Täpselt pool tundi enne päikese tõusu, ehk 5.49 saabus astronoomiline kevad. Öise miinustemperatuuri järel püsis õrn jääkirme veel keskpäevalgi varjulises paigas asuval veesilmal.
Fotod: TÄNA VARAHOMMIKUL ALGAS KEVAD
Rubriik: Pärnumaa
LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA
Pärnu linna kriisikomisjon soovitab lapsevanematel, kellel vähegi võimalik, lapsed lasteaiast koju jätta, kõiki Pärnu linna ja osavaldade lasteaedu hoitakse siiski jätkuvalt töös.
[pullquote]Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda.[/pullquote]Täna keskpäevaks oli Pärnu linna ja tema osavaldade lasteaedadesse toodud 174 last. Tavaliselt käib Pärnu ja osavaldade lasteaedades üle 2600 lapse, 10. jaanuari seisuga oli neid 2658.
Kõik lasteaiad on siiski jätkuvalt avatud, ka siis, kui sinna ühtegi last pole toodud. Lasteaedade lahti hoidmine on vajalik selleks, et kõik kriisi likvideerimisega seotud töötajad, aga ka teised, kel pole võimalik last kodus hoida, saaksid lapsed lasteaeda viia.
Koroonaviirusohu tõttu on suletud osa Pärnu Tammsaare, Kesklinna ja Mai lasteaia rühmadest. Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda. Suletud rühmad on ülejäänud lasteaiast eraldatud.
MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
PÄRNU SISEJULGEOLEKU- ÜHISHOONE SARIKAPIDU
Riigi Kinnisvara teatel peeti täna Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist.
[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.
MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD
Kaks nädalat tagasi oli TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli külaliseks bioloogiaõpetaja haridusega Mercedes Merimaa, kelle ettekanne kandis pealkirja „Väega inimene ja väega toidud”.
Mercedes Merimaa on Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht ehk siis töötab maakonna valdade ühisprojektina valminud Romantilisel Rannateel, mis kulgeb 250 kilomeetrisel rannajoonel Varbla kadakate vahelt kuni Läti piirini. Ta on sisuliselt selle piirkonna arengustrateegija koostaja ja oma bürooga Euroopa rahade jagaja. „Ma ise elan Audru ja Tõstamaa vahepeal ning tegutsen ka sealses kohalikus külaseltsis, kus on tuttavaks saanud selle piirkonna ühisüritusena Võilillefestival. Olenemata poliitilistele muutustele õitseb võilill igal kevadel, õnneks ka vaatamata soojale talvele.”
Merimaa ütles, et on tervise poolt ja seal hulgas toitva toidu, värske õhu ja meeldivate muljete poolt. „Õpi lugema looduse raamatut. Seal on kirjas kõige uuem tarkus. See on sinu võimalus.” Tema sõnul peitub väega toidus nn metsik vägi ja soovitab minna mitte tagasi vaid edasi loodusliku naturaalsuse juurde. Merimaa pakub näiteks nurmenukku, naati, pärnalehti, nõgest ja soovitab vältida liigseid süsivesikuid, mis tõstavad insuliiditaset. Sellega kaasneb nälg, väsimus, kehakaalu tõus, allergiad, ülitundlikkus.
PÄRNU DIAKOONIA KLUBI ON SÜNDINUD
Pärnus Riia mnt 28 asuvas Riia söögitoas avati 29. veebruaril uus Y’s Men liikumise klubi Pärnu Diakoonia.
Klubi asutamise tseremoonial võttis avamist kinnitava tõendi Y’s Men Soome ja Balti maade piirkonna juhilt Piia Karro-Seljalt vastu vastselt asutatud klubi juht Erika Kukk. Uuel klubil on kaheksa asutajaliiget.
MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST
Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.
[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.
Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?
Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST
PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL
Pärnu Kesklinna sild on pühapäeval, 1. märtsil kell 13-18 silla kandevõime uuringute tõttu liikluseks suletud, jalakäijad peavad kasutama merepoolset kõnniteed.
Üle silla ei pääse ükski sõiduk, sest silda koormatakse järjest raskemate veokitega, et mõõta selle vastupidavust. Raskused ei ületa 70 protsenti silla kandevõimest, seega pole karta, et sild koormamise tõttu deformeerub.
Jalakäijate jaoks on avatud merepoolne kõnnitee, kus ei tohi seisma ja uuringuid vaatama jääda. Vahepeal võidakse jalakäijate liiklus sillal täielikult sulgeda, kuid ainult paariks minutiks.
Silla sulgemine toob kaasa olulisi muudatusi linnabusside liikumises. Sel ajal ei ole käigus linnaliinid nr 5, 6, 10, 12 ja 19. Liin nr 14 sõidab ainult vasakkaldal Metsamajandist kuni Kesklinna sillani.
Liin nr 25 sõidab tavapärase sõiduplaani kohaselt Audrust kuni Tallinna maantee peatuseni. Edasi kulgeb nr 25 marsruut mööda Rääma tänavat Papiniiduni ja Raja peatuseni.
Viie tunni jooksul on käigus ajutine liin nr 2 marsruudil Vana-Pärnu – Vana-Sauga – Laeva – Uus-Sauga – Oja – Haigla – Papiniidu – Mai – Turg – Bussijaam – Teater. Buss liinil nr 2 sõidab intervalliga 20 minutit.
Loe edasi: PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL
RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.
[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”
Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL
LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST
TREV-2 Grupi töömehed paigaldasid Pärnu mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.
Sissesõidu keelumärgid asetati tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole, Munamäe nurga juurest Viikingi poole, Remmelga ja Esplanaadi tänava ning Mere puiestee ristmikust Ammende villa poole, Merekalda tänavale ja Kaubasadama teele. Kui merevesi peaks veelgi tõusma, võidakse liiklust piirata ka Audru osavallas.
PÄRNU RANNA PIIRKONDA VALITSEB ÜLEUJUTUSE OHT
Riigi ilmateenistuse andmetel võib merevee tase tõusta täna õhtul kella 20ks kriitilise piirini, linnavalitsus palub elanikel autod ohualast kaugemale viia ja jälgida ilmaprognoose.
Kriitiliseks merevee tasemeks on Pärnus 180 sentimeetrit üle maapinna, mil vesi hakkab tungima Rannaparki. Ilmateenistus prognoosib merevee tõusuks kella 20 ajal 180-200 sentimeetrit. 2005. aasta jaanuaritormi kogemus näitas, et vesi tungis üle Tammsaare puiestee 220 sentimeetrise merevee tõusu korral.
Linnapea Romek Kosenkranius jälgib olukorda päästeameti regionaalses staabis ja on valmis vajadusel kokku kutsuma linna kriisikomisjoni. Soovitame ranna rajooni elanikel viia autod ohustatud aladest kaugemale, laadida täis telefonid ja akupangad ning jälgida ilmaprognoose.
Palume ranna piirkonda mitte uudistama minna, et end mitte ohtu seada. Linnavalitsus paigaldab rannapiirkonda liikluspiirangu märgid. Eemale tuleks hoida ka maha langenud elektriliinidest ja teavitada nendest Elektrilevi numbril 1343.
Kui elektriühendus ja mobiilside katkevad, tuleks kuulata täistundidel raadiost või autoraadiost Vikerraadio uudiseid. Võru linna kogemus näitas, et pärast elektrikatkestust katkes mõne aja pärast ka veega varustamine.
Vaata mere taset reaalajas Pärnu ja Munalaiu sadamas.
KU päevatoimetaja
LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA
Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.
Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.
Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.
Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA
SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA
Ühildades märgilisi päevi – koolivaheajale minekut ja saabuva iseseisvuspäeva tähistamist – kogunes terve Sindi gümnaasium täna hommikul Sindi raekoja juurde kümnete kandelippudega pidulikule lipurivistusele nõnda nagu seda on tehtud küünlakuul kaheksal viimasel aastal, samuti Eesti lipu sünnipäevadel.
[pullquote]Braian Kulp kõneles tulevikku vaadates, et tema jaoks on Eestis kõige parem elada, sest siin täituvad kõik tema unistused.[/pullquote]Kooliga ühinesid ka Sindi lasteaia suuremad lapsed, kes alles eile osalesid esimest korda iseseisvalt lasteaiasiseselt korraldatud riigi sünnipäeva tähistaval miniparaadil.
Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipu liputoimkonnas seisid auvalves õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas, õpilased Rainer Aas ja Sirelin Kukk.
Kell 9.00 toimus sümboolne lipuheiskamine raekoja tornimasti. Rituaali viis läbi spetsvarustuses Mihhail Škljar, sest veidi ekstreemsetes oludes heiskamist ei saa kõikidele lubada – kuigi austavat lipuheiskamist vääriksid teisedki aatelise vaimuga tublid inimesed. Hümni mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.
Loe edasi: SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA
“PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI
Riigi 102. aastapäeva tähistamiste tähtsündmustele Tori valla keskuses tegi avalöögi Sindi lasteaed.
[pullquote]Kõik kutsutud külalised olid sündmusest vaimustuses ja kõlas ka repliik – järgmisel aastal siis uuesti[/pullquote]Eestis „paraadide pealinnaks” pürgiv Sindi jõudis täna uude etappi, sest lisaks aastaid korraldatud iseseisvuspäeva ja lipu päeva paraadlikule tähistamisele otsustas Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed õpetaja Ülle Otsa algatusel ja eestvedamisel korraldada eelnevatega sarnase sündmuse iseseisvalt, kohati isegi uhkemalt kui kunagi varem nähtud.
Kodumaa omariikluse sünnipäeva tähistav miniparaad toimus ennelõunal Sindi lasteaia hoovis ja lähiümbruses, kestusega umbes 50 minutit. Esmalt tervitas lasteaiaperet Tori vallavanem Lauri Luur, kellele väga meeldib, et meie esiisad ja esiemad olid nii julged ja otsustasid Eestimaale tunginud vaenuvägedele vastu astuda ning sellega kaitsta 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud riigi püsimist. „Nüüd on meil võimalik elada päris oma riigis nii nagu me tahame ja ei pea õppima ka mitte näiteks hiina keelt. Ja saame iseseisvalt väga hästi hakkama.”
SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI
Sindis alustatakse saabuva riigi sünnipäeva tähistamisega varakult ja kõige nooremate kodanike kaasamisel.
[pullquote]Teeme omas tempos oma armsa peo![/pullquote]„Hei, tulge paraadile! Sindis toimub 20. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad,” kuulutatakse näoraamatu Sindi lasteaia lehel. Ülle Ots on Sindi lasteaia muusikaõpetaja ja Eesti lipu seltsi liige, kes asus oma mõtte teoks saamiseks suuremate ettevalmistustega innukalt tegutsema jaanuari esimestel nädalatel. Toetust ja abi pakuvad ka direktor ja hoolekogu, et asi hästi õnnestuks.
„Super! 02. 20. 2020 on maagiline kuupäev. Teeme omas tempos oma armsa peo! Politsei on olemas, kohalikud pritsimehed nõus, liitumas on teisigi, mõne asja otsustamine jääb ka viimasele hetkele, aga kõik toimib. Usun, et ületab uudiskünnist. Urmas, aga on ju OK see, et teeme oma mudilaste miniparaadi,” on Ülle elevil.
ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST
Esmakordselt tänavu jaanuaris aset leidnud ülelinnalisele Ühisfestile „Pärnu – noorte inimeste linn“ järgnes 13. veebruaril kokkuvõtete tegemine kolledži raamatukogus, kus võis kuulda huvitavaid mõtteid ja kohati päris üllatavaid avastusi. Ettepanekud anti üle Pärnu linnavalitsusele.
[pullquote]jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda[/pullquote]Pärnu Ühisgümnaasiumi eestvedamisel toimus Ühisfest 28. jaanuaril Estonia Spa Hotels konverentsi saalis, kus osalesid Pärnu linna 8.-9. klasside üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse õpilased, gümnasistid ning kolledži tudengid – ühtekokku 120 noort.
Käesoleva nädala neljapäeval tegi ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte erinevate laudkondade teemadel: tuleviku kool, tuleviku haridus, kuhu oleme teel; tuleviku töökohad ja töökorraldus; mida saavad noored teha kodukoha heaks; millises Pärnus linnas tahetakse elada ja töötada. Esitati küsimused: kas noorel on kohta Pärnus; mida teha, et noored tahaksid Pärnusse jääda ja pärast õpinguid tagasi tulla?
Loe edasi: ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST
„KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”
Jaak Känd: „Kõik inimesed on sündinud Pärnus / Kõik inimesed on sündinud / sinise mere ääres / Eesti riik on sündinud / sinise mere ääres / Eesti Vabariik on sündinud Pärnus”
[pullquote]22. veebruaril esineb Sindi laulukoor Sindi seltsimajas 150. juubelikontserdil[/pullquote]Sõbrapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva luule- ja kontsertetendusega „Kodumaa sünnipäev”. Luulet luges Jaak Känd ja Kristel Reinsalu juhatusel esines Jannseni aegne Sindi laulukoor, kes tänavu tähistab oma 150. tegevusaastat.
ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI
Sindi ehetemeister Erika Kolnes avab täna Sindi muuseumis pärlitest ehistööde näituse „Klaaspärlimäng”, mis jääb avatuks 1. aprillini.
Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.
Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”
KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS
21. veebruaril jäävad õpilased talvisele koolivaheajale, gümnaasiumi lõpetajad viimast korda. Kolm päeva hiljem on riigi iseseisvuspäev. Koostöös Sindi gümnaasiumiga tahab Eesti lipu seltsi Sindi osakond saata õpilased aatelises meelsuses koolivaheajale ja vastu Eesti Vabariigi sünnipäevale.
[pullquote]Sindis traditsiooniks palju aastaid ja ulatub Eesti Vabariigi kahekümnendate-kolmekümnendate aastate aega[/pullquote]Ühildades kahte olulist päeva koguneb terve Sindi gümnaasiumi koolipere 21. veebruari hommikul kell 9.00 Sindi raekoja ette, kus pidulikus lipurivistuses hoiavad koolinoored sinimustvalgeid kandelippe. Esindatud on kooli liputoimkond, kes toob välja Riigikogu poolt kingitud esinduslipu.
Traditsiooniline pidulik lipuheiskamine raekoja torni toimub tänavu üheksandat korda. Pidulikul rivistusel ja hiljem ka rongkäigus mängib Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Raekoja esisele kogunenud inimesi, eeskätt koolinoori tervitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Andres Metsoja, kes on Pärnu maavanemana töötatud aastatel olnud Sindi gümnaasiumi noorte lipuheiskajate patrooniks.
Loe edasi: KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS
HELIR-VALDOR SEEDER: TÖÖEALINE PÕLVKOND PEAB ÜLES KASVATAMA OMA LAPSED JA ÜLAL PIDAMA KA OMA EAKAID
Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder rääkis kolmapäeval Tervise konverentsi keskusesse kogunenud mitmesajale TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli elukestva õppe kuulajale pensionireformist ja vastas arvukatele küsimustele, millele antud mõnedki vastused ei rahuldanud küsija ootust.
Sissejuhatuseks isiklikku ja tähelepanekuid Pärnust
Hakatuseks rääkis Seeder mõne lausega oma isiklikust elust. Ta ütles, et nädala tööpäevadel näeb pealinna tuledesära ja mõttelaadi. Nädalavahetustel viibib ta põhiliselt oma pere keskel Viljandi linnas. „Lisaks sellele on meil väike popsi talu, kus ma pean koos oma perega Šoti mägiveiseid. Talu asub Mulgimaal Paistu kihelkonnas. Seal tunnetan ka hajaasustuse põllumajandusliku piirkonna tegevust ja elulaadi. Nii on mul Eesti ühiskonnast päris hea ülevaade.”
BRITI LOODUSTURISTID HUVITUVAD PÄRNUMAAST
Kui täna jõuab briti turiste Pärnusse pigem harva ja tavaliselt teekonnal Tallinnast Riiga või vastupidi, siis tulevikus võiks britid siinkandis peatuda pikemalt ja nautida piirkonna mitmekesist loodust.
[pullquote]Pärnu kui looduslähedane linn võiks olla just paik, kuhu briti loodusturistid võiks ja saaks tulla enamaks kui vaid läbisõiduks.[/pullquote]Just seiklus- ja loodusturism ning võimalused vabas loodudes matkata on need tegurid, mis Suurbritannia inimesi Pärnu(-maa) kui sihtkoha juures kõige enam paeluvad, tõdes Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend veebruari alguses Londonis toimunud kohtumisel Suurbritannia reisikorraldajatega.
Londonisse viis linna turismiarenduse peaspetsialisti projekt „Nature Access to All“, mille üheks osaks on looduspärandi objektide ja vaatamisväärsuste muutmine erivajadustega inimestele ligipääsetavaks, ent projekti teine osa puudutab loodusturismi edendamist laiemalt. Pärnu linn on selle rahvusvahelise projekti üks partnereid.
Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST
Läinud sajandi viimase aastakümne suusavalitsejanna Jelena Välbe jõuab järgmisel aastal kinolinale. Valmiva filmi võtted toimuvad Norras, Venemaal ja Eestis. Täna vändati filmi Pärnu kesklinnas.
[pullquote]et lapsed hakkaksid filmi nähes veelgi rohkem suusatamist armastama[/pullquote]Filmitegijate arvates sarnaneb Pärnu vanalinn võrreldes teiste Baltimaade linnadega kõige rohkem Norra Trondheimiga. Seepärast lehvisid kogu tänase päeva Norra lipud Rüütli tänava majadel. Pühavaimu tänav muudeti Christies gate’iks.
Spordis kujunes Välbele kõige edukamaks 1997. aasta Trondheimi MM. Viie võistlusega tõi sporditäht Venemaale viis kuldmedalit.
Loe edasi: Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST
TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS
Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.
[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.
Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.
Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS
SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA
Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.
[pullquote]Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.[/pullquote]Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.
Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.
Loe edasi: SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA
Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”
Teisipäeval, 28. jaanuaril said esmakordselt toimunud Ühisfestil „Pärnu – noorte inimeste linn“ kaasa rääkida linna õpilased. Paneeldiskussioonis avaldasid arvamust Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Varje Tipp, Estonia Spa Hotels juht Andrus Aljas, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ja kooli vilistlane Karoliine Aus MTÜ-st Tunne.
Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.
Loe edasi: Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”