Talisuplejad ei hooli pakasest

Juba nädalapäevad ei pääse Pärnu talisuplejad niisama lihtsalt kaldaliivalt otse jõkke suplema. Iga päev võetakse mootorsaag ja lõigatakse paraja suurusega jääauk uuesti lahti.

Miinus 20 kraadi õhutemperatuuri Pärnus Foto Urmas Saard
Miinus 20 kraadi õhutemperatuuri Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kui täna tund pärast keskpäeva Papiniidu silla lähedal asuvale supluskohale lähenesin, oli jäässe tehtud bassein taas külmas vees ujujatele ettevalmistatud ja Pärnu talisuplejate seltsi president Tõnu Kütt järsust kaldaservakust üles ronimas, saag näppus ja teisedki abilised järgnemas. Viimati kohtusime samas kohas 3 aastat tagasi 22. jaanuaril. Ilm oli samasugune päikseline, aga tänase -20 kraadi asemel näitas termomeeter üksnes mõned pügalad allpool nulli. „Tegelikult pole suurt vahet, kui palju kraade õhus on. Palju olulisem on tuulevaikus,“ selgitas Kütt, kes koos valgevenelase Nikolai Bribõlskiga kümmekond aastat tagasi selle paiga alaliseks talisupluse kohaks välja valis. Bribõlski on seltsi asepresident. Nagu tookordki, kinnitasid mehed nüüdki ühest suust, et talisuplus tekitab suurepärast heaolutunnet, toodab organismile ergutavaid hormoone ja ergastab mõttetegevust.

Kui 3 aastat tagasi oli Pärnus registreeritud talisuplejaid 15 ja teatava regulaarsusega talisuplust harrastajaid paarikümne ringis, siis nüüd nimetas Kütt sama arvu ligilähedast kahekordistumist. Praegugi moodustavad endiselt mehed enamiku, aga ka naiste osakaal on märgatavalt kasvanud.

Loe edasi: Talisuplejad ei hooli pakasest

Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Rahvusvahelise malesuurmeistri Paul Kerese pronksbüst kõrgub graniitsambal kunagise Pärnu poeglaste gümnaasiumi ees, sest 1934. aastal lõpetas ta sama kooli. Tippmaletaja tänasel sajandal sünniaastapäeval toodi juba aegsasti esimesed lilled ja süüdati väiksed küünlad. Pärast päikese loojumist läideti 64 suurt kauakestvat küünalt.

64 küünalt Paul Kerese mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval Pärnus Foto Urmas Saard
64 küünalt Paul Kerese mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard

„Oli aeg, kui öeldi Eesti ja mõeldi Keresest,“ ütles suurt lillekimpu mälestusmärgi jalamile asetanud Pärnu abilinnapea Jane Mets. Veerand tundi enne kogunemist laoti 64 suurt küünalt maha ja Mets lubas kõigil kohale tulnud Kerese austajatel panna leegitsema vähemalt ühe küünla.

Mark Soosaar tuli kohale oma laternaga. Ta pakkus välja mõtte, et Pärnu koolides võiks olla üheks valikaineks male. Seda selleks, et Pärnust võrsuks lõpuks ka maailmameister. „Keresest oleks ju võinud saada maailmameister, kui mitte nõukogude võim ei oleks olnud nii halastamatu meie rahvusliku suurmehe suhtes. Kui Kremlist poleks antud käsku, et võitma peavad teised mehed, mitte Keres…“ Soosaar ei välistanud võimalust, et Kerese infarkti võiski põhjustada tema ebasoosingusse sattumine. Ta suri südamerabanduse tagajärjel 59 aasta vanuses 1975. aastal. Keres maeti suurte auavaldustega Tallinna Metsakalmistule.

„Seistes koolimaja ees, kus on õppinud meie rahvale väga paljud olulised inimesed, Eesti riigi loojad Päts, Vilms, Kuusner, terve plejaad kultuuriinimesi, mõtlen miks ei võiks praeguse nimetusega Kuninga tänava põhikooli vapi kujundiks olla malelaual seisev kuningas,“ tegi Soosaar ettepaneku. „Terve meie elu on üks malemäng, kaotuste ja võitudega käsikäes.“

Sõnavõtu järel mängis malekorüfee mälestuseks Keresest 6 aastat noorem Henno Sepp paarikümne kraadises külmas ühe suupillipala.

Narvas sündinud, lapsepõlve ja noorusaastad Pärnus elanud Keres püsis maailma absoluutses tipus aastakümneid. Rahvusvaheline maleföderatsioon kuulutas aasta 2016 Kerese aastaks. Keres on valitud Eesti 20. sajandi sportlaseks. Kunagise Pärnu Poeglaste gümnaasiumi esisel platsil avati malekuninga Paul Kerese auks büst 1996 a. augustis. Samba autor on Mare Mikof. Mälestusmärgi püstitamiseks asutati 1994. aastal Pärnu maleklubi eestvõtmisel Paul Kerese mälestusfond, mille kaudu koguti raha büsti saamiseks.

Loe edasi: Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Eile toimus Pärnu Väärikate ülikoolis käesoleva õppeaasta teise semestri esimene loeng, millele eelnes TÜ Pärnu kolledži direktori Henn Vallimäe tervitussõnavõtt ja kümnendat aastat tegutseva ansambli Top Ten esinemine.

Lembit Roosimäe, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard
Lembit Roosimäe, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe on varemgi auväärsele kuulajaskonnale Tervise saalis esinenud. Siis oli ta õpetaja Laurina viiulit mängimas. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles pisut naljatledes, et kuna suuresti Roosimäe eestvedamisel toimuvad Sindi ajalooklubi kogunemised ja paljud selle liikmed on samuti Väärikate ülikooli hoolsad kuulajad, siis võis toimunut pidada ka laiendatud ajalooklubi sündmuseks.

Küüditamises pole midagi uut

Roosimäe sündis väljasaadetud vanemate lapsena. Isa pani talle nimeks Lembit oma onu mälestuseks, kes langes Sinimägedes punaste vastu sõdides. Eestisse pääses poiss neljaselt. Seepärast isiklikke mälestusi pole palju, aga ta on suurt tööd teinud arhiividokumentidega ja seepärast tema teadmised ka väga väärtuslikud ning usaldusväärsed. Mälestustest siiski seda, et Eestisse saabujat võeti vastu ilmse jahedusega ja nimetati Venemaa eestlaseks. Aga ema ja isa jutust mäletab Roosimäe sooje sõnu sealsete Siberite asukate kohta. Nemadki olid kunagised väljasaadetud ja mõistsid eestlasi hästi.

Loe edasi: Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Kolmekuningapäeval Agapes

Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape kogudusel on saanud tavaks kutsuda kolmekuningapäeva jumalateenistusele inimesi kõigist teistest linna kirikutest ja palvelatest, et jagada kristlikus usuelus ühist osa erinevate tõekspidamistega usklike vahel.

Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus Foto Urmas Saard
Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus. Foto: Urmas Saard

Lisaks üle linna paistvatele kõrgete tornidega kolmele kirikule on Pärnus veel päris suur hulk rohkem või vähem tuntud nimetustega pühakodasid. Tornideta Immaanueli, Saalemi ja teiste sarnaste kõrval on Agape kogudus üks linna tuntumaid, mis asutati 1921. aastal. Laiemale üldsusele sai ta paremini teatavaks üheksakümnendatel, pärast uue hoone valmimist Rääma männiku servas. Agape toetub ajaloolisele kristlikule traditsioonile ja kohtleb austusega oma naabreid teistes kirikutes.

„Pole teada, kui suursugune see tuleb, kui laiaulatuslikult teised kogudused saavad meie kutsele vastata. Teadaolevalt on vähemalt kahel suuremal Pärnu kogudusel ka oma tavajumalateenistus samal ajal,“ arutles pastor Tõnu Kuusemaa enne teenistuse toimumist. Külastasin taolist koguduste vahelist jumalateenistust esmakordselt. Polnud aimu, mida suursugune täpsemalt peaks antud juhul tähendama ja ei esitanud teadasaamiseks ka täiendavaid küsimusi. Lootsin seda ise näha ja paremal juhul ka kogeda.

Loe edasi: Kolmekuningapäeval Agapes

Pärnu muuseumi näituse „Käsitööplahvatus“ lahtiolekuaeg pikeneb kuni 24. jaanuarini

„Käsitööplahvatus“ hõlmab kolme eripalgelist näitust, mis käsitlevad Pärnu käsitöö erinevaid aspekte.

Veisenahast joogipudel on vahatatud ja liivaga vormitud Foto Urmas Saard
Veisenahast joogipudel on vahatatud ja liivaga vormitud. Foto: Urmas Saard

Näitus “Loomast loodud” rõhutab loomsete materjalide olulisust meie käsitööpärandis. Väljapanek tutvustab  loomset päritolu materjale nagu vill, nahk ja luu ning nendest materjalidest valminud unikaalseid käsitööesemeid. Näituse eestvedajad Liis Luhamaa ja Julika Roos on näitusele kokku koondanud Pärnumaa käsitöölised ning eelkõige ongi vaatluse all Pärnumaa taludest ja loodusest pärit tooraine ja sellest meisterdatud looming.  Tänapäevase kõrval saab tutvuda ka ajalooliste käsitööesemetega, et meenutada meie esivanemate oskusi ja leidlikkust. Ekspositsioon kutsub austama loomseid ande ja pakub inspiratsiooni põnevate loomsete materjalide kasutamiseks.

„Puulased“ ehk Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli rahvusliku puutöö eriala lõpetajaid eesotsas juhendaja Meelis Kihulasega seavad eesmärgiks kasutada puitu just nii, nagu seda tegid meie esivanemad.  Esemed on valminud masinaid kasutamata, soovides edasi anda traditsioonilise puutöö oskuseid. Lisaks esemelisele poolele toob näitus vaatajani puidutöö tehnoloogia ning kirjeldab selle käsitööliigi erinevaid tööetappe. Eksponeeritakse ka tööriistu ja puidunäidised.

Loe edasi: Pärnu muuseumi näituse „Käsitööplahvatus“ lahtiolekuaeg pikeneb kuni 24. jaanuarini

Relvarahu aastapäeval muretseti Pärnus juhtide ja rahva vahelise vähese mõistmise pärast

Täna mälestati Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Pärnu Alevi kalmistul toimus Vabadussõjas langenute ausamba juures seisak, millega meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.

Pärjad Pärnu Vabadussõja monumendi jalamil Foto Urmas Saard
Pärjad Pärnu Vabadussõja monumendi jalamil. Foto: Urmas Saard

1919. a viimasel päeval jõuti Eesti ja Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette kahe riigi vahelisel rindejoonel sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.

Pikka traditsiooni au sees pidades asetasid relvarahu aastapäeval Pärnus Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindatus. Arvukalt tuli kohale Eesti Lipu Selts oma liikmete ja lippudega. Tseremooniat juhtis Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko.

„Võibolla see võitlusind saavutada midagi enneolematut oli kergem kui pärast seda vabadust hoida. Esimese iseseisvuse lõpul ei suutnud president mõista oma rahvast ja rahvas presidenti. Juba siis ei arvatud enam rahvast, kes oli vabaduse nimel verd valanud, enam midagi,“ hindas kaplan kriitiliste sõnadega Eesti poliitilist ajalugu ja leidis, et sarnaselt esimese iseseisvusaja lõpuga ei saa ka nüüd meie valitsejad rahvast aru ning kodanikud ei mõista enam oma juhte.

Loe edasi: Relvarahu aastapäeval muretseti Pärnus juhtide ja rahva vahelise vähese mõistmise pärast

Relvarahu aastapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti

3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 96. aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Kapten Viktor ARAK on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium Pildil kooli praegused vilistlased Foto Urmas Saard
Kapten Viktor Arak on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium. Pildil kooli praegused vilistlased. Foto: Urmas Saard

Kaitseliidu malevad ja kaitseväe üksused asetavad sel puhul pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Tallinnas asetab Vabadussõja võidusamba jalamile Kaitseliidu poolt pärja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Hannes Hanso, Tallinna Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.

Pärnus toimub algusega 10.30 Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures mälestustseremoonia. Ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.

Tänavu möödub 96 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise, öeldakse Kaitseliidu pressisõnumis. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Loe edasi: Relvarahu aastapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti

Piltuudis: vana-aasta viimasel päeval Pärnu rannas

Tänast vaadet, mida Pärnu linnakividel ei näe, korvab rannaliiva ja kinnikaanetamata mere vahel valendav viirg.

Pärnu rand aasta viimasel päeval Foto Urmas Saard
Pärnu rand aasta viimasel päeval. Foto: Urmas Saard

Samavõrd, kuidas langevad pügalad miinuskraadide suunas, eemaldub aegamisi meri kuldse liivaga rannast. Päeval kõikus alanev meretase vahemikus +25 kuni +15 cm üle keskmise ja jätkab Pärnu Sadama andmeil jätkuvat langust veel päris pikalt. Lainetuse tulemusena on külmunud liivale jäänud maha pesulaua pinda meenutav väli. Pesulaud on ammugi muutunud unustusehõlma kaduvaks tarbeesemeks, aga loodus pole vaatamata oma näilisele heitlikkusele midagi kõrvale heitnud.

Piki rannariba kulgevad üsna laiad lumised vaalud tekitavad mulje, nagu oleks üksnes selles laiuses lund sadanud. Nii see muidugi pole olnud, aga jäise õhu ja vee koostöömõjul on loodus loonud sedakorda väga huvitava vaatepildi. Lained loksuvad laisalt jää-äärele.

6. ja 7. detsembri kardetud veetõus jäi õnneks olemata. Õnneks läks ka uisutajatel, sest surfikeskuse juures olev madal ala jäi merevee taganemise järel kenaks madalaks veekoguks, mis ära jäätunult muutus ideaalseks liuväljaks.

Loe edasi: Piltuudis: vana-aasta viimasel päeval Pärnu rannas

Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel

Ilmaennustajatelt aegsasti lubatud paraja tugevusega tuul sundis mere suunas astujat pisut looduse vägevusega jõudu katsuma, aga ka mitte ülemäära pingutama.

Esimesel jõulupühal Pärnu rannas Foto Urmas Saard
Esimesel jõulupühal Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Mai tänava kohal oleva linnuvaatlustorni mineku mõttest tuli siiski poolel teel loobuda, sest edelakaarest puhuv tuul paisutab üsna kerge vaevaga vee madalamatele rannaniidu aladele ja nii kattus jupike kergliiklusteedki merevoogude virvendusega. Kingadega läbi ei läinud ja ega kummikutestki poleks abi olnud, sest pärast märja teekonna läbimist polnud võimalik väga pikalt mööda kuiva asfalti astuda. Võibolla kalamehe säärikud oleksid jätnud linnuvaatlustornini jõudmiseks jalad kuivaks. Imestasin, et kõigest 90 cm üle keskmise taseme tähendab mõnes kohas juba randa pääsemise tõkendit. Surusin kootud mütsi uuesti sügavamalt pähe ja pöörasin merele selja.

Seadsin sammud keskranna poole. Tervise kohal olevate lõugaste peale viib kõrgem laudtee ja sellel seistes oli põnev vaadata lohesurfareid. Normaalsetel aastatel lasevad surfarid sobiva tuule korral detsembris ennast lohetrapetsil vedada lumelauaga mööda valgeid välju. Aga tänavune aasta on kõiges täiesti peapeale pööratud. Kui muidu on talvistel surfaritel lumelauariietus või tunked, siis nüüd kattis nende keha suvine kalipso. Sõiduks sobiv tuulekiirus on vahemikus 4 kuni 25 meetrit sekundis. Kusagil selle keskmes täna sõidetigi.

Loe edasi: Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel

Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Täna toimus jõululaat Pärnu Raeküla koolis, kus lisaks oma kooli 7 minifirmale ja töötubadele osalesid külalistena kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad, üllatajana tuli kauplema ka Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Säde.

Jõululaat Pärnu  Raeküla koolis Foto Urmas Saard
Jõululaat Pärnu Raeküla koolis. Foto: Urmas Saard

„Selliselt suuremalt peame kooli õpilaslaata alles teist aastat. Varem oleme müüke teinud mingite teiste sündmuste, nagu reaalainete nädala või projektipäeva raames. Tänavu kutsusin külalistena osalemas ka kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad,“ rääkis majandusõpetaja Kristi Suppi. Eelregistreerimise lehel on kirjas kokku 39 kaupleja nimetust. Kauplevad nii minifirmad kui töötoad. Junior Achievement Eesti kodulehelt saab teada, et minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks 7.-9.klassis.

Milles on siis töötubade erinevus? Suppi selgitas, et kui ametlikult registreeritud ÕF ja MF tegutsevad terve õppeaasta, siis töötoad on ühekordsed, konkreetseks ürituseks valmistunud meeskonnad. Suppi hinnangul oli väga suur abi töötubades osalevate õpilaste vanematelt. Õpetajatest abistas oma õpilasi Pille Nurk (3.a), kes on ka Pärnu Ülejõe Põhikooli MF L.A.M konsultant. Veel nimetas ta õpetajaid Anneli Kõrge (6.a), Sirle Sikk (6.b) ja Anu Helemäe (7.a).

Loe edasi: Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

„Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Eile Pärnu Kaubamajaka kaubanduskeskuses peetud õpilaslaadal „Jäärmark“ osales 24 firmat.

Eliria Kaup (paremal) Foto Urmas Saard
Eliria Kaup (paremal). Foto: Urmas Saard

Laada toimumise valmistasid korralduslikult ette ja viisid läbi Pärnu Raeküla kooli üheksandate klasside 5 õpilast, keda omakorda abistasid veel 7 õpilast. Kogu meeskonnatööd juhtis kooli õpilasesinduse esimees Eliria Kaup (9. c). Organiseerimistöös oli peamiseks nõuandjaks majandusõpetaja Kristi Suppi, kelle algatusel alustati Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidega ja nüüd pärast gümnaasiumiastme sulgemist võttis kaheksanda „Jäärmarki“ korraldamise üle Raeküla kool.

Kaubalettidel esmapilgul märgatust

Raeküla kooli MF Topsik leidlikud neiud kasutasid oma toote valmistamiseks tarbitud plastikpudeleid. Kaks pooleks lõigatud pudelit ühendati kinniseks topsikuks liite kohta liimitud lukuga. Keskkonnasäästlik materjali taaskasutus väärib alalist tunnustust. Žürii hindas parimat toodet minifirmade esimese koha vääriliselt.

Loe edasi: „Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Mihklikuul asutatud mittetulundusühing Avangard Galerii avas täna õhtul Pärnus Rüütli tänaval kuue maalikunstniku loominguga esimese näituse.

Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus Foto Urmas Saard
Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus. Foto: Urmas Saard

Näituse avamisel võtsid kunstnike ja kunstisõprade õnnitlusi vastu Marian Kivila ja Jan Leo Grau. Kivila sõnul valmistati näituse valik ette kuu ajaga. Seda tehti pärast põhitööd hiliste õhtutundide arvelt ja väsimusest hoolimata. „Näitus on improvisatsiooniline. Vaatamata teatavale kiirustamisele ei tähenda tulemus seda, et näitus kuidagi halb oleks. Improvisatsioonid ongi ju alati väga head. Performance-kunst ei ole väga pikalt läbi kalkuleeritud, vaid püüdsime õhust kinni kõige olulisema. Me ise oleme oma galeriiga alguses ja samas oleks huvitav jälgida, kuidas on tänased kunstnikud olnud alguses ja kuhu nad lõpuks välja jõuavad. Siin on võimalus arutleda inimese, aja, kvaliteedi ja põlvkondade vaheliste seoste üle,“ rääkis Kivila. Järgnevalt nimetas ta näitusel osalevaid kunstnikke.

Andrus Joonas on Edela-Eesti koolkonnast; Jan Leo Grau on iseõppija, kes vaatleb foto- ja maalikunsti suhet kaduvuses, tema juhuslikud mobiilivõtted jõuavad tundeliste lisanditega lõuendi kangale; Martin Saar tuli hiljuti New Yorgi kunstiakadeemia magistrantuurist Eestisse tagasi; Alina Orav on praegu Vancouveris elav noor maalikunstnik, kes lõpetanud Eesti kunstiakadeemia; Liis Koger esindab noorema põlvkonna abstraktsionismi ja Billeneeve tuleb samuti siinse Edela-Eesti koolkonna kogemustega.

Loe edasi: Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Täna esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis selle aasta viimase loenguga Lagle Parek, kes rääkis kultuurilooliste peatustega palverännaku võimalikkusest Piritalt – Vana Vastseliina.

Lagle Parek Foto Urmas Saard
Lagle Parek. Foto: Urmas Saard

Oodates Lagle Pareki saabumist Tervise kultuurikeskusesse, tekkis vestibüülis hetkeline nõutus küsimuses, millise tiitliga oleks kõige sobilikum auväärset külalist auditooriumile esitleda? Muidugi on ta ühiskonnategelane ja paljudest eluettappidest võiks teda esiletõstvalt nimetada ka endiseks siseministriks. Aga talle endale meeldib ennast nimetada kloostri sõbraks. Parek ei ole birgitiinide ordu liige, aga on ilmikuna sidunud oma elu Pirita kloostriga alates selle taastamisest saadik. Just töö siseministri ametis viiski teda kokku ülemabtissi ema Teklaga ja sealt edasi kulges sõprus kloostriga üha suuremas vaimses sügavuses.

„Sadade aastate eest võtsid mungad ette palverännaku Padiselt Harju-Madisele,“ tõi Birgitta õdede sõber Lagle Parek näite ajaloost, mille vastu näib tal eriline huvi olevat, iseäranis siinse Maarjamaa vastu. Võimalik, et säärane huvi on pärandus tema emalt Elsbet Parekilt, kes oli omal ajal Pärnu muuseumi direktor. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte, et miks ei võiks võtta ette palverännakut põhjarannikult ja minna Vahtsõliina püha krutsifiksi juurde? Pirita ja Vana-Vastseliina on Eestis kaks ainsat paika, kus saadud paavstilt erinevatel aegadel õiguse indulgentse müüa.”

Loe edasi: Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Jäärmark elab edasi!

Kui eelmisel õppeaastal lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane lend, tekkis minul kui õpetajal küsimus, kas ka Jäärmark lõpetab? Tänaseks on kahtlused hajunud!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kristi Suppi, foto erakogust

Juba 23 aastat on Eestis tegutsenud SA Junior Achievement Eesti, kes tegeleb mini- ja õpilasfirmade programmidega, et ettevõtlus- ja majandusõpe oleks kättesaadav Eesti koolides. Pärnumaa koolid on aktiivselt haakunud nende programmidega algusest peale. Alles käesolevast aastast on hakatud ka riiklikul tasandil hoogsalt ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetama.

Kaheksa aastat tagasi tekkis idee, et kui meil on nii palju õppefirmasid, siis miks mitte pakkuda neile võimalust müüa oma tooteid ka kodulinnas? Kas seda peaksid organiseerima ainut õpetajad? Aga miks mitte anda võimalust õpilastele endile organiseerimiskogemuste saamiseks? Nii sündis üritus „Jäärmark“ – õpilaste projektimeeskond korraldabki müügipäeva „õpilastelt õpilastele“, kus saavad osaleda nii mini- ja õpilasfirmad, kui ka nooremad õpilased oma töötubades valminud toodetega, olgugi, et nende vanus ei luba veel õppefirmat luua.

Loe edasi: Jäärmark elab edasi!

Pärnus jäi veetõus prognoositust umbes 25 cm allapoole

Veetõus Pärnu kesklinna kai ääres 6 detsembri õhtul kella 23 paiku Foto Urmas SaardÕnneks jäi prognoositud veetõus, 189,7 cm üle nulli, Pärnus tulemata. Õhtul kella 10 ja 12 vahel püsis vesi küll üle kriitilise 160 cm, aga see veel tõsist üleujutuse ohtu ei kujutanud. Täna hommikul poole viie paiku valitses samuti oht tõusta kriitilise piirini, aga jäi siiski sellest mõnevõrra allapoole. Viimati tõusis merevesi korraks üle 160 cm 4. detsembri keskööl vastu 5. kuupäeva.

Praegu näitab Pärnu Sadamas meretaseme mõõtmine vee alanemist ja prognoositult langeb homme kella viieks kuni 45 cm pealpool nulli.

Fotod on tehtud eile õhtul ajavahemikul poole kümnest poole kaheteistkümneni Pärnu jõe vasakkaldal Papiniidu ja kesklinna sildade vahelisel alal.

Veetõus Pärnu kesklinna kai ääres 6. detsembri õhtul kella 23 paiku. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnus jäi veetõus prognoositust umbes 25 cm allapoole

Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Laupäeval, 5. detsembril, peetakse Junior Achievement Eesti SA egiidi all väga pika traditsiooniga õpilasfirmade laat „Pärnumaa jõulud“, mida korraldatakse koostöös Pärnu kolledži, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni ja Eesti ettevõtlusharidus Seltsiga.

Teisi Kirimägi Foto Urmas Saard
Teisi Kirimägi Häädemeestelt osales mullu õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud” ja kauples tänavu veebruaris ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laadal. Foto: Urmas Saard

Õpilasfirmade laada pidulik avamine toimub kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis keskpäeval, müük algab kell 11.00 ja kestab 15.30-ni. Laadale registreerus kuuest maakonnast 78 õpilasfirmat. Tegemist on tõeliselt äriliste ettevõtmistega, kus noortel tuleb oma ettevõtluses arvestada müügist saadava sissetuleku kõrval ka otseste kulutustega. Nii näiteks tasutakse 80X80 cm suuruse müügikoha eest 8 eurot, mille eest saab lisaks veel osaleja infomapi, lõunasöögi ja õpilasfirma nimesildi. Kaugemalt tulevad noored peavad välja käima paarkümmend eurot öömaja eest ja muidugi maksma transpordi maksumuse. Hea, kui omavalitsused toetavad. Kahjumiga ei taha keegi kaubelda ja seepärast mõeldakse alati väga hoolega, millist kaupa või teenust loodetavale ostjale pakkuda. Lisaks rahalisele tulule motiveeritakse noori ettevõtjaid ka mitmesuguste preemiatega. Autasude välja selgitamiseks teevad seegi kord vastutusrikast tööd mitmesuguste erialade inimesed. Hindamine toimub kahes astmes: eraldi põhikooli minifirmadele ja gümnaasiumi õpilasfirmadele. Tunnustatakse parimaid müüjaid, müügikoha kujundajaid, innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, Ka paljud toetajad jagavad veel täiendavaid eripreemiaid.

Loe edasi: Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Tänane esimene adventpüha algas Eliisabeti kirikus hommikuse missaga. Päeva teisel poolel toimus tunni kestel kaunimate advendi- ja jõululaulude laulmine. Kohe selle järel jalutati kiriku juurest läbi Rüütli tänava Rüütli platsile.

Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele Foto Urmas Saard
Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele. Foto: Urmas Saard

Kõige ees sammus laterna tulega teed valgustades EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli riietunud valgesse rüüsse. Tema kõrval astus küünaldega koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim, vaimulike taga Korstna talu hobuvankril jõuluvanad. Muist jõuluvanasid jalutasid vankri järel koos Janne Ristimetsa tantsulastega ja nende järel omakorda suur hulk kirikulisi.

Õpetaja Enn Auksmann pöördus Rüütli platsile kogunenud rahva poole mõttega imest, mida Issanda tulemise ajal oodatakse. „See on Jumala inimeseks saamise ime, mille läbi meid inimlapsi ülendatakse Jumala lasteks,“ kõneles Auksmann, kes soovis, et jagatav tuli ei kõrvetaks, vaid soojendaks, et ei pimestaks, vaid valgustaks. Ta palus võtta selle soojendava valguse oma südamesse.

Loe edasi: Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Joosep Tammo: haridus on tähtis

Joosep Tammo pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia, mis antakse üle 17. detsembril Pirita kloostris toimuval nõukogu korralisel töökoosolekul.

Joosep Tammo Foto Urmas Saard
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard

19. novembril peetud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul otsustati 2015. aasta oikumeeniline aastapreemia anda pastor Joosep Tammole, kes oma isiku ja tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut erinevates eluvaldkondades, öeldakse pressisõnumis.

Tammo on olnud Eesti Kirikute Nõukogu asepresident aastatel 1995–2013 ja ligemale paarikümne aasta jooksul sama ühenduse komisjonide liige, samuti täitnud haridustoimkonna konsultandi ülesandeid kuni käesoleva aasta sügiseni.

Hinnatud tegevpedagoogina on tema kompetentsi kaasatud kristliku hariduse kontseptsiooni ja kristlike koolide kujunemisel Eestis. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on ta õpetanud religioonilugu, filosoofia ajalugu ja eetikat. Tammo on õppejõud Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis. Ta on tuntud mitme raamatu ja paljude artiklite autorina.

Loe edasi: Joosep Tammo: haridus on tähtis

Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Pärnus asuva Agape kiriku galeriis on kuni 26. novembrini avatud päevapiltnik Henn Soodla näitus „Sindi 77“, mida saab külastada pühapäevast neljapäevani kümnest kaheni.

Näituse Sindi 77 autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes Foto Urmas Saard
Näituse “Sindi 77” autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes. Foto: Urmas Saard

Agape avar fuajee annab suurepärase võimaluse väga esinduslike näituste korraldamiseks, mida Pärnu Postimehe kauaaegne päevapiltnik Henn Soodla on varemgi kasutanud ja kavatseb samaga jätkata edaspidigi. Küünlakuul avas ta Pärnu kolme ajajärku hõlmava mahuka fotonäituse “Kuurortlinna visioonid”, milles piltnik kõrvutas ühesuguseid vaateid erinevatel aastatel pildistatud fotodega. Midagi sarnast näeb nüüdki, kui seintele on paigutatud poolsada Sindit kirjeldavat fotot.

Fotograafiaga puutus Soodla kokku kaunis varajases lapsepõlves. Juba kümneaastaselt ostis ta enda tööga teenitud raha eest 6×6 fotokaamera Ljubitel (Любитель). Fotograafi töö andis talle teenistust umbes 30 aastat Pärnu Postimehele pildistades. „Sain 5+25,“ naeris Soodla ja jutustas, kuidas ta 1983-st saadik kuni 2009. aastani Pärnu Postimehele töötas. Alguses oli lehe nimi siiski Pärnu Kommunist. Enne ’83-dat tööraamatuga tööle kutsumist oli ta lehele juba 5 aastat üksikute tellimustena pildistanud.

Loe edasi: Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Kahe Silla Klubi tänavuse hooaja lõpetab 25. oktoobril Kahe Staadioni jooks.  Nii nagu eelmisedki  kolmikürituse sarja kuulunud  jooksusündmused, pakub ka viimane etapp tegevust kogu perele – rajale on oodatud nii jooksjad, rahulikumat kulgemist eelistavad käijad-kepikõndijad ning igas vanuses lapsed.

Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja Foto Urmas Saard
Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Start jooksule ning retkele antakse kell 12.00 Pärnu Raeküla staadionilt, misjärel suundutakse läbi Raeküla linnaosa tänavate Mai kergliiklusteele ning sealt edasi finišisse Rannastaadioni harjutusväljaku kõrval. Tulenevalt Rannastaadioni rekonstrueerimisest korraldatakse finišeerumine ka sel aastal staadioni kõrval ning distantsi pikkus on 7,48 km.

Finišiala kõrval asuvale rohealale on kell 11.00 algavatele tasuta lastejooksudele  oodatud kuni 11. aastased poisid ja tüdrukud. Pärast lastejookse on avatud laste hoiu- ning mänguala nendele, kelle vanemad jooksule või retkele lähevad.

Tänavu oodatakse starti ligi tuhatkond osalejat. 19. oktoobri seisuga  on jooksule registreerinud 530,  käimisdistantsidele 130 ning lastejooksudele ligi 50 spordisõpra.

Loe edasi: Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Bluesiklubi peab kuuendat sünnipäeva kohvikus Versus

Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.

Pärnu Bluesiklubi 6 aastane Foto erakogust
Pärnu Bluesiklubi 6-aastane. Foto: erakogust

Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.

Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.

Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.

„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.

Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.

Urmas Saard

Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.

Meeldivas seltskonnas

Erika Jeret ja Roger Evans läbivad väravat Foto Urmas Saard
Erika Jeret ja Roger Evans läbivad “väravat”. Foto: Urmas Saard

Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.

Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.

Loe edasi: Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist