Pärnus toimub 18.–27. veebruarini kireva programmiga jääfestival.
Festival avatakse reedel, 18. veebruaril kell 19 Vallikäärus jää- ja tulešõuga, kus löövad kaasa iluuisutajad, tantsijad jne.
Programmi mahuvad mitmesugused töötoad, laadad, kalapidu, mis hõlmab püügivõistlust ja kalatoitude mekkimist.
Festivali raames avatakse Pärnu linnas ja maakonnas mitu uisuväljakut. Toimub ka uisukarneval, kavas on hulk kontserte. Saab teha räätsamatku Soomaale rabasse ja tuuritada Tõstamaale jne.
Jääfestival lõpeb 26. veebruaril galaõhtuga Endla teatris.
Klingi-Nõmmes valiti eile tänavasue metsa-aasta ühel avasündmusel kauneim metsalaul 2011, milleks osutus Libatse Lasteaed-algkooli ansambli Maria Wunderlich “Metsas”, ansambli juhendaja on Kaie Rahu
Kilingi-Nõmme oli 2005.aastal Eesti Metsapealinn, mille raames korraldas Kilingi – Nõmme Gümnaasium koolisisese laulukonkursi. Nüüdseks on sellest välja kasvanud populaarne laulukonkurss Pärnu maakonnas. Konkursil esitati nii eestikeelseid, kui ka võõrkeelseid laule. Lisaks metsa – ja loodusteemalistele lauludele on esitusel ka teised ilusad laulud.
Kaunim metsalaul on ka üks rahvusvahelise metsaaasta ürituste sarja sündmustest.Lauluvõistlusest võttis osa 103 laululast koos juhendajatega 14 erinevast koolist üle Pärnu maakonna. 2011. aasta konkurss oli järjekorras seitsmes (maakondlikul tasemel kuues kord).
Konkursil osalevad lauljad 1. – 12. klassini, nii solistide, duettide kui ansamblitena. Žürii tööd juhtis Kilingi-Nõmmest sirgunud laulja – Liisi Koikson.
Pärnus tuleb 9. veebruaril konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”, kus käsitletakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse (sh põllumajanduse) arenguid viimaste aastate majandustrendide valguses. Muuhulgas hinnatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutletakse maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.
Konverents peetakse Strand SPA & Konverentsihotellis (A.H. Tammsaare pst 35) algusega kell 10.00. Lisainformatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt www.agri.ee/konverents.
Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:
27. jaanuaril algusega kell 18 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses.
Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.
Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.
23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.
30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.
Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas. Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.
Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.
Pühapäeval, 23. jaanuaril on suured ja väikesed suusasõbrad oodatud Reiu puhkekeskusesse, kus kell 11 antakse start Reiu-Raeküla suusaretkele.
Osalema on oodatud nii klassikalise kui ka vabastiili harrastajad. Kolmetunnise ajalimiidi sees võib iga spordisõber valida just endale sobiva rajapikkuse.
Kõik saavad nautida Raeküla männiku radasid oma võimetele vastavas tempos. Tagasi Reiu puhkekeskusse oodatakse suusatajaid hiljemalt kell 14. Seal pakutakse sooja jooki ning algab võitude loosimine. Muu hulgas autasustatakse ka aktiivsemat kooli. Reiu puhkekeskus on omalt poolt välja pannud retke peaauhinna – tasuta saunaskäigu seltskonnale.
Tegevust jagub sel talvisel sportlikul pühapäeval neilegi, kes suusarajale ei lähe. Võimalik on teha saanisõitu, kelgutada, uisutada. Reiu puhkekeskuse kohvik pakub suppi ja muudki paremat. Pärast autasustamist tuleb aga „Tantsupidu suusabaasis”.
Reiu-Raeküla suusaretkega tähistatakse sümboolselt ka aasta möödumist sellest, kui Reiu vanal raudteesillal allkirjastasid Pärnu linnapea, Paikuse ja Tahkuranna vallavanem ning Pärnu maavanem ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt arendatakse Reiu-Raeküla piirkond kogu regiooni jaoks oluliseks tervisespordikeskuseks.
Ille Riivits hoiab käes Paikuse valla 2011. aasta kalendrit. Foto: Urmas SaardNüüd on see tehtud, millest mitmeid aastaid räägitud ja Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits võib rõõmsa rahuloluga näidata valla asutamise 20. aastaks valminud oma kodukandi esimest kalendrit.
Kui Ille Riivits aasta viimasel volikogu istungil trükivärsket kalendrit tutvustas, noogutasid kõik kohal viibinud inimesed heakskiitvalt peaga ega osanud vist sel hetkel arvatagi, kui palju tööd, närvipinget, muret, otsinguid, katsetusi ja uusi proovimisi kogu ettevõtmine tegelikult nõudis. Seda tööhulka teavad vaid need, kellel taoliste asjadega kokkupuuteid on olnud. Palju abi osutas valla teabespetsialist Liilia Varik. Fotode otsimine polnudki nii hõlbus tegevus, kui alguses loodeti. Aga siiski leiti vajalikud pildid, sest Kadri Karjus, Annika Põltsam, perekond Saare ja Vello Bauer olid oma koduvallas liikudes kõige paremaid kaadreid tabanud.
Kaanepildiks valiti möödunud aasta üks tänuväärsemaid tegusid, milleks oli vana kitsarööpmelise raudteesilla taastamine ja mida nüüd peamiselt harrastussporti tegevad inimesed kergliikluse sillana saavad kasutada. Loe edasi: Paikuse vallal valmis esimene kalender
Kuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com
Pärnumaal Audru vallas tegutsevas Pihlaka talus õpetatakse, kuidas valmistada räätsasid, millega saab hõlpsalt lumes käia.
Ligi meetrise lumekihi all on metsades abivahenditeta liikumine võimatu. Kui aga räätsad alla panna, on lumme uppumine välistatud. Kui poes maksavad plastist ja metallist valmistatud räätsad saja euro kandis, siis isetehtuna ei pea nende eest sentigi maksma.
Räätsade valmistamiseks ei ole vaja muud kui sobivaid oksi ja tugevat sidumismaterjali. Oksi saab kraaviäärsest pajuvõsast.
23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.
Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
Reedel, 21. jaanuaril algusega kell 16 toimub RMK Kabli looduskeskuses loodusõhtu „Hunt – laane lambuline“. Külla tuleb eestlaste lemmikzooloog Aleksei Turovski.
Loodusõhtul tutvustatakse hallivatimeest ehk hunti. Juttu tuleb tema eluviisidest, põlvnemisest, paljunemisest ja järeltulijate eest hoolitsemisest, samuti meeskonnatööst loomariigis.
Ilmselt on meil, inimestel, huntidelt nii mõndagi õppida – julgust, vastupidavust ja üksteisega arvestamist. Vanasõnagi ütleb: julge hundi rind on rasvane.
Üritus on tasuta. Oma osalemissoovist palutakse teatada telefonil 5302 0833 või e-posti aadressil kabli.looduskeskus@rmk.ee.
Homme, teisipäeval kell 18 esineb Pärnu kohvikus Café Grand tuntud udmurdi laulja Nadja Utkina. Õpitakse udmurdi tantse ja maitstakse udmurdi sööke-jooke.
Varing Sindis Kanarbiku tänava eramajas. Foto: Urmas SaardTäna öösel kella kahe ajal vajutas lume raskus Sindis Kanarbiku tänava alguses oleva elumaja köögi ja söögitoa kohal oleva ca 50 m2 suuruse katuse sisse.
Maja perenaine Irina rääkis, et juba südaööl oli kuulnud hästi tugevat tuule kohinat ja kell kaks kostus tugev mürin, ragin ja justkui kivid oleksid kukkunud. Õue minnes nägi, et hoone madalama osa lame katus oli sisse vajunud. „Kõigepealt helistasin õele ja seejärel päästeametisse, kes keeldusid esimese väljakutse peale kohale tulemisest,“ ütles Irina, kes lisas, et on praegu täiesti šokis toimunust.
Päästeamet olevat alguses arvanud, et kuna tegemist pole suure korrusmajaga, vaid väikese eramuga, peavad nad oma jõududega ise õnnetusega toime tulema ja päästeamet ei näe mingit vajadust täiendava abi järele. „Helistasin umbes pool tundi hiljem uuesti ja siis saabuti juba väga kiiresti,“ selgitas pereema. Loe edasi: Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus
Harry Raide loodusmaalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus oli välja kuulutatud 10. jaanuariks, kuid maalid pandi raamatukogus üles juba eile, 4. jaanuaril. Raamatukogu direktori Ene Michelise sőnul näituse pidulikku avamist ei toimunud, sest nii soovis Harry Raide ise. Kaunid maastikud kunstniku piltidel lummavad oma värvidemängu ja romantiliste vaadetega. Näitus jääb raamatukogus avatuks märtsi lőpuni.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard
Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.
Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.
Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.
Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja
Eesti krooni mälestuskivi avavad Pärnus aadressil Kanali 2F Avo-Jaak Kaust ja Evelin Mei. Foto: Urmas SaardPensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust avas täna keskpäeval Pärnus Kanali tänaval oma elamu krundi nurgal Eesti kroonile pühendatud mälestuskivi.
„Eile lõppes Eesti krooni aeg, mille iga kestis 18 aastat kuus kuud ja 11 päeva,“ ütles pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust, kelle idee kroonile mälestusmärk püstitada sündis kohe pärast seda, kui sai teatavaks oma rahast loobumise otsus. „Kuna see enam käibevahend ei ole, siis paneme ta kivi sisse puhkama, sest midagi rohkem pole meil võimalik enam tema heaks teha.“
Nende sõnadega näitas ta krooni mündi suurust musta ketast, mille asetas kõigepealt mulla sümbolina betoonist valatud mälestuskivi aluse sisse tekitatud augu põhja. Seejärel võttis ta taskust hõbedaläikelise krooni, mis pärineb 1992. aastast ja paigutas kadunukese „maamulla“ peale. Mündi kattis valge kettakesega, mis jääb sümboliseerima vabaduse vaipa ja kõige peale asetas ta sinise kettakese, et üle Eesti Vabariigi laotuv sinetav taevas püsiks lootuse sädemena ka Eesti krooni kohal. Loe edasi: Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile
Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.
Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.
Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.
Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.
Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.
Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.
Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.
Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.
Pipi PikksukkTõstamaa Lasteaia vanema rühma lapsed tegid vanematele kena üllatuse.
Õpetaja Ene Tamme juhatusel esitati näitemäng “Pipi Pikksukk – ehk vahvamad hetked kõigile armsast raamatust”.
Kuidas ja mismoodi kõik kulges saab selgeks sellest videofilmikesest.
Näidend on saadaval ka DVD-l näitamiseks parema kvaliteediga koduses DVD mängijas.
Jõulude ajal võetakse aeg maha, nauditakse lähedaste seltskonda ning võetakse koos ette midagi toredat. Kui aga rikkalikud jõuluroad söödud ja kingikotid salmi eest lunastatud, tuleks hetkeks võtta väike paus enne järgmisi aastavahetuse pidustusi. Miks mitte mitte teha üks matk Soomaale, et osa saada imelisest looduselamusest praeguse lumerohkusega. Just tänu paksule lumele on matk mõnusalt paraja koormusega.
Sel pühapäeval (26.detsembril) minnakse lõbusas jõulumeeleolus nautima põnevat talvematka Soomaa looduses. Giidiks on kaasas Algis Martsoo, kellega kohtutakse Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juures kell 11. Pange end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.
Pärnumaa Tori valla Randivälja külaselts andis välja raamatu kodukandi rahvarõivastest. Kihelkonna rahvarõivaid tutvustava raamatu koostamise eestvedajateks olid seltsi liikmed Anne Rätsep, Anne ja Mart Ruumet.
Mõte koostada raamat oma kihelkonna rahvarõivastest said koostajad tänu Tori inimeste huvile oma kodukoha ajaloo ja rahvarõivaste vastu.
Raamat sisaldab autentset materjali, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja Pärnu muuseumist. Raamatus on trükitud ka erakogudes hoitavaid emotsionaalse väärtusega vanu fotosid ja esemete kirjeldusi.
“Meie eesmärk oli raamatukaante vahele koguda baasmaterjal, millele toetudes saavad rahvarõivaste huvilised valmistada Tori kihelkonna rahvarõivaid või kasutada kohalikke ornamente nüüdisaegsetele rõivastele rahvusliku eripära andmisel,” rääkis Rätsep ajalehele Pärnu Postimees. “Samuti pakub raamat ideid kodude kujunduseks.”
Sindi linnavalitsushoone. Foto: Urmas LuikLaupäeval toimus Sindi seltsimajas linna pidulik jõulukontsert, millel tunnustati ka linna parimaid sportlasi ja avalikustati konkursi „Kaunim kodu 2010“ võitja.
Sindi linnavalitsuse pressiesindaja Viktor Kaarneeme teatel anti pärast linnapea Anu Vassviki jõulupöördumist üle konkursi „Sindi linna kaunim kodu 2010“ auhind. Sindi kõige ilusama kodu omanikud on Monica ja Arko Kask, kes elavad Sindis Tihase tänaval.
Üritusel tunnustati ka Sindi spordiklubi Kalju sportlasi ja treenereid. Treeneritest pälvisid tunnustuse tõstetreener Juhannes Kask, poksitreener Jüri Mozessov, kabetreener Arvi Tamm ja lauatennise treener Andres Kull.
Sportlastest tänati ja tunnustati Janet ja Hendrik Tamme, Ülle Miili, Siiri Univeri, Jüri Siigurit, Erik Volõskot, Šamil Kurbanovit, Kristo Kalmot, Maarika ja Marko Buhti, Sten Sillaotsa, Allan Kuusikut, ja Merilin Nõmme.
Tänu avaldati ka Sindi kultuurielu ja spordi toetajatele aktsiaseltsidele Pajo ja Fein-Elast Estonia. Lisaks teenis kiituse Sindi sõprade selts.
Pidulikul jõulukontserdil astusid üles Sindi laulukoor ja ansambel Šal-lal-laa, Tarvastu segakoor Üits viis ning Pärnu noorte puhkpilliorkester.
