Film „Tulnukas 2”. Foto: Getter Kala
Päevatoimetaja
Eile, 13.septembril sai alguse järjekorras 9. kultuurifestival SÄRIN, mis tõi Raplasse esinema mitmeid tuntud kultuuritegelasi.
Loe edasi: VAATA, KES KÄISID ESIMESEL PÄEVAL RAPLA KULTUURIFESTIVALIL SÄRIN
Kultuuriklubi BAAS Raplas
Päevatoimetaja
„Kuna kirjanduskunsti põhiline töövahend on sõna, mis mängib võrdlemisi tähtsat rolli muusikas ja teatris, siis otsisime lahendusi, kuidas neid sõna-kunste ühendada,“ selgitab kirjanduse programmi eestvedaja Tuudur Tilk. Sel aastal soovitakse kõiki, aga eeskätt noori julgustada ja rõõmustada ning avardada maailmapilti.
Loe edasi: KIRJANDUSPROGRAMMIS SÄRIN ÜHENDATAKSE ERINEVAID SÕNA-KUNSTESuur fotogalerii
Lauljad XV Vaba Rahva Laulu peol Tammemäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Laupäeval, 17. augustil toimus Rapla Tammemäe lauluväljakul XV Vaba Rahva Laul, millega tähistati homset Eesti taasiseseisvumise 33. aastapäeva. Külauudiste infoveski toob lugejateni teise jao fotode valikust ja lisab üksikuid märkmeid laulupeost lisaks eilsele uudisele kontserdiks valmistumiselt.
Loe edasi: XV VABA RAHVA LAULU KONTSERT TAMMEMÄELFotogalerii
Ülo Kannisto Tammemäel enne XV Vaba Rahva Laulu kontserdi eelset peaproovi lauljatega vestlemas.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Tänaseks on eile hilisõhtul lõppenud XV Vaba Rahva Laul saanud ajalooks, aga püsib võimsa emotsionaalse elamusena arvatavalt kõigi osalejate meeltes ja hinges veel pikalt, kui mitte jäävalt. Külauudiste infoveski teeb pildigaleriiga toimunust ülevaate kahes osas: päev enne kontserti ja täieliku kontsertkavaga. Samas keskendub esimeses uudises oluliselt Ülo Kannistole – selle ülimeeldiva sündmuse loojale.
Loe edasi: XV VABA RAHVA LAULU KONTSERDIKS HARJUTAMINE TAMMEMÄELFotogalerii
Ülo Kannisto: „See pilt on tehtud mõned nädalad tagasi minu kodukandis Kärus raudtee ooteplatvormil, kust ma noores eas väga palju kordi rongi peale läksin. Käru on minu sünnipaik. Kui Käru keskkooli 1962. aastal esimesse klassi läksin, lõppes keskkool mõne aasta pärast ära ja nii ma Käru koolis 8 klassi lõpetasin. Edasi läksin Rapla keskkooli ja EPA-sse.” Foto: Marika Kannisto
Päevatoimetaja
„Eelmisel nädalal olime kolm päeva lauluväljakul tööl. Kaks ööd magasime autos. Neljapäeval lõpetasime laululava kokkumonteerimise,” räägib Ülo Kannisto, Vaba Rahva Laulu algataja ja peakorraldaja, kes teatab valmidusest avada juba laupäeval, seega siis homme õhtupoolikul 15. laulupidu , mis pühendatud 33. taasiseseisvumispäevale.
Loe edasi: ÜLO KANNISTO: TAMMEMÄE LAULUVÄLJAKU LAULULAVA ON VALMIS
Kristel Reinsalu, Sindi Laulukoori dirigent, kes on oma lauljatega alates Intsikurmust kõigil järgnevatel laulupidudel osalenud. Foto: Sandra Siil
Urmas Saard, reporter
Laupäeval, kahe nädala pärast – täpsemalt siis 17. augusti õhtupoolikul – näeb ja kuuleb Rapla Tammemäe lauluväljakul tuhandet ühendkoori suud laulmas. Toimub 33. taasiseseisvumispäevale pühendatud pika traditsiooniga Vaba Rahva Laul.
Loe edasi: VABA RAHVA LAUL – KAS TÕESTI SIIS VIIMAST KORDA?
Lindude suled. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Raplas 13.-14 septembril toimuva kultuurifestival SÄRIN südameasjaks on keskkond ning sel aastal kasutatakse festivalikujunduses linnusulgi.
Loe edasi: SÄRIN KUTSUB LINNUSULGI KOGUMA
Haldi Välimäe. Foto: Kaisa Nele Hendla
Päevatoimetaja
Üheksas kultuurifestival SÄRIN toimub 13.–14. septembril Rapla kultuuriklubis BAAS ja pakub elamusi nii filmi, kunsti, teatri, kirjanduse kui ka muusika huvilistele.
Loe edasi: SÄRIN AVALIKUSTAS TÄNAVUSE KAVA
Kultuurifestival Särin ootab uusi ja vanu sõpru 13.–14. septembril jälle Raplasse, kultuuriklubisse Baas, kus enne lauspimeduse saabumist akud säravate kultuurielamustega täis laadida.
Loe edasi: ÜHEKSANDAT KORDA TOIMUV KULTUURIFESTIVAL SÄRIN TEATAS ESIMESED ESINEJAD
Urmas Saard, reporter
Vaba Rahva Laulu traditsiooni looja ja korraldaja Ülo Kannisto teatas mõned päevad tagasi, et praeguseks on Rapla Tammemäe lauluväljak broneeritud järgmise aasta 17. augusti kuupäevale.
Loe edasi: TULEVAL AASTAL TOIMUB 15. VABA RAHVA LAUL RAPLAS
Kultuurifestival SÄRIN toimus Raplas 15.-16. septembril. Järgmist festivali peetakse tuleva aasta 13.-14. septembril.
Loe edasi: SÄRIN TÕI RAPLASSE ÜLE TUHANDE KULTUURISÕBRA
27. juulil avati Raplas valla esimene kogukondlik toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on võimendada jätkusuutliku tarbimise ideed ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.
Loe edasi: RAPLA VALLAS AVATI ESIMENE TOIDURINGLUSKAPP
Alates homsest Raplamaa Keskraamatukogus peatuv rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ja ärgitab neil teemadel kaasa mõtlema. Kompass-kettale kogutav kohalike hinnang näitab otsustajatele, millega inimesed on oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi.
Loe edasi: RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS” OTSAGA RAPLAS
XXVIII Rapla Kirikumuusika festival avab uksed 2. juulil Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, ettekandele tuleb Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming. 12. juulil toimuval lõppkontserdil on laval Estonian Voices ja Kadri Voorand. Festivali korraldajaks on Muusikute fond PLMF.
Loe edasi: RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVALI AJAKAVA
Eile avati Rapla Kesklinna kooli kõrval jõekäärus Rapla noorte muusikakultuurile pühendatud skulptuur “Riinimanda Helin”. Endine Rapla Ühisgümnaasium on olnud pikalt Riinimanda kooride koduks ja seepärast sai ka skulptuur kooli kõrvale paigutatud.
Loe edasi: „RIINIMANDA HELIN” RAPLAS7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.
Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.
Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.
Loe edasi: Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht
Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.
FLIRT andis meeldiva kogemuse
Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.
Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.
Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.
Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust, praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku
Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.
Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad
Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.
Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.
“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, “Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”
Loe edasi: Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit
11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.
Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.
Festivali kava:
11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)
13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Oreliduo
14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed
15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust
Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival
15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.
“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”
PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.
“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”
Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani
Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.
Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.
Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit
Juba sellel pühapäeval, 25. mail kell 12.00 saab Raplas alguse juba kuuendat aastat toimuv rulluisusari EMT Rullituur. Üritusele on oodatud nii professionaalsed rulluisutajad, kui ka seni niisama kergliiklusradadel kulgenud harrastajad, kelle jaoks võistlused on siiani tundunud vaid keskmisest uljamate rulliuisutajate pärusmaa.
Algajatele ning harrastajatele avaneb sel hooajal võimalus proovile panna end Rahvarullil, kus esimest korda osalejatel sõidu eest registreerimistasu maksta ei tule. Samamoodi ei pea ka etapipaiga kohaliku omavalitsuse elanik Rahvarullil osalemise eest midagi maksa. Seega, tuleb ainult sõbrad kampa võtta ja üheskoos rajale tulla.
“Oluline on, et sõitja naudiks rulluisutamist, suurepärast seltskonda ning mõnusat sportlikku pingutust superlahedal spordipeol!” ütleb EMT Rullituuri korraldaja Jaanus Ritson. “Usun, et kui paar korda Rahvarullil rullitud, tundub poolmaratonist osavõtt juba parajalt väljakutsuv ja põnevust tekitav!”
Rahvarull on ca 12 km distants, mis on mõeldud eelkõige neile, kellele 20 km poolmaraton ja 40 km maraton tunduvad esialgu liiga kõrged sihid ning soovivad alustada rahulikumalt.
Rahvarulli eesmärk ei ole välja selgitada võitjaid, vaid pigem lihtsalt nautida grupisõidu mõnusid ning nii loositakse Rahvarulli auhinnad välja kõigi osalejate vahel. Muidugi saab iga lõpetaja endale kaela osalejamedali ning toidukoti korraldajatelt.
Lisaks Rahvarullile leiab endale sobiva distantsi ka juba kogenum rulluisutaja, sest kavas on ka traditsioonilised maratoni ja poolmaratoni distantsid. Lisaks on rajale oodatud ka lapsed, sest ka neile on mõeldud omavahelised mõõduvõtmised. Loe edasi: EMT Rullituur kutsub rulluisutama
Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.
Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.
Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.
