Pärnu

Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Bioloogiline mitmekesisus on inimkonna ühishuvi, sest bioloogiline mitmekesisus on tähtis evolutsioonile ning biosfääri elu alal hoidvate süsteemide toimimisele.

Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus Foto Urmas Saard — Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus. Foto: Urmas Saard

Eelseisval kolmapäeval, 23. novembril esineb Annely Akkermann Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele loenguga, milles kõneleb lähemalt elurikkuse kaitsest Eestis ehk sellest, kuidas elada loodusega kooskõlas.

Akkermann selgitab, et inimtegevuse tagajärjel on bioloogiline mitmekesisus märkimisväärselt vähenenud ning selle protsessi peatamiseks on vastu võetud juba 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal.

Konventsioonist tuleneb ka kokkulepe, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ohutut kasutamist ja piiriülest liikumist.

Samal konverentsil, mida nimetatakse ka Maa Tippkohtumiseks, võeti vastu programm Agenda 21, mille peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste käsitlus käesoleva sajandi maalimas, et vältida elukeskkonna degradeerumist ja elutähtsate ökosüsteemide kokkuvarisemist.

Loe edasi: Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Rääma Blue kümnes sünnipäev Versuses

„Üllar Kallau ja mina oleme olnud põhilised raudnaelad,“ rääkis Papa, kodaniku nimega Alari Janson, eile õhtul enne esinemist Pärnu kohvikus Versus, kus tähistati väikeses sõpruskonnas Rääma Blue kümnendat sünnipäeva.

Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas Foto Urmas Saard — Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas. Foto: Urmas Saard

Papa meenutas üht 2006. aasta küünlakuu päeva, kui toimus tema proosateose “Päraküla kohatu juhtum” esitlus ja Üllar oli tulnud samal ajal Pärnu jõe jääle oma koera pissitama. „Üllar ütles, et pole kahekesi enam tükil ajal koos musitseerinud. Mina vastasin, et võiks midagi välja mõelda küll. Võtsime veidike mõtlemisaega ja 11. novembril kohtusime juba kolmekesi ühiseks musitseerimiseks: Üllar, Aivar Vorman, keda kutsutakse ka Ufoks ja mina,“ jutustas Papa.

Kokkusaamiseks oli ettevalmistatud paar lugu. „Ufol oli „Vangla bluus“ ja minul tavaline „Pluus“, tugeva p-tähega,“ meenutas Papa algust. Sealt mindi edasi: järgmisel aastal kutsuti neid mängima Kentuki Lõvisse, kus olid muusikapäevad. „Appi tulid ka Rivo Kajo basskitarri mängima ja Mikko Virta trummide taha. Siis see suurem asi hakkaski.“

„Tänu sõpradele Enn Veile ja Heiki Vilepile Tartu Bluusiklubist oleme käinud mitu aastat järjest Emajõe bluesil. Kahel korral on käidud ka Haapsalu Augustibluesil. Ning muidugi oleme Pärnu Bluusifestifali stampesinejad. Seda tänu Üllarile-Kaidule, kes on selle festivali käimavedajad.“

Loe edasi: Rääma Blue kümnes sünnipäev Versuses

Paul Kerese aasta pole veel lõppenud

Tagasivaade lõppema hakkava Paul Kerese aasta tegemistele Pärnumaal ja eelteavitavalt peatselt algavast rahvusvahelise maleliidu FIDE (Fédération internationale des échecs) Balti tsooniturniirist.

Monument Paul Keresele Pärnus Foto Urmas Saard — Monument Paul Keresele Pärnus. Foto: Urmas Saard

Paul Keres on mänginud kümne maailmameistriga ja neist üheksat võitnud. Üksnes Anatoli Karpoviga jäi seis kahel juhul viigiliseks. Võidetute nimed on José Raúl Capablanca, Aleksander Aljohhin, Max Euwe, Mihhail Botvinnik, Vassili Smõslov, Mihhail Tal, Tigran Petrosjan, Boriss Spaski, Bobby Fischer.

Maailmameistrid on Kerest nimetanud geeniuseks ja nende seast esimeseks, kellel ei lastud võita maailmameistri tiitlit. Boriss Spaski on vastanud sagedastele ütlemistele nagu jäänuks Keres „alatiseks teiseks“ või „igavesti teiseks“, et see väide on vale. „Ei olnud ta eales mingi „teine“! Ta oli väärikatest väärikam, kusjuures mitte ainult malelises mõõtmes. Ta oli imetlusväärne inimene!“

Eestimaa on valinud Kerese 20. sajandi sportlaseks ja FIDE nimetas käesoleva aasta Paul Kerese aastaks. Säärast au pole seni pälvinud mitte ükski teine eestlane. Pärnumaal on Kerese mälestust tähistatud mitmete sisukate sündmustega ja loetelu pole veel lõppenud.

Loe edasi: Paul Kerese aasta pole veel lõppenud

RäämaBlue tähistab juubelit kontserdiga

Ansambel RäämaBlue’l on täitunud kümme musitseerimisaastat ja bänd tähistab ümmargust sünnipäeva kontserdiga kohvikus Versus.

“Inimesi on tulnud ja läinud, aga juttu on jätkunud,” sõnas ansambli vokalist Papa. RäämaBlue sai alguse 2006. aasta veebruaris, kui Pärnu jõe jääl kohtusid juhuslikult kitarrist Üllar Kallau ja laulukirjutaja ning vokalist Papa Alari Janson. Räägiti maast ja ilmast ning muidugi ka muusikast. Poolelijäänud jutuajamist jätkati sama aasta novembris Sindi seltsimaja stuudios, aga juba kolmekesi Aivar (Ufo) Vormani ja muusikainstrumetide saatel.

Esimesed lindistused tegi RäämaBlue sama aasta novembris ja just seda võibki Papa sõnul pidada RäämaBlue sünnikuuks.

Neid muusikalisi jutte, mida ansambel on kümne aasta jooksul loonud, saab kuulda 19. novembril kohvikus Versus (Ringi 4). Peale Papa ja Üllar Kallau on laval ka Kait Kallau, Rivo Kajo ja Indrek Talts.

Papa kohvkus Versus. Foto: Urmas Saard →

Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.

Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt Foto Urmas Saard — Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.

Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.

Loe edasi: Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Käesolev aasta on nimetatud rahvusvaheliselt Shakespeare`i aastaks. Kevadel möödus William Shakespeare’i surmast 400 aastat. Seega võeti täiesti mõistetavalt alanud nädala Briti päevade kavasse ka ingliskeelse kirjanduse suurkuju, näitekirjanik ja renessansiajastu Inglismaa luuletaja.

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare'i Foto Urmas Saard — Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare’i. Foto: Urmas Saard

Pärnus Briti päevi korraldav Estobrit MTÜ, samuti kultuuriselts Tulused ja Pärnu kolledži tudengiteater K-äng2 palusid kirjandushuvilisi külastada täna kohvikut Versus, kus toimus Shakespeare`ile pühendatud teemaõhtu „Shakespeare mere ääres ehk Shakespeare by the Sea“

Esmalt esitas tudengiteater Meelis Sarve lavastuses kohvikukollaaži “Will”. Will – see on tsitaatide, mõtteterade ja värsside kollaaž suurelt sõnameistrilt kerges ja karges kohvikumiljöös. Lava ees kahe laua ääres istusid toolidele Mari-Ann Vunk, Sandra Lillepa, Kristin Pärna ja Karl Karu. Meelis Sarv võttis ühe haigestunud näitleja rolli viimasel hetkel endale ja kehastus kelneriks. Vähem kui poole tunni pikkune etendus viis õhtukülalised kuninganna Elizabethi aegsesse Shakespeare’i maailma.

Pärast etendust kuulis kohvikurahvas kirjaniku sonette Shakespeare’i emakeeles, lisaks tosinas võõrkeeles ja kõiki esitatud luuletusi loeti ka eesti keeles ning Anne Sepping vahendas kuuldut omakorda veel viipe keeles.

Loe edasi: Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Kutse Sindi paisu avamise lahenduste tutvustamisele

Keskkonnaagentuur viib ellu projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mille üheks olulisemaks tegevuseks on Sindi paisu avamine kalade rändeks.

Valminud põhiprojekti soovitakse Sindi seltsimajas tutvustada kõigile partneritele, huvilistele ja huvigruppidele eelseisval neljapäeval, 3. novembril kell 16.00-17.30. Peaprojekteerija Meelis Viirmaa ja Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur tutvustavad põhiprojekti tehnilisi lahendusi ning edasisi tegevusi projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” raames. Ürituse eesmärk on selgitada, kuidas ja millal ehitustöid tegema hakatakse.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on osa projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Sindi pais jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Briti päevad Pärnus taastulekul

MTÜ Estobrit eestvedamisel korraldatakse Pärnus novembri esimesest kuupäevast kuni pühapäevani Briti päevasid kolmandat korda.

Pärnumaal teatakse elavat ja töötavat ligilähedaselt poolteist tosinat britti, neist paljud on sõlminud ka eestlastega abielu. Maakonnas elavad briti kogukonna liikmed hoiavad kokku ja lävivad omavahel. Estobriti juhatuse liikmete Erika Jereti ja Roger Evansi sõnul on aktiivne suhtlus andnud suurepärase aluse koostööle ka Briti saatkonnaga Eestis ja Briti Nõukogu Eesti esindusega, mille tulemusena edeneb hästi Briti päevade läbiviimine mitte üksnes Pärnu linnas, vaid mujalgi lähiümbruses.

Loe edasi: Briti päevad Pärnus taastulekul

“Organic Estonia” panustab tervislikule mahetoidule

Eesti muutmisega esimeseks maheriigiks maailmas püütakse luua eelkõige maapiirkondadesse uusi töökohti. “Organic Estonia” idee on kanda 51% riigi pindalast maheregistrisse.

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard

Käesoleva nädala kolmapäeval, 26. oktoobril räägib Siim Kabrits Tartu ülikooli Pärnu väärikate ülikooli kuulajatele „Organic Estonia“ mõttest ja kas see oleks Eestile suur võimalus.

Mullu juunis toimunud Eesti Arengufondi teisel Arenguidee konkursi lõppvõistlusel välja jagatud kahest stipendiumist viis võidu koju ka “Organic Estonia” idee. Algse mõtte autor on ettevõtja Siim Kabrits, Eesti ühe suurema metsamarjade ekspordiga tegeleva ettevõtte Berry Group juht. Võidutöö valiku kriteeriumina nähti võimalust tõsta inimeste elu kvaliteeti ja toetada positiivseid muutusi riigi majanduses.

Idee kohaselt tahetakse ära kasutada ainulaadset võimalust ja turundada laias maailmas Eesti põllu- ja metsasaadusi kui mahedalt kasvatatud tooteid, et seeläbi suurendada loodavat lisandväärtust. Ühtlasi tekitades sellega uusi töökohti maapiirkondade põllumajanduse, toitlustuse, turismi ja loodusfarmaatsia sektoris.

Oma ettekandega selgitab Kabrits sedagi, kuidas Organic Estonia idee abil endale ja perele hea tervis tagada.

Urmas Saard

Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard — Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute’is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Loe edasi: Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Eile õhtupoolikul avati Riia maantee ja Lembitu tänava ristmiku ääres asuva Raeküla vanakooli keskuse õuel mälestussammas Tšornobõli katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenud inimestele.

Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse Foto Urmas Saard — Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse. Foto: Urmas Saard

Samasse asukohta oli Pärnumaa *Tšornobõli ühendus Gamma ühiselt Pärnu linnavalitsusega paigaldanud mälestuskivi juba 20 aastat tagasi. Nüüd püstitati monumentaalsem mälestusmärk.

Pool aastat põrgus

Jaan Krinal, Pärnumaa Tšornobõli ühenduse Gamma juhatuse esimees, osutas käega Raeküla vanakoli keskuse suunas ja jutustas sellest, kuidas 1986. a mais avanes kordusõppustele kutsutud meeste ees selle maja uks. „Mehi kogunes siia üle Eesti. Kedagi meist enam omapäi tollest uksest välja ei lastud. Nimed kirja ja Reiu metsa. Esimene ehmatus tabas siis, kui partissanidele anti tuttuued mundrid ja saapad, mida tavaliselt nõukogude armees ei juhtunud.“ Krinal teadis öelda, et Pärnumaalt saadeti 447 inimest, tervest Eestist pisut alla 5000. Kuid Tšornobõlisse läkitati veel hiljemgi mitmel aastal. Puuduvad täpsed andmed, kui palju Eestist lõpuks tuumaõnnetusealale ühtekokku saadeti. „Need arvud on väga suured, miljonites. Kannatasid ka perekonnad: ema, isa, õed, vennad, naine lapsed. Viiest tuhandest kasvab välja palju suurem arv inimesi, keda see lähemalt puudutas,“ arutles Krinal ja palus seejärel pead paljastada ning jääda viivuks vaikselt seisakusse, et mälestada lahkunuid.

Loe edasi: Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis Valter Parve vanavanemate suunanäitaja rollist 21. sajandisse jõudnud ühiskonnale.

Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Noppeid esineja kohta

Esinejale sõna andes palus väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kõigepealt esinejal ennast tutvustada. Kuna jutt kaldus ilma vähemagi enesetutvustuseta kohe teema keskmesse, siis olgu hakatuseks mujalt üles nopitud teated siiski üksikute viidetena ära märgitud.

Valter Parve sündis 1945. a Pärnumaal Voltvetis. Pärnakas sai temast 1981. a suvel. Ta on Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni liige.

Enamik aega oma tööelust on ta pühendanud lastele ja noortele. Seda tegevust on väärtustatud Tartu ülikooli kuldmärgiga. Tema tööpaigas Pärnu kolledžis ripuvad seinal UNICEF-i Eesti rahvuskomitee tänutäht ja ESTA aunimetus „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas”, juba kümmekond aastat on ta ka Valgetähe viienda klassi ordeni omanik.

Loe edasi: Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Psühholoog kõneleb pärnakatele mälust

Psühholoog Helina Kuusk-Garlick räägib kolmapäeval sanatoorium Tervis konverentsisaalis teemal „Mälu. Vana koer, kas õpib uusi trikke?“

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli suurele auditooriumile toimub 12. oktoobril käesoleva õppeaasta kolmas loeng. Esinema palutud psühholoog Helina Kuusk-Garlick on teema käsitluse pealkirja sõnastanud veidi intrigeerivalt. Kõneldes mälust esitab ta salapäratseva küsimuse: kas vana koer ikka uusi trikke õpib? Vanasõnast teatakse, et vana koer uusi trikke ei õpi. Aga mida ütleb psühholoog? Ei tasu arvata, nagu vana koer uusi trikke ei õpiks. Pidavat küll õppima, kuigi vähehaaval, väidavad teadlased. Nii näiteks on ajakirjas Nature kirjutanud Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli teadurid.

Psühholoogi ettekande põhjal saab paremini mõistetavaks vanemate ja nooremate inimeste mälu iseärasus.

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Jätkuvalt püsib veetase Pärnu lahes ja Pärnu jões, allpool Sindi paisu, tavatult madalal. Pärnu sadamas mõõdetavat veetaset saab pidevalt jälgida. Täna kell 21.00 oli näit -70 cm.

Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda Foto Urmas Saard — Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda. Foto: Urmas Saard

„Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnutsi on sügiseti veetase Pärnus tavaliselt aasta kõrgemate killast ja madal veetase iseloomustab pigem maid ja juunit,“ vahendab Pärnu Postimees.

1976. a 14. oktoobril mõõdeti Pärnus -122 cm, mis on jäänud seni madalaimaks veeseisuks. Kõige kõrgemale tõusis vesi Pärnus 2005. a 9. jaanuaril, siis mõõdeti 275 cm üle nulli. Kui linna tungivat tõusuvett tekitab edela tuul, siis taganeva merevee põhjuseks on kirde- ja idakaarest puhuvad kestvad tuuled.

Tänased pildistamised on tehtud ajavahemikus 15.00 kuni 18.00, kui vesi langes -60-lt -65-le sentimeetrile.

Loe edasi: Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Käimasoleva üleriigilise ettevõtlusnädala osana toimus eile kaheksandat korda Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa noorte tulevikutegijate ideekonkurss „Meri – võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“.

Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas Foto Urmas Saard — Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa üldhariduskoolide erinevates vanuseastmetes õpilastele suunatud ideede võistlust korraldab Mari Suurväli juhtimisel TÜ Pärnu Kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja Ettevõtlusharidus selts. Tänavu osales alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumiastme lõpetajateni kokku 121 noort, kellest üle kolmandiku moodustasid Sindi gümnaasiumi 42 õpilast. Maakonnast olid veel esindatud Pärnjõe kool ja Vändra gümnaasium, Pärnu linnast Koidula gümnaasium ja Ühisgümnaasium.

Ideede esitlemise ja hindamiskomisjoni tööga alustati kell 11 ning juba kolm tundi hiljem said parimad oma tööle hinnangu. Vanuserühmade kaupa reastati paremusjärjestus eraldi gümnaasiumi-, põhikooli- ja algklassiastmes.

Gümnasistid: 1. “Mudelpaatide laenutus”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Elbe Metstalu. 2. “Rendikapid rannas”, Koidula gümnaasium, juhendaja Birgit Peterson. 3. “Veepealne seikluspark”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid kaasa mõtlema kutsuv arutlus nn Suur-Pärnu teemal, millele lisas täiendavat mõtteainet Sindi linnapea Marko Šorin, kes ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väitluse lõppemist. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kutsel kohtusid 28. septembril Tervise keskuse konverentsi saali laval ühise laua ääres Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin. Kolledži direktori Henn Vallimäe juhtimisel pidanuks toimuma väitlus tulevase nn Suur-Pärnu võimaluste teemal. Väljakuulutatud väitlusest siiski osalejate vahelist tulist vaidlust erinevate seisukohtade kaitsmiseks ei kujunenud. Ootuspäraselt jagasid Kosenkranius, Kaljuste ja Kukk kolmekesi ühiseid arusaamasid, sest neid ühendab soov moodustada oluliselt suuremat haldusterritoriaalset üksust. Kosenkraniuse sõnul on väär nimetada märkimisväärselt laieneva pindalaga Pärnut Suur-Pärnuks, Pärnu vallaks või Pärnu linnaks. Piisavat nimetusest Pärnu.

Šorin ei esitanud otseseid vastuargumente Pärnu soovile mitmete valdadega liitumiseks. Ta leidis, et kui omavalitsused peavad ühinemist heaks sammuks, siis tuleb neile edu soovida. Samas ei näe Šorin mõjuvat põhjust Sindi liitumiseks Pärnuga. Teatavasti on Sindi linnavolikogu välistanud Pärnuga ühinemise otstarbekuse. Seda teades oli arvukal väärikate ülikooli kuulajaskonnal huvitav kuulda arvamusavaldusi ja seisukohti, millest vähem räägitud. Mõnigi Šorini väljaütlemine kutsus esile paljude kuulajate heakskiidu ja päris innuka aplausi.

Loe edasi: Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Noored interpreedid vaimustasid Sindi inimesi

Tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval esinesid Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Pärnumaal Sindi seltsimajas, Pärnu keskraamatukogus ja Tõstamaa mõisas.

Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard — Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval alustasid noored interpreedid kontserdiga Sindi seltsimajas, kuhu kogunes üle poolesaja kuulaja, mida polegi väikelinna kohta väga vähe. Lavale astuti grupiti, kolme või kahekaupa. Esinesid Kerstin Laanemets (flööt), Siret Sui (flööt), Valeri Trahhatšov (klarnet), Brigita Mass (viiul), Fred Heinoja (viiul), Martin Mänd (tðello), Evita Lohu (klaver), Richard Mägar (klaver).
Kontserdi pikkus oli üks akadeemiline tund, mille kestel esitati tuntud kauneid heliteoseid. Kontserdi lõppedes ei varjanud mõnedki kuulajad oma üllatust, et muusikakeskkooli tasemel musitseerimist õppivad noored suudavad nõnda suurepärase meisterlikkusega ka keerukama helistikuga palasid ette kanda. Avaldati arvamust, et mõnigi koju jäänud muusikahuviline võib hiljem kahetseda kontserdile tulemata jäämist. Kontsert oli tasuta.

Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise traditsiooni algatas 1975. aastal legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin, kes oli tol ajal Rahvusvahelise Muusikanõukogu president. Eesti Muusikanõukogu kutsus oktoobri esimesel päeval juba neljandat korda osalema rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele, mida tänavu aastaks kavandati üle riigi enam kui 150 esinemisega.

Loe edasi: Noored interpreedid vaimustasid Sindi inimesi

Marko Šorin väitleb Tervise konverentsikeskuses Suur-Pärnu mõtte toetajatega

Kolmapäeval, 28. septembril, toimub Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajate tähelepanelikul kaasamõtlemisel väitlus Suur-Pärnu teemal.

Väitlust juhib Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Väitlusel osalevad maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin.

Kuna Sindi linnavolikogu on algusest peale välistanud isegi Pärnuga liitumise läbirääkimised, rääkimata siis vähimastki ühinemise kavatsusest, tõotab Šorini kutsumine väitlusele muuta nelja mehe vahelise avaliku kohtumise huvitavaks argumenteerimiseks, milles võivad ilmneda üsnagi vastandlikud seisukohad.

Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Pärnumaa rattaretkel osalejad nautisid kaunist sügist

Täna lähetati 430 ratturit üheksandale Pärnumaa rattaretkele täiesti uuel teekonnal.

Pärnumaa rattaretkelised läbivad Sindit Foto Urmas Saard — Pärnumaa rattaretkelised läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard

Tund pärast kekspäeva alustati pedaalimist erinevalt eelmistest aastatest Pärnu Rannastaadioni kõrvalt. Start ei tähendanud võistlemist kiireima sõitja tiitlile. Sõideti vastavalt meeleolule ja nauditi kaunist sügist. Läbitava raja pikkuseks võis valida 50 või 30 kilomeetrit.

Enam ei toimunud kesklinna silla sulgemist. Sõideti mööda ranna lähedast kergliiklusteed Papiniidu tänavale ja ületati Papiniidu sild. Edasi jätkus sõit mööda Tammiste kergliiklusteed ja Rakvere maanteed Sindi teeristini. 30 kilomeetrisel distantsil liikujad ületasid Pärnu jõe Sindi kohal. Pikema distantsi valijad ületasid Pärnu jõe Toris. Sindis jätkati taas ühisel rajal mööda Paide maanteed. Raekülas ületati liiklustihe Riia mnt. Lembitu tänavalt pöörati Merimetsa. Mai tänavalt tehti vasakpööre taas Papiniidu tänavale, edasi mööda tuttavat kergliiklusteed tagasi Rannastaadioni juurde.

Pildigalerii jaoks on fotod tehtud Sindis, kus ratturite rivi veninud juba väga pikaks ja hõredaks.

Loe edasi: Pärnumaa rattaretkel osalejad nautisid kaunist sügist

Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

Täna mälestati Pärnu Alevi kalmistul Eesti ajaloo mälestusmärkide taastamise algatajat, muinsuskaitseliikumise eestvedajat, Eesti sõjahaudade hoolde liidu asutajat, Pärnu vapimärgi kavaleri Ali Rza-Kulijevit, kelle surmast möödus 14. septembril 20 aastat.

Küllo Arjakas mäletab

Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad Foto Urmas Saard — Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad. Foto: Urmas Saard

„Mina tutvusin temaga kaheksakümnendate lõpu poolel seoses Pärnu muinsuskaitse liikumisega,“ ütles kalmul esimesena sõna võtnud Küllo Arjakas, kes on aastast 1993 Eesti sõjahaudade hoolde liidu liige ja töötab praegu Tallinna linnaarhiivi juhatajana. „Sotsiaalpsühholoogid on pannud tähele, et enamasti mälestatakse inimest peale tema lahkumist 10-12 aastat, jättes kõrvale lapsed ja kõige lähemad sugulased. Aga see, et ka 20 aastat hiljem on ikkagi terve hulk inimesi kogunenud siia Alevi kalmistule meenutama Abdul Ali Rza-Kulijevit, või nagu me lihtsalt ütleme Alid, tähendab erilist austust suurmehe vastu. Vaieldamatult oli Ali suurem Eesti patrioot, kui enamik meie kaasmaalasi,“ kinnitas Arjakas, kelle sõnul oli ta kindlasti väga otsiva vaimuga mees.

„Mäletan, kui oli teemaks seesama Saksa sõduri kalmistu. Ei olnud ju selle plaane hulk aega teada. Oli vaid võrdlemisi üldine ettekujutus: kus kalmistu asus, kuidas sõjamehed siin paiknesid. Korduvalt linna kommunaalametit külastades laskus ta ühel korral keldrisse, kus seisid vanad kapid. Olles avamas esimesi kapi sahtleid, avastas ta täiesti juhuslikult Saksa kalmistu täpse plaani, september 1944. See oli oma aja kohta tõeliselt väärtuslik leid.“ Ali algatusel loodi Eesti esimesed kontaktid Saksamaal Kasselis asuva Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliiduga, mille tulemusel taastati Pärnu Saksa sõdurikalmistu aastal 1993 esimesena omataolistest kogu riigis.

Loe edasi: Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

Vahur Kersna: ei jäta elamata

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis Foto Urmas Saard — Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard

„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.

„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.

Loe edasi: Vahur Kersna: ei jäta elamata

Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimus täna enam kui 560 kuulaja osavõtul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta avaaktus, kus pärast tervituskõnesid esines esimese loenguga teleajakirjanik ja kahe menuraamatu autor Vahur Kersna.

Mari Suurväli ja Vahur Kersna Foto Urmas Saard — Mari Suurväli ja Vahur Kersna. Foto: Urmas Saard

Üle 50-aasaseid elukestva õppe harrastajaid tervitas Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Sõna võtsid ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Swedbanki Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagern.

Henn Vallimäe nentis, et väärikate ülikooli programmi omapäraks on suuresti õppurite soovide ja tagasiside põhjal kokku pandud loengute kava. „Kui sama praktikat kasutada üldhariduskoolis, siis tõenäoliselt poisid spordivad ja tüdrukud laulavad ja joonistavad. Ja mine tea mis juhtuks tavaülikoolis homsest…,“ arutles direktor naljatlemisi.

Vallimäe meenutas, et tänavu on TÜ Pärnu kolledži 20. juubeliaasta, millest tervenisti 7 aastat on väärikad koos käinud, seda on pea kolmandik. „Selle ajaga on ümbritsevas palju muutunud. Varsti valitakse Eestile uus president nagu USA-ski, eilsest saime uue haridusministri. Aasta algusest on meil Tartu ülikoolis 4 suurteaduskonda ja meie oleme sellest ühe, nimega sotsiaalteaduste valdkond, üks kaheksast liikmest.“

Loe edasi: Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Pärnu huvitegevustest teeb ülevaate Huvikas

Õige huvitegevuse leidmine mõjutab lapse arengut ja tulevikku. Kaubamajakas 11. septembril kell 12-18 toimuv Pärnu huvitegevuste mess Huvikas aitab Pärnumaa noortel ja lastel üles leida just neile sobivad ägedad, kasulikud ja huvitavad vabaajategevused.

Janne Ristimetsa laste loov- ja vabatantsukava Sindi gümnaasiumi õuel Foto Urmas Saard — Janne Ristimetsa laste loov- ja vabatantsukava Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard

Papiniidus asuvas Kaubamajakas näeb laps oma silmaga, millega on võimalik maakonnas tegelda, ning saab omal nahal järele proovida, mis meeldib, sobib ja kaasa haarab.

Messi sihtgrupp on noored ja lapsed ning nende vanemad. Messil saab ülevaate Pärnumaa huvikoolidest-ringidest, sportimisvõimalustest, käsitöö-, muusika-, kunsti-, loodushariduse, tehnika- ja kõikvõimalikest muudest ringidest, töötubadest ning põnevast vabaajategevusest. Saab ka ringidesse registreeruda. Kohal on noorteorganisatsioonid.

Messi vältel on laval programm, kus huvikoolid-ringid näitavad, mida kõike neil õppida võib ning mida nende noored teha oskavad. Letti lüüakse selle aasta uudised. Näiteks JJ Street teeb laval selgeks, missugune on uus Pärnusse jõudev tantsustiil Vogue. Korvpalliklubid näitavad, kuidas lasteklassist võib meistriliigasse jõuda, tutvuda saab jalgpalli, karate, squashi, purjetamise ja paljude teiste spordialadega. Võimlejad tutvustavad võimlemiskooli Rüht taset. Kohal on 12 huvikooli ja 5 tantsukooli! Lisaks tulevad messile ka vabaajategevuste pakkujad ning demonstreerivad endi uudiseid.

Loe edasi: Pärnu huvitegevustest teeb ülevaate Huvikas

Sindi tervitas Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

„Sindi on täiesti tasemel, eeskujulik ja esmaklassiline linn, kes oskab hinnata, tänada ja austada oma sportlasi. Sportlastel on pöidlahoidjatest alati väga hea meel. See on ääretult oluline tagasiside, ilma selleta kaotaksid meie pingutused mõtte. Sindist oleme saanud väga innustavat tagasisidet, mistõttu olemegi oodatud tulemuseni jõudnud. Sten-Erik Andersoni rinnal pole veel ihaldatud olümpiamedalit, aga küll temagi veel selle Sinti toob,“ rääkis Allar Raja täna oma kodulinna rahvale.

Sindi inimesed tervitavad Sten-Erik Andersoni ja Allar Raja Foto Urmas Saard — Sindi inimesed tervitavad Sten-Erik Andersoni ja Allar Raja. Foto: Urmas Saard

Linnavolikogu esimees Toomas Asi meenutas, et Sindil on ammused kogemused kasvatada endi seast olümpiamängudeks kõlblikke sportlasi, kelle saavutused lähevad aina paremaks. Tõstja Aleksander Kask osales 1928. a Amsterdami oümpiamängudel, kus jagas 14–15. kohta. Uno Palu saavutas Melbourni olümpiamängudel kümnevõistluses 4. koha. Eelmisel suveolümpial sai Raja paarisaerulise neljapaadi koosseisus koos Tõnu Endreksoni, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga 4. koha. Äsja lõppenud Rio de Janeiro XXXI suveolümpiamängudel võistles sama meeskond Lagoa Rodrigo sõudekanalil ja võitis valitseva maailmameistri Saksamaa ning teisena lõpetanud Austraalia paatkonna järel pronksmedali, jättes endist tahapoole suurriigid Poola, Suurbritannia, Ukraina. „Kuigi Sten-Erik Anderson ei pääsenud veel võistlema, oli ka teise Sindi mehe panus olümpiamängudel ülioluline, mille tähtsust asendusmehena ei tohi vähemalgi määral alahinnata,“ osundas Asi.

Loe edasi: Sindi tervitas Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitis Andrus Veerpalu ja Laura Kallas läks koju uhiuue jalgrattaga

Eilse Uhla-Rotiküla elamusjooksuga algatati korraldajate sõnul uus võistluspäev, millega tahetakse kindlasti järgnevatel aastatel jätkata ja meenutada sellega möödunud aegadel perekond Pätsi liikumist Tahkurannast Pärnusse, tähistada sportlikus vaimus taasiseseisvumispäeva ning säilitada Raeküla jaoks paljus küll teisenenud kujul kaua kestnud kahe staadioni jooksu traditsiooni.

Andrus Veerpalu, esimese Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitja Foto Urmas Saard — Andrus Veerpalu, esimese Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Kell 11 sõidutas suur buss Raeküla staadioni juurde kogunenud jooksjad Uulu staadionile. Teistega ühiselt sõitis stardipaika jooksu idee autor Enn Hallik. Ta ütles, et on valitud 10,4 km pikkust rada läbinud rattaga sajal korral ja jooksnud sellel elamusi tekitaval teel mitmekümnel korral. Mõistetavalt kandis ta rinnal registreerimisnumbrit üks. Eile jooksis Hallik tuttavaks saanud rajal elamusi nautides võistlusajaks 1.07,26. Eluaegse spordiajakirjaniku poeg Urmas Hallik jooksis teisena registreerununa pisut alla tunni.

Tahkuranna mehe Andrus Veerpalu võit polnud suur üllatus. Temalt oodati suurepärast aega mitmete asjatundjate poolt juba siis, kui enamik tuntud nimesid olid kirja pandud. Veerpalu tulemuseks mõõdeti 38.37. Võtjast 20 sekundiga maha jäänud Raeküla mees Priit Talu jooksis välja paremuselt teise tulemuse 38.57. Võistluseelsel päeval ennustas Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson, et Martin Tarkpea võib samuti Veerpalule tugevat konkurentsi pakkuda. Spordijuht ennustas päris õigesti. Tarkpea lõpetas kolmandana, ajaga 39.36. Ka Kustasson igatses starti minna, aga viimase hetke ootamatud kohustused sundisid soovist loobuma.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitis Andrus Veerpalu ja Laura Kallas läks koju uhiuue jalgrattaga