Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppijatele teemal „Miks on demokraatia meile oluline”.

Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto Urmas Saard
Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Eilne päev läheb Tervise keskusesse kogunenud Väärikate ülikooli kuulajate jaoks ajalukku episoodiga, et loengupidaja hilines üle poole tunni. Pärnakad ei mäleta, et midagi sarnast oleks kümnekonna aasta jooksul varem juhtunud. Vabandades selgitas Herkel, et GPS seade saatis ta Tervise keskuse asemel Pärnu parkidesse ekslema. Ooteaeg täideti vabamikrofoni kasutamise võimalusega. Peamiseks arutlusteemaks kujunes küsimus Rüütli platsi ja Rüütli tänava nimetuse sobivusest Pärnu linnaruumis. Sama küsimus esitati ka Herkelile, kui ta viimaks enam kui paarisaja kuulaja ette astus. Aga seda küsiti rohkem jutujätkuks.

Herkel alustas Eesti Sõltumatu Noortefoorumi ajast (1988. a 4. juunil toimus Tallinnas esimene Eesti Sõltumatu Noortefoorum, mis kasvas öölaulupeoks ja laulvaks revolutsiooniks). Asutati sõltumatu infokeskus ja anti välja põrandaalust ajakirja Heinakuu. Noortefoorum murdis avalikkuse sekka demokraatia nõude. „Minu haridus oli tollel ajal demokraatliku valimissüsteemi kohta väga lünklik või koguni olematu,” meenutas Herkel.

„Kõige võimsam asi mis tol ajal toimus, oli Eesti ühiskonna organiseerumine. Loodi Rahvarinne, aga teisest küljest oli oluline kõik see, mis viis Eesti Kongressi valimisteni. Õigusjärgne kodanikkond hakkas ennast määratlema,” rääkis Herkel väärikas eas elukestvat õpet harrastavatele inimestele.

Herkel rääkis Riigikogu erakondade soodsamast positsioonist võrreldes väljapool seadusandlikku kogu asuvate poliitiliste ühendustega. Riigikogu erakondadele makstakse riigi eelarve realt 5,4 miljonit eurot. Ta vahendas Jüri Adamsi arvamust, et vabas ühiskonnas peaks olema kõigil võimalus erakonda asutada, kasvõi kahel inimesel. Aga Herkel peab minimaalse liikmeskonna langetamist tuhandelt 500-le samuti päris heaks kokkuleppeks. Samuti selgitas ta avatud ja suletud nimekirjade erinevusi. Mis on ühe või teise eelis ja puudus. Konkreetsete näidete varal avaldas Herkel arvamust, et ÜRO on rahvusvahelise organisatsioonina üks ebademokraatlikumaid ühendusi, mis vorbib kohati ka üsna naljaka sisuga pabereid.

Urmas Saard