Laevaga Pärnu ja Paikuse vahet sõitma

Lõbusõit OÜ alustas Pärnu Cruises kaubamärgi all regulaarselt toimuvate huvireisidega Pärnu jõel.

Laeva Pärnu kapten Tiit Tõniste Foto Urmas Saard
Laeva Pärnu kapten Tiit Tõniste. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks mitte sõita jalgrattaga laevani, jätta ratas sildumispaika ja sõita igapäevaselt laevaga kesklinna ja tagasi[/pullquote]Reedel, 8. juunil lõikasid Jaansoni raja äärsel kail (aadressiga Lai 2) Pärnu linna kirjadega valget linti 85-kohalise laeva omanik Asko Lääts ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Sellega kuulutati laeva esimene hooaeg avatuks ja kutsutud külalised astusid laeva ülemisele tekile, kus Bravo Catering kaunid piigad Marian Solovjova ja Marianne Mihkelstein tervitasid pardale saabunuid vahuveini, suupistete, puuviljade ja tordiga.

Lääts ütles laeva tutvustades, et alusel on pikkust 18 ja laiust viis meetrit. Laevakeret jääb allapoole veepinda 1,3 m. Laeval on kaks tekki. Aluse liikumiseks kasutatakse kahte peamasinat ja ühte abimasinat. Reisilaev valmis 1992. a Soomes. Paarkümmend aastat tegi see laev regulaar- ja tellimusreise Ahvenamaa ja Turu vahel. “Sealt me ta Pärnusse tõimegi,” rääkis Lääs.

Loe edasi: Laevaga Pärnu ja Paikuse vahet sõitma

Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Pärnu jutuvestja ja luulelembeline Jaak Känd tegi paar aastat tagasi Grillefestivali laulu, mida ka mitmel korral ette lugenud ja nii ka eile enne EELK Pärnumaa praost Tõnu Taremaa söögipalvet.

Jaak Känd Foto Urmas Saard
Jaak Känd. Foto: Urmas Saard

Inimesi kokku tulnud igast ilmakaarest:
Pärnust, Tallinnast ja Võrust, Virumaalt ja Saarest.
Mitu päeva kestab pidu Pärnu Vallikäärus.
Kõigil sigadel on süda ammu saapasääres.

Inimesi kokku tulnud paksemaid ja kõhnu –
Vallikäärust uhkab ninna imelisi lõhnu.
Eestlane on armastanud ikka hüva sööki –
sigaprael ja küpsekalal alati on lööki.
Lapsedki on ühes võetud seda lusti kaema:
viinerid ja pannikoogid ajavad neid naerma,
kutsuvad neid igal ajal söögilaua ligi.
Hoopis vähem meele järgi angerjas ja ribi.
Öelge mulle, mida teha kaalujälgijatel?
Grillipeol on nende tarvis mahetoidu katel.
Rukkolat ja kamajooki, hapukurki, tilli,
nii ei lähe veganitel nägu enam krilli.
Enamasti ahju juurde lastakse vaid mehi –
raske töö on küpsetada sõbra lihakehi.
Tänagi siin selgeks saame aasal Vallikäärus,
kes on etem grillimeister – Andres või siis Pearu.

Loe edasi: Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Grillfest on Pärnus kaheksandat korda

Täna käib Pärnu vallikraavi tagusel aasal vilgas ettevalmistav tegevus homme algavaks Hea toidu festivaliks, mis toimub kahel päeval.

Auris Rätsep Foto Urmas Saard
Auris Rätsep. Foto: Urmas Saard

Grillfesti korraldaja Auris Rätsep ütles, et tänavune Grillfest toimub 18. korda. Mitu korda neist Pärnus on toimunud? Sellele küsimusele vastamiseks pidi ta natuke nuputama. Arvas, et kuus viimast aastat on Pärnus järjestikku grillitud ja pidutsetud. Mingi aeg oli vahet ja veel varem veel paaril korral. Kahe aasta pärast tahab Rätsep juba suuremat juubelit pidada, aga see ei tähenda toidumüügi kohtade arvu suurendamist. Tänavu on toidumüügiks eraldatud 300 kohta ja sellega on korraldaja sõnul Pärnus lagi käes, sest rohkem kohti aasale tekitada pole võimalik. Rätsep meenutas, et alustades oli osalejaid kolm korda vähem.

Rätsep ütles, et selle aasta Grillfestil on kohal ka „Eesti otsib superstaari“ tänavune võitja Uudo Sepp ja teised finalistid – Sissi Nylia Benita, Merilin Mälk, Anette Maria Rennit, Hele-Mai Mängel, Jennifer Marisse Cohen.

Lisaks saab Grillfest nüüd veel kolmandagi lava ehk raadiolava, mille nimepartneriteks on Star FM ja Power Hit Radio.

Loe edasi: Grillfest on Pärnus kaheksandat korda

Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Läänemaal kaheksandat aastat metsikutele taimedele pühenduv Kristi Lehtla kinnitab, et Eestimaa põldudel ja metsades leidub suur valik inimesele söödavaid looduslikke toidutaimi, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid on meile väga vajalikud.

Kristi Lehtla Foto Urmas Saard
Kristi Lehtla. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Taimetark Lehtla valmistas võilille pannkoogi taigna, mille hulka segas ka nõgest ja maltsa[/pullquote]Et umbrohust valmistatud toidud võivad osutuda ka hästi maitsvaks söögipooliseks, seda tõendasid Kihlepas Eassalu külaseltsi majja kogunenud poolesajale huvilisele taimetargad Mercedes Merimaa, Evari Tšetšin, Kristi Lehtla, Herdis Elmend, Merle Einola. Juhina kandis eilse päeva hea kordamineku eest hoolt Kaire llus, kes on üks kolmeteistkümnest Pärnumaa maitsete aasta korraldustoimkonna tublidest naistest.

Kontaktürituse korraldajad soovisid viia omavahel kokku toitlustusasutuste pidajad, kokad ja metsikute taimede tundjad, et ärgitada harjumatuid taimi lisama meie kohvikute ja restoranide menüüsse. Kõneldi taimede korjamisest, hooajalisusest ja säilitamisest. Tutvuti maitse- ja metsikute taimede kogujate ning kasvatajatega. Kuid kõige põnevam osa oli ikkagi väikestes seltskondades toimunud toitude valmistamine ja hilisem degusteerimine ning ühine maitsmine.

Loe edasi: Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul

Kui kell viis algas Pärnu Koidula pargis pidulik Eesti lipu päeva tähistamine, siis vaevalt keegi 4. juuni pidupäevalistest teadis, et juba poolteist tundi varem algas Endla teatri laval enam kui saja sintlase osavõtul lavastuse “Ema käed kui sünnimaa” peaproov.

Eneli Arusaar saab  Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar saab Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja. Foto: Urmas Saard

Kuidas Eneli Arusaare mõtestatud lavastus mõttevälgatusest teatrielamuseks kujunes, sellest on juba pisut kõneldud, aga tasub veelgi rääkida. Praegu püsib eilne kontsertetendus värskelt meeles ja meenuvad viimaste päevade mõttevahetused Eneliga. Vahendan allpool üksikuid repliike ja lausekatkeid, et ka lugejale anda rohkem aimdust ühe lavastuse valmimise valulikust protsessist.

“Urmas, olen ise nii ärevil. Tahan,et kõik õnnestub. Tulin just proovist. Proov, proov, proov ja veelkord proov. Tahan kinkida elamuse. Niisiis tegelen kõigega, alates digiklaverist kuni kardinateni laval välja. Iga liikumine tuleb laval tuhandeid kordi läbi mõelda ja teha. Endla lava on ju midagi muud,” avaldas Eneli. “Askole olen väga tänulik, ta võtab oma helimehetööd nii südamega.” Eneli selgitas, et on ühiselt enam kui saja osatäitjaga nautinud Endla teatri lava ja mõelnud ja arutanud ja otsustanud ja tundnud ja tunnetanud. Lavastaja jagas oma emotsioone teadmises, et esmaspäevani ta ei maga.

Loe edasi: Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul

Lipu päeva kõnekoosolek Pärnus

Tänavu tähistati Pärnus Eesti lipu päeva traditsioonilise kogunemisega Rüütli platsi asemel Lydia Koidula monumendi juures.

Lipu päeval Pärnus Rüütli tänaval Foto Urmas SaardPidulikul lipurivistusel osalesid mitmed Pärnu linna koolid, kaitseliitlased, naiskodukaitse, noorkotkad ja kodutütred. Sõnavõttudega esinesid Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei. Esines puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja laulis Pärnu Ülejõe põhikooli poistekoor, mida juhatas Maimu Muttik.

Rongkäigus sammuti läbi Rüütli tänava teater Endla juurde. Endla suurel laval andis Sindi gümnaasium ühiselt naisrahvatantsurühmaga Kuu kontsertetenduse “Ema käed kui sünnimaa”, mille lavastas Eneli Arusaar.

 

Lipu päeval Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Lipu päeva kõnekoosolek Pärnus

Marina päev enne Georgiasse tagasilendu

Möödunud aasta kevadel vahendas Külauudiste portaal seitsme reisikirjaga väikese eestlaste seltskonna mitmepäevast tutvust Georgiaga. Toona võõrustas meid külalislahkusega mitmete teiste suurepäraste inimeste hulgast ka Marina Maisashvili, kes edendab oma kodumaal heategevust.

Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal Foto Urmas Saard
Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Postiljonist sai vahendaja, kes julgustas inimesi abistajaid mitte kartma[/pullquote]Marina jutustas juba meie Georgias viibimise ajal pikalt ja põhjalikult, kuidas temast sai Georgia kirikute liidus üleriigilise sotsiaaltöö koordinaator. Pärast Abhaasia sõda (1992–1993) valitses Georgias täielik kaos nii majanduslikult kui olmeliselt. Polnud gaasi, elektrit, kütet – ei midagi. „Pooled inimesed lahkusid laviinidena välismaale, peamiselt Türki, Kreekasse. Vanad inimesed jäid kogu riigis üksinda. Ja siis tekkis vajadus hoolitseda üksinda jäänud inimeste eest. Georgia kirikud murdsid pead, mida selles olukorras ette võtta,“ rääkis Marina. Huvitav on seejuures teada, et Kasastanist lahkunud sakslased lõid Saksamaal oma organisatsiooni. Tolleaegne evangeeliumi kristlaste liidu juht Levan Abelashvili õppis Kasastanis arstiteadust ja seal ta tutvuski samade sakslastega. Sakslased toetasid sotsiaaltööd aineliselt ja Marina juhatas tervet sotsiaaltöö võrgustikku, mis hõlmas mitte küll vast kogu Georgiat Batuumini. Aga suurt osa Tbilisi ümbrust kindlasti, läänes Gorini ja samuti idas – umbes paarisaja kilomeetri raadiuses ümber pealinna.

Loe edasi: Marina päev enne Georgiasse tagasilendu

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard
Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Loe edasi: Y’s Men kahel päeval Bauskas

Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu Foto Pilleriin Järve
Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu. Foto: Pilleriin Järve

[pullquote]Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.[/pullquote]Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.

Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.

Loe edasi: Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard
Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

„Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Eesti lipu 134. aastapäeval annavad enam kui sada sintlast tasuta kontsertetenduse Endla teatri suurel laval. Kontsertetenduse stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes juba mitmendat aastakümmet juhendab kodulinna õpilasteatrit.

Tants Ema süda Foto Urmas Saard
Tants “Ema süda” Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga ta leidis originaali, milles tegelikult olid need pärlid sinimustvalged[/pullquote]Mullu detsembris hakkas Arusaar pingsalt otsima ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi sajandat aastat. „Kui ma kuulasin erinevatel aegadel kirjutatud laule, avastasin Anne Veski laulu „Ema käed“. Veski laulust läksid mulle hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“. Mõistsin silmapilkselt, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema läbi ema südame, ema silmade ja ema käte.“ Idee leidmise järel vaatas ta läbi kõik oma koduse raamatukogu raamatud, mis jutustavad emast. Edasi läks ta linnaraamatukokku ja lahkus sealt kolme kotitäie raamatutega. „Olin kunagi lugenud Merle Karusoo elust võetud lugusid. Märkasin, et kirjutades avaldab inimene ka mõtteid, mida ta suuliselt välja ei ütleks. Nii otsustasin asuda otsima kirju, mida on kirjutanud emad oma lastele enne sõda, pärast sõda, praegu.“

Loe edasi: „Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Möödunud laupäeval, 12. mail toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluses osales ka Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste, kes uudistas Pärnus Hirve linnuvaatlustornis.

Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast Foto Helen Parmen
Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast. Foto: Helen Parmen

[pullquote]See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju[/pullquote]„Huvitavamad leiud olid änn, kes jäi sedapuhku täpsemalt määramata, 8500 merivarti, soo-loorkull, kaks kuldhänilast ja karmiinleevike, kes oli alles siia saabunud,“ rääkis noor linnuvaatleja.

8500 merivarti? Kuidas sellist hulka päevaga loetletakse? Tundub kosmiline hulk? „Ma ei tea, Lelov määras. Tal vist kogemust ka. See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju,“ vastas Ailiste.

Ornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel viibis vaatluspäeval Hirve tornis 11 lindude huvilist. Tavaliselt on Ailiste suureks hobiks lindude luuramine ja pildistamine. „Sedakorda ma ei pildistanud, keskendusin binokliga lindude vaatlemisele.“

Loe edasi: Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Eilsele ja tänasele päevale kavandatud Võilillefestival toimub Pärnumaal Kihlepa Neitsiraba Külastuskeskuses kaheksandat korda, et paljude aastate pingutusena kasvatada tublisti eestlaste “umbrohu-söömise-lembust”.

Kihlepa Võilillefestival Foto Urmas Saard
Kihlepa Võilillefestival. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmeid vägevaid jooke võis kohapeal pruukida, aga ka puruna kaasa osta[/pullquote]Päris hulk aastaid üha enam terves riigis tuntust kogunud Kihlepa külamaja ümbrus andis külastajale märku olulisest muutusest, sest kõik pole enam jäänud endiseks. Selgus, et vanade ja ohtlike puude maha võtmisega on Eassalu-Neitsi Külaseltsi hallatav Kihlepa külamaja ümbrus võtnud täiesti uue väljanägemise. Ühe kännu otsas seisis pikka kasvu habemik, kes songleeris kergete kurikatega ja korraldas valjuhäälsete korraldustega parkimist. Suured pilliroost nukud teatasid saabunutele, et asutakse õiges kohas ja kõik on oodatud Võilillefestivalile. Külamaja seinale riputatud valge lina ja õuel lehvivad lipud meenutasid, et tänavu kuulutati maitseaasta maakonnaks Pärnumaa.

Loe edasi: Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

Teisipäeval algavad Makedoonias Euroopa kadettide meistrivõistlused maadluses, mis kestavad Skopjes 20. maini. Eestit lähevad esindama sintlased Tiia-Triin Tomson ja Robyn Paulberg ning pärnakas Sander Tagu. Sindi noormees Raimond Uibo võistleb õpilaste klassis, mis toimub juuni alguses Ungaris, Györ’is.

Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo,  Raigo Paulberg (treener) Foto Urmas Saard
Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener). Foto: Urmas Saard

Kaugemale pääsevad võistlema ikka parimad. Märtsi alguses toimusid kadettide Eesti meistrivõistlused nii kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses kui ka naistemaadluses. Sander tuli kehakaalus -45kg Eesti meistriks nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses, Robyn tuli siis kehakaalus -71 kg kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses saavutas teise koha. Raimond tuli oma kehakaalus -58 kg samuti kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses teiseks. Tiia-Triin võistles kehakaalus -57 kg ja saavutas kadettide Eesti meistrivõistlusel teise koha. Kuid erilist esiletõstmist väärib Tiia-Triinu puhul tänavusel Eesti meistrivõistlusel täiskasvanute seas meistritiitli võitmine. Robyni juuniorite (U20) Eesti meistrivõistlustel saavutatud kolmas koht on samuti kõva tulemus.

Käesoleva aasta aprilli lõpus osales Leo Põhjamaade võistlusel Göteborg´is, kus toimus Soft Touch Open 2018. „Seal oli umbes 700 võistlejat Taanist, Rootsist, Soomest, Eestist. Väga tublilt maadles Tiia-Triin, kes võttis teise koha. Käisime neil võistlustel neljandat aastat ja nüüd saime sellelt võistluselt esimese medali. Robyn ja Sander tulid mõlemad neljandaks,“ rääkis Leo treener Raigo Paulberg.

Loe edasi: Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Seitse päeva tagasi Tahkuranna golfikeskuses suure pidulikkusega avatud Pärnumaa maitsete aasta jõudis Lao sadamas toimuvale traditsioonilisele Eesti rahvuskalale pühendatud RäimeWestile, mida uudistasid sajad silmapaarid.

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik Foto Urmas Saard
RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. Foto: Urmas Saard

Suuresti olid esindatud saared: Hiiumaa, Muhu, Saaremaa, muidugi ka Kihnu. Samuti võis tänaste kauplejate hulgas märgata inimesi Peipsi veerelt ja Tartu kandist, enesest mõistetavalt Tõstamaalt, kus festival aset leidis.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et juba kolmandat aastat on RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. „Miks just Tõstamaa kooli poolt? Sellepärast, et MTÜ Eesti Maaturism korraldab Tõstamaa koolis maaturismi õpet ja me soovime alati anda noortele ellu kaasa praktilisi kogemusi. Talve jooksul kogume natuke rohkem teoreetilisi teadmisi ja kevadeti RäimeFesti ajal näitame juba, mida oleme õppinud,“ rääkis Mengel. Kuna on Pärnumaa maitsete aasta, siis kaasati ka Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Tema juhendamisel õpivad noored kuidas Pärnumaa maitseid parimal viisil pakkuda. „Tänagi on meil koduleival Annika poolt esimest korda elus tehtud räimerullid. Alati valmistatakse Tõstamaa kuulsat keeksi, väga maitsev on kodusaial tehtud vimmaäkine. Kõik-kõik on kodukootud ja südamega tehtud eestimaised maitsed,“ selgitas Mengel.

Loe edasi: RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard
Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Loe edasi: Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Leili Voll saab Jannseni preemia

Pärnu linnavalitsus otsustas anda tänavuse Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja sellega kaasneva 4000 eurose rahalise preemia kauaaegsele kunstiõpetajale, aktiivsele kunstnikule ja graafikule Leili Vollile, kes jätkab veel praegugi 92-aastasena töötamist kunstniku ning kunstiõpetajana.

Leili Voll Foto Urmas Saard
Leili Voll. Foto: Urmas Saard

1994. aastal Postipapa mälestuse jäädvustamiseks asutatud auhinda jagatakse Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärselt panustanud isikutele. Volli esitas preemia saamisele Pärnu kunstikool.

Riigi sajanda juubeli eel kujundas ta graafilise lehe iseseisvusmanifesti ettelugemisest Endla teatri rõdult. Graafilise lehe said Pärnu linnalt kingituseks kõik Eesti üldhariduskoolid. Eesti vabadusvõitlejate liit tänas sama kunstiteose ja teiste temaatiliste teoste eest Volli teenetemärgiga.

Jannseni nimelise auhinna saaja on õpetanud Pärnu vene koolis, õhtukoolis, kuuendas kaheksaklassilises koolis, Vanalinna põhikoolis ja kunstikoolis.

Kunstnik aitas 1980. aastal luua Pärnu kunstikooli, olles nüüdki veel tegev täiskasvanute joonistamiskursuse juhendamisel. Igal kevadel avab õpetaja oma õpilaste näituse Pärnu keskraamatukogus.

Loe edasi: Leili Voll saab Jannseni preemia

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin
Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg
Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.

↑ Neis hoonetes on Endla tegutsenud. Fotod Marko Šorini kogust ↑

Segakoor Endla 140 juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval Foto Urmas Saard
Segakoor Endla 140. juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval. Foto: Urmas Saard

Päevasündmuse erilist pidulikkust rõhutasid teatrihoone paraadnat kaunistavad sinimustvalged lipud.

Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.

Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.

Loe edasi: Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Täna, 28. aprillil toimunud teisel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ja sadamatesse tehti esialgsetel andmetel ligi 25 000 külastust.

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas
Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

“Esialgsetel andmetel tehti 23 sadamasse kokku ligi 25 000 külastust, ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. Rekordiline arv külastajaid oli Pärnus Japsi kail, kuhu tehti umbes 5000 külastust ja Harjumaal asuvas Leppneeme sadamas käis üle 1800 kalahuvilise. Samuti käidi rohkelt ka Varnja ja Tallinna Kalasadamas, kuna lisaks kalasadamate päevale toimus Varnja laat ja Tallinna kalafestival.”

“Eesti kalurid väärivad tunnustust, sest just tänu neile on meil võimalus süüa värsket kodumaist kala,” ütles tervituskõne pidanud maaeluminister Tarmo Tamm. “Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd.”

“Avatud kalasadamate päeval saame näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ja seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab.” Maaeluministri sõnul saab igaüks kalurite toeks palju ära teha. “Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tamm.

Loe edasi: Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard
Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas keegi kardab siis laulda?[/pullquote]Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Pärnu linnavolikogu nõustus vabaõhumuuseumi ehitamisega

Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.

Illustratiivne pilt loomade aedikust Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard

Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.

Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.

Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnu asub Tori vallaga piiride muutmiseks läbirääkimistesse

Pärnu linnavolikogu nõustus Tori vallavolikogu ettepanekuga alustada Pärnu linnaga läbirääkimisi Sauga aleviku ja viie küla üleandmiseks Pärnu linnale.

Sauga vallamaja Foto Marko Šorin
Sauga endine vallamaja. Foto: Marko Šorin

Linnavolikogu volitas läbirääkimisi pidama linnapead, linnavalitsuse liikmeid ja kolme volikogu liiget eesotsas volikogu esimehe Andres Metsojaga. Linnavalitsuse ülesandeks on määrata Pärnu esindajad läbirääkimisteks moodustatavatesse komisjonidesse ja/või töörühmadesse, kaasates volikogu liikmeid.

Tori vallavolikogu tegi Pärnu linnavolikogule ettepaneku alustada Tori valla ja Pärnu linna vaheliste piiride muutmiseks läbirääkimisi, et anda Sauga alevik ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme ja Kiisa või Vainu küla Pärnu linna koosseisu. Vallavalitsus peab asutusüksuste kaupa välja selgitama, mida elanikud sellest arvavad.

Osa Sauga aleviku ja endisesse Sauga valda jäävate külade elanikest soovis, et Sauga vald oleks ühinenud Pärnu linnaga, kuid Sauga vallavolikogu otsustas Tori vallaga liitumise kasuks. Haldusreformi käigus ühinesid Tori vallaga lisaks Sauga vallale Are vald ja Sindi linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Sel laupäeval, 28. aprillil toimub Pärnus Japsi kail avatud kalasadamate päeva esindusüritus. Kokku osaleb avatud kalasadamate päeval 23 sadamat üle Eesti.

Japsi kalasadam Pärnus Foto Urmas Saard
Japsi kalasadam Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üles astub Kolme Põrsakese teadusteater[/pullquote]Perepäev algab kell 8 hommikul, mil saab osta värsket kala otse kaluritelt. Kell 10 esineb ansambel Sõpruse Puiestee ja kell 11 tervitab külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask valmistavad päeva jooksul mitmesuguseid kalatoite ning juhivad kala fileerimise õpituba.

Kogu päeva jooksul, kella 8-14 saavad lapsed osaleda Jarko Jaadla õngeõppes ja Jüri Tensoni kalanduse õpitubades. Kohal on kalateadlane Henn Ojaveer ning üles astub Kolme Põrsakese teadusteater.

“Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.”

Loe edasi: Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed