Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa
Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.
Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.
Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada. Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.
Külastasime täiskasvanute varjupaika, kus teenust osutatakse inimestele, kes on kindla elukohata ja vajavad varjupaika,. Teenust antakse seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas kuni 60 inimesele. Varjupaigas nägime ka teenuse vajajaid ja tutvusime kohalike oludega. Nendeks on kord nädalas saun, abistamine asjaajamisel, esmaabi, toiduabi, riideabi ja päevakeskuse teenus.
Hea oli kuulda, kui pikaajalised töötud leidsid rakendust hooldekodu värvimistöödel. Koostööd toetas ka töötukassa. Teostatud tööharjutustel tehti kergemaid töid, mis ei nõudnud erialaseid teadmisi.
Seega, MTÜ Tulevik püüab tegeleda töötute rehabilitatsiooniteenuste arendamisega Pärnu linnas, Sindis ja lähivaldades.
Külastasime ringluspoodi Sindis, kus tehakse ka mitmesuguseid lisatöid. Näiteks õmblustöö, vaipade kudumine, mitmesugune näputöö. Taaskasutuse vastu tundis kõige elavamat huvi Ilona Pappe, kes arvas, et ka Vana-Vigala külas saab midagi huvitavat ette võtta. Praegugi teame palju kirbuturgudest, komisjonipoodidest. Ilmselt peame rohkem mõtlema säästmisele, taaskasutusele ning nendes valdkondades seisab ees töö alates kodust, perekonnast. Säästlik suhtumine keskkonda on viinud valdu ka rahvusvahelistesse suhetesse. Meenub lehest näide Märjamaa valla ja Norra ühe piirkonna koostöö alustamisest.
Nende näidetega kutsume lugejail ja külade elanikel oma sõna sekka ütlema neis asjus, mida saab meil paremini korraldada. Jääb lõpetada sõnadega: õppida pole kunagi hilja ja ainult kahepoolne koostöö tagab edu meie mõtlemises ja igapäevastes toimetamistes.
Ei taha olla pealetükkiv, kindlasti mõni teine rühmast nägi asja omapoolselt ning hoopis teisiti. Või ikkagi: kuidas olla liidriks piirkonna probleemide lahendamisel.