Täna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.
Loe edasi: Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega
Laupäeval, 22. septembril leiab aset Mustvees sügislaat „Peipsi Kolla”, selle raames nunnu konkurss Kolla Kaalikas ja Mustvee valla kultuurikollektiivide laulu- ja tantsupidu „Kui me Eesti viisi kokku saame”.
[pullquote]„Kui me Eesti viisi kokku saame” algab kell 11:45 rongkäiguga Mustvee vallamaja eest.[/pullquote]„Laadapäeva hommikul heisatakse linna keskväljakul Mustvee laadalipp, mille kujundaja on Jõgeva valla sümboolika looja Marju Pottisepp,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina.
„Teoks saava Peipsi pealinna nunnu konkursi „Kolla kaalikas” põhimõte on, et tood oma aiast erilise puu- või köögivilja, kas erilise kujuga kurgi või kartuli või hiiglasliku kõrvitsa. Mõistagi võib tuua marju, õunu ja puuvilju,” selgitas Zalekešina.
„Loomulikult müüakse laadal Peipsi köögivilju – sibulat, küüslauku, juurvilja, samuti kalatooteid, mett. Marjamüüjad on kohal jõhvikate, mustikate, pohlade ja seentega, kusjuures avatud on ka kohvik Sada ja seened Kaubeldakse ka käsitöö, vanavara ja tööstuskaupadega,” rääkis teenekas laadakorraldaja Elle Palm. Kauplejaid tuleb tema sõnul lisaks Peipsimaa erinevatele paikadele Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja teistestki Eestimaa nurkadest, aga ka Lätist ja Leedust.
Loe edasi: Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu
Laupäeval, 4. augustil oodatakse kõiki raamatusõpru Võtikverre, kus toimub 19. raamatuküla pidu. Seda viivad läbi kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine Imbi Paju ja ajakirjanik Rein Sikk. Mõlemad võivad mitme raamatu autorina ka kirjaniku tiitlit kanda.
Pidu algab keskpäeval tänavuse raamatuküla patrooni väljakuulutamisega. Tänavune pidu kannab pealkirja “Elukirjade mälumaastikud” ning kirjanduslikus vabaõhusalongis hakatakse uurima, kust on pärit meie elumustrid.
“Meie vaimseid maastikke avab mõneti uue nurga alt kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet, kellelt ilmus hiljuti kaks suurepärast raamatut “Loomise vägi. Kihnu Roosi käsitöökogu” ja “Kihnu Roosi kindakirjad”. Kärdiga mõtestamegi rahvakunstiesemetelt pärit mustrite kaudu inimeseks olemise kõrgemat tasandit, uurime, mis on nende mustrite taga ja sees,” ütles Imbi Paju.
Paneb pargi helisema
Niisama olulised, kui mustrid, on ka lood, laulud ja muusikapalad. Antropoloog, muinasjutuvestja, õppejõud ja muusik Polina Tšerkassova jutustabki lugusid ja paneb Võtikvere iidse pargi muusikast helisema. Raamatuhuvilistega tuleb kohtuma ka kirjanik Vahur Afanasjev, kelle Peipsiveere vanausuliste elu käsitlev, ühtaegu traagilise ja koomilise süžeega romaan “Serafima ja Bogdan” sai mullusel kirjanike liidu romaanivõistlusel esikoha ning on lugejate hulgas elavat vastukaja tekitanud.
Loe edasi: Mustvee vallas Võtikveres uuritakse mälumaastikke
Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „
Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,” ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, ” arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, ” lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.
Jaan Lukas
Puhkuse sihtkohad Eestis on tihtipeale väärilise tähelepanuta jäänud. Et laadida oma akusid ei pea alati välismaale sõitma. Meie omad pärlid on oma lihtsuses hingematvalt elegantsed. Eestis on looduse poolt antud selliseid kohti tegelikult palju, üks neist asub Peipsi järve kaldal, Mustvee linnast natuke eemal, Vilusis, nimega Päevatalu, koos oma kämpingute ja muu heaga.
Hommik algab päikesetõusuga järve kaldal. Õhus lendleb värsket metsa aroomi. Loodus maalib pildi, mis on võrdväärne parimate kunstigaleriide teostega. Ideaalne aeg ja koht jooga või meditatsiooni pooltunniks lõõgastava linnulaulu ja lainete saatel. Pererahva sõbralik Landseeri tõugu kutsa ühineb hingeprotseduuridega ning kingib kõigile oma tingimusteta armastust. Suurepärane päeva algus!
Kes loodust eriti tähelepanelikult vaatleb näeb mitmeid linnuliike, kitsi, rebaseid ja palju teisi loomaliike toimetamas oma tavapärases keskkonnas. Koht kus loomingulisi inimesi vallutab inspiratsioon ja muidu toredaid inimesi tabab loomingulisus.
Päevatalu kämpingus on kõik eluks vajalik olemas ja muude soovidega on alati valmis aitama tore pererahvas. Peremees räägib, et koht sai alguses loodud iseendale ja perele puhkamiseks. Aga südamest tehtud asi kasvab hoogsalt suuremaks ettevõtmiseks. Nüüd võetakse suure külalislahkusega vastu puhkajaid ja loodusenautlejaid.
Loe edasi: Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata
Möödunud laupäeval tähistati Mustvees atraktiivse ja meeleoluka peoga vabatahtliku tuletõrje 130. aastapäeva.
Mustvee tuletõrjemajas musitseeris Avinurme puhkpilliorkester. Sündmuse avas Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Tervitusi ütlesid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Mustvee vallavanem Jüri Morozov, Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina, Avinurme vabatahtliku päästekomando pealik Ants Rummel ning Torma naiskodukaitse eestvedaja Katrin Luhamäe. Kohal viibis Jõgevamaa päästeosakonna juht Jüri Alandi.
Taavi Müürsepp andis üle rinnamärgid, millel on ka maailma elemente: maad, tuld, vett ja õhku tähistav sümboolika. Märgi keskele on kirjutatud kuldsete tähtedega Mustvee Pritsukoda 130. Rinnamärkidega avaldati tunnustust 47 isikule, samuti Mustvee tuletõrjekomandole, Päästeameti tuletõrjemuuseumile ja Avinurme puhkpilliorkestrile.
Seejärel marsiti rongkäigus Mustvee kultuurikeskusesse edasi pidutsema
Taavi Müürsepp märkis, et piduliku sündmuse tähistamisel võeti aluseks Mustvee tuletõrjehoone ehitamise algus. „Tuletõrjeselts ise loodi juba mitu aastat varem, oma hoone ehitamine lükkus aga edasi,” sõnas Müürsepp. “Ei aidanud seegi, et seltsile pandi nimeks Maria, mis oli tookordse Venemaa keisrinna nimi.”
1888. aastal muutusid ettevalmistused oma hoone ehitamiseks aktiivsemaks. Sama aasta 15. mail lõid toonased pritsumehed labida maasse ja panid nurgakivi tuletõrjemajale.
“Tegemist on küll meie praeguse majaga, mida võib nimetada nööbi külge õmmeldud pintsakuks,” lisas Müürsepp. „Esimesel 32 aastal juhtis Mustvee tuletõrjeseltsi kohalik suurkaupmees Martin Stahlberg. 1931 ehitati hoonele torn.”
Praeguses Mustvee päästekomandos töötab 21 meest.
Jaan Lukas
Mustvees neljal aastaajal toimuvad laadad said endale sümboolika, kus kesksel kohal on kurk, sibul ja kala.
Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja ja Mustvee vallavolikogu liige Laidi Zalekešina ütles, et mõte sümboolika tellimiseks Mustvees toimuvatele laatadele tekkis juba ammu. „Kui kuulutati välja Mustvee valla sümboolika konkurss, siis laekunud tööde hulgast hakkas kohe üks kavand silma, mis valla sümboolikaks ei sobinud, kuid minu soovile vastas täielikult. Võtsin ühendust töö tegijaga ja üllatuseks selgus, et ta on Jõgeva valla sümboolika autor Marju Pottisep. Saime kenasti kokkuleppele.”
„Laada sümboolikal on kujutatud kolm Mustvee piirkonnale iseloomulikku asja kurk, sibul ja kala. Kavand on lahendatud vahvas võtmes ja kunstiliselt väga kaunilt. Värvideks on sinine, roheline ja valge,” selgitas Zalekešina.
„Uus lipp lehvib kindlasti juba meie Kevadlaadal maikuus. Logo hakkab kaunistama ka kõiki Mustvee laatade reklaame. Meil on laadad neli korda aastas: kevadlaat,suvelaat koos linnapäevaga, sügislaat ja jõululaat. Aasta-aastalt aina müüjate ja ka ostjate arv suureneb ja oleme teel, et taastada ammuste Mustvee laatade populaarsus ja hea maine.” ütles Zalekešina. Mustvee laatasid korraldab Mustvee kultuurikeskus.
Jaan Lukas
Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.
Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.
Lummav ja ehmatav
Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.
Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam
1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.
“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”
Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.
Jõgevamaal toimuvad tänavune Võidupüha paraad ja maakaitsepäeva tähistamine Mustvee linnas. 23. juunil kell 15.30 saab kesklinnast alguse Kaitseliidu Jõgeva Maleva pidulik paraadmarss. Peipsi pealinnas peetaval paraadil osalevad Kaitseliidu Jõgeva maleva, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koondrühmad. Üksused rivistuvad Mustvee Kultuurikeskuse ette.
Pärast pidupäevakõnesid annavad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enn Kurg üle rahvusvärvides mastivimplid konkursi Jõgevamaa „Kaunis kodu 2014“ parimatele.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese süüdatud võidutuli saabub tänavu Valgast, Jõgevamaalt on tuletoojateks on abielupaar Torma vallast: kaitseliitlane Jaak Laurikainen ja naiskodukaitsja Ilje Laurikainen. Maavanem jagab tule Jõgevamaa võidutulede süütamiseks omavalitsuste esindajatele.
Sündmusel pakutakse kehakinnituseks sõdurisuppi. Vaadata saab Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei ja Piirivalveameti korraldatud näitust relvastusest ja tehnikast.
“Jõgevamaal toimuvad Võidupüha paraadid ja maakaitsepäeva tähistamised vastavalt välja kujunenud traditsioonile kolmes maakonnas paiknevas linnas Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Tänavugi on selleks paigaks pikaajalise ajaloo ja kultuurilooga Mustvee, mis paikneb Euroopa Liidu idapiiril ja on saanud tuntuks kahe rahvuse ja elulaadi põlise kõrvuti eksisteerimise poolest, ” lausus maavanem Viktor Svjatõšev.
Jaan Lukas
13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.
Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.
“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui 100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.
Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”
Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta. Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.
“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega. Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.
Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.
Jaan Lukas
Laupäeval, 13. juulil Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäevale pühendatud pidustustuse raames toimuvale laadale on praeguseks registeerunud ligi sada kauplejat.
Mustvee juubelipidustuste peakorraldaja, kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina sõnul on laadale registreerinud mitmeid kohalikke ja ümbruskonna ettevõtteid. Kõige kaugemad kauplejad on pärit Saaremaalt ja Tallinnast. Müügile on tulemas rikkalikus valikus Peipsi ääres kasvatatud köögivilja ja kala, kusjuures oma toodangut on lubanud kohale tuua ka üks suuremaid Peipsiäärseid kalandusfirmasid.
“Praegu on veel laadaplatsil vabu kohti, kuid soovist kauplema tulla tasuks teada anda lähipäevadel,” teatas laadatoimkonna liige, Mustvee kultuurikeskuse administraator Elle Palm.
Linna juubelipidustused algavad aga juba mõned päevad varem. 11 juulil toimuvad mälestushetked kunagise linnapea (täitevkomitee esimehe) Elmar Petersoni haual. Sama päeva õhtul näidatakse kultuurikeskuse pargis öökino. Järgmisel päeval istutatakse kultuurikeskuse parki juubelitamm ning linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina pakuvad kõigile juubelitorti.
Õhtusele kontserdile pääsemiseks saab soodushinnaga käepaelu alates reedest Mustvee Konsumist.
Jaan Lukas
Laupäeval Mustvees peetavale Kalevipoja V uisumaratonile saab registreeruda veel homseni. Uisumaratoni korraldustoimkonna esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev märkis, et spordisündmus õnnestub läbi viia, selleks nädalaks tehtud ilmaprognoos jääb paika pidama. “Viiekilomeetrisel rajal võib treenimist alustada juba praegu. Viimane lihv antakse rajale käesoleva nädala teisel poolel Adavere liuväljal kasutusel oleva jäämasinaga,” märkis võistluste peakohtunik Jõgeva Spordiliit Kalju juhataja Uno Valdmets.
Maratoni finiš ja start on Mustvees. Maratonil toimuvad uisuvõistlused 30 ja 10 km ning tervisespordiüritusena 5 km pikkusel distantsil. 5 km pikkune distants on võimalik läbida uisumatka või jalgsimatkana. Spordisündmust korraldavad Mustvee linnavalitsus, Kasepää vallavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Uisuliit ning Jõgevamaa Spordiliit Kalju.
Jõgevamaa omavalitsusjuhtidest osaleb uisumaratonil Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes võistleb 10 km distantsil. “Teen maratoni kaasa kolmandat korda ja Peipsi järvel uisutama ergutab mind suuresti spordilembeline abikaasa Heli,” ütles hiljuti 60-aastaseks saanud linnapea.
Kalevipoja V uisumaratoni stardiajad:
30 kilomeetrit kell 11
10 kilomeetrit kell 13
5 kilomeetrit uisumatk kell 13.05
5 kilomeetrit jalgimatk kell 11-12.00
Registreerumine ja võistlusjuhend: www.sportinfo.ee
Jaan Lukas
Arhailine kaubapurjekas, lodi “Jõmmu” teeb alates tänasest idavirumaalastele loodusõppesõite Peipsi põhjaosas asuvast Lohusuu kalurikülast. Päevasel ajal sõidetakse lastegruppidega, õhtuti ja nädalavahetusel on pardale oodatud kõik vanad ja noored, kes soovivad Euroopa suurima piirijärvega lähemat tuvust teha. Lohusuust edasi siirdub lodi Mustveesse, et viia järvele ka Jõgevamaa loodushuvilisi.
Viiendat aastat toimuvad Looduslodja retked on ainulaadne võimalus avastada Eesti siseveekogude ja maitsi ligipääsmatute märgalade põnevat loodust. Looduslodja retki toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja enne praegust külaskäiku Peipsi põhjaosasse on “Jõmmu” loodusharidust jaganud Tartumaal Emajõel, Võrtsjärvel Valga- ja Viljandimaa sadamates ning Lämmijärvel Põlvamaal.
Homsel heategevuskontserdil Mustvees kõlavad Tanja Mihhailova (fotol) ja Mihkel Mattiseni esituses nii eesti- kui ka venekeelsed laulud. Ühe laulu pühendavad muusikud ka Mustvee linnale. Kontserdil kogutud annetustest toetatakse Mustvee ja Kasepää lasteaedu.
Tanja Mihhailova sõnul tulevad kontserdil esitamisele juba ammustest aegadest populaarsed lood eesti ja vene keeles. “Laulame laule “vanadest” filmidest ja samuti kõlab Mihkel Mattiseni looming. Kindlasti on võimalik kaasa laulda, kusjuures meile väga meeldib, kui publik seda teeb ja meie esinemisele nii omapoolse panuse annab, ” ütles lauljatar. “Meil on ka üks tore mereteemaline lugu, mille pühendame Mustveele.”
“Kontserti annan Mustvees esmakordselt, kuid ilusaid elamusi olen siit saanud varemgi,” lisas Venemaal sündinud ja Kohtla-Järvel kasvanud Mihhailova. “Sõitsin sealt sageli läbi kodu-ja kooliteel, kui Viljandi kultuuriakadeemias tantsueriala õppisin. Soovisin siis superhead kala osta, kuid buss ju ei oodanud. Nüüd, kui endal auto on, saan seda teha. Alates lapsepõlvest on mul meeldinud Peipsi järves ujuda ja selle rannikul päevitada.”
Kultuurisündmuse idee algataja ja peakorraldaja, Riigikogu liige Aivar Kokk ütles, et heategevuskontsert Mustvees oli plaanis juba pikemat aega. “Kohalike elanikega nõu pidades leidsime, et selle läbiviimiseks sobib väga hästi Mustvee linnapäev, kui linn iseäranis rahvarohke ja kuulajaid-kaasaelajaid tuleb lähemalt ja kaugemalt. Arvestades kahe kogukonna kultuurihuvidega otsustasime kutsuda laulma ja musitseerima Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni. Koostööpartneriteks ja toetajateks tulid lahkesti Mustvee linnavolikogu ja linnavalitsus ning Kasepää vallavolikogu ja vallavalitsus,” ütles Kokk.
Kontsert on tasuta. Võimalus on aga annetada Mustvee ja Kasepää lasteaedade heaks.
“Mustvee lasteias kasutatakse annetusrahasid kasutada mängumaja või mänguväljaku ehitamiseks,” ütles linnapea Pavel Kostromin, kelle arvates on Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni linnapäevadele esinema kutsumine igati hea valik. Kasepää lasteaia juhataja Maris Rohtla sõnul sisustatakse annetuste eest mitmed mängunurgad ja muretsetakse mänguraudtee- ja maantee.
Heategevuskontsert Mustvee kultuurikeskuse laululava esisel platsil algab keskpäevatunnil.
Jaan Lukas
Kolmapäeval, 7. märtsil sai Mustvees kokku Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp, kes otsustas, et uisumaraton toimub kokkulepitud kuupäeval, 10. märtsil.
Korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul lubavad sellised külmad ilmad head sõidetavat rada. „Rajahooldusmasin on iga päev töös ja freesib jääd. Tingimused paranevad iga päevaga,“ lisas ta.
Võistluste peakohtunik Uno Valdmetsa sõnul on võistluse tingimused ja distantsid endiselt sellised, nagu algselt planeeritud. „Kõik soovijad saavad nüüd juba Peipsi järvejääl ka uisutama minna.“
Maratoni stardi- ja finišipaik asub Peipsi järvel Mustvee jõe suudmes. Start esimesele, 30 km pikkusele võistlusdistantsile antakse kell 11. Kell 13 stardivad kuni 18-aastased võistlejad 10 km pikkusele distantsile ning seejärel on võimalik asuda viie või kümne kilomeetri pikkusele uisumatkale. Lisaks sellele on soovijatel võimalus ka jalgsimatkaks. Võistlus toimub 5 km ringil, millel on üks teenindus-toitlustuspunkt. Võistlusrada suletakse kell 15.
Osavõtjate registreerimine toimub kohapeal ning lisainfot võistlustingimuste kohta saab aadressil www.sportinfo.ee.
Kalevipoja IV Uisumaraton saab teoks tänu Mustvee linnavalitsusele, Kasepää vallavalitsusele, Jõgeva maavalitsusele, Eesti Uisuliidule, Jõgevamaa Spordiliit Kaljule ja AS Põltsamaa Felixile.
Täna, 24. veebruaril kogunes Mustvees Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp hindamaks maratoni rada ja jääolusid. Ilma soojenemisega on Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht, seetõttu otsustati uisumaraton ilmastikutingimuste tõttu edasi lükata.
“Viimase ööpäeva jooksul on kogunenud maratoni rajale vihma ja lumesula vesi, mis takistab võistluste läbiviimist. Jää paksus on endine ja kvaliteet korralik. Korralduskomitee ühine otsus on, et maraton lükkub ilmade paranemiseni edasi”, lausus korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Kõigil soovijail on 25. veebruaril aga tasuta võimalus sõita Adavere uisurajal. Rada on huvilistele avatud kella 11-st, kohale tulnudi ootavad ka auhinnad. Loe edasi: Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi
Eile avati Mustvee Vene Gümnaasiumi alumise korruse jalutusaalis Europe Direct Jõgeva Infokeskuse kujundatud ja teabematerjalidega sisustatud euroinfonurk.
Europe Direct Jõgeva Infokeskuse töötaja Astrid Pauluse sõnul tundsid Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad juba pikemat aega euroinfonurga avamise vastu huvi. “Sisustasime infonurga trükistega, mis võimaldavad saada mitmekülgset ja põhjalikku teavet Euroopa Liidust, selle erinevatest organisatsioonidest ja pakutavatest võimalustest. Hea oli vaadata, et mitmed noored hakkasid teemakohast kirjandust kiiresti lehitsema.
“Euroinfonurk avardab õpilaste silmaringi Nii kujuneb tulevikuks tugevam pagas edukaks toimetulekuks Eestis. Ühtlasi avanevad ka paremad võimalused õppima või töötama asumiseks välisriikidesse,” ütles gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla. “Meie euroinfopunkti on oodatud lisaks õpilastele ja õpetajatele külastama ka teised Mustvee ja selle ümbruse elanikud. Europe Direct Jõgeva töötajad Astrid Paulus ja Vahur Kukk teevad tõsist ja misoonitundelist tööd selleks, et euroteave jõuaks paljudesse Jõgevamaa paikadesse ja ka meie maakonnas elava vene kogukonnani, “lisas Paulus.
Euroteabe olulisust mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamisel ning huvitava ja tasuva töökoha saamisel toonitas ka avamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Mustvees plaanitsetakse koostöös Mereakadeemiaga avada merendusklass. Usutasti õpivad s mõnedki siinsed noored meremeheesteks kellel igapäevatöös igati vajalik tunda Euroopa Liiduga seonduvat, “ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.
Vahur Kukk viis gümnaasiumi vanuseastmes õpilastele läbi ka Euroopa Liidu teemalise ühiskonnaõpetuse tunni ja mälumängu. Paremad vastajad said kingituseks Europe Direct logoga meeneid:pastakaid , märkmike ja helkureid “Kui helkureid kantakse saavad lapsed Europe Direct Infokeskusest kaasa ka turvatunde
Mitmel pillil musitseerimist valdav Vahur Kukk esitas suupillil muusikapala, mida palus õpilastel ära arvata. Kõik teadsid et kõlas Ludvig van Beethoweni Ood rõõmule, mis tuntud ka Euroopa hümnina. Mõnedki noored hakkasid aga Mõnigi noormees ja neiu hakkasid aga Kukke pillimängu saatel ka kaasa laulma. “Muusikaline etteaste läks igati korda,” arvas Astrid Paulus, kes ka Torma kammerkoori laulja.
Europe Direct Jõgeva Infokeskus Mustvee euroinfonurka sageli külastama ja siia uut teabematerjali tooma ja Peipsi pealinnas Euroopa Liidu teemalisi sündmusi korraldama.
Jaan Lukas
Jõgeva maavalitsuses toimunud uisumaratoni korraldustoimkonna koosolekul otsustati IV Kalevipoja uisumaraton korraldada 26. veebruaril 2011. aastal Peipsi järvel.
Start ja finiš on Mustvees. Võistlusdistantside pikkus on 7 km, 25 km ja 50 kilomeetrit. Raja ettevalmistamise ja võistlejate teenindamise korraldavad Mustvee linn, Kasepää ja Pala vald. Võistluste peakohtunikuks on Uno Valdmets.
Osalejate registreerimine algab 1. detsembril 2010 aadressil www.sportinfo.ee.
Täpsem info ja uisumaratoni juhend avaldatakse Jõgeva maavalitsuse kodulehel www.jogevamv.ee
