täiskasvanute varjupaik

Pärnu linnavalitsus ja Tori vallavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille järgi võimaldab linn korraga kuni kümnel Tori valla elanikul kasutada ööbimiseks ja päevaseks viibimiseks Suur-Posti tänaval tegutsevat Pärnu täiskasvanute varjupaika.

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Keskmiselt kasutab täiskasvanute varjupaika igapäevaselt 15-20 inimest[/pullquote]„Tori vallal endal ei ole täiskasvanute varjupaika, kuid vajadus selleks on olemas. Osalt nende inimeste näol, kes on siiani elanud Sindis osades Pärnu mnt 27a korterites. Ajalooliselt on see nii välja kujunenud, sest Sindi linnal oli palju vabana seisvaid eluruume, mida abivajajatele kasutamiseks jagati. Siiani ongi mõned Pärnu mnt 27a korterid täitnud sisuliselt varjupaiga rolli, kuid on tingimuste poolest väga halvad. Nüüd, mil korrastame valla sotsiaaleluruume, on tekkinud vajadus varjupaiga teenuse järele neile, kes ei pea kinni ühiselu reeglitest ning inimestele, kes vaatamata korduvatele meeldetuletustele ega ka omavalitsuse poolsele järeleandmisele ei ole asunud likvideerima oma üüri- ja kommunaalvõlgnevusi,“ põhjendab varjupaiga teenuse kasutamise vajadust Tori abivallavanem Priit Ruut.

Loe edasi: PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.

Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.

Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada. Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.

Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis