TULEVAL AASTAL TOIMUB 15. VABA RAHVA LAUL RAPLAS

Vaba Rahva Lauluks valmistuv Ülo Kannisto Haapsalus.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter

Vaba Rahva Laulu traditsiooni looja ja korraldaja Ülo Kannisto teatas mõned päevad tagasi, et praeguseks on Rapla Tammemäe lauluväljak broneeritud järgmise aasta 17. augusti kuupäevale.

Raplamaal asus Kannisto lapsepõlvekodu. „Sündisin 1954. aastal omaaegse Käru Külanõukogu alla kuuluvas Kändliku külas. 1962 läksin esimesse klassi Käru keskkooli, aga juba paar aastat hiljem muudeti kool kaheksaklassiliseks. Nii lõpetasin keskkooli Raplas. Edasi jätkasin TRÜ-s füüsika esimesel kursusel, 1975-1977 Nõukogude Armees ja siis kohe EPA-sse mehhaniseerimise teisele kursusele. Lõpetasin selle 1981 ning kohe pärast EPA-t Saaremaale Kärla kolhoosi. Elan enda ehitatud kodus aastast 1986,” meenutas väsimatu töömees ja laulupidude korraldaja väga lühidalt oma lapsepõlve ja noorusaega.

Ajutine lava tuleb ehitada arvatavalt jälle umbes sajale koorile

„Ja nüüd hea Raplas korraldada, väga tuttav koht pealegi. Tammemäe lauluväljak renoveeriti mõni aasta tagasi. Siiski pean koorilava jälle ise ehitama, sest tellitud koorilava enam kui tuhandele lauljale maksaks paarkümmend tuhat eurot. Seda raha ma kusagilt ei saaks,” arutleb mees kohe kõige esimesest vajadusest kõneldes. Aga see pole mure, millest ta üle poleks. „Ajutine lava tuleb ehitada arvatavalt jälle umbes sajale koorile. Saame hakkama, sest oleme ehitanud seda varem Paides, Pärnus, Haapsalus ja sel suvel olukorra sunnil ka Kuressaare Lossihoovis. Konstruktsioon tuleb taas väga suure tugevusvaruga.”

Mees ütleb, et juba on ta helimeestega läbi arutanud heli küsimused. Hetkel on käimas repertuaari koostamine, kuid solistidega puuduvad veel lõplikud kokkulepped. Üksnes Lihula noor solist Andri Lobjakas on oma kindla lubaduse juba andnud. „Nagu alati, siis neli-viis tippsolisti kindlasti tulevad, siiski nimesid veel vara öelda. Eelinfo on üle Eestimaa kooridele saadetud. Kui mõne koorini pole info jõudnud, siis minu kontaktid on siin kohe käepärast: mobiil 5154202; elektronpost ylo.kannisto@gmail.com,” jagab Kannisto kärmelt kõige olulisemat teavet.

Uued noodiraamatud lähevad trükki niipea, kui repertuaar valmis. „Loodan, et see toimub jaanuarikuu jooksul ja siis saavad kohe koorid hakata registreeruma.”

Tippkorraldaja lisab juurde, et juba 11. korda saadab lauljaid Urmas Lattikase tippansambel ja nagu igal aastal, loodab ta ka seekord näha pidu juhtimas Veikko Tääri ning peadirigendina ikka Lauri Breedet.

Kannisto sõnul on alati repertuaaris Eesti hümn, „Eesti lipp”, „Ta lendab mesipuu poole” ja „Mu isamaa on minu arm”. Seekord lisaks „Koit” ja „Sind surmani” ja mitmed ilusad laulud veel. „Siiski pole kava veel päris valmis. Siia lisanduvad laulud, mida laulab ühendkoor koos solistidega ja solistid ilma koorita. Enamus laule on väga tuttavad, mida saame koos publikuga laulda.” Ta lisab selgitusena, et repertuaari koostamine on eriti vastutusrikas töö. „Hea repertuaar on peo kordaminekul kõige tähtsam!”

Rapla vald on lubanud toetada

Kannistole valmistab heameelt teadmine, et Rapla vald on lubanud toetada, aga loodab abi ka Rapla Omavalitsuste Liidult. „Üks hea ettevõtja on samuti alati toetanud. Siiski on veel eelarvest palju puudu. Siiani sain toetust ka “katuserahadest”. Paraku see asi lõpetati ära, kuigi just see raha oli kõige läbipaistvam kulutus riigi eelarves. Kui siiski mõni hea ettevõtja, kes peab kalliks meie 33 aastat taasiseseisvunud Eestit ja eestlasi, siis on tema abi väga oodatud. Soovi korral seda laulupidu toetada, võtke minuga ühendust!”

Veel rõhutab Kannisto, et 1991. aasta 20. augustil toimunud Eesti taasiseseisvumine oli justnagu meie riigi teine sünnipäev. „Kui seda poleks toimunud, oleks praegu meie elu raske ette kujutada. Muidugi on Eestis praegugi palju probleeme, aga me peame nendest koos üle saama. Vabadus pole midagi endast mõistetavat – selle eest tuleb seista ja vajadusel ka võidelda. Kord aastas korraldada selline isamaaline laulupidu koos ühislaulmisega Eestimaa erinevates paikades – arvan, et see liidab meid! Elagu taasiseseisvunud Eesti!”