Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Jõgeva Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Kethlin Koppel vastu võtmas Jõgeva linnapea Kalmer Laini õnnitlusi. Foto: Johannes Haav
Hiljuti Jõgeva muusikakoolis helilooja Alo Mattiiseni mälestuseks avatud Alo klaveriklass on kujunemas pidulike sündmuste toimumispaigaks. Jõgeva linnapea Kalmer Lain tunnustas kultuuriloolises toas gümnaasiumide kuld- ja hõbemedalitega ning põhikooli kiitusega lõpetanuid.

Linnavalitsus premeeris Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanuid 320 ja hõbemedali vääriliselt õppinuid 160 euroga. Rahalise preemiaga tunnustati ka põhikooli kiitusega lõpetanuid. “Kõigile parimatele kingiti Jõgevamaa teemaline mälumäng, mis loodetavasti pakub meeldivat ajaviidet ja aitab tulevikuski hoida värsketena teadmisi kodumaakonnast. Alo klaveriklassis korraldasime vastuvõtu selle presenteerimiseks edukaimatele koolilõpetajatele ja ka lapsevanematele,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Laini sõnul tehti seda ka põhjusel, et Jõgevalt tuule tiibadesse saanud noored tunneksid uhkust siit võrsunud Eesti taasiseseisvumisaja suurkuju ning isamaalauliku Alo Mattiiseni üle ja kannaksid seda edasi ka teistesse paikadesse, kuhu kunagi ehk edasi õppimise või töötamise tõttu kolitakse. “Mõistagi loodan, et mõnigi medalist leiab endale tulevikus huvitava ja tasuva rakenduse ka tänases kodulinnas,” lisas ta. Loe edasi: Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Eesti naiste oma tantsupidu jutustab NaiseLugu

Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.

Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.

Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.

Vokaalansamblite konkursi peapreemia sai Vocamble

Jõgeval viieteistkümnendate Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames peetud üleriigilise vokaalansamblite konkursi grand prix sai Viljandi muusikakooli neidudeansambel Vocamble.

Konkursil osales tänavu üle 50 ansambli umbes neljasaja lauljaga. Ansambleid hindas žürii ehk Suur Kõrv, kuhu kuulusid tuntud Alo ja muusika sõbrad.

Rohkem infot: www.joggym.edu.ee

 

Alo Mattiiseni 15.muusikapäevad Jõgeval

Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00  II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT.  Homme kell 10.00  toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu

Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo
patrooniks on Evelin Ilves

Evelin Ilves koos naiste tantsupeo korraldustoimkonna liikmetega. Fotod: Klaire Ründva

Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.

Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.

„Lugude jutustamine on enda  eest seismisel  üks vanimaid  ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus  peo patroon.

Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu”  jutustatud saaks,”lausus ta.

Maavanem Viktor Svjatõšev I Eesti naiste tantsupeo üldjuhti Airi Rütterit eduka korraldustöö eest tunnustamas.

Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su

nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat.  2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg

eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.

12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.

Jaan Lukas

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Jõgeva kutsub purikafestivalile

5. veebruaril toimub Eesti külmapealinnas Jõgeval jääpurikafestival.

Päev algab omavalmistatud kelkude näituse ja võidusõiduga. Pärastlõunal läheb lahti jääpurikavõistlus.
Päeva lõpetab pidu kampsunis ja karupükstes. Avatud Jääbaar.

Jõgeva väärib külmapealinna nime, sest siin on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord (-43,5 kraadi 17. jaanuaril 1940) ja mitme kuu kõige madalamad õhutemperatuurid (jaanuar, juuni, juuli, september, oktoober, november).

Rohkem infot: www.kylmalinn.ee

Laulvate kristallkausside kontserdid

müstika valdkondJõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Põhjakaelkirjak nägi sitikat. Autor: Gunnar Vasemägi
Jõgeva Linnaraamatukogus peetakse sel nädalal Põhjamaade raamatukogunädalat „Maagiline Põhjala“ ja avati Gunnar Vasemägi joonistuste näitus „Pildiloom“.

Juba neljateistkümnendat aastat süüdatakse ühel novembrikuu nädalal hommikuti küünlad, et lugeda nende valguses raamatuid. Põhjamaade raamatukogunädal, mis kannab sel aastal nime „Maagiline Põhjala“, muutis meie raamatukogu laste lugemissaali tõeliselt maagiliseks.

Kindlasti oli selles oma osa A.S. Magnasoni lasteraamatul „Sinise planeedi lugu“, mida kõikjal Põhjamaades sel nädalal loetakse. See on lugu planeedist, kus elavad ainult lapsed. Need lapsed ei saa kunagi suureks. Nad võivad väga hästi olla mitusada aastat vanad… Muidugi on seal ka taimi ja loomi, aga ühtegi täiskasvanut seal ei ela. See planeet on täis imesid, seiklusi ja muinasjutte…

Need lapsed, kes olid tulnud 8. novembrikuu hommikul meie raamatukokku, ei olnud pärit kaugelt siniselt planeedilt, vaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimesest klassist ja lasteaiast Rohutirts. Kui üks lugu sinisest planeedist kuulatud sai, algas teine. Ja selle loo autor oli juba Gunnar Vasemägi, kes avas siin oma esimese joonistuste näituse „Pildiloom“. Võin julgelt kinnitada, et see sai sama maagiline kui Põhjala ise.

Avamisel laulsid koos lastega toredaid loomalaule Gunnari kolleegid Merlin Haljak ja Gerli Neeme Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Gunnar ja allakirjutanu lugesid aga Ilmar Trulli lõbusaid loomaluuletusi. Tegelikult oleks võinud Gunnar väga hästi need luuletused ka ise kirjutada, sest neliteist aastat tagasi, kui raamatukogu oma praegusesse asupaika kolis, toimusid siin kirjanduslikud omaloominguõhtud, kus noormees aktiivselt osales. Nii ei ole kirjutamine talle mitte võõras tegevus. Aga sel korral lugesime siis Trulli. Loe edasi: Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Jõgeval tuleb kontsert Alo klaveriklassi toetuseks

Homme, 11. novembril toimub Jõgeva kultuurikeskuses heategevuskontsert „Kaunimad laulud” eesmärgiga koguda raha Alo Mattiiseni klaveriklassi toetuseks.

Kontserdil astuvad üles Anna-Mariita Mattiisen, Gerli Padar, Urmas Lattikas, Antti Kammiste, Ivo Linna.

Alo klaveriklass on kavas rajada Jõgeva muusikakooli. Mõttele andis hoogu Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariiita, kes annetas koolile isale kuulunud, XIX sajandi lõpust pärit kabinetklaveri.

Lahkete annetajate abiga on plaanis klaver restaureeida ning sisustada koolis muusikaajaloo klass, kus saaks seda eksponeerida.

Heategevuskontsert on üks samm selle idee elluviimisel. Alo klaveriklass on plaanis avada tuleval aastal, mil tähistatakse Alo Mattiiiseni 50. sünniaastapäeva.

Rohkem infot: www.jogevlv.ee

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Valmis tagasivaade Jõgeva aleviku seltsipäevale

Foto: Kultuuriselts Vanaveski
Kultuuriselts Vanaveski annab teada, et Jõgeva aleviku III seltsipäevast on möödunud küll juba väheke aega, kuid nüüd sai kokku ülevaatlik pildialbum kogu ettevõtmisest.

Erinevatelt autoritelt kogunes umbes 1800 fotot! Kui peale seltsirahva on ka teistel huvi vaadata mõningaid fotosid sellest sündmusest, saab seda nüüd teha.

Kultuuriselts Vanaveski haub mõtet kunagi näidata ka kõigi autorite fotosid.

Valikut Jõgeva aleviku III seltsipäeval tehtud fotodest on võimalik näha siit.

Allikas: Margus Ess, Kultuuriselts Vanaveski

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Jõgeval püstitati küüslaugurekord

Juba kolmandat korda korraldatud Küüslaugufestival meelitas tänavu Jõgevale ligi 8000 inimest. Päikselist ilma nautinud festival kulmineerus suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimisega. Suurim küüslauk püstitas ka seniste festivalide rekordi.

Kauneim küüslaugukübar
Konkursi “Eesti suurim küüslauk 2010” võitjaks tuli küüslauk, mille vöökoha läbimõõt oli 91 mm. Võiduküüslauk kasvas Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Raimo Lõhmuse põllul. Jõgeva festivali seniste küüslaugukonkursside ajaloos on see olnud kõige suurema läbimõõduga küüslauk.

Suuruselt teise küüslaugu tõi konkursile Aleksander Sobolev Tartumaalt Võnnu vallast Agali külast (küüslaugu vöökoha läbimõõt 77 mm) ja kolmanda koha võitis Enno Lepiku Viljandimaalt (76 mm). 2008. aasta festivali võiduküüslaugu läbimõõt oli 88 mm ja 2009. aastal “Eesti suurimal küüslaugul” 86 mm.

Tiitliga “Kauneim küüslaugukübar” pärjati Gerly Leit Türilt. Küüslaugufestivali kõige kaunimaks kauplejaks tunnistati Metsakolli Talu eesotsas Kadri Vahesaluga Jõgevamaalt.

Ettevõtjad olid festivaliks valmistunud fantaasiarikkalt, tuues müügilettidele teiste toodete seas küüslaugukommi, -šokolaadi, -õlu, -supi, -moosi, -viina, -liha, -vorsti, -juustu jpm. Kuna küüslauku kasvas möödunud kuiva suve tõttu vähevõitu, tühjenesid müügiletid küüslauguvanikutest juba lõunaks.

Allikas: www.meelejahutaja.ee

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.