24. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.
Talgute käigus tehakse korda Sargvere mõisa ümbrus, et kõigil oleks tore Paide valla mõisa tulla ja mõisapargis jalutada.
Eriti oodatud on need, kes mõisaparki oma teekonna läbimiseks sihtpunktini kasutavad. Kaasa tuleks võtta töökindad ja hea tuju. Mehed võiksid võtta kaasa mootorsaed ja paar traktorit järelkäruga lehtede äravedamiseks. Rehad on kohapeal olemas.
Tööpäeva lõpus ühine talgusupp.
KorraldabMTÜ Sargvere MES, toetab Paide vallavalitsus.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna keskkonnaametiga projektis “BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre”, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle kaudu elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.
Igal aastal satub maailma meredesse ja ookeanidesse umbes kümme miljonit tonni prahti. Plast, eeskätt plastist pakendijäätmed, nagu joogipudelid ja ühekordsed kilekotid moodustab mereprahist 80 protsenti ning laguneb merekeskkonnas sadu aastaid. Plastist mereprügi näol ei ole tegemist ainult suurte ookeanide probleemiga vaid plastijäätmete vähendamisega tuleb tegeleda ka Läänemeres, millele algav BLASTICu projekt ongi suunatud.
Mereprahil on negatiivne mõju nii keskkonnale, majandusele kui ka inimestele. Praht kahjustab merekeskkonna seisundit ja mereloomi, kes neelavad mereprügi alla ja takerduvad prahti. Lisaks jõuavad mõned regulaarselt plasti alla neelavad kalaliigid ka meie toidulauale, mis seab ohtu inimeste tervise. Peale keskkonnakulude kaasnevad mereprahiga ka sotsiaal-majanduslikud kulud, mis mõjutavad peamiselt rannikualade kogukondi. Näiteks selleks et suurendada turistide silmis supluskohtade atraktiivsust, peavad paljud kogukonnad kulutama suuri summasid rannapiirkondade puhastamisele.
Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgus eile valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta.
Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud (ligi 25%) ja mürgistused (ligi 25%), mis suuremas osas on alkoholi- ja narkomürgistused. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligi 10% kõigist vigastustest. Peaaegu pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.
Riik kavandab mitmeid ennetustegevusi.
“Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,” sõnas sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski.
Samuti plaanib riik tegeleda enesetappude ennetamisega kõigis vanuserühmades. Tänavu on plaanis läbi viia enesetappude põhjusi käsitlev uuring, mille tulemustel hakkavad põhinema edasised tegevused. Tulevikus tuleb tegeleda perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamisega depressiooni ja suitsidiaalsuse märkamisel kõigis vanuserühmades. Samuti tuleb parandada elanike esmaabi alaseid oskusi ja teadmisi ning teha kõigile kättesaadavaks vigastuste ennetamisega seonduv info.
Audru laste folkloori ringi juhendajad Evi Vaher ja Anneli Kala tutvustavad möödunud aastatel pildistatud väikese valiku fotode abil pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”, mida on peetud igal kevadel nüüdseks juba üle 10 korra.
Audru Männituka lasteaia pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”. Foto: erakogust
Nad ütlevad, et koos nendega on samuti pidutsenud nii Hoiuspuu naisrühm kui ka Hoiuspuu Memmed ning terve lasteaiapere. Külalisi on käinud esinemas ja ühiselt lustimas Aruvälja lasteaiast, Kilingi-Nõmme folklooriringist ja mujalt. „Kõigil aastatel esineme Audru vallapäevadel ja teistel valla üritustel. Traditsiooniks on saanud koostegemised vanematega – kas toomapäev või kolmekuningapäev. Samuti tähistame ja räägime lähemalt rahvalikest pühadest.“
Lastele meeldivad väga korra igal aastaajal külla tulevad Hoiuspuu Memmed, kes räägivad oma lapsepõlvest ja mängivad nendega mõne mängu või õpetavad tantsusid.
„Oleme teinud väljasõite Kurgjale, kus lapsed saavad näha loomi ja tutvuda erinevate tööriistadega. Tihedalt oleme koostöös oma valla muuseumiga. Püüame hoida elus oma kodukandi pärandit ja süstida lastele armastust ning huvi selle vastu. Tänu lastele on hakanud huvi tundma oma pärimuse vastu ka vanemad.“
Pool tundi enne eilset Pärnu linnavolikogu istungit kogunes raekoja juurde mõnikümmend inimest avaldama arvamust Pärnu Vanal turul ette võetavate ümberkorralduste suhtes, millest mõned seisukohad olid kantud plakatitele.
Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust. Foto: Urmas Saard
Piketi peakorraldaja MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Helle Kullerkupp selgitas välja tulemise peamist põhjust. Ta ütles, et linnavalitsus on omal ajal turu erakätesse laskmisel teinud olulisi vigu, mille tagajärgedega tuleb praegusel valitsusel tegeleda. Uue turuhoone ehitamist nõudev plakat jätkas algselt Kullerkupu välja käidud idee hoidmist.
17. märtsi volikogu istungil tegi IRL-i fraktsiooni nimel Annely Akkermann ettepaneku linnaturu rajamiseks ja avaldas mõtet lisada 21. aprillil toimuva linnavolikogu istungi päevakorda punkt Pärnu Linnaturu rajamisest. „Tuleks määratleda turu asukoht, rajamiseks vajalike planeeringute, investeeringute ajakava ja maht,“ ütles ta tookord volikogule peetud sütitavas ja tugevalt argumenteeritud kõnes. Nüüd teame, et sellisel kujul ettepanek volikogusse ei jõudnud ja piirdus üksnes teema käsitlusega infotunnis.
Rahvasuu räägib, et nõiad lendavat ringi tarkade ja nõidade päeval 1. mail, aga Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud eakad olid juba täna selle ime tunnistajaks.
Juta Velleste tänab: Sofia Dovonina ja Ljudmila Deeva. Foto: Urmas Saard
Millal nõia rolli moondunud Ljudmila Deeva ja Sofia Dovonina luua seljas lennates majja vuhisesid, jäi pika laua ääres istuvale toimekale eakate seltskonnale märkamata. Aga kui Anne-Mai Peets akordioni häält tegema pani ja viisijupid seepeale kõige lõbusamad tuurid üles võtsid, ei jäänud nõidadel hoogsad helid märkamata ning kargasid keset põrandat tantsu keerutma, seejuures üritasid luuad veelgi pöörasemalt kaasa lüüa.
Juta Velleste tutvustas ennast noore pensionärina. Tema eestvedamisel kogunevad Sindi erksamad pensioniealised kord kuus sotsiaaltöökeskuse majja. Velleste sõnul oli meelelahutuslike päevade algataja möödunud aastal ametisse tulnud uus Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Jõulukuu keskpaigas koguneti esimest korda. Esinema paluti Eesti vanima järjepidevalt tegutseva Sindi lasteaia lapsed, kes laulsid ja tantsisid Ülle Jantsoni juhendamisel. Laili akordionimäng julgustas ka kartlikumad memmed tantsupõrandale.
Iga-aastane konnade ränne kogub sobiva ilma tõttu taas hoogu. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke aitama kahepaikseid üle rändeteedega ristuvate maanteede. Samuti palutakse autojuhtidel olla eriti just pimedal ajal toimuva konnarände vältel tähelepanelikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes. Konnatalgud toimuvad üle terve Eesti juba viiendat aastat järjest.
Aktsioonist “Konnad teel(t)” on saanud tore kevadekuulutaja, mis toob loodusest hoolivad inimesed tegema tänuväärset tööd meie ökosüsteemi heaks. “Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka. See ei ole looduslik suremus,” andis probleemist ülevaate “Konnad teel(t)” eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni, mis on suur kaotus. Vaid umbes ühest protsendist kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,” lisas Kübarsepp.
Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu
Jaan Viska, Vigala vald
Üritus toimus Vana-Vigala rahvamajas, osavõtjad kogunes üle 40. Õppepäev näitas kohalikku huvi mitmete eluvaldkondade vastu. Pakutud teadmiste valik oli väga laialdane, tuletas meelde mitmeid eluks-toimetulekuks vajalikke tõekspidamisi, lisaks võimaldas uusi omandada. Kokkusaamine oli kogemuste vahetamine, sai vastanduda kogetule, et lihtsalt ei peaks valima numbrit 112.
Kõigepealt tervitas Vigala vallavanem P. Kärsna. Vigala püüab teha kõik valla turvalisemaks saamisel. Samas tuletas meelde, et on võimalik täita küsitlusankeeti 20. aprilliks. Ankeedis tuli märkida liitumissuund kas Märjamaa, Halinga või hoopis Kullamaa poole. (Kirjutaja märkus: tegelikult hiiliv haldusreform toimib aastaid, Märjamaa oma ujulaga ja kinoga omab mõjupiirkonda vähemalt 25 kilomeetri raadiuses.) Teisalt paluti ankeedis märkida 375 mõttelise euro kulutamist oma piirkonna arenguks.
Vana-Vigala ei olnud kokkusaamiskohaks juhuslikult. Juba viis aastat tagasi asutatud tuletõrjeselts jõudis nüüdseks juba endise metskonna garaaži ümber ehitamiseni, et luua tuletõrje depoo. Kasutusest väljas olnud hoone leidis uue rakenduse kogukonna turvalisuse tagamisel.
Noorte Roheliste algatatud kampaania lendorava ja metsade kaitseks viis keskkonnaministri nii kaugele, et ta allkirjastas aastaid lauasahtlisse peidetud lendorava kaitse kava.
Noorte Roheliste algatatud pöördumine, mis kogus esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee petitsooniseadusega nõutud allkirjad, kokku 2054 digiallkirja, nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist. Algatus antakse üle täna kell 10.30 riigikogus keskkonnakomisjoni esimehele.
Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.
Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!
Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.
Ühistantsimisest osavõtmiseks:
1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.
3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.
4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.
Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.
Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016”, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.
Merekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile “Mere- ja talgulugude kogumik 2016” mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.
Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.
23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu
Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.
Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.
Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.
Sel nädalal, 18.-24. aprillil, toimub ülemaailmne moerevolutsiooni nädal. Nädala jooksul kutsutakse tarbijaid rõivabrändidelt küsima riiete päritolu kohta ning avaldama tänu inimestele, kes on meie rõivad valmistanud.
Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Suur osa maailma kiirmoekaubast valmib arenguriikides ohtlikes ja ebakindlates tingimustes töötavate, minimaalselt palka saavate ja 80% ulatuses naissoost õmblejate kätetööna. Kogu tootmisahel ehk puuvilla kasvatamine, kanga kudumine, õmblemine ja riiete pakkimine on paraku sageli tuttav selliste nähtustega nagu lapstööjõud, orjatöö ja meeletu looduse reostamine.”
Moerevolutsioon sai alguse 2013. aasta 24. aprillil, mil Bangladeshi pealinna lähistel varises kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus on meie riided toodetud või kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud. Tänavu toimub esimest korda moerevolutsiooni päeva asemel teemale pühendatud nädal, et pöörata riidetööstuse varjukülgedele veelgi rohkem tähelepanu.
Moerevolutsioonis osalemiseks on mitmeid võimalusi. Pööra oma riided tagurpidi, uuri silte ja küsi sotsiaalmeedia abiga brändidelt nende päritolu kohta või avaldada nii tänu suurtes tehastes sageli ebainimlikes tingimustes töötavatele rõivategijatele. Alusta sel nädalal ostmisharjumuste muutmisega – eelista eetilisemat moodi, secondhand poode või näiteks Eesti disaini. Parim, kui jätaksid ostlemata poodides, mis müüvad ebaselge päritoluga riideid.
Loe rohkem soovitusi, kuidas moerevolutsioonist osa võtta www.terveilm.ee lehelt!
23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.
Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks. Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja
Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral.
Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.
Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.
Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimub sel aastal Baltica osaluspeona. „Saame kokku jüripäeval, 23. aprillil kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuealal. Kui ilm meid tõesti alt veab, lustime Audru rahvamaja katuse all,“ ütlevad peo korraldajad Evi Vaher ja Anneli Kala.
Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Pärnumaal Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.
Pidu on üles ehitatud jüripäevase perepeona, mis toetub kohalikule pärimusele ja kus saavad osaleda kõik peolised, lastest vanavanemateni.
Käesoleva nädala esimestel päevadel riputas omaaegne pressifotograaf Henn Soodla Sindi linnaraamatukogu näituse seintele valiku fotosid, mis jutustavad mitmekülgselt linna elu kulgemist läbi rohkem kui nelja aastakümne.
Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul. Foto: Urmas Saard
Mullu sügisel said pärnakad vaadata Soodla fotonäitust „Sindi 77“ Agape kiriku galeriis. Nüüd on väljapanek ja näituse pealkiri ruumis ja ajas edasi liikunud, tulles fotode sünnilinna nimetusega „Sindi 77+1“, mis tähistab ühtlasi ka linnaõiguste saamise 78. aastapäeva. Sindi sünnipäeval, 1. mail, on raamatukogu üksnes näituse külastajatele avatud. Puhkepäeval raamatuid ei laenutata.
Näituse üles panemise ajal astus esmaspäeval juhuslikult sisse naine, kellele Soodla fotode nägemine valmistas erilisi tundeid. Fotod Sindi paisust meenutasid talle nooruse uljust ja hulljulgeid trikke, mida nüüd ei soovita ta mitte kellegil korrata. Külliki jutustas, et aasta võis siis olla 1982 või 1983. Suvise vee vähesuse tõttu oli pais mitmetest kohtadest täiesti kuiv, ainult üksikutest pisut madalamatest kohtadest nirises vett mööda kaldus betoontõket alla. „Elasin siis Taali koolimaja kõrval ja paisuni polnud kaugelt tulla. Sauga valla poolsel kaldal oleva betoonseina küljes oli raudredel, mida mööda ronisin vette ja läksin paisu keskel oleva märjema koha peale, kus vesi betooni libedamana hoidis. Mööda kaldseina alla lastes kulutasin oma bikiinid päris põhjalikult ära,“ naeris Külliki, kes tollel ajal ei osanud vähimatki ohtu karta.
Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse linnuse tähis
Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.
Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard
Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.
Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine
Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.
Merekultuuriaasta esimene rannaretk toimus eile Pärnus ja Häädemeestel. Päeva esimeses pooles tutvuti Pärnu kuurordivõimaluste ja kapteni villaga. Pärastlõunal sõitis 60 rannaretkel osalenut Häädemeestele, kus kuulati sealse kandi kuulsatest laevaehitajatest. Päev lõppes Häädemeeste müstilisi juhtumeid kirjeldava filmi vaatamisega.
Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures. Foto: Urmas Saard
Alustati nullpunktist
Rannaretke huvilised hakkasid skulptor Voldemar Melliku loodud vett sülitavate poistega kuju juurde kogunema juba aegsasti enne määratud aega. Täpselt kell kümme osundas muuseumipedagoog Tiit Kask kuue sambaga uhkele neoklassitsistlikule hoonele, mille kohal valmis algselt 1838. aastal hoopis tagasihoidlikuma välimusega linna esimene supelasutus. Hoone hävines 1915. a puhkenud tules. Aastatel 1926-1927 ehitati samale asukohale Olev Siinmaa, Aleksander Nürnbergi ja Erich von Wolffeldt projekti alusel uus hoone, millele 1929. a liideti juurde vasak tiib. Pärnu muuseumi teaduri teadmised siinse kuurordi eduloost on põhjalikud, seepärast alati huvitavad ja usaldusväärsed ka siis, kui kummutab veenvatele tõenditele toetudes mitmeid levinud eksiarvamusi. Kask on kirjutanud magistritöö Pärnu kuurordi kujunemis- ja arenguloost aastatel 1838–1940. Doktoritööks oli Pärnu kuurordi ruumi ja ruumipraktika ajavahemikul 1940–2005, aga eilsel õpperajal jalutades ta neljakümnendatest aastatest uuemasse aega ei tulnud.
Sarnaselt eelmise aastaga saab jälle tulla 1. mail Sindi laadapäevale müüma, ostma ja laadamelu nautima. Kavas on rändnäitleja Heino Seljamaa etteasted eesti ja vene keeles, tantsud, põnevad laadamängud ja palju muud huvitavat.
Meenutus 2015. a Sindi laadast. Foto: Urmas Saard
Selle kevade laadapäeva läbivaks teemaks kujuneb Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel minna ajas tagasi. Retrofoto telgis saab ennast vabrikutööliseks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Ei puudu elevust tekitavad laadamängud ja taidlejad. Esinejatest ütlesid oma kindla jah-sõna JJ Street, Murueided ja Meelelahutusklubi Kuu segarühm. Pole võimatu mõni üllatuski. Põnevust lisavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Punane Rist, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Midagi uut mõeldi välja laadal orienteerumiseks. Täpsemad juhised ja üllatused tublimatele selguvad laadal.
Tippsündmusena üritatakse teha ajalugu! Kell 13.00 võetakse käsile kõigi linnaelanike ühispildistamine. Möödunud aastal naljahammaste poolt kahurimäeks nimetatud künka veerule oodatakse võimalikult palju osalejaid. Pildistab tunnustatud fotograaf Haide Rannakivi.
Esmaspäeval algavad XV Supilinna päevad toovad supilinlased ja nende külalised taaskord kokku, et üheskoos Supilinnas elu keema ajada. XV Supilinna päevad toimuvad 18.-24. aprillil.
Tänavuse festivali keskmes on elu ja selle erinevad vormid ning võimalused Supilinnas.
“Eks tärkav kevad paneb elu kihama nii maal kui linnas. Supilinn on ainulaadne paik, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku,” ütles festivali peakorraldaja Jaanus Libek. “See on sobiv elukeskkond nii inimestele kui ka paljudele teistele elusolenditele, kelle olemasolu ei pruugi me esmapilgul alati märgatagi. Lisaks põnevale kultuuriprogrammile katsumegi tänavuse festivalinädala jooksul kogu seda mitmekesisust üheskoos avastada ja tundma õppida.”
Festivalinädalal toimub Supilinnas ja selle lähiümbruses palju üritusi ja tegevusi igale maitsele ja vanusele: toimuvad linnaosa tutvustavad retked ja ekskursioonid, talgupäev, rohkesti kõikvõimalikke töötubasid, muusika- ja kirjandusõhtuid ning muidugi ühine supisöömine linnarahvaga.
Supilinna päevad kulmineeruvad 23. aprillil toimuva platsipäevaga, kus supilinlasi ja nende külalisi rõõmustab mitmekülgne festivaliprogramm, mis pakub meelelahutust igale vanuserühmale. Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, paatmajadest või jõelaevadelt kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale. Pühapäeval kandub festivalimelu Supilinna eriilmelistesse koduhoovidesse ning Kesklinna kooli, kus toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.
Supilinna päevadele on oodatud kõik endised ja praegused supilinlased ning Supilinna sõbrad, kellele on see pisike linnaosa oma erilise jälje jätnud. Kõik festivaliprogrammi raames toimuvad üritused tutvustavad ühel või teisel moel linnaosa eripära või sellega seotud inimesi, mujalt külla tulnud toredad külalised rõõmustavad aga kohalikku kogukonda.
Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga ja ei nõustutud Pärnu ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas.
Pärnu ettepanekust keeldumine tuli paljudele väga ootamatu uudisena. Ka Sindi linnapea Marko Šorin ei mõistnud volikogu enamiku tahet. Ainsana volikogu liikmetest ei pooldanud mitte ühegi omavalitsusega ühinemise läbirääkimiste pidamist Aleksander Kask.
Saarde valla pärimuslik ja peredele suunatud rahvakultuuripäev toimus eelmisel aastal esimest korda. Sel aastal jätkatakse pärimuspäeva traditsiooni ja tegemist on ühe Pärnumaa piirkondliku Baltica eelpeoga.
Kilingi-Nõmme klubi. Foto: Urmas Saard
Pärimuspäev sai tõuke kohalikest pärimuslugude kogumisest. Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Seda pidupäevarooga pakutakse ja süüakse ühiselt sellel aastal.
Lugusid, mida pärimuspäeval lugeda, on kogutud ka see aasta. Aino Kapsta on kirja pannud ja laste abil välja andnud raamatu, mis võiks paljudele olla eeskujuks. Kokku on pandud kohalike vanade tööriistade näitus. Pärimuspäevale kutsutakse kohalikes rahvariietes, kasvõi mõne üksiku detailiga, selleks, et oma kodukoha rõivaid uhkusega hoida ja teineteisele esitleda.
Haruldase külakosti toovad päevale soome-ugri sugulasrahva ersa-mokša folklooriansambli Kilejne lauljad, kes tähistavad sel päeval traditsioonilise ersa keele päeva. Pärimuspäeva lõpetab vahvate koolipoiste lõõtsamäng Karksi-Nuiast. Esinevad Lõõtsavägilased, kelle pillimängu saatel on hea tantsugi lüüa.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.
Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard
Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.
Sinilillemärgid
Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.
Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.
24. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.
