KADRINAS AVATAKSE KULTUURITÄNAVA ESIMENE MÄLUSTEND

Kadrina kultuuritänava mälustend (autor TUUMIK)

Päevatoimetaja

Teisipäeval, 9. juulil esitletakse esmalt Kadrina rahvamajas kell 14 Kalev Kuke akadeemilist uurimust „Otto Strandman. Selle järel avatakse esimene, pikalt oodatud kultuuritänava mälustend, mis on pühendatud endisele riigivanemale, Kadrina lähedal Vandu külas sündinud, Otto Strandmanile. Pärast seda kutsub Neeruti Selts huvilisi jalutuskäigule Strandmannide suguvõsa puhkepaika Kadrina kalmistul.

Kultuuritänava vedur, Kadrina Kultuurikoja direktor, Ahto-Lembit Lehtmets ütles, et praktiliselt kohe kui ta Kadrinasse tagasi tuli, see on siis juba viis aastat tagasi, hakkasid infokillud soovist midagi sellist Kadrinasse luua tema kõrvu kostuma. Konkreetsemalt esitas selle idee volikogu liige Karl Lindam ja vallavanem Kairit Pihlak andis kultuuritänavale rohelise tule. Kolm aastat tagasi hakati selle nimel vaikselt liikuma, et idee saaks teostuseks.

Kultuuritänava valmimise taga on suur meeskond. Suurim panustaja sisendi andmisel on olnud Tiiu Uusküla ja Neeruti Selts. Disaini teostab Martin Eelma ja disainiagentuur Tuumik, loovkirjutajaks Rait Millistver ja Happy Writer, stendide tehniline disainer ning tootja on Kalle-Priit Pruuden ja HN Steel OÜ. Kultuuritänava kodulehte ehitab Ingmar Trummer ja disainiagentuur Laama ning postide paigaldamisel aitab Kadrina oma Oto Ehitus, Tarmo Eessaare juhtimisel – paigaldamine toimub valla ehitusspetsialisti Aivar Aruja valvsa pilgu all. Lisaks on veel nõu ja jõuga abiks terve armee kogukonna inimesi.

sinna on plaanis paigutada kuni 15 tähist

Kadrina kultuuritänav saab paiknema Viru tänava ääres ning sinna on plaanis paigutada kuni 15 tähist, mis tutvustavad läbi oluliste isikute ja hoonete Kadrina ajalugu. Lehtmets rääkis, et isikud, kellele mälustendid on pühendatud, on valitud selle järgi, et nad räägiksid olulise Kadrina kogukondliku kultuuriloo ära nii, et see kõnetaks oma inimest ja külalist samaväärselt. “Siin määras loo ära ka teekond – Viru tänav – ise, aga väga olulist rolli on mänginud ka nii oma inimeste soovitused kui kõrvaltvaatajate ettepanekud. See tegelikult ongi kõige rohkem aega võtnud, et kes isikuna kõige paremini sobiks kultuurilugu stendil rääkima, et ta oleks aktsepteeritud ja üheti arusaadav nii kohalikule kui kõrvaltvaatajale,” selgitas Lehtmets. Mida väiksem on olnud ajavahe kõneisiku lahkumisega siit ilmast, seda raskem on olnud valikuid teha. Lisaks põimuvad lõpuks kogu teekonna ulatuses läbi mitu narratiivi ja nende omavaheline sidumine on olnud Lehtmetsa arvates põnev ja väljakutseid esitav teekond. “Tihti peab üks stend ära rääkima mitme isiku või mitme hoone loo, mis omakorda hõlmab päris mitut ajajärku, mida tuleb eraldi käsitleda, seega kuigi esimene post on kohe-kohe püsti, siis väga suur töö on alles ees,” sõnas kultuurikoja direktor.

2024. aasta jooksul lähevad üles veel neli stendi ja kuigi nende puhul on juba suurem eeltöö tehtud, siis jäävad need esialgu saladuseks. Lihtsalt sellepärast, et kultuuritänavale kaasaelajal oleks natuke põnevam. “Tähelepanelikum kadrinlane võib ehk juba tänavapildi järgi mõista, mis on järgmisena tulemas. Võin vihjeks anda nii palju, kui kõik postid on lõpuks püsti, algab ja lõppeb teekond Friedrich Reinhold Kreutzwald ilma, et Lauluisa ise oma personaalse posti saaks,” annab Lehtmets kavalalt lugejale vihje.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap