Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala. Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada. Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub. «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»
Rubriik: Viljandimaa
Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast
Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.
Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.
Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.
Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.
Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”
Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes
Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.
Mirjam Nutov
Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”
2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.
Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.
Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.
Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”
Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.
XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival
Karksi vallas tunnustatakse õpetajaid
Pühapäeval, 10. oktoobril õpetajate päevale pühendatud vastuvõtule oli vallavolikogu esimees ja vallavanem kutsunud üle 100 Karksi valla praeguse ja endise õpetaja. Pidulikul üritusel anti üle Karksi valla aasta õpetaja 2010 tiitel teenekale spordipedagoog-treenerile Mart Kursile, kelle õpilased on läbi aastakümnete saavutanud säravaid tulemusi, sealhulgas viimase kahe aastaga 23 tiitlivõistluste medalit, neist 5 kuldset.
Muusikaline tervitus õpetajatele oli Olav Ehalalt, Tanja Mihhailovalt, Lauri Liivilt ja Alen Vezikolt.
Aasta õpetaja valimine ning vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt toimus Karksi vallas kolmandat korda.
Allikas: Karksi valla koduleht
Foto ajalehest Sakala
Leivanädal võetakse kokku lõikuspühal Olustveres
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.
Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.
Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.
Soomaale oodatakse talgulisi
9. oktoobril toimuvad Soomaal sügistalgud, kus astutakse võitlusse pealekasvava võsaga. Plaanis on saagida ja koristada võsa Oksa luhtadel, valmistades ühtlasi küttepuid Soomaa rahvuspargi lõkkeplatsidele.
Pärast tööd tehakse lühike matk Soomaa huvitavamatesse paikadesse ja köetakse sauna.
Ilmub ajalehe Üitsainus Mulgimaa kümnes number
Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.
Kahe maavanema intervjuudes on kõneks mõtteliste ja reaalsete piiride tõmbamine, kahte maakonda siduv kultuuriruum, selle areng, tulevane Mulgi külastuskeskus ja maavalitsuste roll kõiges selles.
Ajalehe Üitsainus Mulgimaa number ilmub 11. oktoobril ning seda saab tasuta Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest, külamajadest ja maavalitsustest. Elektrooniliselt on võimalik väljaannet lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehelt www.mulgikultuur.ee.
Viiratsis avatakse neljapäeval uus laululava
Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.
Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.
Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.
Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.
Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.
Mulgimaal otsitakse ohukohti
Viljandi maavalitsuse tervisetuba kutsub kuni 1. novembrini Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohukohtadest.
Ohukohaks võivad olla halvasti hooldatud spordi- ja mänguväljakud, turvamata ujumiskohad, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid, samuti tegevusetute noorte kogunemise kohad, alkoholi kuritarvitamise paigad jms.
Kogutud info aitab kohalikel omavalitsusel olukorda ohutuse ja tervise aspektist analüüsida ning astuda samme, et tagada elanike turvalisus.
Olustveres selgusid parimad hoidised
Olustveres nädalavahetusel toimunud hoidistemessil valiti selle aasta parimaks soolaseks hoidiseks Lääne-Virumaal valminud marineeritud karulauk, magusatest hoidistest tunnustati Viljandimaa astelpaju-alõtša-kibuvitsamoosi.
Soolaste hoidiste kategoorias sai teise koha Täkusalat(Lääne-Virumaa), kolmandat kohta jäid jagama Tuline musi (Lääne-Virumaa) ning kurgid Meira sinepiga (Viljandimaa). Magusatest hoidistest tuli teiseks õuna-šokolaadimoos ja kolmandaks punasesõstra-maasikamoos (mõlemad Viljandimaa). Ahhaa-elamuse kategoorias tunnustati kaalikamoosi (Läne-Virumaa) ja kuivatatud kõrvitsalaaste (Järvamaa).
Kokku oli messil väljas ligi 150 hoidist 100 perenaiselt.
Foto: Olustvere TMK
Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti
Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.
Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.
Eesti künnimeistriks tuli Raido Kunila
Nädalavahetusel Olustveres peetud Eesti künnimeistrivõistlustel võitis esikoha Raido Kunila. Jõgevamaa mehele on see juba seitsmes meistritiitel, osalenud on mees võistlustel 1990. aastast peale. Noorkündjate võistluse võitis Reimo Kivimägi Põltsamaa ametikoolist, tuleval aastal on tal õigus võistelda meistrite klassis.
10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades
10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.
10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.
Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.
Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.
Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.
Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.
Hüpassaares tähistatakse Mart Saare sünniaastapäeva
Homme, 26. septembril kell 14 tähistatakse Mart Saare 128. sünniaastapäeva tema majamuuseumis Hüpassaares.
Mart Saare laule esitab Mati Turi, klaveril Martti Raide. Vahetekste loeb Veiko Tubin. Osalemine on tasuta! Enne ja pärast kontserti võib jalutada sügiseses rabas.
Olustveres kõneldakse Eesti konkurentsieelistest
Laupäeval, 25. septembril 2010 toimub Olustvere mõisas samaaegselt hoidiste messi ja Eesti künnimeistrivõistlustega konverents “Eesti konkurentsieelised”. Konverentsil käsitletakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.
Konverentsi korraldaja Aarne Toomsalu Sünergia Üksusest on kirjutanud ettevõtmise kohta: “Majanduskriisi läbimise järel vajavad Eesti ettevõtted uut põlvkonda. Olemasolevatel turuosalistel ei jätku enam küllalt ideid majandusarengu eelduste taastamiseks. Kas majandus vajaks maatööstuse infrastruktuuri? Meie maaelu valupunktide teemasid avav üritus on konverents vabaturu konkurentsi tõeliseks kaitseks olukorras, kus turg on olemasolevate turuosaliste huvides paralüseeritud. Miks asjade seis selline on?”
Samaaegselt toimub Olustveres ka traditsiooniks kujunenud hoidiste mess ning künnivõistlus. Konverentsi päevakava Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli veebilehel: www.olustvere.edu.ee/index.php
Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis
Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.
1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.
Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.
Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“
Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.
Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.
http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010
Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd
Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.
Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.
Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!
Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.
Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.
Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html
Seenepäevad siin ja seal
Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.
Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.
Olustvere ootab laupäeval hoidiste messile
Hoidistemessil on nelja aasta jooksul osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui naabrinaise keldrist. Osalejad on saanud ka hoidiseid hinnata ning välja selgitada parimad moosid ja soolased salatid. Alati on vahetatud ka retsepte ja kontakte. 2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised“ sisaldab Olustvere moosimessi kolme aasta „parimaid palasid” Eestimaa perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.
Esimesel hoidistemessil oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised, teisele hoidistemessile toodi palju kompotte ja moose, mille põhikomponent oli õun. KolmasI hoidistemess üllatas astelpaju ja banaanihoidiste rohkusega. Mulluse hoidistemessi märksõnaks olid kõrvits ja rabarber, rääkimata naabrimehe sakuskast või teelehe moosist. Tänavune üllataja selgub juba sel laupäeval.
Hoidistemessid, mida on korraldanud Olustvere maamajandus- ja teeninduskool koostöös põllumajandusministeeriumi ja liikumisega Kodukant, on näidanud, et Eesti perenaised valmistavad kodudes jätkuvalt erinevaid salateid, moose ning kompotte ja kõik need tooted säilivad probleemideta aastaid.
Allikas: www.kodukant.ee
Ugala müüb teatripileteid poole hinnaga
Veel selle nädala neljal esimesel päeval ehk kuni 24. septembrini müüb Viljandi teater Ugala koduetenduste pileteid tavahinnast 50 protsenti odavamalt.
Soodustus kehtib teatri septembri- ja oktoobrikuu etendustele. Eripakkumine ei puuduta uuslavastusi «Maakad», «Karlsson katuselt» ning „Grace ja Glorie”. Samuti ei saa sooduspileteid broneerida.
Piletid on müügil Ugala kassas, Piletimaailma müügipunktides ja internetis piletimaailm.com.
Olustveres otsitakse nädala pärast
Eesti konkurentsieeliseid
Tulevaks nädalavahetuseks, 25. septembriks oodatakse kõiki, kelle mõtted ja tegevus on seotud maa ja toidulauaga, Olustverre konverentsile „Eesti konkurentsieelised”.
Konverentsil vaetakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.
Ettekannete sisuks on maa ja maaparandus, maa koormamine ja looduslik tasakaal, mesinikuamet kui üks tore eluviis, konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus, rukis ja meie igapäevane leib.
Fookuses on veel mitu teemat: millises seisus on Eestis tõu- ja sordiaretus, kuidas edendada lihaveisekasvatust, kuidas jälgida maitsete muutumist ja võita uusi turge, mil moel valmistuda eelseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris.
Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad ja konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta.
Olustveres tuleb kuues hoidistemess
Viimane aeg on liikumise Kodukant maakonna koordinaatoriga ühendust võtta neil, kes soovivad oma tänavuste hoidistega 25. septembril Olustveres toimuval kuuendal hoidistemessil osaleda.
2006. kogunes sadakond Eestimaa perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud, vaid kogub tasapisi uut jõudu.
Nüüd seisab ees juba kuues mess. Kõigil huvilistel, kes soovivad messil kaasa lüüa, on võimalik oma maakonna koordinaatoriga läbi rääkida, mida väljapanekule tuua, kuidas oma maakonna lauad kujundada jms. Olustvere poolt tasutakse messil osalejate sõidukulud (kuludokumendi alusel) ja hoolitsetakse lõunasöögi eest.
Kui hoidistemessi lühikesse ajalukku kiirpilk heita, siis esimesel hoidistemessil 2006. aastal oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised.
Teisele hoidistemessile oli kaasa toodud rohkelt kompotte ja moose, mille põhikomponendiks oli õun. Kolmas hoidistemess üllatas astelpaju- ja banaanihoidiste rohkusega. Neljandal hoidistemessil paistsid kõige rohkem silma seentest valmistatud purgiroad.
Eelmise aasta hoidistemessi märgusõnadeks olid kõrvits ja rabarber. Mille poolest jääb meelde tänavune mess, selgub juba nädala pärast.
Liikumise Kodukant kontaktisik Olustvere moosimessil on Külli Vollmer (tel 5114027, kylli@kodukant.ee).
Hoidiseid saab messil
ka degusteerida.
Foto: kylaelu.blogspot.com
Võhmas läheb laupäeval lahti lillesibula- ja -juurikalaat
Viljandimaal Võhmas toimub laupäeval, 18. septembril kella 10–18 lillesibulalaat „Võhma juurikas”.
Korraldajad ootavad aiapidajaid müüma eelkõige lillesibulaid ja -juurikaid, aga ka dekoratiivtaimi ning igasuguseid aia- ja metsasaadusi.
Laadal on lubanud kohal olla ka tuntud Eesti aiandid: Aiasõber, Haideaed, Valgeanso talu, Järvselja puukool jne. Samuti on kutse laadale saanud Eesti tuntuim sibullillekasvataja Sulev Savisaar ja teised teadjad aiandusinimesed.
Võhma kultuurikeskuses on üleval Riho Terase lillefotode väljapanek ja näitus „Võhma abori geen”, mis tutvustab fotoobjektiivi kaudu jäädvustatud võhmalasi.
Töötavad klaasikoda ja vildivabrik. Kultuurikeskuse juures laval astuvad üles taidlejad.
Antakse üle ka tiitel „Võhma juurikas”. Selle saab inimene, kes on andnud viimastel aastatel suure panuse Võhma haljastamisse.
Päeva korraldab Võhma aiandusselts Kanarbik.
Viljandi külje all võisteldakse laupäeval kiikingus
Viljandi külje all Viiratsi vallas Tusti külaplatsil peetakse laupäeval, 18. septembril Viljandimaa meistrivõistlused ülevõlli kiikumises ehk kiikingus.
Võitjaks tuleb see võistleja, kes suudab kõige pikemate aistega kiigel end üle võlli lennutada.
Võistlusklasse on neli: mehed, naised ning kuni 16aastased noormehed ja neiud. Võistluse korraldab Viljandimaa spordiliit koostöös spordiklubiga Vabariigi Võllimees.
Kiikingu maailmarekord on 2004. aastast tulemusega 7.02 tallinlase Andrus Aasamäe nimel.
Puust mulkide pere sai täiendust
Karksi-Nuias valla kultuurikeskuse kõrval oleval haljasalal avati laupäeval puuskulptuur „Tantsivad mulgid”. Kaheosalise skulptuuri valmistas kunstnik Martti Kalamees osaühingust Alius Lux.
Karksi on neljas Mulgimaa vald, kes mulgimaise taiese püstitas. Abja-Paluojal avati 2006. aastal tammepuust Mulgi mehe skulptuur ja aasta hiljem Helmes ordulinnuse lähistel teepervel Helme kihelkonna rahvarõivaid kandva tammepuust Mulgi naise kuju. Mõlemad skulptuuri autorid on Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder.
Paistus tervitab 2008. aastast teelisi suur istuv Mulgi mehe skulptuur. Kuju kunstnikud on Hedi Roots ja Lea Armväärt ning arhitekt Jaak Adam Looveer.
Mulgi mees Abja-Paluojal.