Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.
Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.
Õpetaja Ene Tamme juhatusel esitati näitemäng “Pipi Pikksukk – ehk vahvamad hetked kõigile armsast raamatust”.
Kuidas ja mismoodi kõik kulges saab selgeks sellest videofilmikesest.
Näidend on saadaval ka DVD-l näitamiseks parema kvaliteediga koduses DVD mängijas.
Madis Veskimägi
Allikas: Tõstamaa valla koduleht
Pilt: www.redcafe.net
Jõulude ajal võetakse aeg maha, nauditakse lähedaste seltskonda ning võetakse koos ette midagi toredat. Kui aga rikkalikud jõuluroad söödud ja kingikotid salmi eest lunastatud, tuleks hetkeks võtta väike paus enne järgmisi aastavahetuse pidustusi. Miks mitte mitte teha üks matk Soomaale, et osa saada imelisest looduselamusest praeguse lumerohkusega. Just tänu paksule lumele on matk mõnusalt paraja koormusega.
Sel pühapäeval (26.detsembril) minnakse lõbusas jõulumeeleolus nautima põnevat talvematka Soomaa looduses. Giidiks on kaasas Algis Martsoo, kellega kohtutakse Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juures kell 11. Pange end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.
Allikas: soomaa.com
Pärnumaa Tori valla Randivälja külaselts andis välja raamatu kodukandi rahvarõivastest. Kihelkonna rahvarõivaid tutvustava raamatu koostamise eestvedajateks olid seltsi liikmed Anne Rätsep, Anne ja Mart Ruumet.
Mõte koostada raamat oma kihelkonna rahvarõivastest said koostajad tänu Tori inimeste huvile oma kodukoha ajaloo ja rahvarõivaste vastu.
Raamat sisaldab autentset materjali, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja Pärnu muuseumist. Raamatus on trükitud ka erakogudes hoitavaid emotsionaalse väärtusega vanu fotosid ja esemete kirjeldusi.
“Meie eesmärk oli raamatukaante vahele koguda baasmaterjal, millele toetudes saavad rahvarõivaste huvilised valmistada Tori kihelkonna rahvarõivaid või kasutada kohalikke ornamente nüüdisaegsetele rõivastele rahvusliku eripära andmisel,” rääkis Rätsep ajalehele Pärnu Postimees. “Samuti pakub raamat ideid kodude kujunduseks.”
Sindi linnavalitsuse pressiesindaja Viktor Kaarneeme teatel anti pärast linnapea Anu Vassviki jõulupöördumist üle konkursi „Sindi linna kaunim kodu 2010“ auhind. Sindi kõige ilusama kodu omanikud on Monica ja Arko Kask, kes elavad Sindis Tihase tänaval.
Üritusel tunnustati ka Sindi spordiklubi Kalju sportlasi ja treenereid. Treeneritest pälvisid tunnustuse tõstetreener Juhannes Kask, poksitreener Jüri Mozessov, kabetreener Arvi Tamm ja lauatennise treener Andres Kull.
Sportlastest tänati ja tunnustati Janet ja Hendrik Tamme, Ülle Miili, Siiri Univeri, Jüri Siigurit, Erik Volõskot, Šamil Kurbanovit, Kristo Kalmot, Maarika ja Marko Buhti, Sten Sillaotsa, Allan Kuusikut, ja Merilin Nõmme.
Tänu avaldati ka Sindi kultuurielu ja spordi toetajatele aktsiaseltsidele Pajo ja Fein-Elast Estonia. Lisaks teenis kiituse Sindi sõprade selts.
Pidulikul jõulukontserdil astusid üles Sindi laulukoor ja ansambel Šal-lal-laa, Tarvastu segakoor Üits viis ning Pärnu noorte puhkpilliorkester.
Allikas: parnupostimees.ee
Lavassaare rahvamajas toimub esmaspäeval, 20. detsembril algusega kell 17.00 jõuluturniir jalgpallis. Osalema oodatakse kõiki jalgpallisõpru alates 16. eluaastast. Mänge peetakse neljaliikmeliste võistkondade vahel (väljakul kolm mängijat). Võistlussüsteem selgub pärast registreerumist kohapeal. Parimatele auhinnad.
Allikas: Lavassaare vald
Vastuvőtule oli kutsutud Pärnumaa parimad tegijad, kui ka nominendid. Pärnumaa ettevőtlus- ja arenduskeskus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga selgitasid aasta tegijaid viies kategoorias: parim kodanikeühendus, kodanikualgatust toetav äriühing, kohalik omavalitsus ja kodanikuühiskonna aasta tegu. Parima kodanikeühenduse kategoorias oli kandidaate viis, nende hulgas märgitigi ära MTÜ Sindi Sőprade Selts. Nominentideks olid veel MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus, MTÜ Silla Külaselt ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Laureaadiks valiti MTÜ Surju-Ilvese Küla Selts.
Allikas: Sindi linn
Foto: MTÜ Sindi Sõprade Selts
Kavas saunaga seonduv mõtteleil (Indrek Linnuste), aikido (Vladimir Sillaste) ja diskussioon teemal: “Kas läheme enne üle kui alla me jääme või läheme enne alla kui üle me jääme?”
Saunaseminari lahutamatuks osaks on ka muusikaline meelejahutus (Kadi Uibo).
Saun tähendab, eriti põhjamaa rahvastele, vaieldamatult rohkem, kui lihtsalt pesemiskohta. Saunas sünniti ja mindi viimasele teekonnale, saun oli nii sotsiaalne väljund kui ka koht, kus jagati traditsioone põlvest põlve, lõõgastuti, raviti jne.
Saun on olnud puhastus ja uuestisünnirituaal igas mõttes. Riietega jäeti ukse taha vaen ja lahkhelid…
Kes tunneb seminari vastu lähemat huvi, võib täpsemat infot küsida korraldajatelt telefonil 56647656.
Nüüd juba teist aastat on Sindi suusarada avatud kőikidele suusatamise harrastajatele. Aktiivse puhkuse nautimiseks on Sindi valgustatud suusarada saanud sel aastal täiendusi. Ehitati lisaks 2 uut silda üle kraavide ning sellega on päevane rada pikenenud. Päevane rada on nüüd 2,9 km ja őhtune, ehk valgustatud rada on 2,2 km pikk. Rajad on sisse ajanud ja hooldamistöödega tegelevad ikka Kalmer Jürima ja Siim Talmar firmast OÜ Arter Ski. Suusaraja alguses, Sindi Linnavalitsuse juures, on üleval raja plaan, kus ära märgitud sőiduskeemid ja -suunad. Uue aasta alguseks, jaanuari lőppu, on planeeritud Sindi suusaraja vőistlus, mille seekord korraldab Sindi Sőprade Selts.
Allikas: Sindi linna koduleht
Foto: blog.maaleht.ee
Treimani Külaselts korraldab avaliku konkursi Treimani külale logo leidmiseks.
Konkursi eesmärgiks on leida logo, mis iseloomustab Treimani küla, lähtudes küla nimedest – Kolmemeeste, Dreimannsdorf, Treimani.
Logol peab olema kiri Treimani.
Logo peab olema kasutatav värvilise ja mustvalgena, paberil ja kangal trükituna, võimaldama vähendamist ja suurendamist ning olema kasutatav veebikeskkonnas.
Loe edasi: Treimani küla otsib oma logo
Eelmisel nädalal, 8.detsembril oli Soomaa rahvuspargis suur pidupäev, kuna täpselt 17 aastat tagasi moodustati ametlikult Soomaa rahvuspark.
Selle aja jooksul on areng olnud märgatav: park toimib hästi, tuntus on kasvanud ning Soomaa on jõudnud kaardile. Uhkust lisab seegi, et kõike seda tööd ja vaeva on väärtustatud ka rahvusvaheliselt.
Oma mitmekesise maastikuga – sood, metsad, luhad – on Soomaa ajast aega järjest rohkem külalisi ja sõpru meelitanud nii Eestist kui välismaaltki. Siiski on Soomaa kõige rohkem ehk tuntud oma erilise viienda aastaaja poolest, kui on harjutud üleujutust uudistama tulema. Soomaa eripära tasub nautima tulla teistelgi aastaaegadel ning sünnipäev annab veelgi rohkem põhjust kogeda elamusi, mida 17aastasel Soomaa rahvuspargil pakkuda on.
Soomaa.com.
Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.
Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.
Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.
Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.
Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.
Allikas:kodukant.ee
Eile avati Tõstamaa noortekeskuse uuendatud ruumid, mille ümberehitus ja sisustamine läks maksma ligi kolm ja pool miljonit krooni. Põhiosa vajalikust ehitusrahast ehk 3,2 miljonit saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma osa lisas Tõstamaa vald.
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kavas on 47 objekti, mida toetatakse struktuurfondide vahenditest ligi 300 miljoni krooniga. Investeeringute kava elluviimist korraldab SA Innove. Kava on osutunud edukaks, sest 47-st investeeringukavasse lülitatud objektist on tänaseks lõpetatud 29.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.
Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt Tallinnas ja Tartus.
Asutamislepetele kirjutavad täna erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.
Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.
Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.
Allikas: Toidupank
Tori vallal valmis üheksas seinakalender, tuleva aasta kohta koostatud trükis tutvustab paikkonna lugusid, legende ja vanasõnu ning illustratsioonidena on kasutatud Tori muuseumi rajaja ning kogu riigis tuntud koduloouurija August Pulsti maale, edastas Pärnu Postimees.
Tori valla sotsiaalnõuniku Eha Säde sõnutsi teeb 2011. aasta kohaliku kalendri eriliseks see, et lood ja legendid on kirja pandud Tori murrakus.
“Neile, kellel lugedes mõni sõna või väljend selgusetuks jääb, on lisatud sõnaseletusi murraku mõistmiseks,” mainis Säde.
Seinakalendrit saab huviline endale muretseda vallamajast, muuseumist, Tori ja Jõesuu raamatukogust.
Trükise esikaant ilmestab tavakohaselt valla vapp, temaatilisel joonistusel on aga kujutatud põrguvahti koopa väravas, sest Tori põrgu rahvast pajatab rahvasuu igasuguseid lugusid.
Pärnu jõe kaldal silla ja kalmistu vahele jääv poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri kõrgune püstloodis liivakivipaljandik on kantud “Eesti ürglooduse raamatusse” ning koobastiku pärast nimetataksegi seda paika põrguks.
Esimene Tori valla seinakalender koostati 2003. aasta kohta, trükistest on saanud paikkonna elu ajalooülevaated.
Etnograafiliste rahvarõivaste staažikas valmistaja Marvi Volmer tõi enda ja oma kursuslaste näputöö taas rahva ette, avades Tartu ülikooli Pärnu kolledžis näituse “Pärnumaa kihelkondade rahvariided”, mis suvel oli välja pandud Koidula muuseumis, kirjutab Pärnu Postimees.
Näitusel eksponeeritakse Pärnumaa üheksa kihelkonna rahvarõivaid, nende kõrval Halliste kihelkonna ja Kihnu ning Ruhnu saare omi.
Volmeri sõnutsi on tegu ta enda ja tema käe all rahvariiete valmistamise kunsti õppinud inimeste 21 aasta tööga, sest lühema ajaga ei õnnestunud kõikide kihelkondade pidurõivaid kokku saada.
“Ma pole kursuslastele öelnud, millise komplekti nad valmistama peavad, kõik on selle ise valinud oma päritolu järgi,” selgitas Volmer.
Nii kuluski näituseni, kus kõik rahvarõivad on esitletud peakatteid ja ehteid sisaldava komplektina, üle kahe aastakümne. Väärib märkimist, et Volmeri kursustel on aastate jooksul naiste kõrval osalenud näputööd hindavaid mehi.
Pärnumaa rahvarõivaid saab Pärnu kolledžis imetleda 17. detsembrini.
Aastaring hakkab täis saama ja Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talummuseumi talukultuurikooli selle aasta viimane õppepäevgi on pidupäevane.
Tänapäeval on poodides küll kõike, mida süda jõululauale ihkab, aga seda päris oma saab ikka ainult ise tehes. Vanemad inimesed oskavad veel teha sülti, pasteeti ja tanguvorsti, aga nende valmistamisega saavad hakkama kõik, kel veidi pealehakkamist. Et need oskused meie köökidest ei kaoks, oodatakse kõiki huvilisi 5. detsembril kell 12 muuseumi rehetuppa talutoite valmistama. Peale liharoogade küpsetatakse ka üks korralik jõulusai. Ja loomulikult hakatakse vaikselt kõhtusid jõuluroogadega harjutama. Kõik soovijad saavad kaasa Kurgja perenaiste kokaraamatu III osa.
Meie esivanemad uskusid, et nendes peredes, kus jõuluroogi ei valmistata, ei ole tuleval aastal küll midagi head oodata.
Kuni 22. detsembrini ootab muuseum uudistama, kuidas vanasti taludes jõule peeti.
Programmi eesmärk on viia osalejad vanemasse jõuluaega, kui Eestis veel ei tuntud päkapikke ega jõuluvanasid. Veskis küpsetatakse ja maitstakse pühadeleiba. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad – meie taluabilised. Ka metsaloomi ei unustata – neile saab söödasõime kaasavõetud kapsast või porgandit jätta. Püstkojas saab lõkke peal “linnupetet” küpsetada – vorstid muusemi poolt. Kestab 3 tundi, sobib igale eale.
Teeme kuuse ilusaks
Suurematele lastele alates 5. klassist ja täiskasvanutele pakub muuseum jõuluprogrammi väikese muudatusega. Lõkke ja metsaskäigu asemel õpetatakse, kuidas oma käega teha midagi vahvat koduse kuusepuu otsa. Et aga kõik ennast hästi tunneksid, on siin grupi maksimumsuurus 20 inimest.
Programmides osalemiseks palutakse kindlasti registreerida telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee
Talv on selleks aastaks kohale jõudnud ning sellist talvist ilma ennustatakse pikemaks ajaks. Soomaa jõed hakkavad vaikselt jääkaanega kattuma ning kohev lumevaip, mis maad katmas, pakub nii mõndagi huvipakkuvat. Jälgi lumel on mitmeid ning igaühel neist on oma lugu rääkida, tuleb vaid osata seda jäljeraamatut lugeda.
Homme, 4. detsembril korraldatakse koos Algis Martsooga räätsamatk, et uurida, millised Soomaa tavaelanikud looduses liikvel on ning milliseid radu pidi nad liiguvad. Matka kestus on kaks kuni viis tundi. Marsruut valitakse vastavalt matkajate soovidele ja ilmastikuoludele.
Kohtumispaigaks on Soomaa rahvuspargi külastuskeskus kell 11.
NB! Vaja on vaid panna end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.
Tahad samuti loomajälgi uurida? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
Nädalavahetusel Pärnus peetud esimesel maakondlikul rahvamajade messil leiti, et rahvamajad saaksid kodukandile kasulikud olla turistide ligimeelitamisel, vahendab ERR.
Kokku on Pärnumaal üle 40 rahvamaja, neist enamik saatis Pärnusse Nooruse majja esimesele maakondlikule rahvamajade messile ka oma kollektiivid või esindajad. Tutvustati oma võimalusi ja näidati oskusi.
Rahvakultuurikeskuse Pärnumaa spetsialisti Kati Põldotsa sõnul toimus messi raames ka rohke osavõtuga ümarlaud „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?”, kus jagati tarkusi, kuidas rahvamajad saaks kodukandi turismi edendamisel senisest kasulikumad olla.
Pärnumaal on siin omad eelised. Pärnu on ju territooriumilt Eesti suurim maakond ja ainukene maakond, kes saab tõepoolest välja öelda 11 000 aastat ajalugu.
Korraldajate kinnitusel ei jää esimene Pärnumaa rahvamajade mess kindlasti viimaseks.
Teisipäeval, 30. novembril toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar “Metsandusõpe 85: partnerid ning võrgustikud Eestis ja välisilmas”.
Oodatud on kõik metsanduse valdkonna ettevõtjad, metsanduse ja põllumajanduse valdkonna koolid ja koolitajad, huvilised ja partnerid. Osalemine on tasuta. Seminar toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas Pärnumaal.
Seminari kava leiab www.hariduskeskus.ee ning registreerimine toimub siin: http://creator.zoho.com/kris.sta/seminar/form-perma/seminar/.
Lisainfo: Piret Koorep, tel: 51 68 099, e-post: piret.koorep@hariduskeskus.ee
Homme, 27.novembril pakutakse Soomaal kõigile võimalust tulla selle aasta viimasele kanuumatkale, sellega lõpeb ametlikult kanuumatka hooaeg.
Eriliseks teeb selle matka Soomaa viies aastaaeg, mis on taaskord Soomaale jõudnud ning millest matkal minnaksegi osa saama. Jõed on kaldaist väljas ning veetase tunduvalt kõrgem kui muidu. Õrn lumevaip katmas maad ning nädala lõpuks lubatavad miinuskraadid ja selge ilm teevad sellest kanuumatkast väga erilise kogemuse.
Kanuumatkale saab laupäeval liituda endale sobival ajal kuni kell 12ni Kuusekäära talu juurest.
Tahad samuti matkale tulla? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
Laupäeval, 27. novembril kell 20 oodatakse kõiki Manija saarekeskusesse kadritrallile lustima.
Esinevad Tõstamaa näiteringi Kadrid, tantsutab Kadri-Õnnela, puhvetit peab Kadri-Ülle Pootsist.
Kostüümides või maskides on sissepääs prii.
Liinilaev Mann väljub Munalaiust kell 17 ja kell 19.30, tagasi mandrile saab kesköö paiku.
27. novembril kell 14 kogunevad kõigi Pärnumaa rahvamajade esindajad Pärnusse Nooruse majja messile. Idee ja vajadus selline „mäss” korraldada tekkis Pärnumaal pärast kevadist üleriigilist rahvamajade messi.
Päeva alustatakse ümarlauaga teemal „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?!”. Ümarlauda juhib Eesti turismiajaloo uurija ja konsultant Tiit Kask. Elavasse diskussiooni on oodatud rahvamajade ja avaliku sektori esindajad ning kõik messikülalised.
Eesmärk on panna turismi ja kultuuriga tegelevate inimeste mõtted liikuma ühes suunas, leida ühiselt uusi võimalusi, kuidas kahte valdkonda omavahel paremini siduda.
Päeva jooksul tutvustavad rahvamajad oma tegevusi ning pakuvad meelelahutusprogrammi.
Pärast tõsist tööpäeva kell 18 algab tantsuõhtu, kus tantsulusti pakuvad kaks-kolm Pärnumaa tantsubändi. Kõikidele külalistele on sissepääs messile prii.
Rohkem infot: Kati Põldots, tel 447 9768, 5804 0443; kati.poldots rahvakultuur.ee, kati.poldots rahvakultuur.ee>
www.rahvakultuur.ee
Reedel, 26. novembril kell 19 kutsub RMK Varbla looduskeskus kõiki loodusfilmihuvilisi Tõstamaa rahvamajja vaatama Madis Veskimägi filmi „Haigrupäevad“, mida näidati Matsalu loodusfilmide festivalil.
Filmi eel räägib autor filmi saamisloost ning Tiiu Annuk Varbla looduskeskuse tegemistest. Üritus on tasuta.
Rohkem infot tel 507 7369.
Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.
Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.
Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
