Vigastustesse suremise suurimaid põhjuseid on
alkoholi- ja narkomürgistused

Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgus eile valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta.

Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud (ligi 25%) ja mürgistused (ligi 25%), mis suuremas osas on alkoholi- ja narkomürgistused. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligi 10% kõigist vigastustest. Peaaegu pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.

Riik kavandab mitmeid ennetustegevusi.

“Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,” sõnas sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski.

Samuti plaanib riik tegeleda enesetappude ennetamisega kõigis vanuserühmades. Tänavu on plaanis läbi viia enesetappude põhjusi käsitlev uuring, mille tulemustel hakkavad põhinema edasised tegevused. Tulevikus tuleb tegeleda perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamisega depressiooni ja suitsidiaalsuse märkamisel kõigis vanuserühmades. Samuti tuleb parandada elanike esmaabi alaseid oskusi ja teadmisi ning teha kõigile kättesaadavaks vigastuste ennetamisega seonduv info.