus kategooria välismaal elavatele eestlastele. Lisaks selguvad võitjad veel neljas jaos: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad ning muu emakeelega inimesed.
13. märtsil kell 10.05 algavas “Huvitaja” saates annavad Maris Jõks ja Peeter Päll kirjutajatele veel viimaseid juhiseid. Etteütluse tekst loetakse ette kell 10.30. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Pärast kella 11 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja “Uudis+” saates algusega kell 12.15.
E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.
„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.
Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.
„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.
15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis
Kuna Võrumaa aasta konkursi žüriil oli põhjust arvata, et info konkursist ei ole jõudnud kõikide küladeni, võetakse aasta küla kandidaate vastu kuni 16. märtsini.
Võrumaa aasta küla valimist veab külaliikumise Kodukant volitusel tänavu eest MTÜ Vastseliina Külade Ühendus. Võrumaa aasta küla esitatakse omakorda Eesti külaliikumise Kodukant üleriigilisele aasta küla konkursile.
Aasta küla valimisega soovitakse avaldada tunnustust küladele, külade piirkondadele või alevikele tubli tegutsemise eest.
Aasta küla peaks olema viimase kolme aasta jooksul silma paistnud oma kogukondliku positiivse arengu ja külasisese koostööga. Kasuks tulevad külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide ja eestvedamiste edukas algatamine ja teostamine, lisapunkte annab ajaloo talletamine. Aasta küla valimisel hinnatakse ühistegevusi ja koostööd avaliku sektoriga ning avatust ja tuntust maakondlikul või riiklikul tasandil.
Aasta küla kandidaadi võib esitada igaüks. Selleks tuleb täita ankeet ja saata see aadressil akuhlap@online.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või Aado Kuhlapilt telefonil 5140 920.
Aasta küla valivad välja Võru maavalitsuse, Võrumaa arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Žürii valikul teise vooru pääsevaid külasid on žüriil kavas külastada 20. märtsil.
Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti Külade XI Maapäeval.
Aasta küla konkursi ankeedi ja täpsema info leiab siit.
Kevadised sibulad, milleni on veel aega. Foto: Ahto Sooaru
Laupäeval, 7. märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõpeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on sibulateelise argipäev.
Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”
Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina Põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui ka külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.
Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.
2015. aasta hooaeg toob Sibulateele peale traditsiooniliste sündmuste ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau, ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadise lillepeo. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks vaata www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki lehte.
RMK jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega.
Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve.
Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot. RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.
RMK hallatavates jahipiirkondades tuleks eramaa jahindusliku kasutamise nõusolekust teada anda aadressile jaht@rmk.ee. Kirjas tuleb ära tuua oma nimi, kinnistute või katastriüksuste number ja arveldusarve, kuhu maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kanda. Oma nõusolekust palub RMK teada anda hiljemalt 1. juuliks 2015.
Need maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad RMK-lt taotleda tasuta väikeuluki jahilube. RMK on ette valmistanud vastava taotluse vormi, mida saab täita ja edastada RMK-le e-posti teel. Taotluse leiab siit.
RMK haldab Kilingi-Nõmme, Väätsa ja Kuressaare jahipiirkonda, alates sellest jahihooajast ei halda RMK enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonda.
11.märtsil kell 13.30 toimub Lehtse kultuurimajas loodusloeng teemal “Aasta loom metssiga ja teised meie metsa loomad”. Loomadest räägib looduse- ja jahimees Vahur Sepp.
Juttu tuleb nii seatempudest kui ka teistest meie metsade neljajalgsetest asukatest, nende eluviisist ja suhetest inimestega. Lisaks on Vahuril kaasas hulganisti loomade nahku, millega kohapeal tutvuda saab.
Täna, 6.märtsil esietendus Rakvere teatri suures saalis Tolstoi-Šapiro “Buratino”, peaosas Imre Õunapuu.
Lavastaja Üllar Saaremäe käe all on lavale jõudnud muusikaline teatriarmastuse lugu. Buratino on nagu Buratino ikka: väliselt puidust poiss, aga hingelt kasvav ja arenev noor inimene. Buratino unistus on saada näitlejaks, aga teekonnal oma teatrini juhtub nii mõndagi. Lavastusest ei puudu Kuldvõtmeke, Imede põld, Konnatiik, Kõrts ega Lollidemaa. Uute sõprade ja lõbusate lauludega leitakse uks võlumaailma. Laulusõnade autor Juhan Viiding ja muusika autor Olav Ehala.
Teatrikuu ja Buratino esietenduse puhul kutsub Rakvere teater koole ja lasteaedu korraldama Buratino-teemalist seiklusmängu. Esietenduse päevaks oli end mängule registreerinud üle 2000 lapse.
Mari Prekupi “USA Tolli- ja Piirivalveamet”. Foto: Teet Malsroos
Eesti Rahvusraamatukogus anti kuuendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avati Eesti nüüdisgraafika näitus. 2015. aasta Eduard Wiiralti peapreemia võitis Marje Üksine tööde “Avanemine, VII, VIII, IX” (kuivnõel, metsotinto, 2014) eest.
Auhinna žürii esimees, kunstiteadlane Mai Levin ütles, et Üksine on esinenud pidevalt kõrgel tasemel.
“Värvilises kuivnõela-metsotinto tehnikas teostekolmik “Avanemine” ühendab traditsiooniliste tehnikate perfektse valdamise kaasaegse ja väljenduslikult konstrueeritud kujundlikkusega,” ütles Levin.
2015. aasta Eduard Wiiralti noore autori preemia pälvis Mari Prekup. Võidu tõi töö “USA Tolli- ja Piirivalveamet” seeriast “Järjekorrad” (puulõige, 2013).
“Kunstniku üllatavalt suur ja meisterlikult teostatud puulõige köidab hea huumoritundega, mis on tunnuslik tänapäeva kunstile üldse. Noor kunstnik on tähelepanu äratanud juba aastaid,” märkis Levin.
Wiiralti kunstiauhinna nominendid olid veel Mare Vint, Peeter Allik, Benjamin Vasserman, Tarrvi Laamann, Gudrun Heamägi ning Jaak Visnap. Wiiralti kunstiaauhinna eesmärk on arendada ja väärtustada eesti graafikakunsti traditsioone. Mõlema preemia suurus on 2100 eurot, millele lisandub Wiiralti originaalteos.
Auhinnaga seotud graafikanäitusele valis žürii seekord välja 94 teost 44 autorilt. Näituse kujundas Loit Jõekalda.
Nüüdisgraafika näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis ning 6. korruse näitusesaalis ja galeriis jääb avatuks 3. aprillini. Aasta läbi saab 3. korrusel Eduard Wiiralti galeriis näha tema tööde püsikollektsiooni. Näituse puhul ilmub trükis ja valmivad Wiiralti-ainelised meened.
Esmakordselt anti Wiiralti kunstiauhind välja 20. märtsil 1998. aastal seoses Wiiralti 100. sünniaastapäevaga. Viimati, 2011. aastal sai peapreemia Evi Tihemets ning noore autori preemia Lembe Ruben. Wiiralti kunstiauhinna algatajateks olid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Praegusteks koostööpartneriteks on Henry Radevall, Harry Männili perekond, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Toetab ka Eesti Kultuurkapital.
14.–21. märtsini toimub Tartu Elektriteatris ja Eesti Rahva Muuseumis 12. Maailmafilmi festival.
Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.
