Pärnu

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Pärnus arutab värvikas rahvusvaheline
seltskond ökoturismi teemadel

Täna hommikul algas Pärnu hotellis Strand Pärnu linnapea Toomas Kivimägi avasõnadega Euroopa ökoturismi konverents. Konverentsil osaleb külalisi 25 riigist, nende seas Nepalist, Hiinast, Austraaliast, Rumeeniast, Kanadast jne.

Päeva esimesel poolel võtsid sõna Richard Denman Suurbritannia turismikompaniist ja professor Wolfgang Strasdas Saksamaalt Eberswalde jätkusuutliku arengu ülikoolist. Kõige värvikama ja atraktiivsema ettekande pidas Pål Knutsson Medhus (pildil) Norrast, kes kohe oma esinemise alguses teatas: „Kui teil on küsimusi, palun ärge küsige neid!”

“Kui paljud teist on helistanud panka ja saanud teada, et teie pangaarve on täis?” esitas Medhus 70liikmelisele publikule küsimuse. “Mitte keegi. Järelikult on meil võimalik teenida. raha.”

„Enam ei ole meil teenindusmajandus. Kas te teadsite seda?” jätkas Medhus. „Me oleme edasi liikunud elamusmajandusse.”

Medhusi ettekanne oli fokuseeritud teemale, mis vahe on teenusel ja elamusel. Tema sõnul maksab inimene meeldejäävatest sündmustest saadud elamuste eest rohkem kui lihtsalt teenuste eest. Ahel edukas ökoturismis peaks olema selline, et kõigepealt on näiteks rebane, järgmiseks astmeks on loomapark, seejärel telk, kust rebast vaadelda, ning kõige lõpuks tulevad elamused, mida inimene saab rebase tegevust jälgides. Siis toimub ka inimese sees muutus. Ökoturism peab inimese viima kuskilt kuhugi, oluline on tekitada muutus inimese sees.

Elina Kononenko, Pärnu

Euroopa ökoturismi konverents kestab 30. septembrini. Lähemalt uuri konverentsi kohta siit.

Pål Knutsson Medhusi kodulehekülg

Maailmaränduritest näitlejad avavad Pärnus fotonäituse

Täna kell 15 avatakse Pärnu Endla Teatrigaleriis fotonäitus “Maailm arlekiini kuues”, kus Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani fotovaliku maailma eri paigus saadud teatrikogemustest.

Endla teatrikohvikus ja Küüni koridorides on näituse raames üleval 34 fotolõuendit, mis kajastavad 2008.-2009. aastal toimunud reisil saadud teatrikogemusi Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Fotod heidavad pilgu nähtud etendustele, teatraalsetele rituaalidele, etenduste ettevalmistamisele, mängupaikadele ja rahvapidustustele.
“Näitus annab aimu, mis oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ning õpitakse, milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides, pakkudes ainest ja teistsugust lähenemisnurka mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas,” rääkis üks näituse koostajatest, näitleja Ott Aardam.

Näitus “Maailm arlekiini kuues” jääb Endla Teatrigaleriisse üles 24. oktoobrini. Edasi on näitus eksponeeritud veel Kuressaare linnateatris, Ugala teatris, Vanemuise teatris ja Theatrumis. Näitust toetavad Eesti kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, Endla teater, Kuressaare linnateater, Ugala teater, teater Vanemuine, Theatrum. Lõuendid trükkis ja viimistles ArtPrint.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Pressinõukogu tegi Pärnu Postimehe kohta tauniva otsuse

Pressinõukogu arutas Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialisti Raul Kivi kaebust Pärnu Postimehes ilmunud toiduabi jagamisest rääkivate artiklite peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Ajavahemikus 9.-11. juuni 2010 ilmunud artiklites kirjeldati toiduabi jagamist Pärnu linnas ning nimetati seda tarbetult keeruliseks ja saamatuks.

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialist Raul Kivi kaebas Pressinõukogule, et artiklites on avaldatud ebatäpset ja eksitavat infot, kõiki osapooli ei ole ära kuulatud ning tõsiste süüdistuse puhul kommentaariks sõna ei antud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik on kajastatava asutuse – Punase Risti – teenistuses.

Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et leht pakkus Pärnu linnavalitsuse töötajatele võimalust oma arvamuse avaldamiseks, kuid
kõiki rahuldavat teksti pole toimetus seni neilt saanud. Toimetuse kinnitusel on ajakirjanik Kalev Vilgats Eesti Punase Risti tegevuses
osalenud vabatahtlikuna.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksit mitmes punktis.

Allikas: Pressinõukogu

Pernau Rahwateater alustab täna oma esimest hooaega

Täna õdakul kell 19 alustab Pernau Rahwateater oma esimest hooaega, kaasa lööma oodatud on kõik huvilised! Kohtumispaigaks on Pärnu Nooruse maja Ülejõe linnaosas.

Harrastusteater on Eestis olnud populaarne rahvuslikust ärkamisajast saadik. Ka Pärnus on aegade jooksul püütud asjaarmastajatega teatrit teha, kord edukamalt, kord vähem edukamalt. Nüüd, üle aastate, on taas ideed ja on lava ja on näitejuht. Loodetavasti leidub ka tahtmist täis inimesi, kes täis kirge ja tungi tegelemaks teatrimaagiaga.

Teatrit juhendab vabakutseline näitleja, Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengiteatri juhendaja ja Täna va’ teatri eestvedaja Meelis Sarv.
„Esmane eesmärk on moodustada tugev ja toimiv tuumik, kellega saab hakata tööd tegema. Järgmisel aastal tähistab Pärnu oma 760. aastapäeva ja Pernau Rahwateatril peaks selleks puhuks valmima suur vabaõhuetendus,“ kergitas Sarv saladuseloori Pärnu Postimehes.

Juba täna alustatakse trupi koostamist. Kõik huvilised on teretulnud.

Pärnus seatakse septembri lõpus sihte ökoturismis

Esimene rahvusvaheline Euroopa ökoturismi konverents toimub 28.–29. septembril Eestis. Peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos rahvusvahelise ökoturismi ühinguga.

Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.–27. ja 30. septembril, mil on võimalus külastada erinevaid looduslikke paiku ja erinevate vahenditega reisida/matkata (Pärnu linna mere poolt kajakis sõudes või jahil purjetades, luusida huntide ja põtrade radadel, nautida sügisest linnurännet rannikul või matkata Soomaa soodes). Põhikonverents toimub 28.–29. septembril Pärnus Strandi spaa- ja konverentsihotellis.

Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, ametnikud ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, Ungarist.

Lisaks saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Vaata lisa!

34 Šoti mägiveist lasti Pärnu Mai rannaniidule

Täna last Pärnus Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist, kes asuvad seal pilliroogu hävitama. Veised jäävad rannaniitudele seniks, kuni neile jätkub ninaesist.

Esialgu mai keskele planeeritud karjalaskepäev lükkus halbade ilmastikuolude ning mägiveiste napi ninaesise tõttu edasi. Samuti osutus mägiveiste niidule laskmine suvel ohtlikuks, kuna Mai rannaniitudel ei ole loomadel päikesepaistelise ilmaga varjulist kohta. Praeguseks on loomade omaniku Georg Artma hinnangul pilliroogu söömiseks piisavalt, samuti on ilmastikuolud soodsad ning aeg mägiveiste rannaniidule lubamiseks küps.

Ligikaudu 10 hektarile asub pilliroogu sööma esialgu 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud keskkonnaametis koostatud kaitsekorralduskavas, see näeb ette, et rannaniitusid karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.

Mägiveised on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad paiknevad niitudel nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.

„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on praegu väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.

Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid keskkonnaametilt. Artma on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.

Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.

Allikas: Pärnu linnavalitsus

Homme on klubi Luuletaeva-Latern koosolek

Homme, 11. septembril koguneb Pärnu luuleklubi Luuletaeva-Latern Port Artur 1 fuajeekohvikus. Koos minnakse edasi Lõuna tänavasse Ingeri-Soome seltsimajja, kus toimub luuleetenduse proov. Etenduse lavastab Margus Oopkaup.

Pärnu keskraamatukogu kutsub lapsi karude jututuppa

Homme, 11. septembril kell 12 on kõik viie- kuni kaheksa-aastased lapsed oodatud Pärnu keskraamatukogu karude jututuppa.

Koos esimese sügiskuuga saavad raamatukogu karude jutunurgas taas hoo sisse jutuvestmised. Iga kuu teisel laupäeval täpselt kell 12 oodatakse sinna kõiki viie- kuni kaheksa-aastaseid raamatusõpru, kel tahtmist toredaid lugusid kuulata, põnevaid pilte vaadata, joonistada ja üheskoos maailma asju arutada.

Seekord tuleb juttu autode põnevast maailmast. Autolugusid kuulates selgub, et neilgi võib olla oma iseloom ja omad lemmiktegevused, koguni lemmiksöök. Üheskoos vaadatakse autopilte ja aetakse autojuttu. Joonistamata ei jää ka pildid väikese autopildinäituse tarvis.

Pärnus toimub Euroopa ökoturismi konverents

Septembri viimasel nädalal toimub Pärnus Euroopa ökoturismi konverents, mille peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos EASi turismiarenduskeskuse ja Rahvusvahelise Ökoturismi ühinguga.

Konverentsi eesmärgiks on luua üleeuroopaline foorum, milles osalejatel on võimalus saada ülevaade Euroopa sihtkohtade ökoturismi arengu praegusest olukorrast ning tuleviku väljakutsetest ja võimalustest.

Pärnusse on oodatatud teadliku ja jätkusuutliku turismi eksperdid ning huvilised nii meilt kui ka mujalt. Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, teadlased ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist ja Ungarist.

Peale ettekannete kuulamise saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja lüüa kaasa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.-27. ja 30. septembril. Selle jooksul saavad osavõtjad proovida Eesti oma ökoturismi tooteid.

Põhikonverents toimub spaa- ja konverentsihotellis Strand 28.-29. septembril. Täpsemat informatsiooni leiab konverentsi koduleheküljelt www.european-ecotourism.com. Eesti ettevõtjatel, ametnikel, tudengitel ja õppejõududel on võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist turismiteadlikkuse ja koolituse programmi raames.

Aivar Ruukel, Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees

Vello Paluoja portreed kultuuritegelastest
Pärnu keskraamatukogus

Täna kell 17 avatakse Pärnu keskraamatukogu I korruse galeriis kunstnik Vello Paluoja (fotol) sel aastal valminud kultuuri- ja kirjandustegelaste pastelltehnikas portreede näitus. See on tema autorisarja “Inimesi Eesti kultuuriloos” jätkunäitus.
Tänavune portreenäitus, kus on väljas 11 tööd, on pühendatud ülemöödunud sajandi kirjanduslikele suurkujudele.
Kõnealune väljapanek on teine kultuuri- ja kirjandustegelaste portreede sarjast, mille kunstnik pühendab Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kavandatult järgneb veel kaheksa näitust kuni 2018. aastani.
Pastellmaalide autor, kirjakunstnikuna tuntud Vello Paluoja on portreteerinud peamiselt neid 19. sajandi kirjandus- ja keeleinimesi, keda on vähem maalitud, kuid kes on jätnud olulise jälje Eesti kultuurilukku. Näiteks on kujutatud proosakirjanik Elisabeth Aspet, poetess Anna Haavat, koolikirjanik Mihkel Kampmaad, kirjanik Andres Saali, Jaan Oksa jt.
Pärnu Keskraamatukogu bibliograaf Heda Piiriste on täiendanud portreenäitust kirjanduslike tekstide ja trükistega.
Väljapanek jääb huvilistele vaadata 9. oktoobrini.

Allikas: Pärnu keskraamatukogu