Pärnumaa

Läti nädala veebiviktoriini viies päev

Laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale ja täna tuleb vastata 13. 14. ja 15. küsimusele.

Kemeru rahvuspark Foto Jurmala linnavalitsus — Kemeru rahvuspark. Foto: Jurmala linnavalitsus

Esmalt teisipäeval esitatud neljanda päeva kolme küsimuse vastused.

10) Jurmala linnas on kolm kaitseala?
11) Ragakāpa looduspark on kaitseala Jurmalas. Selle pindala on 150 ha.
12) Jurmala kontserdisaal Dzintari on Lätis väga hästi tuntud kontserdisaal. Kontserdisaali ehitusaasta on 1936.

Mälumängu neljanda päeva loosi võitjate nimed tehti teatavaks eile keskpäeva paiku. Kes pole veel lugenud, saab seda teha siia klikkides.

Reedel loositakse nende vahel, kes on kõigile 21-le küsimusele õigesti vastanud, kolm Rahva Raamatu kinkekaarti.

Auhinnad saab kätte reedel, 17. novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini viies päev

Riia Eesti kooli õpilased laulsid ja lõõgastusid Sindi noortekeskuses

Riia Eesti kooli viienda klassi õpilaste kontsert ja sportlik mõõduvõtt projektis „Be my friend“ algas täna keskpäeval Pärnu Raeküla koolis, jätkus Paikuse päevakeskuses ja lõppes pimeduse saabudes hästi valgustatud Sindi Avatud Noortekeskuses.

Riia Eesti kooli 5a laulukoor Sindi noortekeskuses Foto Urmas Saard — Riia Eesti kooli 5.a laulukoor Sindi noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

Paikusel lauldi kaheksa laulu ja tragidel lastel jätkunuks jaksu ka kolmanda täispika kontserdi andmiseks, aga Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent arvas, et lastele on meelepärasem pärast pikka päeva ennast märksa pingevabamalt tunda. Nii otsustati noortekeskuses leppida üksnes kolme laulu kuulamisega.

Sindi noortekeskuse peasaalis rivistusid üles Riia Eesti kooli 5. klassi paarkümmend laululast. Esitamiseks valiti Läti rahvalaul „Lauldes üles kasvasin“, „Soovide laul“ (ehk „Lotte laul“), Priit Pajusaar ja „Lapse palve“, Jānis Lūsēns. Viimase laulu esitamisel laulis solistina Toomas Meri, kelle lauluoskust ja häält arvustas Vent väga positiivsete sõnadega.

Laulmise järel lubati lapsed peaaegu kõigi mängude juurde, mida noortekeskus võimaldab. Valikuvõimalused on Sindis suured. Ainult juhtraja automudelismi raja äärde ei pääsenud, sest see asub kaugemal hoopis teisel tänaval. Ka Tiigi pargi kõrge ronimissein pole mõeldud õhtu pimeduses kasutamiseks. Aga suurt lõbu pakkus erinevate trummide tagumine ja kitarride tinistamine. Samuti nauditi piljardit ja pinksi ja mitmeid teisi mänge. Ühe laua taga valmistati külalistele nimelisi rinnamärke.

Loe edasi: Riia Eesti kooli õpilased laulsid ja lõõgastusid Sindi noortekeskuses

Võnnu kandlemängijad Sindis

Esmaspäeval, 13. novembril, külastasid Läti nädalal Pärnus viibivad Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindi Karl Rammi nimelist muusikakooli, kus andsid kontserdi Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele.

Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis Foto Marina Mesipuu — Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis. Foto: Marina Mesipuu

Lätis öeldakse kokle (kūkle) ansambel, selgitas Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialist Marina Mesipuu, kes Sindis muusikuid saatis. „Ansambel on ühiselt mänginud kolm kuud, koosseisu kuuluvad kaks õpilast ja kaks õpetajat – Paula Kārkliņa, Samanta Ceruka, Ilze Žvarte, Ieva Lapšāne,“ esitles Mesipuu ajalooliselt kuulsa linna muusikuid. Esineti professionaalsete kontsertkandletega. Sealses muusikakoolis toimub õppimine kaheastmeliselt. Esimeses astmes õpivad põhikooli õpilased huvikooli meetodil. Teises, keskkooli astmes, õpitakse neli aastat ja peale seda minnakse ülikooli muusikat õppima. „Nagu igas teises koolis, peavad nemadki tegema kontrolltöid ja eksameid. Ühe loona oli esitamisel eksamil mängitav pala,“ rääkis Mesipuu.

Samal päeval külastasid muusikud ka Sindi Avatud Noortekeskust, kus tutvuti maakonna ühe parima noortekeskuse tegemistega. Põnevust tekitasid 3D printer ja keraamika põletamise ahi. Kohvilauas vesteldi ja vahetati mõtteid. Külalisi üllatas, et noortekeskuse ringides saavad noored kõiges osaleda täiesti tasuta. Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et muusikutele kingiti külaliste oma valikul keraamikaringi töid nii palju kui sooviti.

Loe edasi: Võnnu kandlemängijad Sindis

Läti nädala veebiviktoriini kolmanda päeva auhinna loosimise võitjad

Piia Karro-Selg, Pärnus toimuva Läti nädala peakorraldaja, tunneb head meelt, et Jurmala mälumängus osalejate ring ulatub kaugemale väljapoole Pärnumaad ja väärtuslikke auhindu jagatakse neilegi.

Läti ja Jurmala lipud Foto Jurmala linnavalitsus — Läti ja Jurmala lipud. Foto: Jurmala linnavalitsus

Seekordseks fortuunaks oli Liina Sommer.

→ Akupank – Jaan Viska
→ Võtmehoidja võitis – Marko Šorin
→ Läti käsilipp – Aino Edo
→ Pastakad võitsid – Este Maidle, Ly Mäemurd
→ Latvian Voices CD – Heidi Vellend
→ Latvian Voices CD (jõululaulud) – Merle Rallmann
→ Eesti – Läti paarilipp (rinnamärk) – Reet Kruus

Palju õnne!

Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kolmanda päeva auhinna loosimise võitjad

Läti nädala veebiviktoriini neljas päev

Lielupe Foto Jurmala linnavalitsus — Lielupe. Foto: Jurmala linnavalitsus

Enne uute küsimuste juurde asumist annab Jurmala linnavalitsus teada esmaspäeval esitatud küsimuste vastused.

7) Riia rahvusvaheline lennujaam asub Jurmala keskusest 15 km kaugusel.
8) Riia keskus asub Jurmalast 25 km kaugusel.
9) Läbi Jurmala linna voolava jõe nimi on Lielupe.

Läti nädala korraldaja on loosinud välja ka teise päeva auhindade võitjad. Teise päeva fortuuna oli Gerallt Rhun (esimese päeva fortuuna oli Mikko Selg).

→ Akupank – Marko Šorin
→ Latvian Voices CD – Eve Ennok
→ Pastakad – Ly Mäemurd, Merle Rallmann
→ Läti käsilipp – Kristi Suppi
→ Võtmehoidja – Este Maidle

Palju õnne!

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini neljas päev

Pärnu-Jaagupi Vabadussamba lugu

Aldo Kals: „See, mis kunagi jäi tegemata, sai tehtud nüüd. Pärnu-Jaagupi ajaloomälu pärl, kunagise vabadussamba tükk jõudis kindlasse säilitamise kohta. Suur tänu kõigile kaasaaitajatele!“

Vabadussamba tükk Foto Illi Kont DSC 8255 — Vabadussamba tükk. Foto: Illi Kont, DSC 8255

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein koos oma kaastöötajatega Halinga turvakodust Urve ja Rain Lehispuuga andsid reedel, 27. oktoobril, Põhja-Pärnuma (endise Halinga) valla Pereküla Karantso talu peretütarde Anne, Eha, Helle ja Mare nõusolekul Pärnu muuseumile üle Pärnu-Jaagupi algse vabadussamba säilinud ülemise osa, umbes kuubikujulise (36 X 34 X 35 cm suuruse ) punasest graniidist poleeritud kivibloki. Sellel on piibliviide Ilm 2, 10 ja numbrite kohal sõnadest „Ole ustav surmani“ vaid osaliselt tähed „usta„.

Pärnu-Jaagupi algne kullatud kirjadega Vabadussammas avati samalaadsete mälestusmärkide rivis Eestis kuuendana ja Pärnumaal kolmandana 24. septembril 1922. See vabadussammas õhiti 1945. aasta augustis. Samba tükke viisid rahvuslikult meelestatud inimesed enda kodudesse, aga pandi ka surnuaia müüri sisse. Neist suurim, umbes meetrine tükk sõnadega „Jakobi Langenud Kangelastele“ tassiti surnuaia müürist viie kohaliku koolipoisi poolt 1960. aasta veebruaris selle endisesse asupaika surnuaias. Julgeolekutöötajad ja minöörid lõhkasid selle sama aasta kevadel kalmistu taga Tänavotsa tiigi ääres. Sealt leitud poleeritud tükke viisid kaks alevi poissi Männi tee äärde maetud punaarmeelaste poolt tapetud Eesti sõduri hauale.

Loe edasi: Pärnu-Jaagupi Vabadussamba lugu

Läti nädala veebiviktoriini kolmas päev

Üleeilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale.

Rannavolle 2017 a Euroopa MM Jurmalas Foto Jurmala linnavalitsus — Rannavolle 2017. a Euroopa MM Jurmalas. Foto: Jurmala linnavalitsus

Eile õhtupoolikul loositi laupäeval osalenud vastajate vahel välja ka esimesed auhinnad.

→ Läti käsilipp – Este Maidle (loosime iga päev)
→ Pastakad – Kristi Suppi ja Jaan Viska (loosime iga päev)
→ Võtmehoidja – Aino Edo (loosime iga päev)
→ Latvian Voices plaat – Merle Rallmann (igal päeval läheb loosi üks plaat)
→ Eesti – Läti rinnamärk – Ly Mäemurd (1, 4, 7 päeval loosime)
→ Akupank – Heidi Vellend (igal päeval läheb loosi üks akupank)

Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna lauda katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kolmas päev

Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Artiklit täiendatud pildigaleriiga

Piir Lätiga asub umbes 60 kilomeetri kaugusel Pärnust. Kilomeetrites mõõdetuna asub Läti pärnakatele väga lähedal. Kui suur vahemaa eestlaseid ja lätlasi kultuuriliselt lahutab või ühendab, sellele küsimusele püüab vastust anda käimas olev Läti nädal Pärnus.

Latvian Voices Laura Jēkabsone, Beāte Locika, Dita Belicka, Zane Stafecka, Laura Leontjeva, Marta Lortkipanidze Foto Urmas Saard — Latvian Voices: Laura Jēkabsone, Beāte Locika, Dita Belicka, Zane Stafecka, Laura Leontjeva, Marta Lortkipanidze. Foto: Urmas Saard

Kaubamajakas

Seitsmele päevale kavandatud poolsada Lätit tutvustavat sündmust jääb ühele inimesele kahtlematult haaramatuks. Laupäeva hommikul alanud nädal lükati käima Läti päevaga Papiniidus asuva Kaubamajaka aatriumis. Päeva avas härra T.E. Raimonds Jansons, erakorraline ja täievoliline Läti suursaadik Eestis, kes resideerub Tallinnas kuuendat kuud. Aatriumis toimusid Lätit esindavad tantsulised ja muusikalised etteasted, tutvustati naaberriigi väiketootjate ja käsitööliste tooteid. Korraldati meisterdamise töötubasid lastele koos peredega. Viidi läbi heategevusmüüki, mille tulust annetati 10% Pärnu noormuusikute tuleva aasta kontsertreisiks Lätimaale.

Keskraamatukogus

Oma silmaga Läti nädala tegemiste vaatlemine algas siiski alles keskpäeval Pärnu Keskraamatukogus. Läbi perioodikagalerii jalutades peatus esmalt pilk fotonäitusel “Wondrous Latvia“. Vastu jalutasid rahvuslikes riietes Läti neiud, kes püüdsid keerutades oma seelikuid kaunilt lendu tõsta.

Loe edasi: Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Läti nädala veebiviktoriini teine päev

Eilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. 21 küsimust on koostanud Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakond. Küsimused jaotuvad seitsmele päevale.

Jurmala, Jomas iela Foto Jurmala linnavalitsus — Jurmala, Jomas iela. Foto: Jurmala linnavalitsus

Esmalt avaldame kolme esimese küsimuse vastused.

1) Jurmala vapil on kujutatud kolm tähte ja kajakas

2) Pindala suuruselt 100 km2 on Jurmala teine linn Lätis. Elanike arvult asub Jurmala linnade arvestuses viiendal kohal.

3) Jurmala keskse jalakäijate tänava nimi on Jomas.

Mõne vastajaga õnnestus pisut vestelda. Este Maidle ütles, et vastuste otsimine ei võtnud kaua aega. „Vastused olid üsna kergesti leitavad. Vastamine oli huvitav, sest varem neid asju ei teadnud,“ rääkis Maidle, kes arvatavasti jätkab ka järgmistel päevadel. Tema meelest on küsimustele vastuste nuputamine hommikukohvi joomise kõrval päris paras tegevus.

Ka Aino Edo kinnitas, et vastamine ei võtnud eriti palju aega. „Kasutasin ikka internetti ka, vapil kujutatut oletasin ise,“ tunnistas Edo, kes oletas täiesti õigesti.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini teine päev

Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus

Täna algav Läti nädal tekitab Sindi Ajalooklubi liikmete hulgas põnevat ootusärevust, sest nii mõnedki klubi liikmed on varem naljatlenud, et Sindi on ainus Läti juurtega linn Eestis.

Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures Foto Külli Šorin — Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park. Pildil Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures. Foto: Külli Šorin

[pullquote]Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park.[/pullquote]Seega suurem tähelepanu meie lõunanaabritele on austusavaldus ka väikelinna Sindi poolt. Nimelt on Sindi linn tekkinud ümber kalevivabriku, mille asutas Riia suurtööstur Johann Christoph Wöhrmann. Wöhrmannide suguvõsa on mänginud olulist rolli loomulikult ka Läti tööstuse arenguloos. Sindi Ajalooklubi liige Marko Šorin kutsub kõiki osalema Läti nädala raames korraldatavas mälumängus, mis toimub kylauudis.ee keskkonnas. „Paneme oma pead tööle ja kontrollime oma teadmisi Läti ja lätlaste kohta,“ ütleb Marko Šorin, kes lubab ka ise vastuste leidmisel tööd teha, et võrdväärselt teiste huvilistega püüelda peaauhinna võidule.

Urmas Saard

Loe edasi: Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus

Läti nädala veebiviktoriin läks käima

Tänasest algab Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin, mis kestab reede keskpäevani (17. novembrini). 21 küsimust on koostanud mõtte algataja, Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakond. Küsimused jaotuvad seitsmele päevale.

Turistid suvises Jurmalas Foto Urmas Saard — Turistid suvises Jurmalas. Foto: Urmas Saard

1) Mis on kujutatud Jurmala vapil

2) Pindala suuruselt 100 km2 on Jurmala teine linn Lätis. Millisel kohal asub Jurmala linnade arvestuses elanike arvult?

3) Mis nime kannab Jurmala keskne jalakäijate tänav?

Vastamiseks on aega kuni tänase päeva lõpuni, kella 24.00-ni. Vastused palutakse saata meiliga aadressile latinadal@raekylavanakool.ee. Vastustele lisada ees- ja perekonnanimi, kindlasti ka telefoni number.

Õiged vastused avaldatakse homme hommikul kell 06.00 ja ühtlasi esitatakse siis järgmised kolm küsimust.

Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Urmas Saard

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriin läks käima

Näoraamatus kiidetakse Seljametsa kergliiklusteed

Neil päevil valmib Pärnumaal Paikusele rajatav paari kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis saanud juba rohkelt kohaliku rahva kiitvaid sõnu.

Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik Foto Urmas Saard — Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik. Foto: Urmas Saard

„Kui toimub midagi uut, tuleb kohe järgi proovida,“ kirjutas Kristel 20. oktoobril facebookis vahetult pärast seda, kui Seljametsa uus kergliiklustee lõik oli saanud asfaltkatte peale. „Alustades Paikuselt, kuhu uus asfalt alles pandud ja kõndides Seljametsa, kus asfalt lõppes, sain edasi-tagasi viisakad 6442 sammu, mida veel sellel imeilusal sügispäeval tahta. Kilomeetreid ei viitsinud mõõta, jätan selle kellegi teise usina tööks.”

Viimaseid päevi Paikuse vallavanema ametis töötav Kuno Erkmann teab kilomeetritest, meetritest ja sentimeetritest täpsemalt rääkida. Uue tee pikkus on 2,1 km. Koos varem rajatud kergliiklusteega on nüüd võimalik mööda asfaltbetooni liikuda 3,1 kilomeetril alates Paide maantee ringristmikust kuni Seljametsa lasteaiani ja muuseumini. Tee muldkeha laius on 3,0 m, asfaltpinna laius 2,5 m ja mõlemal pool teeservas on 25 cm laiune teepeenra riba.

Loe edasi: Näoraamatus kiidetakse Seljametsa kergliiklusteed

Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.

Isadepäev Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Isadepäev Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.

Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.

Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.

Loe edasi: Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

21 küsimust Jurmala kohta

Alates laupäeva hommikust saab järgneva seitsme päeva jooksul vastata küsimustele, mis puudutavad Jurmalat. Vastajatele jagatakse mitmesuguseid auhindu ja selgitatakse välja üldvõitja, kes saab minna kultuurireisile Riiga.

Jurmala rand Foto Urmas Saard — Jurmala rand. Foto: Urmas Saard

Seoses 11. novembrist kuni 17. novembrini toimuva Läti nädalaga Pärnus otsustasid Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond Eestis korraldada ühise koostööna veebiviktoriini, milles esitatud küsimused avardavad meie teadmisi Jurmalast.

[pullquote]Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse küsimustele.[/pullquote]Jurmala on üks seitsmest Pärnu partnerlinnast, kellega alustati koostööd 1990. aastal. Tõlkes tähendab Jūrmala ‘mereranda’. Linn paikneb Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal maaribal. Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse poolt koostatud küsimustele.

Loe edasi: 21 küsimust Jurmala kohta

Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

See oli aastal 2014, kui meie lõunanaabrite a capella vokaalansambel Latvian Voices kuulutati Euroopa kultuuripealinna Riia muusikaliseks suursaadikuks. Nüüd kuulevad ka pärnakad kahel päeval seda ainulaadset ansamblit, kes peab enda missiooniks läti kultuuri ja eriti selle muusikalise pärandi tutvustamist.

Läti vokaalansambel Latvian Voices Foto plakatilt — Läti vokaalansambel Latvian Voices. Foto: plakatilt

Latvian Voices, mis asutati 2009. aastal, on varemgi Eestis esinenud. Vähem kui paari kuu eest avanes hiidlastel unikaalne võimalus saada osa Kärdlas antud imelisest kontsertkavast. Laupäeval, kui lätlased tähistavad isamaakaitsjate püha – Lāčplēsise ehk Karutapja päeva ja Pärnus avatakse Läti nädal, teevad Latvian Voices naishääled muusikalise tervituse keskpäeva paiku Pärnu Keskraamatukogus. Pikemat kontsertkava kuuleb pühapäeva keskpäeval, 12. novembril, Raeküla Vanakooli Keskuses. Pühapäeval saab viit eurot annetades toetada ansambli reisikulu ja abistada Pärnu noormuusikute järgmise aasta kontsertreisi Läti Vabariiki.

Ansambli repertuaaris leidub palju oma loomingut ja läti rahvamuusikat, sealhulgas üleilmselt teada lugusid. Rohkelt on arranžeeringuid grupi enda liikmetelt, peamiselt siiski Laura Jēkabsone poolt. Esinemisi rikastavad arranžeeritud meloodiatega populaarsed ja üle maailma tuntud laulud, samuti kaasaegsed originaallood.

Loe edasi: Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Juba alates sellest laupäevast soovitab Läti nädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhtaja, kindlasti järgneva seitsme päeva kestel külastada meie lõunanaabreid tutvustavaid näituseid ja osaleda küsimustele vastamises.

Pärnu sõpruslinna Jurmala rand Foto Urmas Saard — Pärnu partnerlinna Jurmala rand. Foto: Urmas Saard

Alates 11. novembrist näeb nelja erineva sisuga näitust.

Fotograafid Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš tulevad fotonäitusega “Wondrous Latvia” Pärnu Keskraamatukogusse (Akadeemia 3).

Samuti on keskraamatukogus veel teisigi näituseid ja temaatilisi väljapanekuid: Läti ilukirjandus ja muusika ning Lätit tutvustava teabekirjanduse väljapanek.

Kaubamajaka (Papiniidu 8) teisel korrusel avatakse Ridala Põhikooli kunsti- ja keraamikastuudio näitus „Läti ja lätlased“, juhendaja Annely Lember.

Raeküla Vanakooli Keskuses (Lembitu 1) näeb Jurmala ja Pärnu kunstikooli ühist installatsiooni.

Alates kolmapäevast, 15. novembrist esitleb Jurmala linnavalitsus klaasikunstnik Ieva Strazdina isikunäitust ja Jurmala-Pärnu partnerlust tutvustavat fotoseina Pärnu Kontserdimaja (Aida 4) teise korruse klaashallis.

Loe edasi: Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Pärnu jõe paremkallast kindlustatakse betoonivaluga

Pärnu jõe paremkaldal kulgeva Jaansoni raja Raba tänava ja Kesklinna silla vahelist lõiku uuendatakse ning ehitatakse Siimu silla suunal pikendus pump track’ini.

Pärnu jõe paremkaldal kindlustatakse Jaansoni rada betoonivaluga Foto Urmas Saard — Pärnu jõe paremkaldal kindlustatakse Jaansoni rada betoonivaluga. Foto: Urmas Saard

Kuna endise masinaehitustehase kohal asus tee kindlustamata jõekaldale väga lähedal ja vesi kippus kallasrada murendama, võeti käsile betoonist tõkendi ehitamine. Tänavu sügisel alustatud ehitus peaks valmima hiljemalt tuleva aasta jaanipäevaks. Rekonstrueerimise käigus ehitatakse tee senisest laiemaks ja rajatakse ka uued peale- ja mahaminekud Kesklinna sillale. Kergliiklustee valgustatakse, paigaldatakse jalgrattahoidjad, pingid, prügikastid. Tööde teostamiseks on sõlmitud leping ettevõttega TREF Nord AS.

Ehitust toetatakse “Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu” meetmest.

Lisaks Pärnu linna ligemale 40 kilomeetri pikkusele kergliiklusteede võrgustikule kavandatakse aastatel 2017 ja 2018 rajada täiendavalt ühtekokku üle 15 km kergliiklusteid.

Loe edasi: Pärnu jõe paremkallast kindlustatakse betoonivaluga

Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Raeküla Vanakooli Keskus koostöös Läti Suursaatkonnaga Eestis ja Pärnu linnavalitsusega teevad veel viimaseid ettevalmistusi teemanädala “Läti nädal Pärnus” ettevalmistamiseks. Nädal toimub 11. novembrist 17. novembrini Pärnu linnas ja maakonnas.

Läti lipp Foto Urmas Saard — Läti lipp. Foto: Urmas Saard

Nädala avamine toimub Pärnu Keskraamatukogus järgmisel laupäeval kell 12. Varasemate teemanädalatega võrreldes on osalema tulemas rekordarv väliskülalisi, keda on kokku nimelt viis väiksemat või suuremat kollektiivi – kandleansambel Jurmala muusikakoolist, kandle ja pop-jazz ansambel Võnnu (Cēsis) muusikakoolist, Riia Eesti põhikooli V klass ja a’capella ansambel Latvian Voices Riiast. Pärnu linnast ja maakonnast on sündmuse elluviimisse kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Läti suursaadik Eestis T. E. Raimonds Jansons viibib nädala jooksul kahel päeval Pärnus. Nädala avapäeval tervitab ta keskraamatukokku kogunenuid, kohtub Pärnu linnapeaga ja korraldab nii nädala kui ka Läti Vabariigi 99. sünnipäeva auks vastuvõtu Raeküla Vanakooli Keskuses. Teist korda saabub suursaadik Pärnusse kolmapäeval, mil ta tutvub Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse eestvedamisel kohalike ettevõtjate, mittetulundusühingute ja turismikorraldajatega. Lisaks on kavas ringkäik TÜ Pärnu kolledžis ja SA Pärnumaa Turism poolt korraldatav kohtumine Pärnu SPA-de juhtidega.

Loe edasi: Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Eelmisel kesknädalal rääkis teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik Jaak Allik TÜ Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Teatripoliitika ja poliitikateater“, millest sedakorda jääb ülevaade kirjutamata. Aga tema esinemist jäävad meenutama mõned vastused kuulajate küsimustele.

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik Foto Urmas Saard — Teatrimees ja poliitik Jaak Allik. Foto: Urmas Saard

Jaak Allik on kuulunud nelja poliitilisse ühendusse: NLKP-sse, Eesti Koonderakonda, Eestimaa Rahvaliitu, 2010. aasta kevadel liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Allik on olnud valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja riigikogu VIII, X ning XII koosseisu. Ta on juhtinud Ugalat ja olnud kultuuriminister.

Tema vanemad olid Olga Lauristin ja Hendrik Allik, mõlemad aktiivsed kommunistliku partei liikmed. Emapoolne poolõde Marju Lauristin on samuti pühendunud poliitik.

Allik väljendab ennast julgelt iseseisvalt mõtleva inimesena, kes omab sageli enamikest inimestest erinevat seisukohta ja ei karda minna ebapopulaarsete arvamustega ka rahva enamuse tahtest mööda. Näiteks 2006. a hääletas ta ainsa riigikogu liikmena vastu Toomas-Hendrik Ilvese algatusele vabastada Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja kohalt.

Loe edasi: Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard — Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Loe edasi: Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

500 aastat hiljem

Joosep Tammo, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpetaja, esines täna hommikul Sindi gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele loenguga “Reformatsioon ja Eesti kultuur: minevik, olevik, tulevik”. Ettekannet kuulati ajaloolises saalis, mis ehitati algselt spetsiaalselt luterlaste kogunemiste paigaks.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot. Foto: Urmas Saard

[pullquote]istutaksin täna veel õunapuu[/pullquote]Kohe loengu alguses ilmus Tammo seljataha jäävale suurele ekraanile õunapuu. Ta selgitas, et õunapuude istutamise üleskutse tegi peapiiskop Urmas Viilma juba eelmise aasta suvel. Martin Lutherilt olevat kunagi küsitud: kui homme tuleks maailma lõpp, siis mida ta täna teeks? Väidetavalt vastanud usupuhastaja küsimusele sõnadega: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Vilju kandev õunapuu valiti Eestis reformatsiooni tähistamise sümboliks seepärast, et seob suurepäraselt kõigi tähelepanu Martin Lutheri algatusega ja samas on õunapuu viljapuuna hästi selgesõnaline tähis meie kultuuri edenemisele.

Tammo sõnul piirduvad meie teadmised poole tuhande aasta tagusest reformatsioonist enamasti sellega, et Luther võitles patu kustutamise kirjade vastu ja seisis lihtsama jumalateenistuse eest. Aga enne, kui Tammo asus asja tegeliku olemuse juurde, korrigeeris ta arusaama patu kustutamise kirjadest. „Ega nende kirjadega pattusid ei kustutatud ja ei saanud ka andestust indulgentsi eest tasumisega. Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.

Loe edasi: 500 aastat hiljem

Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus

Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei rääkis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Eesti autonoomia ja Maapäeva saamisloost.

Jüri Trei esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Jüri Trei esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Ka 18. oktoobril jäi Pärnu Tervise 286-kohaline konverentsisaal lootusetult väikeseks kõigile neile, kes soovinuks kuulda diplomaadi jutustusi enam kui saja aasta tagustest sündmustest Peterburis. Et jutt paremini kuulajateni jõuaks, keris ta laval Peterburi linnakaardi lahti. Teise samasuguse plaani projetseeris veelgi suuremalt tagaseinas olevale ekraanile. „Seesama kaart näitab, kus asub Peterburi Jaani kirik, mida tihti külastas Kroonlinnas elanud Koidula, kus käisid väga paljud juhtivad kultuuritegelased: muusikud, kunstnikud, sõjaväelased,“ alustas Trei.

Diplomaadi sõnul pole mitte ükski teine suurlinn avaldanud ajaloos Eestile säärast mõju kui 1703. aastal Neeva äärde rajatud Peterburi. Eestlastest esimestena asusid Peterburi elama soldatid ja teenijatüdrukud. Majanduslikel ja poliitilistel põhjustel algas massilisem eestlaste väljaränne sinna 19. sajandi teisel poolel. 1850. aastatel elas Peterburis üle 5000 eestlase, aga aastaks 1917 oli nende arv kümnekordistunud. Koos Peterburi ümbruses paiknevate eestlaste asundustega küündis eesti soost rahva hulk 110 000 inimeseni.

Loe edasi: Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Laste- ja noorte kultuuriaasta 30. sügiskuu päeval soovitas ja laenutas raamatuid ning viis läbi lugemismänge Sindi gümnaasiumi vanemõpetajast klassiõpetaja Eneli Arusaar, kes nõustus lahkelt vastama mõnedele küsimustele.

Milliseid raamatuid eelistad lugeda?

Eneli: Ajaloolised romaanid, psühholoogilised raamatud, filosoofia, reisikirjeldused, erialane kirjandus ja kindlasti lasteraamatud.

[pullquote]Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud[/pullquote]Kui palju aega pühendad raamatute lugemisele?

Eneli: Loen iga päev. Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud.

Neljaselt on väga varakult! Kes oli soovitamas või ette lugemas?

Eneli: Alustasin lugemist nelja-aastaselt. Meil kodus loeti väga palju ja igal õhtul olid kodus lugemisõhtud. Telerit ei olnud kodus. Raamatukogust raamatute laenutamine oli igapäevane tegevus ja tänaseni on see harjumus mulle jäänud. Eeskujudeks lugemises olid vanaema ja ema. Ema on praegu 89, aga loeb ikka veel ja samuti iga päev.

Loe edasi: Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Mitmekülgne Sagadi mõis

Nõndanimetatud Eesti Hollywood ja metsamuuseum on ühed esimesed asjad, mis seostuvad praeguse Sagadi mõisaga, aga kohale jõudes lummab külastajat esmalt just riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mis otsast lõpuni korrastatud.

Sagadi mõis Foto Urmas Saard — Sagadi mõis. Foto: Urmas Saard

Kui suur buss Sagadi mõisa peahoone tagaküljelt härrastemajale lähenes, pani tiigilt peegelduv punane kivikatus ja seina roosad-valged värvid TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahva imetlusest ahhetama. Armastuse sümbolina kirjeldatav tiik ja sügisvärvides loodus tervitasid esimesena järjekordseid külastajaid, kes moodustavad aasta peale jagatud mitmekümne tuhandelisest huviliste hordist üksnes tühise murdosa. Erkroheline muruplats keset hiiglaslikult suurt mõisa õueala meenutab täismõõtmetes jalgpalliväljakut, mille ääres kaunis kõrghaljastus, varaklassitsistliku peahoone esikülg ja selle vastas kaugel üle rohetava väljaku paistmas kuldse nupuga kellatorn ja peavärav. Lisaks palju muud silmapaistvat, mille korraga haaramine näis võimatuna. Seepärast võtsime aega, et kõigega ükshaaval lähemalt tutvuda.

Esmakordselt on mõisa mainitud aastal 1469. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus suure füüreri kutsel Saksamaale aastal 1939. Kuni 1974. aastani kasutas peahoonet kool. Nüüd omab mõisakeskust Riigimetsa Majandamise Keskus. Temale kuuluvad mõisasüdames asuv metsamuuseum, looduskool, restoran ja hotell.

Loe edasi: Mitmekülgne Sagadi mõis

Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Kümmekond päeva tagasi külastas suurem seltskond TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppureid Rakveres asuvat Eesti Politseimuuseumit, kus võeti endilt vanaaegsel kombel näpujälgi ja võinuks proovida osalemist tänavalahingus, vastavalt soovile kas märatsejate või märulipolitsei poolel.

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust Foto Urmas Saard — Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust. Foto: Urmas Saard

Koostöös Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga avas SA Virumaa Muuseumid politseimuuseumi 2013. a mais. „Aga millal asutati Eesti politsei?“ küsis giid Natalja. Ega ei osatudki ootamatule küsimusele kohe vastata. Natalja naeris ja ütles, et tegelikult on isegi noored politsei kadetid vastanud ekslikult nagu oleks Eesti politsei asutatud alles 1991. aastal. „See on taasloomise aasta, aga Eesti politsei sünnidaatumiks peetakse 1918. a 12. novembrit,“ selgitas giid. 2010. aastal toimus politsei reorganiseerimine. Piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniasutuste ühendamine politseiga tekitas Siseministeeriumi haldusalas uue ühendatud ametkonna. Nende eelteadmistega läksime muuseumisse kõndima, et tutvuda politsei töö erinevate tahkudega, testida turvavööd, mõõta reaktsiooni kiirust autoroolis, proovida politseivarustust ja osaleda muudes vähem vilumusi nõudvate politsei ülesannete täitmisel.

Konstaabli igapäevaelu tutvustavas ruumis avas Natalja jämedate trellidega arestikambri ukse ja soovi korral saanuks mõnigi külastaja proovida sealset kitsukest pinda istumiseks. Eksponaadi omandas muuseum pärast seda, kui Rakvere politseijaoskond uude hoonesse kolis.

Loe edasi: Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid