POHLAKUU KAHEKÜMNENDAL PÄEVAL TÄHISTATI RAEKÜLAS PEATSELT SAABUVAT PÖÖRIPÄEVA

Fotogalerii

Põhus kasvatatud kartulite võtmine. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kuna Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse huvikooli loodusring koguneb iga nädala teisipäeval ja juba mõne päeva pärast saabub sügisene pööripäev, võeti eile käsile kartulivõtt veidi tavatumal kombel, et nõnda tervitada astronoomilise sügise pärale jõudmist ja õppida juurde uut.

Pärast koolitundide lõppemist kogunes väike hulgake seitsme kuni 14-aastaseid lapsi Vanakooli õuele, enamik teise klassi õpilased. Ringi juhendaja Ave Teeääre riputas erinevaid elemente ühendava unenäopüüdja, mis on indiaani rahvuslik amulett, puuoksa külge. Enamikes indiaani traditsioonides on unenäod ja nägemused väga tähendusrikkad. Legendi kohaselt takerduvad pahad unenäod võrgu püünisesse, kuni hommikused päikesekiired need aurustavad. Head unenäod aga libisevad läbi võrgu, laskudes mööda sulgi uinujani.

Ühiselt mindi lähedal asuvasse Raeküla männikusse mustikaid sööma ja lõkke tarvis hagu koguma. Tagasi jõudes võeti käsile kartulipõld, mis tegelikult tähendas kahte mõne ruutmeetri suurust põhuga kaetud maalapikest.

Lastega liitunud Mikko Selg ütles enda tutvustuseks, et on akadeemiliselt õppinud küll füüsikat ja majandust, aga huvi põllumajanduse vastu tekkis kokkupuutel elu endaga. „Kartulid nagu kõik taimed kasvavad valguse käes, lehed vajavad valgust. Kartul „mõtleb” sellele, et tema mugulaid saaks süüa, samuti „arvestab” vajadusega kasvatada järgmiseks aastaks uued taimed, mille alla kogunevad taas mugulad,” selgitas Mikko. Põhk on vähe väärtuslik, mida muuks otstarbeks kasutada ei saa, aga loob kartuli kasvamiseks suurepärased tingimused. Põhk vähendab oluliselt umbrohu kasvujõudu ja viie sentimeetri paksusest kattest niisama hõlpsasti läbi tulla ei suuda. Taim saab paremini niiskust kätte.

Tegemist on väga ökolooogilise kasvupinnasega

Mikko rääkis lastele, et suures koguses oleks põhus kasvatamist väga keerukas teha, aga oma pere otstarbeks on see täiesti mõistlik tegevus. Väikese põllu jaoks poleks traktori pidamine otstarbekas. Puudub vajadus kõikvõimalike taimekaitsevahendite tarvitamiseks. Tegemist on väga ökolooogilise kasvupinnasega. Perma- ehk püsipeenart ei harita. Vähene umbrohi kõduneb ja sama põhk on veel järgmisel aastal kasutatav. Ülejärgmisel aastal laguneb vananev põhk samuti väärtuslikuks mullaks. Põld muutub järjest viljakamaks. Mikko kasutas ka põhuplaadi jääke, kuna on jäänud ehitamisest kõrvale.

 See oli Ave algatus

„Mõistlik on tunda loodust meie ümber, samuti looduse rütmi. Tänavu kasvatasime keskuse õuel esimest aastat. See oli Ave algatus. Tema tegi ettevalmistuse, mina tõin pool pangetäit kartuleid, mida kasvatasin möödunud aastal Lehtses.

Kartulivõtu järel istuti maha lõkketuha kuumuses küpsetatud maaubinaid sööma.
Foto: Ave Teeääre

Kartulite noppimise järel jagas Mikko õpetlikke teadmisi lõkke tegemise kohta. Lapsed said oma käega proovida tikust tule tõmbamist ja lõket süüdata. Lapsed pakkisid kartulid fooliumisse ja asetasid tuliste süte vahele. Saanuks vana tava kohaselt ka otse tuha sisse panna küpsema, aga siis pidanuks kauem ootama, et punased süted maha jahtuksid ega hakkaks kohe kartuleid põletama.

Ave rääkis pööripäevadest. Ühe tütarlapse üllatus oli siiras, kui kuulis, et lisaks jaanipäeva- ja jõuludeaegsele pööripäevale on ka kevadised ja sügisesed pööripäevad. Ave selgitas kuidas looduseringid toimivad tsükliliselt. Ta pakkus angervaksa jooki ilma suhkruta, mida oli mõnus või ja soolaga maitsestatud kuumadele kartulitele kõrvale rüübata. Lapsed istusid, sõid ja jõid ning kuulasid, mida Avel ja Mikkol on jutustada loodusest, kombestikest ja pühade tähistamisest.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga