Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid eile, 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.

Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto Jukko Nooni
Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht[/pullquote]„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.

Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.

Loe edasi: Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

13. detsembril tegi Riigi Tugiteenuste Keskus positiivse otsuse Võru linna esmatasandi tervisekeskuse investeeringutaotluse osas, eraldades projektile toetust summas 1 607 100 eurot.

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt
Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

[pullquote]perearstide omavahelise koostöö paranedes peaksid lühenema ka eriarstide ravijärjekorrad[/pullquote]Saadav toetus avab võimaluse pakkuda Võrus esmatasandi tervishoiuteenuseid uues hoones ja ühtsel pinnal ning muuta teenused elanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Projekti viib ellu Võru linn koostöös Võru ja Rõuge vallaga.

Projekti käigus ehitatakse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik hoone, kus asuvad oma nimistutega tööle 11 perearsti ja 22 pereõde, lisaks koduõed, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoogiline nõustaja ja sotsiaalnõustaja. Keskusse on kavandatud ka apteek, röntgen ja laboriteenused. Tervisekeskus hakkab teenindama Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke.

Loe edasi: Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

Vana-Võromaa võtab Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Maaeluministeeriumi korraldatud 2019. aasta toidupiirkonna konkursi võitjaks valiti nelja kandidaadi seast Vana-Võromaa. Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata tutvustada kohalikku toitu ja toidukultuuri.

Järgmisel kevadel rändab pärnakate käes hoitud kahvel Vana-Võromaale. Foto Urmas Saard
Järgmisel kevadel rändab pärnakate käes hoitud kahvel Vana-Võromaale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maitsete aasta tiitel antakse üle 2019. aasta mai esimestel päevadel[/pullquote],„Toidupiirkonnaks valimine aitab tutvustada kohaliku toidu eripära ning tuua piirkonnale rohkem tähelepanu,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

[pullquote]Eelnevalt on toidupiirkonna tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa[/pullquote]„Vana-Võromaale tõi tiitli pikaajaline töö kohaliku toidu väärtustamise ja arendamise vallas ning brändi Uma Mekk ülesehitamine. Võrumaa on loonud väga hea pinnase selleks, et kohalik toit oleks au sees ka pärast maitsete aasta lõppu,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. Ta lisas, et Uma Meki tooted on unikaalsed ja tekitavad kõneainet ning avastamisrõõmu on palju.

Loe edasi: Vana-Võromaa võtab Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Kümnene Sindi Šal-lal-laa Tori kirikus

Ansambli Šal-lal-laa juubeli- ja jõulukontsert „Kümme jõulu” algas Tori kirikus Anne Adamsi külalisesinemisega.

Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus Foto Urmas Saard
Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]teie ampluaa on läinud nii laiaks, et võite laulda pea ükskõik mida[/pullquote]Eile õhtul püüdis Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pilku punase vaibaga kaetud põrand, kus liikusid, seisid ja laulsid üksnes Šal-lal-laa sädelevad naised. Lava äärele olid nähtamatud päkapikud jätnud oma mütsid, et tavatul kombel avaldada lugupidamist menukale naisansamblile, kes juba kümme aastat laulnud endi ja kuulajate rõõmuks. Aga Šal-lal-laad ei kiitnud üksnes erilise sagimisega päkapikud ja suur hulk kirikusse kogunenud kontserdikülalisi. Kahtlematult oli Šal-lal-laale tunnustuseks ka siinse lähedal asuva Pulli küla lapsepõlvemaalt pärit Anne Adamsi esinemine.

Adamsi arvates sunnib kirikus esinemine tegema pisut teisi valikuid võrreldes muude esinemispaikadega. Kuid kindlasti sobis lauldes lahkunutele mõtlemine. Meeldivalt kõlas ka kodu teema laulus, mille sõnad on Adamsil sündinud kahasse Villu Kanguriga. Hando Runneli sõnadel “Jõe vesi on voolanud ära” tõi mõtted realsuse tunnetusele, et elu on jälle ohtlikumaks muutunud.

Loe edasi: Kümnene Sindi Šal-lal-laa Tori kirikus

Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli

22. detsembril kell 00.23 algab astronoomiline talv. Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli 22. detsembril kell 14.00 Otepää Keskväljakul.

Jõuluvanade kokkutulek 2017. aastal. Foto Monika Otrokova
Jõuluvanade kokkutulek 2017. aastal. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinna pidustused algavad traditsioonilise talveturuga. Turul pakutakse käsitöötooteid, riideid, toidukraami ja muud head-paremat. Otepää Naisselts pakub külastajatele kuuma suppi. Kuumade jookide festivalil pakuvad Otepää ettevõtjad just oma tegevusele iseloomulikke talviseid jooke. Meeleolukal ja üllatusi täis talvepealinna kontserdil astuvad üles kohalikud esinejad. Peale lõunat kogunevad Otepää keskväljakule aga jõuluvanad oma iga-aastasele koosolekule. Suurel kokkutulekul tehakse Otepää aastast kokkuvõtteid ning loetakse kokku plussid ja miinused, jagatakse kommi, aga ulakad saavad vitsa.

Pärast jõuluvanade koosolekut ongi aeg talvepealinna tiitli üleandmise tseremooniale. Kohal on Otepää sõbrad kevadpealinnast Türilt, sügispealinnast Narvast, suvepealinnast Pärnust ja pärispealinnast Tallinnast.

Seejärel toimub keskväljakul meeleolukas Otepää firmade, klubide, ürituste ja talvekeskuste paraad. Paraadil osalejad teadustavad oma valmisolekut talveks. Paraadil saab näha rajamasinaid, lumekahureid, mootorsaane, ATV-sid, mootorrattaid jne.

Loe edasi: Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli

Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Käesoleva nädala kolmel päeval toimetasid mitmed firmad Sindi gümnaasiumi esisel väljakul, kuhu paigaldati üks betoonist ja kaks graniitkivist moodulit. Oma kohale asetamist jääb ootama veel üksnes kujur Ülo Kirdi loodud Seljamaa pronksist büst.

Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Punane graniit sulandub hästi taustal asuva punastest tellistest koolihoonega ja muidugi sambale tõstetava pronksist büstiga[/pullquote]Enne kaevetööde juurde asumist uuris Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust meeterhaaval ehituse alla minevat maapinda raadiodetektoriga, et lisaks plaanidel näidatud kaablitele tuvastada sedagi, millest olemasolev dokumentatsioon võiks vaikida. Vaatamata kohati ilmnenud hoiatavatele piiksumistele sai kopamees lõpuks loa kopp maasse lüüa.

Tori vallavalitsus tellis vundamendi Põhja-Pärnumaa ehitusfirmalt Revdeco OÜ, kes kaasas tööde teostamisele Maden Grupp OÜ ja Pärnu Graniit OÜ. Kuna miinuskraadidesse langenud temperatuuri puhul polnud mõttekas kohapealset betoonivalu teha, siis valmistati vundamendi moodul tehasetingimustes. Teisipäeval kaevati eelnevalt märgistatud asukohta vundamendi süvend, mille põhi tasandati tihendatud killustikuga.

Loe edasi: Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse välja üleriigiline jõulurahu

Kolmandal advendil, 16. detsembril kell 16 kuulutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.

Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus, piiskopp Joel Luhamets ja vallavanem Aare Olgo Jõulurahu välja kuulutamisel 2017. aastal
Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus, piiskopp Joel Luhamets ja vallavanem Aare Olgo Jõulurahu välja kuulutamisel 2017. aastal

Jõuluootuse tervitused annavad edasi Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus.

Kolmanda advendiküünla Jõgeva linna jõulukuusel süütavad Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo. Jõulurahu tule süütavad piiskop Joel Luhamets ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Kõigil soovijail on võimalik oma laternaga jõulurahutuld ka kodudesse viia.

„Jõulurahu kuulutamisega juhime tähelepanu rahu tähtsusele elus. Praeguses rahutus maailmas on oluline hoida ja säilitada traditsioone, mis lubavad aja maha võtta, enda sisse vaadata, olla koos oma lähedastega ning mõista, mis on tõeliselt oluline,“ sõnas Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Jõulurahu väljakuulutamisele järgneb Sissi ja Dave Bentoni advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Sissepääs on kõigile külastajatele tasuta.

Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse jõulurahu välja 13. korda.

Nõmmel avatakse kabemuuseum

Laupäeval, 15. detsembril kell 11 avab kabetreener Heinar Jahu Nõmme huvikooli (Vikerkaare 10) kolmandal korrusel mõttemängude klasside ees kabemuuseumi.

Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni
Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Kabemuuseumi eksponaadid pärinevad Heinar Jahu isiklikest kogudest. Kabemuuseum tutvustab kabemängu teket ja arengut maailmas, Eestis ja Nõmmel. Vanim eksponaat on prantsuskeelne kaberaamat aastast 1801.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme huvikool kabemuuseumi jaoks ainuõige koht, kus Heinar Jahu on noortele kabet õpetanud mitukümmend aastat. „Heinar Jahu õpilased on nii Eesti kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud kõrgeid kohti. Tema aastatepikkuse töö tulemusel omistati mõned aastad tagasi Nõmmele Eesti kabepealinna tiitel,“ lausus linnaosavanem.

Heinar Jahu rääkis, et tal on kabemuuseumi avamise mõtet haudunud üle 50 aasta. „Tänavu sügisel valmis Pääsküla kooli juurdeehitis, kuhu sai ruumid ka Nõmme huvikool, endise nimega Nõmme noortemaja. Uutes ruumides leidis huvikooli direktor ruumi ka kabemuuseumi jaoks,“ rääkis ta.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi õpilaslaat täidab Pärnumaa üldhariduskoolide seas jätkuvalt tähtsat ülesannet majanduslikult otstarbekalt mõtlevate noorte suunamisel.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Varjatud saladus” on kirjutatud kooli loovtöö raames koostöös Sindi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Raili Jussiga[/pullquote]Jõululaada ladusa toimimise nimel tegi tööd ja vastutas Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht, kelle sõnul hõivati koolimaja vana osa kahel korrusel 60 müügiletti. „Osad kauplejad tulid oma firmanimega, teised mitte,” selgitas Kandima.

Kaur Kasemaa ja tema õde Kaari Kasemaa avasid kahasse ühes klassiruumis pannkoogikohviku. Kohvikus olid neile abilisteks veel Karl Hussar ja John-Silver Mitt. Lisaks täidistega pannkookidele võis osta piparkoogitaignat ja käsitöökomme. Menüüs olid kuumad joogid. „Et müügiaeg oleks veidi pikem ning laadal müüjatel võimalus sööma tulla, avasime kohviku juba terve tund enne laada ametlikku avamise kellaaega,” rääkis Kaur. Kohvikut toeatsid Pärnumaa noorte kokandusringid.

Loe edasi: Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.

Lydia Koidula 175.  sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.

1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.

Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.

Loe edasi: Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Sindis Harmonie hoonega samastuv orginaal püsib veel püsti, aga kui kaua…

Käesoleval nädalal parandati Sindis Pärnu maantee ääres paikneva väga viletsas seisundis maja katust. Kunstiteadlase Leele Välja hinnangul on tegemist Eesti puitarhitektuuri ajaloos tähelepanuväärsel kohal oleva hoonega, mille analooge pole mujalt linnadest teada.

Sindis Pänu mnt 51 maja  lapitud katus. Foto Urmas Saard
Sindis Pänu mnt 51 maja lapitud katus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jääb üle vaid imetleda, mis hoiab näiliselt kivihunnikut meenutavat moodustist veel katuse harjal[/pullquote]„Põhja-Pärnumaa valla Revdeco OÜ ehitusmehed vahetasid mitmed lagunenud eterniittahvlid Pärnu mnt 51 maja katusel uute vastu välja, et peatada hoone jätkuvat vettimist,” teatas Külauudistele Jüri Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja. 1840. aastal ehitatud hoonel oli algselt kivikatus. Stilistiliselt selgelt klassitsismi-sugemetaga hoone tunnistati 1998. aastal kultuurimälestiseks. Praegu kuulub hoone Tori vallale. Varem on Sindi linnavalitsus üritanud maja müüa. City 24.ee andmetel küsiti selle eest 51 000 eurot. Kahekorruselises hoones on 15 tuba ja 418.1 m² põrandapinda. Krundi suurus on 1403 m². Täiesti mahajäetud ilmega tühjalt seisev maja ei paku ostjatele huvi ja rikub linna ilmet.

Loe edasi: Sindis Harmonie hoonega samastuv orginaal püsib veel püsti, aga kui kaua…

Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni

Toompeal Kuberneri aias tähistasid Riigikogu ja Eesti lipu selts koos isamaaliste ühenduste ning Tallinna koolidega saja aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest esimest korda riigilipuna.

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto Peeter Hütt
Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto: Peeter Hütt

„Täna, täpselt sada aastat tagasi, 12. detsembril, heisati sinimustvalge trikoloor esimest korda Pika Hermanni torni riigilipuna. Mälestusväärse tähtpäeva tähistamisel osalesid põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Pidulikult rivistusid teiste hulgas üles Tallinna Westholmi gümnaasiumi, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Tallinna 21. kooli esindused, kelle hoida olid Riigikogu poolt kingitud pidulikud sinimustvalged lipud. Samasuguse lipuga oli kohal ka Eesti lipu selts,” rääkis toimunust Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus üles sinimustvalget heiskama torni tippu uhkusega südames ja rõõmu tundes, sest meie riik on vaba ja demokraatlik. „Usume ja loodame, et see kestab aegade lõpuni. Sinine põhjamaise taeva värv annab usu helgesse tulevikku, must meenutab meie rahva minevikku ja mullapinda ning valge juhatab teed meie rahva vaimuvalguse poole,” kõneles Nestor.

Ajaloolane Küllo Arjakas tegi tagasivaate möödunud sajale aastale.

Loe edasi: Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused[/pullquote]Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Loe edasi: Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto Kaitseväe kodulehelt
Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto: Kaitseväe kodulehelt

[pullquote]Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis[/pullquote]Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.

„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.

Loe edasi: Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

78 aastat Jaan Tõnissoni vahistamisest

Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto Urmas Saard

Neljapäeval, 13. jõulukuu päeval 2018 algusega kell 13 mälestatakse riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mälestussõnu lausuvad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane, EV 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu ja Eesti Mälu Instituudi esindaja Sergei Metlev. Muusikaliselt kaunistab talitust ansambel Meriko Merike Toro juhatusel.

Kell 15 järgneb ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, riigihalduse minister Janek Mäggi, Jaan Tõnissoni Seltsi esinaine Krista Aru ning ajaloolased Ago Pajur ja Meelis Saueauk. Osavõtt kutsetega.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

 

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

„Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Laupäeval peeti väga pika traditsiooniga õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” esmakordselt Pärnu Keskuses, mis jäi taolise suursündmuse korraldamiseks selgelt kitsaks.

Pärnumaa jõulud 2018. Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2018” Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

Seitsmeteistkümnendat aastat õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” korraldanud projektijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleval aastal ei leitud kaubanduskeskuses Port Artur 2 võimalust nende soovidele vastu tulla. Kuid Suurväli sõnul kinnitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik, et nende firma soovib sellele vaatamata ka edaspidi toetada õpilaslaatade toimumist.

Lisaks Pärnumaa noortele olid esindatud Kohila, Valga, Mikitamäe, Rõuge, Värska Tallinna õpilased. Igal aastal köidavad tähelepanu seto rahvarõivastes kauplejad, sama kordus ka käesoleval korral. Täpsustatud andmetel osales tänavu kokku 63 firmat, nende hulgas 39 õpilasfirmat, 20 minifirmat ja neli mini-minifirmat. Kauplema registreerus 198 õpilast, keda juhendas 24 õpetajat-mentorit. Kogu päeva läbimüügi üldsummaks saadi 3120,13 eurot.

Õpilaste omaloomingulist leidlikkust iseloomustasid nende endi kätega valmistatud rõivad, puidust tarbeesemed, omanäolised tehnoloogilised leiutised, maiustused, suupisted, jõulukaunistused, ehted, kunstitööd ja muu üllatusterohke tegevus.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Tänavu paigaldati jõulukaunistused Sinti peale esimest adventi, 5. detsembriks. Varasema korraldusega harjunud inimesed väljendasid kohtumistel tänavatel ja sotsiaalmeedias pisku hilinemise pärast tugevalt pahameelt.

Jõuluehtes Sindi. Foto Urmas Saard
Jõuluehtes Sindi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Siit on kaasa võtta väärtuslikke õppetunde järgmiseks aastaks[/pullquote]„Paraku selgusid mõned tehnilised tõrked eelmiste aastate ehetega, sest paljud neist olid katkised ja seetõttu said tuled väikese hilinemisega üles. Sellest teavitasime elanikke oma kodulehel ja Facebooki lehel,” selgitas Katariina Vaabel, Tori vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. Külauudiste infoveskis imetleti, kui kiiresti suudab Tori vallavalitsus ka pisemale kriitikale osavõtlikku heatahtlikkuse ja vabandusega reageerida. Juba poolteist tundi pärast repliigi avaldamist võis sama päeva hilisõhtul lugeda Tori valla Facebooki lehelt, et Sindi linn saab tehniliste takistuste tõttu jõuluehtesse väikese hilinemisega: „Töödega alustatakse lähipäevil ja planeeritakse lõpetada hiljemalt teiseks advendiks. Vabandame ja soovime kõigile rahulikku jõuluaja algust!”

Loe edasi: Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Pärnumaa noorte kokandusringid toetavad Toidupanga tegevust

Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto Urmas Saard

Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.

Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.

 

 

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

„Kunst raamatukokku“ lõppeb üleriigilise kunstipäevaga

*Luutsinapäeval, 13. detsembril toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatuse „Kunst raamatukokku“ kunstipäev. Raamatukogudes üle Eesti toimuvad töötoad, kus meisterdatakse jõulukaarte, ehitakse isetehtud kuuske ning toimub palju muud põnevat. Osa saab võtta ka #kunstraamatukokku fotovõistlusest, kus auhinnaks noorteraamatud.

Kunst raamatukokkuKunstipäevaga tähistatakse Eesti raamatukogude ühistööna sündinud EV100 kingituse „Kunst raamatukokku“ viimast kuud. „Juubeliaasta jooksul on sajad noored kunstnikud raamatukogudes oma näitusi korraldanud ja tõmmanud tähelepanu raamatukogule kui kunsti loomise ning esitlemise ruumile. Nüüd ootame kõiki raamatukogudesse ise kunsti tegema,” ütles projekti koordinaator Mirjam Kaun.

„Kingitus „Kunst raamatukokku“ on näidanud, et meil on väga palju andekaid noori kunstnikke, kes on juubeliaastal oma annet kõigi teistega jagada saanud ning toreda kogemuse võrra rikkamad,“ sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Üks paljudest headest näidetest oli tänavu veebruaris Sindi gümnaasiumi õpilase Egon Gentaleni joonistuste ja maalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus.

Loe edasi: „Kunst raamatukokku“ lõppeb üleriigilise kunstipäevaga

Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

„Firma loomine, tootmine ja müümine on õpilaste jaoks suur ettevõtmine. Kuidas aga korraldada laata, kus õpilased saavad oma tooteid tutvustada ja müügikogemusi, see on veel suurem ettevõtmine,” ütles laupäeval Kristi Suppi, majandusõpetaja ja Jäärmarki idee autor.

Jäärmark 2018 Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
“Jäärmark 2018” Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Jäärmarki korraldamine ongi võimalus õppida organiseerima. Tänavuse, üheteistkümnendat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud laada korraldajad olid Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilased. Projektimeeskonna juht oli Helander Taisson Toom ning meeskonda kuulusid Rasmus Vabrit, Johannes Kõiv, Gert Milpak ja Oleg Burakov. Ilma tagalata on raske – tänaste õpilaste suur tugi on nende klassijuhataja, õpetaja Aeliita Kask. Terve klass abistas müügilaudade transportimist.

„Mida tähendab ühe üleriigilise laada korraldamine, seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud,” teab suurte kogemustega Suppi. Millele kõigele tuleb mõelda? Kuidas müügilauad kohale ja tagasi saavad, osalejate üle arvepidamine, info edastamine, sponsorite – toetajate leidmine, päeva juhtimine, hindamise korraldamine, toitlustamine ja hulk igasugu muid pisiasju, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda. „Siiani on kõik meeskonnad hästi hakkama saanud, iga laat on olnud pisut erinev, oma korraldajate nägu,” hindas Suppi jumalatosin aastat kestnud tegevust.

Loe edasi: Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Tänasega lõppes Pärnu ja Tallina vahelisel laiarööpmelisel raudteel reisirongiliiklus, mis avati 1971. aasta suvel. Kitsarööpmelisel raudteel avati Pärnu ja pealinna vaheline ühendus 90 aastat tagasi.

Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard
Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini[/pullquote]Papiniidust väljus kell 17.44 tavatult pikk rong, nii jätkus kohti kõigile huvireisijatele. Igapäevaselt sellist hulka reisijaid pole nähtud. Papiniidu peatusest on Pärnu rong Tallinnasse väljunud alates 2014. a algusest.

Sindis elav Kiki Pärnpuu sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini. Pulli asub Sindist mõnekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, jalgrattaga sõites on kahe sihtpunkti vahe palju lühem. „Eile viisin jalgratta käe kõrval Pulli peatusesse, kus astusin perroonilt kerge vaevaga rongile, et lasta Pärnus ratast remontida,” rääkis Pärnpuu. Aga naine rääkis, et mitte alati ei astunud ta koos jalgrattaga rongile. „Soome minnes sõitsin rongiga Tallinna, aga ratta lukustasin Pulli peatuse perroonil oleva laternaposti külge. Jalgratas ootas mind kenasti mitu päeva. Tagasi sõites ja perroonile astudes võtsin ratta ning pedaalisin sellega koju,” jutustas Pärnpuu, kelle meel läks viimast sõitu tehes päris härdaks ja poetas isegi paar pisarat peopesasse.

Loe edasi: Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Sindi vabriku kanaliäärne hoone osa variseb

Sindi tekstiilivabrikus väga pikka aega erinevates ametites töötanud põline sintlane Aleksander Kask tunneb muret jätkuvalt lagunevate vanade tööstushoonete lagunemise pärast.

Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto Urmas Saard
Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto: Urmas Saard

 

„Märkasin mõni aeg tagasi lammutatava Sindi paisu poole jalutades, et vabriku kanali ääres on omaaegse laivärvi tšehhi välisest seinast suur osa maha langenud. Millal suur auk seina tekkis, seda ma täpselt ei tea, kas kuu, kaks või rohkem aega tagasi,” rääkis Kask Külauudistele ja kutsus täna lagunevaid hooneid lähemalt vaatama. Vabriku kanali võsast puhastamise järel on seina tekkinud ava tähelepanelikule vaatajale suurel teel liikudes hästi näha. Kaldakindlustuseks kasutatud graniitkivide vahel kasvavad kõrged kased, mille juured teevad rajatisele hävitavat kahju.

Omaaegse Sindi kalevivabriku hooned on muinsuskaitselise väärtusega. „Konkreetselt need hoonejupid ei ole muinsuskaitse all. Et omanikud, eraomanikud ja KOV, oma omandit ei korrasta ja varaga midagi ette võtta ei oska ega taha on kurb ja keeruline teema. Protsesside käivitamine võtab lihtsalt rohkem aega kui seda kodanikena tahaksime,” ütles Nele Rent, Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor.

Loe edasi: Sindi vabriku kanaliäärne hoone osa variseb